50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rass93
Õppematerjali autor
Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Lisaks kõigele põdes ta ailuroobiat (ailuroobia on hirm kasside ees). 3.2. Naised ja lapsed 1796.aastal abiellus Napoleon 1. Korda Joséphine de Beauharnais'ga. Nende abielu kestis 14aastat. Nad lahutasid 1810. aastal Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811-1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: · Krahv Charles Léon (18061881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega · Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: · Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga
Napoleon Bonaparte kui inimene, väejuht, riigimees Maailmas kõigile tuntud Napoleon oli üks maailma suurimaid sõjageeniusi, kelle võidud ja teod on teda jäädvustanud maailma ajalukku. Ta oli suursugune väejuht ja riigimees. Ta oli omaette isiksus. Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning suri 5. mail 1821 51- aastasena. Pärit oli ta vaesunud aadliku perekonnast. Tema sünninimi oli Napoleone Buonaparte, mille ta vahetas 1796 Napoleon Bonaparte vastu. 9-aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Ta armus Josephine'i ja abiellus temaga. Hakkasid levima kuulujutud, et Josephine'l on armuke ja Napoleon võttis endale samuti armukesed. Ühega neist sai ta poja. Napoleon oli Josephine'ga tülis selle tõttu, et Josephine'i sülekoer hammustas Napoleoni ja minu teada nad isegi lahutasid selle tõttu. Kui tuli välja, et Josephine ei saa lapsi, siis jättis Napoleon ta maha j
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust
väikeaadli hulka Ema oli Letizia kuulunud suguvõsast. Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. Sünd ja nimi Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas majas, mis kannab nime Casa Buonaparte. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all. Kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema Napoléon Bonaparte'i vastu Ta sai oma nime onu järgi. Õed ja vennad Napoleonil oli kolm õde ja neli venda. Vennad: Joseph,Luciano, Luigi ja Girolamo. Õed:Carolina, Paulina ja Elisa. Pildid Carolina Bonaparte Pauline Bonaparte Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I Google.com.Pildid.Napoleon,Joseph Bonaparte. http://et.wikipedia.org/wiki/Pauline_Bonaparte http://et.wikipedia.org/wiki/Caroline_Bonaparte AITÄH VAAMAST!
Kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. 3 Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. Valitsemis käik Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte (nime prantsusekeelne originaalkuju Napoléon I Bonaparte) oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU.............................................................................................................................7 4.ELULOO KRONOLOOGIA...................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................9
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU.............................................................................................................................7 4.ELULOO KRONOLOOGIA...................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................9
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid