Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa valitsejad (0)

1 Hindamata
Punktid
Euroopa valitsejad #1 Euroopa valitsejad #2 Euroopa valitsejad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anni1819 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Frangi riik ja selle valitsejad

See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel jagati riik ta kolme poja vahel ­ frangi pärimisõigus nägi ette maa jagamist kõigi meessoost järeltulijate vahel. Merovingid olid kogu oma valitsemisaja hõivatud pärilusvõitlusega, mis sageli oli vägagi verine. 7. sajandist alates olid troonil nõrgad valitsejad. Seepärast on seda perioodi Frangi riigi ajaloos nimetatud laiskade kuningate ajajärguks. Kuninga võim nõrgenes, seda süvendas kuninga maavalitsejate ja ametnike ­ majordoomuste ehk kojaülemate (maire du palais) ­ võimu kasv. 680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida- Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Ajaloo konspekt (KESAEG)

Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054.a kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri. 1204 vallutati Neljandas ristisõjas Konstantinoopol (tapatalgud, kultuuriväärtuste hävitamine). 1261 riik taastati. Palaiologoste dünastia - kunagise hiilguse hale vari, majanduslik sõltuvus Lääne-Euroopast, sisevastuolud. Konstantinoopol langes türklaste kätte 29.mail 1453. Bütsantsi kultuur. Kujundas Euroopa renessansskultuuri väljakujunemist -Türgi ohu eest läände pagenud Bütsantsi õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri vastu. Ferrara-Firenze kirikukogu üritas kirikuid taasühendada. Rooma õiguse süstematiseerimine, edasi arendamine - sellel rajanevad paljude Euroopa riikide tsiviilkoodeksid, Balti eraseadus. Levis kirjaoskus. 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10. sajandil lisandus filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia alal kõrgemat haridust andnud õppeasutus

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Saksamaa ühendamine, Prantsuse valgustus

teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele Louis XV- Louis XV (15. veebruar 1710 ­ 10. mai 1774) oli Prantsusmaa kuningas 1715. aastast kuni surmani. Riigivalitsemisest eriti osa ei võtnud, teda mõjutasid tugevalt tema soosikud ja armukesed. On läinud ajalukku temale omistatud lausega: "Pärast meid tulgu või veeuputus!" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma positsiooni aegamööda kaotama. Suurenes (Valgustuse mõjul) rahulolematus feodaalkorraga. Louis XV suri rõugetesse. Louis XVI- oli viimane prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni. 1770 abiellus ta Austria ertshertsoginna Marie Antoinette'iga, kellega tal oli kaks poega ja kaks tütart. Iseloomult oli Louis XVI usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd, kuid otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Kordamine, keskaeg

taas uuesti Frangi riigi. 10. Iseloomusta Karl Suure impeeriumit. KARL SUUR 768-814.Riigi laiendamine,kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel, koolide rajamine – Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: antiikkultuuri väärtustamine – Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) 11. Millised arenguliinid joonistuvad välja Verduni lepingust? Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia (Otto I Suur, nimetas oma riigi Saksa-Rooma riigiks). Lõuna- Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine

Ajalugu
thumbnail
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr ­ 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid ­ germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad ­ 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Karolingide renessanss ­ Kõigi nende sõdadest ja verevalamisest kantud aastate vältel toimunud Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek. Verduni leping ­ 843. a sõlmitud kokkulepe Ludwig vaga poegade poolt, mis kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks eraldas. Vasall ­ ehk läänimees oli keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal, kes andis end senjööri kaitse alla.Läänilepingu ja

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Louis XVI

Louis XIII aegne generaalstaatide kokkukutsumine oli tegelikult viimane enne Prantsuse revolutsiooni puhkemist 1789. a. 1614. a generaalstaatidel äratas õukonna tähelepanu andekas ja energiline piiskop Armand Jean du Plessis de Richelieu, kes peagi tõusis kardinaliks. Juba 1624. a sai ta Riiginõukogu liikmeks; peagi muutus ta riigi tegelikuks valitsejaks ­ 1629 nimetati ta peaministriks. Richelieu'd on peetud läbi aegade üheks Euroopa väljapaistvamaks riigimeheks. Kindla käega asus ta ellu viima reforme, mille eesmärgiks oli absolutismi kindlustamine Prantsusmaal. Kuninga õukonnast kõrvaladati Maria di Medici ja tema soosikud. Riigi juhtimise parandamiseks saatis ta provintsidesse piiramatu võimuga ametnikud ­ intendandid. Kõrgaadlike taltsutamiseks laskis ta maha lõhkuda aadlilosside kindlustused ja keelas kahevõitlused ehk duellid. Seejärel asus Richelieu maha suruma Louis XIII valitsusaja

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Louis XIV - referaat

Rajati imeilus aed, tehti tähetorn, seati sisse raamatukogud. Kogu loss oli ilus, täpselt nii nagu kuningas seda tahtis. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda. Teatrietendused toimusid tihti, kuna kuningas oli suur kultuurihuviline ning armastas teatrit. Versailles' õukond sai peagi kuulsaks üle kogu Euroopa. See oli tõeliselt ilus ja luksuslik, seal olid väga head kombed ning väga toredad inimesed. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti ­ Euroopa köögikunstki on tänu prantslastele täiustunud - leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Versailles' loss Suhted kiriku ja hugenottidega 16

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Kreeka ja Rooma

Alustati ümbritsevate maade vastu püha sõda ehk dzihaad ning koos sellega islami levitamist. Sealjjures võisid need alistatud riigid jääda oma usu juurde, kuid pidid selle eestmakse maksma, millest moslemid olid vabastatud. Loomulikult tõi seesugune poliitika vallutatud aladel kaasa islami muutumise lühikese aja jooksul valitsevaks usundiks ning paljudes paikades üemineku araabia keelele. 9) Frangi riik ja selle valitsejad Alguses oli Geltide Gallia- ühiskonda valitsesid druiidide preestrid, loodususk. Rooma Gallia ­ Ceaser vallutas Gallia 52eKr- Rooma sõjalaagritest said Prantsuse linnad. Merovingide Gallia- frangid imbuvad galliasse 5 saj pKr. Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli kuningas Chlodovech 1(valitses 481-511), kes pani aluse Marovingide dünastiale. Chlodowech 1- frankide kuningas 481­511 ja Frangi impeeriumi

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun