Ülemaailmne majanduskriis - demokraatia
häving?
24. oktoobril 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli
New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas
majanduskriis ehk nn suur depressioon,mis kestis 1933. aastani.
Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda
langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma
varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mistõttu varises
kokku ka pangandus . Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas
jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused,
miks kriis tekkis oli ületootmine ja vale majandamine . Liiga palju
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
119 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaanikaling
Õppematerjali autor
laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mis juhtis H.Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gastapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba dikatuur ja Lenin. 1924 suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Satlin. 1928 algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama ja ta kartis, et keegi ta kukutab. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalias kehtestati diktatuur esimesena. Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. NSVL 1933-1939
mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule. 1920ndate keskel aga toimus majanduslik tõus. Ameerika Ühendriikide rahandusminister Dawes’i ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega. USA’s oli kiire majanduse kasv, kuid see oli ebaühtlane, kuna oli koondunud vaid teatud aladele. Kuid kui maailm oli liikumas majanduslikult paremuse poole ning majanduse kasv oli märgatav, siis miks ja kuidas tekkis ülemaailmne majanduskriis ning kuidas see inimesi mõjutas? 24. oktoobril 1929. aastal toimus New Yorgi fondibörsil aktsiahindade järsk langus. Hiljem on hakatud seda päeva nimetama “mustaks neljapäevaks“. Sellest saigi alguse ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas ka demokraatia hukku ning diktatuuride teket üle kogu maailma. Esimesena avaldus kriis põllumajandus valdkonnas, kus toimus suur ületootmine. Lisaks sellelevõeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta. 1920. aastatel kasvasid Ameerikas
Seda kutsuti nii,kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik.Esimene demokraatlik riik Saksamaa ajaloos. Nõrkused-Suhtumine Versailles´i rahulepingusse:nõuti monarhia taastamist,revolutsiooni tulemuste revideerimist ning Versailles´i lepingu mittetäitmist,seda nimetati ,,katastroofide poliitikaks".Võitlusmeetodina kasutati terrorit. 8. Mille poolest erines 1929.-1933. aasta ülemaailmne majanduskriis varasematest majanduskriisidest? Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses.1930-tehniline revolutsioon,tööliste asemele võeti masinad. 1929.aastal 24.oktoobril oli börsil järsk aktsiahindade langus. Ületootmine ja halb majandamine. 9. Milliseid poliitilisi tagajärgi tõi endaga kaasa majanduskriis? Suur tööpuudus,jõukust kogunud keskklass vaesus,nälg ja rahulolematus,elutaseme langus.Usuti,et kui riiki valitseb tugev juht,lahenevad probleemid päevapealt. 10
Itaalia ja Jaapan ei saanud ka sõjast mingit kasu, nad pidid loovutama territooriumid ja kolooniad, mida nad seni olid omaks pidanud. Seda oleks võinud ära hoida kui eelkõige Ameerika Ühendriigid oleksid ühinenud Rahvasteliiduga. Samuti oleksid võinud Versailles´i süsteem leebem olla kaotaja riikide vastu. Kaotajaid oleks võinud vähem mõnitada - viha ja trots kogunes 10 aastaga, samuti tõmmati riigipiirid ainult suurte (mõjukamate) riikide heaolu järgi. 3. Demokraatia levik Euroopas pärast Esimest maailmasõda: miks ja kuidas? Sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid - Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid - nende riigikorralduste autoriteet tõusis. Näiteks Suurbritannias võeti vastu uus valimisseadus, mis suurendas valijaskonda (ka naised said valimisõiguse). Sotsiaaldemokraadid saavutasid võidu liberaalide üle, kaitstes rohkem kodanike huve. Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas tekkisid sotsialistlikud erakonnad, ka
Maailm kahe sõja vahel Ülemaailmne majanduskriis (1929 - 1933) 1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused:
Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem
tegutseda, suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kulak- jõukas talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või siberisse, tema rikkuse tõttu Viisaastak- viie aastane majandusplaan?, (1928-1932) nägi ette NVSL mõõdumist teistest riikidest, NKVD- GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem Laupua liikumine-rahvuslik-parempoolne, mis tekkis soomes vastukaaluks kommunistlikele erakondadele. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. BBC- Inglise raadikompanii, British Broadcasting Company, 1923. Dadaism- paroodiline kunstivool, mis pilkas originaalitsevaid kunstnikke ning konservatiivset kodanlust. Sotsialistlik realism-kuna staliniga kadus loominguvabadus, siis oli kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks meetodiks just see vool.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid