Punktmassi dünaamika (0)

Sarnased õppematerjalid

13

odt

NEWTONI SEADUSED

moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistele. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendaine on tunduvalt raksem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislasti rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, et mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, see tähendab tema vastupanu katsetele kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha inertsi mõõt.Keha massi ei tohi ajada segamini keha kaaluga. Kaal on jõud, millega keha surub alusele või pingutab riputusvahendit. Mass defineeritakse inertsuse kaudu ehk keha võimega vastu panna katsetele tema kiirust muuta. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm. See võrdub ühe liitri destilleeritud vee massiga temperatuuril 4 kraadi. Aine tiheduseks nimetatakse tema massi ja ruumala jagatist : p=m/v Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta

Füüsika

7

docx

Füüsika I. Kontroltöö I.

mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 23. Inerts. Inerts ­ keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. 24. Galilei katse masside võrdlemiseks. Galilei katse masside võrdlemiseks. Laua kohale on tõstetud püssirohuga täidetud toru, mille üks ots on suletud kivikuuliga, teine mõõtmetelt ja kujult sama suure raudkuuliga. 25. Mass. Tema ühik. Mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). 26. Tiheduse valem (3.1) ja tema ühik.  Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. 27. Jõud. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub mõjutatava keha kiirus. 28. Newtoni II seaduse sõnastus ja valem (3.3). Newtoni II seadus

Füüsika

17

pdf

Füüsika täiendõppe kordamisküsimused

???? 26. Näidake, et ühtlasel pöördliikumisel on kiirusvektor risti raadiusvektoriga. = + = [- sin()][ cos()] + [ cos()][ sin()] = 0 Kahe nullist erineva vektori korral tähendab see, et . 27. Sõnastage Newtoni I seadus. Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või nende mõjud on tasakaalustatud, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 28. Massi definitsioon. Keha mass ­ tema inertsi mõõt. Mida suurem on keha mass, seda suuremat mõju tuleb avaldada tema kiiruse muutmiseks. 29. Inertsi definitsioon. Inerts ­ keha omadust säilitada ühtlast sirgjoonelist liikumist või paigalseisu. 30. Tiheduse arvutusvalem. Aine tihedus ­ ruumalaühiku aine mass. = , = 31. Sõnastage Newtoni II seadus, kirjutage vastav valem. Newtoni II seadus

Füüsika

12

docx

Füüsika I esimene kt - Klassikaline mehaanika

x = x(t) ; y = y(t) ; z = z(t). Nihkevektor - r, kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul. Trajektoor ­ on kõver, mida punktmass joonistab liikudes. Kohavektor r ­ määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus. Teepikkus ­ on kõigi antud vahemikus läbitud trajektoorlõikude summa. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus ­ on vektor/vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Keskmine kiirus - = r /t Hetkkiirus ­ kiirus antud ajahetkel v on võrdeline kohavektori tuletisega antud ajajärgi ning suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis. Puutujasuunaline ühikvektor on Punktmassi läbitud tee ajavahemikus t1 kuni t2 avaldub integraaliga : . Ühtlane liikumine Liikumist, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda, nimetatakse ühtlaseks.

Füüsika

414

pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5

Füüsika

15

doc

Jäävusseadused

p x = p 0 x + Fres , x dt . 0 (5.7) 1  Valemist (5.5) aja järgi tuletist võttes ja arvestades, et algimpulss on ilmselt konstant, saame integraali definitsiooni põhjal Newtoni II seaduse üldisemal kujul dp Fres = , (5.8) dt mis kehtib siis, kui keha mass pole konstantne. Konstantse massiga keha korral saame impulsi definitsioonvalemit (5.1) arvesse võttes erijuhu Fres = ma . Newtoni II seadus üldisel kujul ­ kehale mõjuv resultantjõud võrdub tema impulsi muutumise kiirusega. 5.1a Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. Vaatleme suletud süsteemi, milles asub n keha

Füüsika

37

pdf

DÜNAAMIKA

Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud. Nüüd on Newtoni II seadus kujul r r Fk = ma , r kus kehale mõjuv kogujõud Fk on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga r r r r Fk = F1 + F2 + L + Fn . 1 Newtoni II seadust nimetatakse ka dünaamika, täpsemalt küll klassikalise

Füüsika

16

odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (t)

Füüsika

Kommentaarid (0)