Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
.................................................158 Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus.......................................................................................162 Õiguse tunnused........................................................................................................................165 Õiguse ülesanded......................................................................................................................165 Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline?............................................................167 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad...............................................................174 Õiguse argimõiste....................................................................................................................175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.......
Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse. Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut. Sotsiaalriiki, kes sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.3 Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis eesmärgiga ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitiliste jõudude kompromiss. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend, poliitika ohjeldamise vahend. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
tasakaalustamist. Näiteks haldusele ei tohi muutuda omaette eesmärgiks õigusloome või õigusemõistmine. Siit tõusetub ka probleem pädevuse täpsest jaotusest, mis tagaks riigiorganisatsiooni efektiivse ja demokraatliku funktsioneerimise. Haldusele on põhiseaduslikult üle antud teatud osa legislatiivfunktsioonist. Nii on põhiseaduse § 109 järgi Vabariigi Presidendil, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral õigus anda seaduse jõuga seadlusi. Vabariigi Valitsusel on põhiseaduse § 87 punkti 6 alusel õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Sama õigus on põhiseaduse § 94 järgi ka ministritel. Õigusnorme sisaldavaid haldusakte võivad välja anda ka kohalike omavalitsuste organid. Kuid haldusorganite teostatav õigusloome on teatud raamidega piiratud. Nii antakse seaduste jõuga seadlusi üksnes eriolukorras.
koraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon, poliitika aga ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus aga ka riigi poliitika teostamise vahend. 10. Millised on öiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted
Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes jne. Nt Gröönimaa Taanis, Põhja-Iirimaa Suurbritannias, Ahvenamaa Soomes. Administratiivne autonoomia esineb tunduvalt harvemini kui poliitiline autonoomia. Administratiivne ehk haldusautonoomia on poliitlisest tunduvalt piiratum., kuid annab võimaluse kohalike küsimuste otsustamisel ning kohalike riigi- ja omavalitsusorganite kujundamisel arvestada kohalike etniliste rühmade huve, nt Tiibet Hiinas.
kandjaks ei ole mitte ühiskond, vaid sellise tegevuse läbiviija või ka tarbija (saastajamaksab printsiip) 2) potents olulise kkmõjuga tegevuse läbiviija teeb seda omal vabal tahtel ning allutab vaba tahte alusel ka teised isikud suurtele ja tihti ebakindlusega varjatud ohtudele. Kohane riskianalüüs ei ole puhtalt teaduslik protsess riskianalüüsi alusel otsuste langetamisse peab kaasama avalikkuse. KKõigus avalik õigus, noor, ebastabiilne, arenev, fragmentaarne, vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega (uued ideed kkpoliitikas ei mahu kehtivasse paradigmasse), novaatorlik (rajaleidja avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele), eriline roll (loodus)teadusel, ettevaatusprintsiip (teaduslik ebakindlus VS õiguslik kindlus). Kkõigus asub inimese ja looduse vahepeal
............................ 45 § 16. Töötaja hoolsuse määr..................................................................................... 48 § 17. Tööandja korralduse sisu................................................................................. 49 § 18. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused....................................................................................... 51 § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest............................................................ 52 § 20. Töö tegemise koht............................................................................................ 53 § 21. Töölähetus........................................................................................................ 54 § 22. Saladuse hoidmise kohustus............................................................................ 56 § 23
Kõik kommentaarid