Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kütused ja põlemisteooria praktikum 7 - VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Mehaanikateaduskond
Soojustehnika instituut
Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA
Töö nr. 7
VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE
Üliõpilased
Matrikli nr.-d:
Rühm:
Õppejõud: Heli Lootus
Töö tehtud:
Esitatud:
Arvestatud:
SKEEM
Tööeesmärk
Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemustkäsiraamatus toodud andmetega .
Tööksvajalikud vahendid
  • Leekpunkti määramise seade
  • Analüüsitava kütuse proov
  • Termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC
    Katseseadmeskeem ja tööpõhimõtte kirjeldus
    Leekpunktiksnimetatakse minimaalset temperatuuri, milleni kuumutatud pinnalteralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkekssüttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütusetemperatuur on leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimisetingimused laagiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus
  • Kütused ja põlemisteooria praktikum 7 - VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE #1 Kütused ja põlemisteooria praktikum 7 - VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE #2 Kütused ja põlemisteooria praktikum 7 - VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mikkmax Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr.7

    Töö eesmärk Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega Tööks vajalikud vahendid 1) leekpunkti määramise seade 2) analüüsitava kütuse proov 3) termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalselt temp-i, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temp. On leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused leegiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nim. Süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemp iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteedi ja koostise üle.

    Kütuse ja põlemisteooria
    thumbnail
    84
    docx

    Laeva katlad

    Kõrgsurvekatlad on katlad töörõhuga üle 3,5 MPa. Kõrgrõhukatlaid kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena. Kõik kesk- ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad. 2 II Katlakütused Kütused on põhikoostisosana süsinikku sisaldavad põlevained, mida laevadel kasutatakse soojusenergia saamiseks. Agregaatoleku järgi eristatakse tahke-, vedel- ja gaaskütuseid, päritolu järgi looduslikke ja tehiskütuseid. Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt. Kaasaegsetes laevades töötavad peamasinad ja abikatlad reeglina samadel vedelkütustel, milleks põhirežiimil on tavaliselt raskekütus ning erirežiimidel diislikütus. Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning

    Laevandus
    thumbnail
    88
    pdf

    Materjaliõpetus

    0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l ­ lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo ­ katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine ­ seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele ­ h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g ­ vasara kaal; l ­ pendli pikkus. Terased

    Materjaliõpe
    thumbnail
    88
    pdf

    Materjaliõpetus

    0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l ­ lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo ­ katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine ­ seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele ­ h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g ­ vasara kaal; l ­ pendli pikkus. Terased

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

    Füüsika



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun