Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Töösuhte tekkimine, lepingu sõlmimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #1 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #2 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #3 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #4 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #5 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #6 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #7 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #8 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #9 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #10 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #11 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #12 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #13 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #14 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #15 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #16 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #17 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #18 Töösuhte tekkimine-lepingu sõlmimine #19
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari.issak Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
pptx

Töölepingu lõppemine

Töölepingu lõppemine Töösuhte lõppemise alused Kokkuleppel Tähtaja möödumisel Töötaja, tööandja surm Ülesütlemine Korraline Erakorraline Töölepingu ülesütlemine korraline ja katseajal Korraline § 85 Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda Töötaja võib tähtajatu töölepingu korraliselt igal ajal üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda v.a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791 Erakorraliseks ülesütlemiseks peab mõlemal poolel olema mõjuv põhjus Tööandja ­ Tööandja poolne erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel (§88)

Tööõigus
thumbnail
3
docx

TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE II

TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE II OSA 1. Mida tuleb töötajale kirjalikult teatada töötasu osas. § 5 TL kirjalikus dokumendis peavad sisalduma järgmised andmed ja tingimused (need on miinimum) 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) Põhimõte ­ igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Kokku tuleb leppida töötasu suurus, selle arvutamise viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 2. TA tahtis töölepingusse panna järgmised punktid;

Õigus
thumbnail
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA

Õigus
thumbnail
66
pdf

Tööiguse konspekt

12.2006, RT I 2007, 2, 6 … RT I, 2010, 22, 108 Töötasu alammäära kehtestamine, Vabariigi Valitsuse määrus 11.06.2009 nr 90, RT I 2009, 31, 192 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I 1999, 60, 616 … RT RT I, 2010, 22, 108 T KindlS - Töötuskindlustuse seadus, RT I 2001, 59, 359 … RT I, 03.03.2011, 2 VÕS- Võlaõigusseadus RT I, 03.03.2011, 2…RT I, 08.07.2011, 6 ÄS – Äriseadustik RT I 1995, 26/28, 355; …RT I, 30.12.2010, 2 1 I TÖÖSUHE JA SELLE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Töö tegemine on ühiskonna liikme sihipärane tegevus püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks. Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Töötegija otsustab ise, kuidas ta oma tööd korraldab ning kuidas töötulemust realiseerib

Tsiviilõigus
thumbnail
50
doc

Tööõigus

tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja kollektiivi vahelisi suhteid. Tööõiguse peamised allikad on järgmised:

Tööõigus
thumbnail
34
docx

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED

töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: 1. Tüüpiline: üks töökoht, tähtajatu tööleping, täistööaeg 2. Ebatüüpiline: tähtajaline tööleping, osaline tööaeg, renditöö, kaugtöö, töö väljakutsel jmt. Ebatüüpilised töösuhted on seotud ühiskondlike ja majanduslike arengutega. Ebatüüpiline ­ kaugtöö, osaline tööaeg, tähtajaline tööleping, töö väljakutsel, renditöö. FIE võib töölepingu alusel töötada. Peetakse ebatüüpiliseks töö suhteks, seda ei reguleeri üldiselt TLS vaid äriseadustik

Tööõigus
thumbnail
98
docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Õigus
thumbnail
72
docx

Tööõigus

Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika ­ alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult

Tööõigus



Lisainfo

Sõlmimine alaealisega, kohustuslikud tingimused, täiendavad kokkulepped, tl muutmine, tühistamine

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun