Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehituses kasutatavad masinad ja väikemehhanismid Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitustegevus on väga suur töö, selleks läheb vaja palju materjale, tööjõudu ja muidugi ka masinaid. Masinatega tuleb olla ettevaatlik ja neid tuleb transportida ohutult, et ei juhtuks õnnetusi.
masinaga teha? Kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt paigaldatud kahveltõstuk kaubaaluste tõstmiseks, kahveltõstuk paikneb esikopa ülaservas. Ühe võimalusena saab laadurekskavaatorile kinnitada esikopa asemele spetsiaalse tõstepoomi,mille abil on võimalik tõsta suuremate mõõtmetega tõsteid. 17. Mis on buldooser, mis on ekskavaator, kus masinaid kasutada? Peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid. Laadurekskavaatorid on samuti sobilikud mullatööde läbi viimiseks. 18. Nimetage masinaid betooni- ja raudbetoonitoodel. Kirjeldage kasutamist. Betooni transport toimub segurautodega (ehk mikseritega). Betoonisegurautod on mahtuvusega kuni 7m3, kolme või neljateljelised ning võivad olla varustatud kas hüdrorenni või linttransportööriga.
Näiteks lintkonveieri töötamine: 1. operatsioon laadimine, 2. operatsioon lasti liikumine koos konveieri lindiga,3. operatsioon konveieri lossimine lossimisseadmetega , 4. operatsioon konveierilindi tühjalt tagasijooks. Kui konveier töötab, toimuvad nimetatud operatsioonid kõik ühel ja samal ajahetkel, kuid erinevates ruumi punktides. 50-Esitage ehitusmasinate liigitus liikuvuse ja liikumisviisi järgi. Liikuvus ja liikumise viis:Liikuvuse alusel jaotatakse masinad kolme alaliiki:a) statsionaarsed,b) teisaldatavad, c) liikuvad. Statsionaarsed masinad on need, mis paigaldatakse kohtkindlalt vundamentidele ja jäävad sinna kogu oma teenistusaja lõpuni. Teisaldatavad masinad kas ei oma üldse mingisugust käiguosa või omavad väga algelise käiguosa, näit jalased, ning mida on kerge ühest kohast teise ümber paigutada kas inimjõul või teiste liikuvate masinate abil
4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II etapi? Sisepõlemismootori leiutamine. See tõrjus aurujõul töötavad masinad tööturult välja tänu kiirele käivitamisele ning töövalmidusele 6-Nimetage EM ajaloolise arengu III etapi põhilised iseloomulikud saavutused. Aurumasin asendub sisepõlemismootoriga. Täiustatakse masina käiguosa, transmissioone, juhtimissüsteeme, tööorganeid, luuakse abiseadmestik. 7-Nimetage EM peamised arengu tendentsid kaasajal. Universaalsete masinate tootmise laiendamine; masinate
(rullide) abil millest lastakse läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste impulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub keevispunkt, kusjuures tiheda õmbluse saamiseks punktid osaliselt katavad üksteist. Seda keevitusviisi kasutatakse õhukeseseinaliste balloonide, plekknõude, bensiinipaakide jm toodete toodete valmistamisel. 6) Frontaallaaduri ehitus, omadused ja eelised võrreldes ühekopalise ekskavaatoriga. Need masinad on ettenähtud mullatööde, laadimistööde ja ehitus-montaaztööde mehhaniseerimiseks. On ette nähtud töötama masina seisupinnast kõrgemal paikneva materjali tõstmiseks. Kopa maht on 1,5 - 2 korda suurem võrreldes samasuguse otsekoppekskavaatoriga. Tööseadme kinemaatiline skeem tagab kopa lõiketera sirgjoonelise horisontaalse liikumise mitme meetri ulatuses mis võimaldab planeerida ja tasandada masina seisupinda. Toodetakse erineva suuruse ja võimsusega masinaid
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid