1 Jaapani mõju Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai peaaegu kohe imperiaalse toetuse ja levis kiiresti kuninglikust õukonnast ja kloostritest Jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega. Selle kompleksse kunstivormi arvatavasti parima kirjelduse kirjutas iiri-kreeka ajakirjanik-ajaloolane Lafcadio Hearn, üks vähestest välismaalastest, kellele anti Jaapani kodakondsus sel ajaperioodil. Ta kirjutas isiklikust tähelepanekust: " Teetseremoonia nõuab aastaid koolitust ja praktikat, et muutuda kunstiks, olgugi et kogu see kunst tervikuna, nagu ka detailid, ei tähenda muud kui ainult tassi tee valmistamist ja serveerimist
Põhisündmus on rongkäik, mis kujutab neljakümne seitsme samurai saabumist 12 templisse, et teatada oma kättemaksu lõpuleviimisest. Seejärel läidab rahvas nende haudadele lõhnaküünlad (5). Budis seostub Jaapani kultuuriga mitmeti: samurai- tee ehk bushido traditsiooni kaudu, paljusid budistlikke teemasid kasutava tõsise no- teatri kaudu, lihtsust ja loomulikkust viljeleva teetseremoonia kaudu, kalligraafia ja maalikunsti kaudu. Jaapani budismi kõige eredamaks küljeks on siiski mahajaana budismi pärimuse budade, bodhisattavate ja pühakute ümber keskendunud rahvalik usk (5). 4. ZEN-BUDISM Jaapanis teise tendentsi tähtsaimaks esindajaks on zen-budism, millel üle Jaapani umbes 21 000 templit ja liikmeid umbes 9 miljonit. Ta rõhutab vajadust vabaneda sotsiaalsetest köidikutest. Zen-budismi juured ulatuvad Indiasse, kuid tekkis 6. sajandil Hiinas
Tee - ajalugu, ränne, traditsioonid Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Tee ajalugu ja ränne............................................................................................... 4 Tee sordid ja tootmine............................................................................................ 5 Teejoomise traditsioonid: Inglismaa........................................................................7 Teejoomise traditsioonid: India............................................................................... 7 Teejoomise traditsioonid: Hiina............................................................................... 8 Teejoomise traditsioonid: Venemaa........................................................................9 Huvitavad teejoomise traditsioonid..........
tähendus. Keskeas tõmbus Lu Yu viieks aastaks eraldatusse. Ammutades oma tohutust mälust mälestusi vaadeldud sündmustest ja kohtadest, klassifitseeris ta erinevad tee kasvatuse ja valmistuse meetodid vanas Hiinas. Selle töö tohutu määratlev olemus tõstis Lu Yu peaaegu pühakuseisusesse tema eluajal. Imperaatori enda poolt soosituna põhines tema töö selgelt zen- budismil, millesse ta oli pühendatud lapsena. Seda teetseremoonia vormi tutvustasid zenbudistlikud misjonärid hiljem Jaapani impeeriumis. 1.2 JAAPANI MÕJU Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai peaaegu kohe imperiaalse toetuse ja levis kiiresti kuninglikust õukonnast ja kloostritest Jaapani ühiskonna teistesse osadesse
Rocca al Mare Kool Referaat Karate Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Karate ehk karate-d (jaapani keeles sõnadest (kara) 'tühi', te ( ) 'käsi' ja sõnaosast d ( ) 'kunst, tee') on Okinawa päritolu võitluskunst. Karate-d tehniliseks põhiosaks on võitlus paljaste ehk tühjade kätega, st relvi kasutamata. Karate on d, mis tähendab tegemist pole mitte ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui füüsilises mõttes.1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Karate Ajalugu2 Traditsiooniliselt on tavaks rääkides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zen- filosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budoalade ajalugu käsitlevates raamatutes korduva legendi õigsust pole suudetud tõestada, kuid pärimuse järgi võib seda usaldada. Bodhidharma Rändavad mungad pidid oskama võitluskunste, sest tihti tuli neil ainult rännuk
tõendeid leida. Sõna `karate' kasutatud küll vähem kui 100 aastat, ent tehnikaid, mis tänapäeval moodsa karate hulka kuuluvad, praktiseeriti paljudes maailma paigus juba varemgi. 2. Võitluskunstid ajaloos Võitluskunstid (tühi käsi) on tehnikad, mida kasutati põhiliselt kahe inimese vahelises võitluses, mille põhjused võisid olla erinevad. See võis olla lihtsalt mäng, võitlemine spordi vormis, kui rituaalne tseremoonia, kaitse rünnaku vastu või soov vastast võita. Näib, et võitluskunstidel on erinevail aegadel ja erinevais paigus olnud erinev iseloom. Meeles tuleb pidada, et erinevad võitluskunstid on maailmas eksisteerinud palju kauem enne karate esiletõusu. 2.1. Mesopotaamia Vanimad kättesaadavad andmed võitluskunstide olemasolust maailmas on leitud Mesopotaamiast (meso vahel; potam jõgi, kreeka keeles ala Tigrise ja Eufrati jõe vahepeal), kohast, kus teadaolevalt üks vanimaid inimkonna
LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid ometi oleme kõik kuulnud selle omap�
Jaapanlik lihtsusetaotlus pärineb Kamakura ajastust. Eriti iseloomulik oli lihtsus Ashikagaehk Muromachi ajastul tekkinud shoin´i stiilile. Senisest valgusrikkamaks muutunud elamuis said üldkasutatavaks lükandpaneelid (shoji), põrandaid kaeti punutud õlgmattide tatami ´tega, ruumid olid värvimata, sisekujundusse kuulusid ilunurk tokonema ja pühade raamatute riiul tana. Ashikaga ajastu vaimsus ja iluideaalid avaldusid enim teetseremoonia majakese chaseki ja seda ümbritseva aia kujunduses. Alatised kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri (nt. 1577 ehitati Himeji kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega, dekoratiivsed on keeruka ehitusega katused. Nikko
Kõik kommentaarid