Biomassil põhineva soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama olelusringi hindamine - Esitlus Kõne

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

- Eesti Vabariigi Joogivee Standard (kohandamisel vastavusse Euroopa Liidu Joogiveedirektiiviga 98/83/EC). Pideva ja adekvaatse info edastamine põhjavee tarbimise ja reostamise kohta probleemsetel aladel (tööstuspiirkonnad, nitraaditundlik ala), ilmnenud muutuste analüüsimine võrdluses foonitingimustega; Iga-aastane muutuste analüüs koos soovitustega edaspidiseks tegevuseks põhjaveevarude säästliku kasutamise seisukohalt; Põhjaveeseire andmebaasi ning selle GIS-il põhineva väljundi muutmine avalikult kättesaadavaks interneti kaudu; Informatsiooni kogumine ja koondamine kasutatavate põhjaveekihtide kohta piirialadel eesmärgiga ennetada riikidevahelisi konflikte Andmete edastamine siseveekogude hüdrokeemilise- ja bioloogilise seisundi kohta Euroopa Keskkonnaagentuuri siseveekogude seire ja andmevahetuse võrgustikku EUROWATERNET. 4. Referaat PILET nr. 8 1. LAEVADELT PILSIVEE, FEKAALVEE, PRÜGI JA MUUDE SAASTEAINETE VASTUVÕTMISE KORD 2

Tehnoökoloogia

100

pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

saavutamiseks, sellele otsitaksegi vastuseid loodusvarade majanamise ökonoomikas. Energia piisavus ja kättesaadavus on praegu üks olulisemaid majanduse ja loodusvaradega seotud teemasid, sest väga paljude riikide energiamajandus baseerub taastumatutel loodusvaradel (nafta, süsi, maagaas, Eestis põlevkivi). Kuna taastumatute varade kasutamine tähendab ühtlasi nende varu vähenemist, toob see kaasa nii nende loodusvarade kui neist toodetud energia hinna tõusu. Tabel 1. Elektrienergia hind euro/kWh kodutarbijale. Allikas: Statistikaamet KE34: ELEKTRIENERGIA LÕPPTARBIMISE HIND KODUTARBIJALE --- Periood ning Tarbimiskogus Aastatarbimine 2500-5000 kWh 1. juuli 2007 - 31. detsember 2007 0.07 1. jaanuar 2008 - 30. juuni 2008 0.07 1. juuli 2008 - 31. detsember 2008 0.07 1. jaanuar 2009 - 30. juuni 2009 0.08 1. juuli 2009 - 31. detsember 2009 0.08 1. jaanuar 2010 - 30. juuni 2010 0.08 1. juuli 2010 - 31. detsember 2010 0.08 1

Ökoloogia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus  Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks.  Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine  Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud  Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus

Keskkonnakaitse ja säästev areng

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Monitooringujaamu rajatakse: a) inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele foonaladele; b) inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele; c) eelnevalt nimetatud alade siirdealadele. Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne; b) piirkondlik e. regionaalne; c) ülemaailmne e. globaalne. Monitooringu liigid (meetodite järgi): a) geofüüsikaline (meteonäitajate, kiirgus-, soojus- ja veereziimi m.); b) geokeemiline (õhkkonna, sademete, mere-, pinna- ja põhjavee, muldade, taimkatte ja loomastiku keemilise koostise m.); c) bioloogiline (elustiku ajalise ja ruumilise muutuvuse m.) Monitooringu üheks liigiks on kaugseire Maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla näit. taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika