Etnoloogia abielurollid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Abielu, perekond, soorollid

Abielu, perekond, soorollid Abielul vaid üks kõigile kultuuridele universaalne joon ja selleks on vastastikune seksuaalne ligipääs. (On veel sarnasusi aga mitte universaale, nt kooselu pole alati ühine joon). Abieluvormid: 1)monogaamia – 1 mees + 1 naine. (10% ühiskondadest, peamiselt domineerivates, enamasti majanduslikud põhjused). Vormid: - range monogaamia (kui üks sureb ei tohi teine uuesti abielluda). Tihedamini kehtib see reegel rangemalt naistele, kui meestele. -seeriamonogaamia (korraga vaid üks, aga elu jooksul võib vahetada). 2)Polügüünia – üks mees abielus mitme naisega (90%) Siiski tavaline, et sellises ük-s palju mehi ikkagi ühe naisega. Varjuküljed: Piiratakse naiste arvu (mehed olulisemad), naiste eest ei hoolitseta, ka tapetakse. 4 põhjust miks levinud: a) meeste suremus kõrge ük-s, nt palju sõdu, naised ülekaalus. b) naised oluline tööjõud (aiapõllundus, algeline põlluma

Perekonnaõpetus

10

docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted kt jaoks  etnoloogia / kultuuriantropoloogia – erinevus pole suur; teadusharu, mille raames uuritakse inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid, käitumist, arengut, suhteid, religiooni, uskumusi, perekonda, sotsialiseerumist, ideoloogiat, sugupoolte probleeme/erinevusi jne.  kultuurirelativism – hoiak, kus väärtustatakse kultuurilisi erinevusi  etnotsentrism – hoiak, kus peetakse oma kultuuri paremaks ja hinnatakse teisi

Etnoloogia

4

docx

Etnoloogia mõisted

seletetekse kultuuri seestpoolt vaadelduna 51. Etic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse sellele, mida uurija tähtsaks peab, kirjeldus ei pruugi sarnaneda inimeste endi kujutelmadele, aga tulevad välja kultuurierinvused sest uurimismeetod on rangelt määratletud 52. Antropoloogia - teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist 53. Etnoloogia - uurib, kirjeldab ja analüüsib, mida inimesed teevad, teavad ja mõtlevad ning milliseid esemeid inimesed valmistavad ja kasutavad. 54. Positivism – 19. sajandil arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Eesmärgiks oli luua neutraalne ja objektiivne teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. 55. Osalev vaatlus – sulandumine uuritavasse gruppi 56

Ühiskonna uurimine ja analüüs

20

doc

Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur ­ osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia). Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

17

doc

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia

Ei kirjeldata ainult uurimuse asjaolusid, vaid ka tundeid, mis uurijal on. Need analüüsid kujunevad tihtipeale edulooks, kus alguses ei saavutata kontakti, kuid mingi nipi abil pannakse kohalikud end usaldama. Ainele ja meetodile orienteerumine ­ mis on objekt ja mis meetodeid kasutatakse. Uurijad on grupeerunud valdkondade, mitte koolkondade järgi. Hüpoteesi kontrollimine ­ võtetakse mingi hüpotees ja hakatakse seda kontrollima. Etnograafilised välitööd - etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia ,,nurgakivi" Joonised, fotod, intervjuud, esemete kogumine jne. Minnakse kohapeale ja vaadatakse, kuidas seal elatakse. Esimene kokkupuude valutum, kui neist midagi juba tead (eeluuring), samas ei pea A-Ost alustama. Kui oled varem lugenud, siis on kontakt tuttavam, tead, mida oodata. Samas kui pole varem kohalike kohta midagi uurinud, siis on esmane kontakt vahetum ja jätab suurema mulje (knowing nothing method). Igal uurijal oma viis, kuidas uurida.

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

58

docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas olnud, selle pinnalt me saame arendada välja omapärase rahvuse. See oli palju ka ida-Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis. 1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud 2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Kas setud on eestlased

Antropoloogia

21

doc

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

23

docx

Kultuuriantropoloogia

Füüsiline (bioloogiline) antropoloogia (inimbioloogia): 1) primatoloogia, 2) inimpaleontoloogia, 3) kohtuantropoloogia, 4) rahvastikugeneetika. 1 Jane Goodall (sünd 1934) ­ primatoloogia. Uurimistöö shimpansidega Gomber rahvuspargis Tansaanias. Eestlastele on geneetiliselt kõige lähedasemad lätlased, keeleliselt marid. Vana klassikaline määratlus: kultuuriantropoloogia otsib universaalset ja üldinimlikku kõigis kultuurides, st kultuurivõrdlus, etnoloogia tegeleb etniliste ja/või kultuuripiiridega. Tänapäeval pea sünonüümsed mõisted. Etnoloogia on võrdlev, teoreetiline teadus. Etnograafia funktsioon on dokumenteerimine ja kirjeldamine. ,,Folklore" - William John Thoms 1846 tähistas suulist kultuuri. Samas Hisp, Portugalis, osalt Pr: teadus rahva elust. Vastupidi ajalooteadusele, mis tegeleb poliitilise ja rahvusliku arenguga, fokusseerib etnoloogia oma tähelepanu tavalise inimese igapäevaelule (talupojakultuur). Uueks etnoloogiaks on

Kultuurantropoloogia

Kommentaarid (0)