VARS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Vars ja juur

Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired.

Bioloogia

7

docx

Botaanika

esikoore koed, edasi püsimeristeem=>prokambium, algsäsi=>säsi. Kaasaegsetel kaheidulistel taimedel on vartes kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulistel aga korrapäratult juhtkimpudest moodustunud atakosteel sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust(mitm. a. taimedel ­ valdav osa esimesel aastal tekkinud kude). Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2. eluaastal. Varre esikasv- epidermi all põhikude: esikoor(klorenhüüm või aerenhüüm) võib talitleda säilituskoena. Epidermi all võib esineda kollenhüüm. Sisemine rakkude kiht on pisemad ja neljakandilised- endoderm. Varre teiskasv: iseloomulik paljasseemne taimedele ja puitunud kaheidulehelistele harvem rohtsetele kaheidulehelistele taimedele. Üheidul.idel puudub üldjuhul.

Botaanika

7

docx

Botaanika materjalid

(3) kõrvitsvili (4) hesperiid e pomerants b. Luuvili c. Tõrsik 2 Seeme y. Idu z. Varuained aa. Seemnekest 3 Viljade ja seemnete levimine bb. Mittelevi (paigalpüsimine) cc. Iselevi dd. Välisjõududega (1) Tuul (2) Vesi (3) Loom:  Sees: tahtetu  Küljes  Ahvatlev: sees, varumis- (4) Inim VARS Milleks: lehed päiksele lähemal juhtimine 1 Primaarne vars ee. Kasvukuhikust: (1) protoderm  epiderm (2) proparenhüüm  esikoor (3) püsimeristeem prokambium  protofloeem  prokambium  (a) Metafloeem (b) Kambium (c) metaksüleem  protoksüleem (4) algsäsi  säsi ff. Kesksilinder e steel (püsimeristeem ja algsäsi) (1) Protosteel

Kategoriseerimata

6

doc

Nimetu

need peremeestaimelt. Vars. Varre ül: · külgharude moodustamine · lehtede, õite ja viljade kandmine · vee ja mineraalainete transport · fotosünteesiproduktide transport Varre tunnused: · maapealne asend · kasvab kaua pikkusesse · kannab lehti · harunemisvõimeline · radiaalse siseehitusega · rohkete juhtkimpudega (kollateraalsed) Varre muudendid: · Risoom - maa-alune vars (maikelluke) · Mugul ­ (kartul) · Mugulsibul ­ (krookus, gladiool) · Köitraod ­ (viinapuu) · Astlad ­ (viirpuu, laukapuu) · Assimileerivad varred ­ (osjad) · Kladood ­ (jõulukaktus) · Sibul ­ jaguneb omakorda kolmeks: kestasibul (sibul, tulp) soomussibul (liilia) sigisibul (küüslauk) Ehitus Varre jagunemine. Pung. Pungaks nim

Kategoriseerimata

21

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

teistelt taimedelt. Härghein. VARS ·Ülesanded Külgharude moodustamine Lehtede, õite ja viljade kandmine Vee ja mineraalainete transport Fotosünteesiproduktide transport ·Põhitunnused Maapealne asend Kasvab kaua pikkusesse Kannab lehti Harunemisvõimeline Radiaalse siseehitusega Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) ·Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. ­alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne

Eesti taimestik ja selle kaitse

14

doc

Taim

· Kudede diferentseerumine ­ Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks ­ Kattekude ­ kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest ­ Juhtkude ­ vee ja toitainete transpordiks läbi taime ­ Tugikude ­ mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid ­ Vegetatiivsed ­ lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) ­ Generatiivsed ­ õied, viljad jt paljunemisorganid  · Ontogenees ja fülogenees ­ Ontogenees ­ isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni surmani ­ Iga põlvkonna ontogeneesis korratakse eelnenud põlvkondade arenguastmeid ­ Fülogenees ­ liigi areng tuhandete aastate vältel · Kasv

Üldbioloogia

11

docx

Taimerakk ja taimekoed

1. TAIMERAKK Soontaimed, nagu kõik teisedki hulkraksed eukarüoodid, koosnevad hästi eristuvatest üksustest -- rakkudest (joonis), mis üheskoos moodustavad funktsionaalse terviku. Rakkude kuju, suurus, struktuur ja funktsioonid on väga mitmekesised. Kõrgemate taimede rakke on kuju järgi võimalik jagada kaheks põhitüübiks -- parenhüümsed ehk isodiameetrilised rakud, mille läbimõõt on igas suunas

Bioloogia

18

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Juurviljadel paksenevad kambiumi tegevusel nii hüpkutüül kui ka peajuur. Muguljuur ­ muguljalt paksenenud lisa- vôi külgjuur (daalia, bataat, aedrôigas?). Esikoores palju toitaineid, tärkliserikkad. Hüpokutüül ­ varre kôige esimene lüli idukaelast varre lehtedeni; hüpokutüüljuur on nn lisajuur (varrest arenenud). Risoom- e. juurikas (vars!) ­ mullas püsti, kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet. Mugul ­ ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul ­ taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)