Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia alused KT 4 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kelaadid?
  • Kuidas saab ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare keemiliselt eristada?
  • Miks areenidele ei ole iseloomulikud liitumisreaktsioonid?
  • Kuidas kindlaks teha kas reaktsioon kulgeb SN1 või SN2 mehhanismiga?
  • Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed?
  • Mis on komposiitmaterjalid?
  • Mis vahe on lihtvalgul ja liivalgul?
  • Kus neid leidub looduses?
Vasakule Paremale
Keemia alused KT 4 #1 Keemia alused KT 4 #2 Keemia alused KT 4 #3 Keemia alused KT 4 #4 Keemia alused KT 4 #5 Keemia alused KT 4 #6 Keemia alused KT 4 #7 Keemia alused KT 4 #8 Keemia alused KT 4 #9 Keemia alused KT 4 #10 Keemia alused KT 4 #11 Keemia alused KT 4 #12 Keemia alused KT 4 #13 Keemia alused KT 4 #14 Keemia alused KT 4 #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kokkamari Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Keemia alused KT4

Selgitage reaktsioonimehhanismi. ­ Alkoholi ja karboksüülhappe vahelise reakstiooni tulemusena tekivad estrid. Estri moodustumise reakstioon on kondensatsioonireakstioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreakstiooni korral vesi). Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega. Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid ­ molekul, mis sisaldab ­C(=O)-N(H)- rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi 3 tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temp, et ületada aktivastioonibarjäär. Praktikas saadakse amiide amiinide realtsioonil karboksüülhapete kloriididega (ehk klooranhüdriidiga). 35. Ennustage vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele. ­ Kui moodustab

Keemia alused
thumbnail
12
pdf

Keemia

Orgaaniline keemia: alifaatsed süsivesinikud · Süsivesinike üldiseloomustus ja klassifikatsioon · Alifaatsete süsivesinike nomenklatuur · Isomeerid ja konformeerid · Alkaanide omadused · Alkeenide omadused ja saamine · Hüperkonjugatsioon · Alküünide omadused Orgaaniline keemia · Orgaanilise keemia all mõistetakse üldiselt süsinikuühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske. ­ Reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid. · Elementorgaanilise keemia all mõistetakse selliste ühendite keemiat, kus süsinik on seotud mõne metalli või eelpool nimetamata mittemetalliga. Süsivesinikud · Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad

Keemia
thumbnail
10
doc

KT4 kordamisküsimuste vastused

Peatükk 16 16.5 Nimetada ja kirjutada d-metallide kompleksühendite valemeid; Abileht ,,kompleksühendite nomenklatuur" 16.6 Tunda ära erinevaid isomeeride paare: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetrilisi ja optilisi isomeere; Struktuuriisomeerid jagunevad omakorda: ­ ionisatsiooniisomeerid [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br ­ hüdraatisomeerid [Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2·H2O ­ seoseisomeerid [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ ­ koordinatsiooniisomeerid [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] · Stereoisomeerid jagunevad omakorda: ­ optilised isomeerid (teineteise peegelpildid); ­ geomeetrilised isomeerid. 16.7 Teada, kuidas ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare saab keemiliselt eristada; Peatükk 18 18.1 Eristada alkaane, alkeene, alküüne ja areene nendes esinevate sidemete, struktuuri ja reaktiivsuse põhjal; Alkaanid (CnH2n+2)järelliide ­aan, hargnenud ahelal-üül on küllastunud süsivesinikud, sisaldavad vaid üksiks

Keemia alused
thumbnail
9
pdf

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

Hape on aine, mis on võimeline liitma elektronpaari, st omab vaba orbitaali kovalentse sideme moodustamiseks. Kõik brönstedi happde Metallide katioonid Vaba orbitaaliga neutraalsed ühendid(BF3;FeCl3;jne) Alus on aine, mis on võimeline loovutama elektronpaari kovalentse sideme moodustamiseks. Kõik brönstedi alused Anioonid Vaba elektsonpaariga neutraalsed ühendid(ammoniaak, vesi, metanool) Vesinikside- tüüpiline lewise alus/happe vahelise toime ja dipool-dipool vahelise elektrostaatilise toime summaarne tulemus. Vesinikside mõjutab oluliselt ainete keemilisi ja füüsikalisi omadusi ja esineb kõigil ühenditel, millel on polaarne element-vesinik side või vaba elektronpaar

Orgaaniline keemia i
thumbnail
25
doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

Analüütiline keemia
thumbnail
24
doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases)

Keemia
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia
thumbnail
44
pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun