TEST 10 � Valgus II (0)

Füüsika - Aineehitus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millise optikariista korral milline suurendus on oluline?
Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral?
Kuidas nimetatakse valguskvanti?

Lõik failist

TEST 10 – VALGUS II

Millise optikariista korral, milline suurendus on oluline?

Projektor – joonsuurendus

Pikksilm – nurksuurendus

Luup – nurksuurendus

Fotokaamera – joonsuurendus

Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral?

Tasapeegel - kujutis on sama suur kui objekt

Kumerpeegel - kujutis on väiksem kui objekt

Nõguspeegel – kujutis on suurem kui objekt

Vali igale nähtusele sobiv termin

Elektri ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis – polariseerutud valgus

Mitme valguslaine liitumine – interferents

Kk murdumisnäitaja sõltuvus valguse sagedusest – dispersioon

Valguslainete paindumine tõkete taha – difraktsioon

Levides punktist A punkti B, valib valgus tee, mille läbimiseks kulunud aeg/ teepikkus on minimaalne

Footoni energia on võrdeline/pöördvõrdeline valguse sagedusega

Millise optika haru korral pole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund?

Geomeetriline optika

Laineoptika

Kvantoptika

Tasapeeglis tekkiv kujutis on

Näiv kujutis

Tegelik kujutis – tegelik kujutis tekib seal, kuhu jõuab valgusenergia , st valguskiirte lõikepunktis. Näiv kujutis tekib valguskiirte PIKENDUSTE lõikepunktis

Joonisel on toodud langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal. Milline nurk on langemisnurk ?

Alfa

Beeta

Kas on õige väide: ’’valguse murdumine kk-de lahutuspiiril on tingitud valguse levimiskiiruste erinevustest’’

Ei, sest valgus levib alati ühesuguse kiirusega 300 000km/s

Jah, sest valguse kiirus erinevates kk-des on erinev

Kui valgus liigub optilisest tihedamaast kk-st optiliselt hõredamasse (nt veest ühku), siis

Murdumisnurk on suurem kui langemisnurk

Murdumisnurk on väiksem kui langemisnurk

Milline valem seob valguse murdumise korral nurkasid ja kk-e murdumisnäitajaid?

(1)

(2)

(3)

Vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,33. Valguse kiirus vees on

300 000 / 1,33 km/s

1,33 x 300 000 km/s

1,33 / 300 000 km/s

300 000 km/s

Kuidas nimetatakse nähtust, et kk murdumisnäitaja sõltub valguse sagedusest?
Dispersioon

Kuidas nimetatakse valguskvanti?
Footon

Kuidas nimetatakse peeglit, mille korral fookusest lähtuvad valguskiired on peale peegeldumist paralleelsed?
paraboolpeegel

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkristel Õppematerjali autor

VALGUS f��sika joonsuurendus nurksuurendus Fotokaamera Geomeetriline optika N�iv kujutis

Sarnased õppematerjalid

docx

A. Sauga loengu küsimused-vastused

a. Väär magnetnõela põhjapoolus osutub Maa geograafilisele põhjapoolusele (magneetilisele lõunapoolusele) 16. Kas on õige, et liikuva laetud osakese energiat saab suurendada nii elektri- kui ka magnetvälja abil? a. Väär elektrivälja abil saab, aga magnetvälja abil energiat juurde anda ei saa. Magnetvälja abil saab vaid muuta liikumissuunda. Elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm - 1 cm mikrolained

Füüsikaline maailmapilt

docx

Füüsikaline maailmapilt testid

(kui osakesele mõjus üks jõud, liikus see kiirenevalt. Kui hakkas mõjuma teine, vastassuunaline ja absoluutväärtuselt võrdne jõud, siis nüüd on jõudude summa 0 ning osake liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 16. Ühtlase sirgjoonelise liikumise korral: keha kiirus on konstantne ja keha liikumissuund on konstantne. 17. Keha lastakse lahti ja siis keha langeb vabalt. Vaba langemise käigus keha: kiirus suureneb, kiirendus on konstantne. 3. Test 1. Millal on tegemist elastse ja millal mitte elastse põrkega: mitte elastne - peale põrget liiguvad kehad koos. Elastne - peale põrget liiguvad kehad eraldi. 2. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. 3. Jõuimpulss on jõu ja selle mõjumise aja korrutis. 4. Kaldpinnalt, mille kõrgus on 40 cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus ei kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ei avestata. 2,8 m/s Energia jäävuse seadust arvestades on silinder

Füüsika

doc

Füüsika, mõisted, elekter, valgus, kujutis.

1. Elektromagnetlaine ja selle omadused. Elektromagnetlaine keskkonda ei vaja, kuid ta võib liikuda ka keskkonnas. Elektromagnetlainete olemasolu ennustas Maxwell 1865. Aastal. Ta arvutas välja selle laine levimiskiiruse vaakumis ja selgus, et see on võrdne valguse kiirusega. (valem) Võrdluseks, hääle kiirus õhus on keskmiselt 330 m/s. Tulemus viis Maxwelli mõttele, et ka valgus on elektromagnetlaine. Hiljem selgus, et elektromagnetlaineid on veel väga mitmeid. (esimesena mõõtis valguse kiiruse 1675. Aastal Römer.) Veel tõestas Maxwell, et elektromagnetlaine on ristlaine, kus elektri ja magnetväljad võnguvad teineteise suhtes risti. Mudelina: hiljem tõestas seda väidet valguse polarisatsiooninähtus. Elektromagnetlaine levimine ruumis toimub Maxwelli arvates nii: kõigepealt tekitatakse muutuv elektriväli.

Füüsika

docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette

Füüsika

doc

Valgus

FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel.

Füüsika

pdf

füüsika geomeetriline optika

jooneliselt. Selle tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju, mida näeme ekraa- nil eseme kontuuriga sarnase musta laiguna. Ruumi piirkonda, kuhu valgus ei satu, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. Kui on tegemist rohkem kui ühe punktvalgusallika või suure val- gusallikaga, siis tekib lisaks täisvarjule ka poolvari, mida näeme ekraanil halli laiguna ümber täisvarju. Ruumi piirkonda, kuhu valgus 4 satub ainult osadest punktvalgusallikaist või osast suure valgusallika punktidest nimetatakse poolvarju piirkonnaks. Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure val- gusallika korral. 2 Valguse peegeldumine Valguskiir levib ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuni jõuab min- gi teise keskkonnani. Seal muudab kiir levimissuunda. Kui valgus

Optika

docx

Optika

Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir on geomeetriline mõiste, millest ka kiirteoptika paralleeltermin geomeetriline optika. Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases (st homogeenses ja isotroopses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Murdumine: kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus peegeldub ja murdub, st muudab levimissuunda. Murdumisnurk, murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. Absoluutne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui

Füüsika

doc

Elektromagnetism ja optika

Käiguvahe onvõrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. Koherentsus lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu, nimetatakse koherentseteks. Valguse difraktsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. VALGUSE JA AINE VASTASTIKMÕJU Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Peegeldumine nähtus, kus valguskiir pöördub esimesse keskkonda tagasi. - langemisnurk - peegeldumisnurk Peegeldumisseadus Langev kiir, peegelduvkiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel tasand, millelt valgus peegeldub. Murdumine Kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus lisaks peegeldumisele see ka

Füüsika

Rohkem sarnaseid