Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TOMATITAIMEDE KONKURENTS (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM
TOMATITAIMEDE KONKURENTS
Uurimistöö bioloogias
Autor: Truumaa Anette
12.A klass
Juhendaja : Järv Leili
Tallinn 2012

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 KONKURENTS 4
1.1 Ressursid ja ressursikonkurents 5
1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents 6
2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND 7
3 MATERJALID JA METOODIKA 8
4 TULEMUSED 9
4.1 Katsetulemused I katserühmas 9
4.2 Katsetulemused II katserühmas 9
9
4.3 Katsetulemused III katserühmas 10
4.4 Katsetulemused IV katserühmas 10
ARUTELU 11
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14
LISA 1 15
LISA 2 16
LISA 3 17
LISA 4 19
  • SISSEJUHATUS


    Olen üles kasvanud maal ning seega ka väga palju looduse keskel viibinud. Tänu sellele pakuvad taimed ja loomad mulle palju huvi. Aednikust isa abistamisel märkasin sageli, kuidas kasvuhoones taimed erinevalt kasvasid ja nii mõnigi neist arengus teistest maha jäi. Vastusest, et valgust jäi väheseks, ühel hetkel enam ei piisanud . Tahtmine oli teada saada, miks nii toimub ja see tingiski minu uurimistöö teemavaliku. Et oma probleemile lahendust leida, püstitasin tööhüpoteesi: tomatite kasvu ja arengut mõjutab nende omavaheline konkurents. Katseobjektiks valisin suhteliselt vähenõudlikud ja kiirekasvulised tomatid sordist “ Roma ”.
    Töö koosneb kahest osast. Esimeses, üldteoreetilises osas, kirjeldatakse tomatitaimedele mõjuvaid keskkonnatingimusi. Lahatakse konkurentsi põhjuste üle ning ressursikonkurentsi tagamaid. Kirjeldatakse valgust kui ressurssi ning vaadeldakse sellest tekkivat konkurentsi.
    Teises, empiirilises, osas antakse ülevaade materjalist, kasutatus meetodist, katse tulemustest ning arutletakse tomatitaimede erineva kasvukiiruse ja arengu üle. Tekkinud nähtustele püütakse diskussiooni käigus leida vastuseid, võrreldes saadud tulemusi avaldatud uurimuste tulemustega.
    Tahaksin väga tänada oma juhendajat, Leili Järve, kes mulle oma jõu ja nõuga suureks abiks oli. Samuti oma vanemaid, kes aitasid mul katset läbi viia.
  • 1 KONKURENTS


    Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm ( Viikmaa 2006). Konkurents tekib seetõttu, et sarnased või sama liiki organismid vajavad arenguks ja
  • Vasakule Paremale
    TOMATITAIMEDE KONKURENTS #1 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #2 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #3 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #4 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #5 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #6 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #7 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #8 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #9 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #10 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #11 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #12 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #13 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #14 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #15 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #16 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #17 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #18 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #19 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #20 TOMATITAIMEDE KONKURENTS #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ljarv Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    28
    doc

    Tomatite kasv erikeskkondades

    tingimused taimede haigestumiseks pruunlaiksusesse ja fütoftoroosi, raskendab tolmlemist. (http://www.seemnemaailm.ee) Tomateid võib kasvatada erinevatel pinnastel, kuid paremini kasvavad nad kergetel liivsavimuldadel või saviliivmuldadel, hästi läbisoojenevatel muldadel, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid.(http://www.seemnemaailm.ee) Noored taimed vajavad kõige enam lisaväetamist fosforväetistega. Viljade moodustumise ajal kasutab tomat väga palju ära lämmastiku, kusjuures selle nõudlus suureneb koos lehtede ja varte edasi kasvamisega, ja saavutab maksimumi õitsemise ja viljakandmise perioodil. Tagades piisava koguse lämmastikku taime vajadusteks, on vajalik meeles pidada, et liigne lämmastik lehtede kasvu ajal pidurdab viljade kasvu, soodustab taime hõrenemist, haigustesse ning kahjuritega nakatumist. Taimede vajadus kaaliumis kasvab tasapisi (alates varte moodustumisest) ja saavutab kõrgstaadiumi

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Bioloogia mõisted

    1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Taimeriik

    1. allergeen ­ allergiat tekitav aine 2. allergia ­ ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon ­ kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof ­ org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon ­ võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär ­ Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika ­ teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia ­ samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon ­ kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos ­ e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem ­ taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees ­ looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof ­ org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine ­ elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus ­ org-aine lagunemise saadus, m

    Bioloogia
    thumbnail
    34
    doc

    Suvelillede ülesanne

    f f 2011 SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled ­ õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled ­ kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja poolvarjulises kohas, eelist

    Ilutaimede kasutamine
    thumbnail
    9
    docx

    Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine

    Taimede ökofüsioloogia kordamine 1. Tunnete C3, C4 ja CAM lehe morfoloogiat:epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad ­ tülakoidid, graana, strooma. 2. Auto- ja heterotroofide vahe? Autotroofid on organismid, kes toodavad ise eluks vajaliku orgaanilise aine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest. Autotroofide kasvu ajal toodetakse CO2st fotosünteesi käigus süsivesikuid ja edasise metabolismi masinavärgis polüsahhariide, lipiide, hormoone ning valke. Rakud saavad jaguneda ning toimub taimede kasv pikkusesse ja laiusess Enamik taimi on autotroofi

    Taimede ökofüsioloogia
    thumbnail
    3
    docx

    Köögiviljade nõuded kasvutingimuste suhtes

    Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6. Millised on temperatuuri reguleerimise võimalused? · Avamaal külvi ja istutusaja valik, · lõunapoolse kallakuga maad, · kergem lõimis = soojem, · tuulekaitse riba põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 kraadi. · multsimine või spetsiaalse paberi või kilega katmine · vihmutamine alandab temperatuuri ja on ka öökülmade kaitse · sortide valik 7

    Aiandus
    thumbnail
    19
    doc

    Taimekasvatuseksam

    1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: 1. Rahvastikupoliitik

    Taimekasvatus
    thumbnail
    18
    doc

    Taimekasvatuse eksam

    1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: 1. Rahvastikupoliit

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun