........................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAILMAS ....................................................................................................................... 9 1.2 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE EESTIS ............................................................................................................................. 11 1.2.1 Riigimetsa Majandamise Keskuse külastusseire .................................................................... 13 1.3 KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE JA PLANEERIMISE MUDELID .................................................................................... 14 1.4 KÜLASTUSE ARENDAMISE PÕHIMÕTTED....................................................
Proovitükid on paigutatud ruudukujuliste (800X800 m) traktide külgedele, seejuures eristatakse kolme liiki proovitükke: - tagavara proovitükk (vahekaugus 400 m); - kasvukoha proovitükk (vahekaugus 200 m); - raie- ja uuenemise proovitükk (vahekaugus 100 m). Traktivõrk kavandatakse viieks aastaks ja igal aastal mõõdetakse 270-280 trakti. PINDALA JA TAGAVARA Eesti on üks Euroopa metsasemaid maid. SMI 2010. a inventuuri andmetel on Eestis metsamaad 2 212 000 ha ehk 49% riigi pindalast. Metsamaaks loetakse maad, kus kasvavad puutaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega 30%, või mis on ette nähtud metsa kasvatamiseks, kuid on ajutiselt metsata (raiesmikud, selguseta alad). Metsamaana ei arvestata kõrghaljastust (pargid, kalmistud). Võrreldes 1939. aastaga on metsamaa pindala suurenenud enam kui 1,5 korda, igal aastal on lisandunud keskmisena 12 000 ha metsamaad
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Nüüdseks on hakanud majandus stabiliseerunud ning on aastaid näidanud kasvutrendi. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata sellele, et väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad muutused ka praegu oluliselt suuremad ja kiiremad kui arenenud maades. Majanduse toimimist määravad seadused on Eestis sarnased Lääne-euroopa omadele. Eesti majandus on mitmekesine - olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on haruldane loodusvara. Eesti jaoks
............................................................................................................... 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rannikumere liigid ................................................................................. 13 3. Läänemere traalpüük ..........................
Hotellimajutus, sport, meelelahutus. Tervistumist toetavate meetmete kasutamine: interneerimine, tervislik toitumine, kehaline aktiivsus. Allikas: autori koostatud (Resort 2011; ISPA 2007; Thalasso 2011 põhjal) Üldiste mõistete sarnasusest rääkides on põhjendatud ka Eesti kuurortide tekkeloo ja eripära selgitamine. Tänu Eestis ajalooliselt valitsenud kohalike baltisakslaste suurele 8 mõjule, tekkis siinne kuurort Saksamaa kaudu levinud kahe suuna baasil: 1) 1750. aastatel Inglismaalt alanud merekuurortide trend ja 2) Vana-Rooma termikultuur ehk sisemaiste kuurortide trend. Maailma merekuurortide tüüpiline tekkelugu erineb Tiit Kaski ja Jarkko Saarineni sõnul Lääne-Eesti rannikukuurortide Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare omast oluliselt kahel põhjusel
Samuti toob muudatused välisturistide osakaalu tõus ( toitlustus rahvusvahelisemkas). Demograafilised muutused on pikaaegsed ja suhteliselt hästi tulevikus prognoositavad, on aega teha muudatusi. Tehnoloogiline aspekt. Turismitaluga alustades on vaja teha palju rahalisi investeeringuid. Seetõttu on oluline korralikult läbi mõelda investeeringute suurused ning vajalikkused, seeläbi maandame ka investeeringutest tulenevad riskid. Õiguslik aspekt. Valdkonda mõjutavad Eestis turismivaldkonda reguleerivad seadused nagu Turismiseadus, Töölepingu seadus, Võlaõigusseadus, Kaubandustegevuse seadus jne. Oluline on hästi tunda valdkonda. Seaduste muudatused tulevikus võivad tuua lisakulutusi nagu koolitused, lepingute muudatused, palgamuudatused 10 Keskkonna aspekt. Keskkonnasäätlikkuse põhimõttele tuginedes on oluline, et säiliks
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
Kõik kommentaarid