Inflatsioon (0)

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

Test 08 - Inflatsioon

BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on teisipäev, 2 mai 2017, 10:44 State Finished Completed on neljapäev, 4 mai 2017, 9:38 Time taken 1 day 10 hours Grade 10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Nõudlusin atsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõ

Makroökonoomika

70

docx

Majanduse seminaritöö 2

Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Vali üks: Tõene  Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. Vali üks:

Majanduse alused

70

docx

Mikroökonoomika

Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternati

Mikro ja makroökonoomika

160

docx

Mikroökonoomika testid

TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital.  Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada.  Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid,

Mikroökonoomika

9

doc

Makroökonoomika kontrolltöö 90min

Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv pik

Makroökonoomia

14

pdf

Seminar 9 - Inflatsioon

3. Hüperinflatsioon on: a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus; c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasne kaasnev toime ka teiste ka kaupade pade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on: a) inflatsioon, mille olemasolust pole kellelgi aimu; b)) üldise hinnataseme langus g koos hindade tõusuga; g ; c) c) aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng; d)) inflatsioon, mida p peetakse hoopis p disinflatsiooniks. 5. Deflatsioon on: a)) majandusmuutujate j j väärtus jjooksevhindades;; b)

Majandus

53

docx

Makro 2 KT- EKSAM

ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui  suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28. Hüperinflatsioon on väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine, mille klassikalisteks näideteks on I maailmas6ja järgsed Saksamaa ja Austria 29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi

Makroökonoomika

30

docx

Majanduse loengud 9-17

..............................................2 LOENG 10 ­ SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 ­ MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 ­ INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 ­ RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 ­ INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 ­ FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 ­ MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 ­ TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 ­ SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE

Mikro ja makroökonoomika

Meedia

Kommentaarid (0)