Vanaaja tsivilisatsioon (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Tsivilisatsioonide kujunemisest 1. sajandini.

- Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. ­ 16. saj.) · Uusaeg (1600 ­ 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 ­ 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon ­ hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 ­ 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 ­ 2100 eKr) ­ sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel ­ oma aja lingua franca Vana ­ Babüloonia (1800 ­ 1600 eKr) ­ kuningas Hammurapi; · A) laiendas riigi piire · B) korrastas riigisüsteemi · C) seadustekogu Assüüria (9. ­ 7. Saj eKr) ­ vanaaja sõjakaim riik; · A) tugev sõjavägi · B) hobukaarikud · C) küüditamised >7. Saj eKr Egiptuse

Ajalugu

13

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

esile. Lääne-Eurooplased tegid vallutusretki itta, lõunasse ja põhja. 1. 11.-13. saj- nn vahekeskaeg 2. 13. saj- keskaja tippaeg 3. 14. saj- kriis (katk, kliima jahenemine, katoliku kiriku allakäik) Hiliskeskaeg- 14.- 15. saj/ 1350-1453. Katkuepideemia põhjustas elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See soodustas ühikonnas muutusi, mis panid alse uusaegse, kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. Lääne-Rooma riik ja vanaaja lõpp- Constantinus Suur Lääne- ja idaprovintside erinevuse suurenemine, 395 Rooma impeerium lõhenes. Lääne- Rooma pidas vastu 476. Aastani. Miks jagunes Rooma keisririik ja miks lagunes Lääne- Rooma keisririik? Rooma riik jagunes, sest erinevused süvenesid. Näiteid erinevustest- · Lääneprovintsides olid orjatöödel põhinevad latifundumid, idaprovintsides väiketalud · Idaprovintsides on arenenud ja jõukad kaubalinnas, lääneprovintsides jäid linnad

Ajalugu

20

doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolit

Ajalugu

23

doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj) o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRONOLOOGIA o 486. a- fran

Ajalugu

4

docx

Keskaeg

Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus ­ väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia ­ feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg ­ Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ­ ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.

Ajalugu

39

doc

Ajaloo põhiperioodid

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell ­ Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta

Ajalugu

8

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

igapäevaelu. Antiigiaegne jagunemine vabadeks ja orjadeks ei sobinud, kuna kristlane ei tohi teise kristlase ori olla. Keskaja alguseks peetakse* 476 a, kui kukutati viimane L- Rooma keiser. See pani alguse vanaaja orjanduslikule ühiskonna kriisile. Seda sai ületada muutustega, mis üks ajastu(orjandus) kasvas üle teiseks (feodalismiks) Keskaja lõpuks peetakse kas * Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal. * Ameerika avastamist kolumbuse poolt 1492 aastal. *usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. Kõik need sündmused märgivad maailma otsustavat muutust ja uue maailmapildi kujunemist. c) Keskaja periodiseerimine *Varakeskaeg (4-10 asj

Ajalugu

19

odt

Keskaeg ja varauusaeg

KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia ­ suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon ­ kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei sa

Ajalugu

Kommentaarid (1)