Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Hobune (0)

1 HALB
Punktid
Hobune #1 Hobune #2 Hobune #3 Hobune #4 Hobune #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fatah Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Hobune

Hobune Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Peatükid Üldinfo..............................................................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata

Bioloogia
thumbnail
1
odt

Hobune

Lisaks peab nimi olema eestipärane ning soovitavalt lõppema märadel täishäälikuga ja täkkudel kaashäälikuga.Teades seda reeglit ning täkuliine, on võimalik isegi ilma hobust nägemata, vaid nime alusel öelda, kas tegemist võib olla eesti tõugu hobusega või mitte. Eesti hobuse tõus on seitse täkuliini ning hobuste nimed saavad alata kas A, T, E, R, V või L tähega. Seega ei saa Miira nimeline suksu kunagi eesti tõugu hobune olla. Soojavereliste sporthobustega on asjad veidi teistsugused ning maailmas erinevates riikides on reeglid väga erineva.Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Saksamaal pannakse näiteks araabia täisverelistele, inglise täisverelistele ja trakeeni tõugu hobustele nimed ema esitähest lähtuvalt. Ingliskeelses maailmas (Suurbritaania ja Ameerika Ühendriigid näiteks) aga on inglise täisverelisele hobusele nime valik puhtalt omaniku suva

Geograafia
thumbnail
3
docx

Hobused

on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veeljõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett

Loodus
thumbnail
3
doc

Hobused

Hobuseid on erinevaid: on väikeseid jässakaid ja suuri nõtkeid hobuseid. Erinevad hobused võib rühmitada suurtesse perekondadesse, kuhu kuulub palju tõuge. Suurem osa neist tõugudest on saadud sajanditepikkuste tõuaretuse tulemusena, kuid on ka looduslikus keskkonnas elavaid poolmetsikuid tõuge. Üldiselt eristatakse seitset suuremat hobuste rühma: araabia tõuhobused, täisverelised, soojaverelised, traavlid, külmaverelised ja ponid. Hobuste varaseim eellane oli eohippus ehk eotseeni hobune, kes elas eotseenis Põhja-Ameerikas umbes 54 miljonit aastat tagasi. Eohippus oli väheldase koera suurune. Tema lähim sugulane oli umbes sama suur hürakoteerium, kes asustas põhjapoolkera, sealhulgas ka Lääne-Euroopa soi- seid metsi. Nii eohippusel kui hürakoteeriumil oli eesjalgadel 4 ja tagajalgadel 3 varvast. Nad sõid peamiselt puude-põõsaste lehti ja võrseid. Järk-järgult, miljonite aastate jooksul muutusid

Loodusõpetus
thumbnail
35
pptx

Hobused

c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks.

Loodus õpetus
thumbnail
6
odt

Tori hobune

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VANA-TORI HOBUNE Referaat Särevere Sisukord 1.Sisukord 2.Vana-torihobune 2.Tõu iseloomustus 2.Vana-torihobune 3.Vana torihobuse välimik 3.Vana-tori hobuse töövõime ja jõudlusomadused 3.Vana-tori hobuse tervis 4. Kasutatud kirjandus 5. Pildid Vana-tori hobune Vana-tori hobune on just see vanatüübiline tori hobune, kellega meie vanaisad tööd tegi. Antud tõugu hobuseid on Eestis arvatavasti alles 150 isendi ringi. See on tõu püsima jäämise jaoks ilma abita väga väike arv. Selle tõttu vajab vana-tori hobune toetust kõigilt, kes hindavad meie kultuuri, maaelu ja ajalugu. Eesmärgiks peab olema, et säiliks vana-tori hobuse välimus ja iseloom, just nii nagu ta on kunagi olnud. Vana-tori tõugu hobune pole ainult Eestis ainulaadne, aga Eestis on ta ainus raske

Looma kasvatus
thumbnail
16
docx

Eesti hobune

EESTI HOBUNE ESTONIAN NATIVE HORSE Tartu 2015 Sisukord 1. TÕU TEKKIMINE 2 2. EKSTERJÖÖR 3 2.1 EESTI HOBUSE VÄRVUSED 4 3. EESTI HOBUNE ON MULTIFUNKTSIONAALNE 5 4. KOKKUVÕTE 6 5. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1 SISSEJUHATUS Eesti hobune on muistne hobusetõug, mille kohta puuduvad täpsed andmed. Esineb väga palju erinevaid arvamusi tema päritolu kohta ning ühisele vastusele pole veel jõutud.Ta on pika kerega, madalajalgne ning tugeva kehaehitusega põllumajandustüüpi hobune. Suuruselt sobib eesti hobune poniklassi. Eesti hobusele on isepärane suur värvusterikkus, kellel esinevad peaaegu kõik värvused tumedamast heledamini. Selles töös esineb ülevaade

Hobumajandus
thumbnail
69
docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja

Bioloogia



Lisainfo

Seitsmendas klassis läks vaja, viis. :)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun