S천nu seletav s천naraamat

M체ra - http://www.miksike.ee/lisa/6klass/3linnastumine/myra.htm 11) Sokolov, A. Vaikne arvuti -http://www.comtrade.ee/~tuve/avaikne.htm 12)T철철inspektsiooni aruanne - http://www.ti.ee/index2.htm 13) T철철keskkonna ohtlike & kahjulike m천jutuste m천천tmise organiseerimine ning t철철tingimuste tervisekahjulikkusest tingitud ravikindlustuse maksem채채ra reguleerimine - http://www.smelink.ee/07/Too/07-too-ohut-oht.html
Maakoor on valdavalt tahke ja r채nirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale.
Molekulide m천천tmed on t체hised v천rreldes molekulidevahelise kaugusega (molekul on kui punktmass); b. Molekulid ei interakteeru 체ksteisega (molekulide vastasm천ju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes p천rgetes); 7. Isotermne protsess on protsess, kus temperatuur ei muutu vaid j채채b muutumatuks ehk konstantseks.

Milliseid taevakehi nim. planeetideks. Planeet tiirleb 체mber P채ikese, on piisava massiga, et 체letada j채iga keha j천ud ning hoida h체drostaatiliselt tasakaalulist (keral채hedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga t천mmanud oma pinnale v채iksemad kehad oma orbiidi 체mbruses (on "puhastanud oma 체mbruse"). 6.millest s천ltub planeetide aastaaegade ja 철철-p채eva vaheldumine? Aastajad vahetuvad kuna, planeedid p철철rlevad p채ikese suhtes nurga all ja 철철-p채ev selle p채rast, et ma p철철rleb 체mber oma telje.
Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda n채itab magnetv채ljas orienteerunud magnetn천ela p천hjapoolus (t채his B ja 체hik tesla T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, m천jub selle juhtmega ristuva magnetv채lja poolt j천ud 1N, siis on v채lja magnetinduktsioon 체ks tesla (1T). Magnetv채lja j천ujoon on m천tteline joon, mille iga punktis on B-vektor (magnetinduktsioon) suunatud piki selle joone puutujat J천ujoone suund 체htib B-vektori suunaga antud punktis.
Mittemetallid oks체datsiooniaste v천ib olla nii positiivne kui negatiivne (VASTAVALT VAJADUSELE, ABIKS PERIOODITABELI TEINE POOL) Hapniku (O) o-a on 밒I N천uanne:: M채rgi 채ra nende elementide oks체datsiooniastmed, mida kindlalt tead, seej채rel j채tka teistega 깲 Protsentarvutus: Selleks, et leida mitu millest (n채iteks k체mme sajast) teed nendest murru: 10/100. Kuna murrujoon on jagamism채rk, teed tehte 채ra ning saad 0,1. Saadud vastuse korrutad sajaga ning saad vastuseks 10% (횆RA UNUSTA

Mahtuvuse si - 체hik on farad 1V . 봳 . 횥hes juhtmekeerus 봊 . 봊 봳 . 琯 e = 닋L Vastavalt endainduktsiooni elektromotoorj천ud 1 V 1 V 땯 1 s 1 Wb 1H = = = 1A 1A 1A Induktiivsuse SI-체hik on henri 1s . Kondensaator on kehade s체steem, mis on loodud kindla Induktiivpool on juhtmes체steem, mis on loodud kindla mahtuvuse saamiseks induktiivsuse saamiseks q Homogeense magnetv채lja magnetinduktsioon E = Homogeense elektriv채lja tugevus kondensaatoris 琯 0琯 S N B = 쨉0 쨉 I induktiivpoolis: l
Murdumisnurk on v천rdne langemisnurgaga kui 慣 =0o Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale t천mmatud ristsirge on 체hes ja samas tasandis: peegelduminurk 棺 v천rdub langemisnurgaga 慣. Valguse murdumisseadus: lanegv kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskonna lahutuspinnale t천mmatud ristsirge on 체hes ja samas tasandis: langemisnurk 慣 ja murdumisnurga 款 siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks j채채v suurus.
Mpolu tee on siin j채rgmine: generaatori 짬+쨩-harjalt klemmile H, l채bi pingem채hise punkti a, kus hargnedes l채bib takisteid R\ ja Rz, mis 체le- miste kontaktide suletud seisu puhul on r철철pl체lituses r ning edasi klemmi M kaudu generaatori 짬붋-harjale. Generaatori pinge t천usul 체le 7,3 V suureneb vool pinge- m채hises, s체damiku magnetv채lja t천mbej천ud 체letab an-k-ru- kaheastmeline reguleerimine v천imaldab generaatori p철철- . vedru vastupanu ning kontaktid lahutuvad.

Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda nimetatakse B-vektoriks. B-vektori suunaks on magnetv채lja suund, mida n채itab magnetv채ljas orienteerunud magnetn천ela p천hjapoolus. Magnetinduktsiooni SI-체hikuks on 1 tesla (1 T), mis on sellise v채lja magnetinduktsioon, milles v채lja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1 m ja vooluga 1 A m천jub v채lja poolt j천ud 1 N. Magnetv채lja j천ujoon on m천tteline joon, mille puutuja n채itab magnetn천ela p천hjapoolusele m천juva j천u suunda.
Mehaanikas on r천hk m채채ratud kui pinnale m천juva j천u F ja selle pinna pindala S suhe: p= . S R채채kides gaasis v천i vedelikus mingis punktis m천juvast r천hust, siis selline definitsioon enam h채sti ei sobi (punkti pindala on 0). Seega peaks defineerima r천hu j채rgmise seose abil: F p=lim . (1.11) S 굦0 S Kasutatakse j채grmisi r천hu체hikuid: N 1 Pa=1 , (1.12) m2 1 bar=10 5 Pa , (1.13) 1Torr=1 mmHg뎵1,33 mbar . (1.14) Normaal천hur천hk on 1,013땯105 Pa=760 mmHg.
Millist liikumist nimetatakse laineliseks liikumiseks ja kuidas ta tekib? 2. Millised lained on pikilained? (n채ited) 3. Millised lained on ristlained? (n채ited) 4. Millised suurused iseloomustavad lainelist liikumist? 5. Millest s천ltub laine levimiskiirus keskkonnas? 6. Mida nimetatakse lainete interferentsiks? 7. Millal liituvad lained tugevadavad teineteist? 8. Millal lainelise liikumised n천rgendavad teineteist? 9. Mis on k채igu vahe? 10. Mis on lainete difraktsioon?

Massidefekt on kaalutud energia, see t채hendab et kiirgavaid osakesi kaalutakse koos oma energiaga aga kui osakesed on juba liitunud, siis energia on 채ra kasutatud ja osakeste 엞us mass erineb kaalutud energia v천rra esialgselt osakestele omistatud massist (koos energia massiga). Kiirendi on spetsiaalne (nt ringorbitaalne) ajam, kus toimub osakeste kiirendamine eesm채rgiga saada anti-osakesi ja neid uurida (osakesed liiguvad loomulikult vaakumkanalis).
Magnetvoog - 過=BScos郭 [wb] kui kontuur pindalaga 1m짼 paikneb magnetv채ljas 1 tesla risti j천ujoontega,siis magnetvoog l채bi selle kontuuri on 1 weeber Wb. Kui raam on j천ujoontega risti siis normaali ja j천ujoonte vaheline nurk on 0쨘 elektromagnetiline indusktsiooni n채htus- seisneb selles, et muutuv magnetv채li tekitab elektriv채lja- p철철risv채lja. P철철riselektriv채lja j천ujooned on erinevalt elektrostaatilise v채lja j천ujoontest kinnised jooned.
Matemaatiline pendel koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, v채ikeste amplituudide korral ei s천ltu periood amplituudist LAINE LEVIMISKIIRUS v=貫 / T=貫f INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis v천nkumiste p체siv jaotus amplituudi j채rgi.

Mool - on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 횞 1023) loendatavat osakest(aatomid, molekulid, ioonid, radikaalid, elektronid), molaarmass on 체he mooli mass T채his: M, 횥hik: g/mol o Termod체naamiline s체steem, selle tasakaaluolek ja oleku m채채ravad p천hiparameetrid Termod체naamiline s체steem, selle tasakaaluolek ja oleku m채채ravad p천hiparameetrid- Termod체naamilise tasakaalu puhul on s체steemi k천igi osade temperatuur 체hesugune.
Madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c. k천rge temperatuur sinised 13. Millised v채ited meie Galaktika kohta on 천iged? a. P채ikeses체steem tiirleb 체mber Galaktika tuuma b. Taevas n채htav Linnutee on meie Galaktika 14. Kaasagse maailmapildi j채rgi sai meie Universum alguse Suurest Paugust, mis toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi 15. Antroopsusprintsiip v채idab: Elu tekib vaid sellises universumis, kus ta saab tekkida
Milliste kvantarvudega on m채채ratud elektroni liikumine aatomis (t채histused, v채채rtused, mida m채채ravad aatomis) 8. Millised elektroni iseloomustavad suurused aatomis on kvanditud e s천ltuvad j채rjestikustest t채isarvudest ? 9. Kvanttingimus (valem ja t채histused selles) 10. Millised omadused v천ivad olla elektronil liikudes 체mber tuuma? 11. S천nastada Pauli keeluprintsiip; mis sellest j채reldub? 12. Milliste reeglite j채rgi kihistuvad elektronid aatomis?

Missile - testing.jpg 뿈 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/bb/US_and_USSR_nuclear_stockpiles.svg/800px- US_and_USSR_nuclear_stockpiles.svg.png 뿈 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/93/Essais_nucleaires_manif.jpg/800px- Essais_nucleaires_manif.jpg 뿈 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/88/Women_Strike_for_Peace_NYWTS.jpg/800px- Women_Strike_for_Peace_NYWTS.jpg T횆NAME KUULAMAST!
M천천tmetelt on Neptuun v채ga l채hedane Uraanile ja sarnane on ka v채limus, mida esmakordselt v천is uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides n채eme vaid tillukest rohekat ketast). 뿈 Neptuuni kaugus P채ikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta 채ra hiidplaneetide rea, kus seni oli iga j채rgnev planeet eelmisega v천rreldes P채ikesest poole kaugemal.
Magnetkvantarv on seletatud selles m천ttes, et elektron v천ib liikuda seal nii 체ht kui teist pidi. Me= 0;+/-1;+/-l Spinnkvantarv , kui elektroni p철철rlemismomendi iseloomustaja S=+/- 쩍 53.55)Mis m채채ravad iga elektroni seisundi aatomis? Elektroni koha aatomis m채채rab 채ra aatomis, l천plikult 4 kvantarvu(arvud k체s. Nr.52) 54)Mis tuleneb kindlasse ruumi sulustatud mikroosakese lainepikkusest tema kiiruse, energia ja impulsi kohta?

M철철das천idul on k천hn p천hietappi: l채henemine eess천itjale ja olukorra hindamine, eess천itjast m철철dumine ning naas- mine oma s천iduritta (joon. 172). M철철das천iduks kulutatava aja t leiame, kui jagame pik- M철철das천idul j채채b mootorratas vastas v철철ndisse nii kuste Li + I2 + L3 summa m철철das천idu suhtelise kiirusega kauaks, kuni j천uab j채rele eesliikujale, m철철dub temast ja j천uab uuesti ohutule kaugusele m철철das천idetavast.
Marsi mass on 6.42e23 kg (체ks k체mnendik Maa massist). Tihedus on 3,97 g/cm3. Atmosf채채r on v채ga h천re, koosneb p천hiliselt v채ikesest kogusest j채relej채채nud s체sinikdioksiidist (95.3%), lisaks l채mmastikust, argoonist ja v채ikese lisandandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Atmosf채채r on k체llalt tihe, et Marsil saaksid m철llata v채ga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis m천nikord neelavad terve planeedi kuudeks.
Magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda l채bivate magnetv채lja j천ujoonte arv f-magnetvoo 체hikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool l채bib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis l채bib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetv채lja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus.

Magneetumine on n채htus mille korral magnetv채lja paigutatud aine hakkab ka ise magnetv채lja tekitama (ferromagneetik-raud). Elektrivoolu magnetiline toime avastati 1820 H.C.Oersted. Ampere h체potees: p체simagnetite omadused on tingitud neis ringlevatest vooludest(see ple 천ige, tglt on tingitud elektronide liikumisest aatomis ja neutronite spinnidest). Ampere셢 j천uks nim vooluga juhtmele magnetv채ljas m천juvat j천udu.
Maalt vaadatuna on Kuu P채ikese ees ning kogu P채ikese valgus v천i osa sellest on Kuu poolt varjutatud. P채ikesest oleks nagu t체kk 채ra hammustatud (osaline p채ikesevarjutus) v천i on P채ike kadunud (t채ielik p채ikesevarjutus). P채ikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama v채rvi. Maalt vaadates v천ib Kuu ka P채ikesest v채iksemana paista, mist천ttu ta ei suuda kogu P채ikest 채ra varjata (r천ngakujuline p채ikesevarjutus).
Metallide sulatamiseks on p철철risvoolu kasutatud f체soteraapias, v천nkumiste summutamiseks, m천천teriistadesEndainduktsioon ja induktiivsus L체liti sulgemisel ja avamisel muutub voolutugevus ning I pooli tekitatud magnetvoog suureneb-v채heneb. See indutseerib II pooli Ei. Magnetvoo muutumine m천jutab ka I pooli ennast ind. selles endaind. emj Ee, mis l체liti sulgemisel on vooluallika E-ga vastassuunaline, avamisel samasuunaline.

Muutumise perioodiks on 2겙. 1 telg , A0 amplituud, 겥0 nurkkiirus, 겒0 - algfaasMida nimetatakse h채lbeks?K천rvalekaldumist tasakaaluasendist nimetatakse h채lbeks , 겥 겥0 걾 2 2 c2 maksimaalset h채lvet nim amplituudSumbuvustegur?Sumbuvuse Ringsagedus, e.nurksagedus tegur on aja p철철rdv채채rtus ,mille v채ltel amplituud kahaneb e=2,72 sumbuva v천numise korral?(millest s천ltub?) , 걾 - sumbuvuse tegur.
Millise m채rgiga on raskusj천u t철철, kui keha liigub 체les, kas positiivne v천i negatiivne? Kui keha liigub 체les on raskusj천u t철철 negatiivne 5.Milline on samal ajal t철철, mida teeb see j천ud, mille m천jul keha t천useb? T철철, mida teeb mille m천jul keha liigub 체les on positiivne 6. Mida nimetatakse v천imsuseks ja kuidas seda arvutatakse? V천imsus on t철철 tegemise kiirus mis n채itab t철철 hulka 체hes aja체hikus.
Mitmel planeedil on kuud, mis tiirlevad 체mber oma planeedi nagu meie Kuu 체mber Maa. M천nel planeedil on kuid palju; n채iteks Saturnil v채hemalt 18. P채ikeses체steem on 채채rmiselt stabiilne ja v천ib praegusel kujul eksisteerida miljardeid aastaid. Seega j채채b kosmoloogiale 체lesandeks uurida, kas sellise s체steemi teke on normaalne f체체sikaline n채htus v천i n천uab mingeid v채ga erilisi, v채het천en채olisi tingimusi.

Mootori체lekandes on vedav ketiratas mutri v천i poldiga kmnitatud v채ntv천lli koonusotsale, veetav aga on kas nee- ditud siduri vedava trumli k체lge v천i valatud koos sellega (M2K-JO3 ja M2K-II3). Mootori체lekandes k채sutatakse v채i- kese sammuga laia 체he- v천i kaherealist (M2K-IO3, 짬Jawa-- 350쨩, mudel 634-01) 체hendusl체lita puksketti, mis t철철tab 횛li vannis (체hendatud k채igukasti karteriga). 10 Mootorrattad 145
Maa kiirgusbilanss - maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe peamiselt SO4봧oonidena (30-50%), l채mmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb Aurumine on vedeliku osakeste v채ljumine vedelikust l채bi tema vaba pinna.
Maa 체mberm천천t on piki ekvaatorit 40 075,004 km, 체le pooluste 39 940,638 km. Maismaa keskmine k천rgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine s체gavus on aga 3,8 km. (9) Universumis ei ole teist Maa-sarnast paika.

Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda v천ib nimetada ka B-vektoriks. B- vektori suunaks on magnetv채lja suund, mida n채itab magnetv채ljas orienteerunud magnetn천ela p천hjapoolus. Magnetinduktsiooni SI- 체hikuks on 체ks tesla (T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1 m ja milles kulgeb vool tugevusega 1 A, m천jub selle juhtmega ristuva magnetv채lja poolt j천ud 1 N, siis on v채lja magnetinduktsioon 체ks tesla
Maa liikumine Maa liikumine on keeruline, aga seda v천ib jagada kolmeks p천hiliseks komponendiks: 궥 tiirlemine 체mber P채ikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; 궥 p철철rlemine 체mber tiirlemistasandiga 66째33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 철철p채eva; 궥 telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali 체mber perioodiga 25725 aastat.
Magnetv채li ehk as체nkroonselt. (Teke,omadused,t채htsus) T채htsamad parameetrid: 1)Madalsagedus (kuni 104m) vahelduvvoolugeneraator, k천rgpingeliinid | tekitab energiakadusid | Nimiv천imsus, nimipinge, nimivool, cos꼻, nimip철철rlemissagedus, libistus s tugev kiigus kahjustab tervist, tekitab kadusid, lainete intensiivsus v채ike n채itab mitme % v천rra p철철rleb rootor magnetv채ljast aeglasemalt.

Millise kujuga on planeetide orbiidid, kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised; orbiitide raadiused suurenevad kindla seadusp채rasuse j채rgi.
M천천tmetelt on Neptuun v채ga l채hedane Uraanile: l채bim천천t 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Sarnane on ka v채limus, mida esmakordselt v천is uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides n채eme vaid tillukest rohekat ketast). Neptuuni gaasilisel pinnal oli n채ha mitmeid pilvev철철te ja kaks tumedat laiku, millest suurem sai endale kohe nimeks Suur Tume Laik.
Millist liikumist nimetatakse 체htlaselt muutuvaks? 횥htlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiirus muutub mistahes v천rdsete ajavahemike jooksul 체hesuguste v채채rtuste v천rra.

M체체on - neutriinol on m체체onlaeng ehk m체체oniarv (leptonilaengu liik) 뿈 L關 t채histab m체체onilaengut 뿈 Teatud olukordades ei ole neutriionode leptonlaeng j채채v, n채iteks m체체on-neutriino v천ib muutuda elektron-neutriinoks. M체체onneutriino 뿈 M체체onneutriino elektrilaeng on 0 뿈 Seisumass (MeV/c2) on v채iksem kui 0,17. 2 1/2 S=1 Strange (s) 뿈 M체체onneutriino on 2 kvark.
Mikromaailm 혻elementaarosakesed,혻aatomid,혻molekulid,혻elektromagnetlained Makromaailm혻벬쟪채sitleb혻meid혻igap채evaselt혻체mbritsevaid혻kehi혻ja혻nendega혻toimuvaid혻n채htusi. Megamaailm혻벬쟮iiviisi혻nimetatakse혻universumit혻ja혻selles혻sisalduvat혻mateeriat혻tervikuna. MINGI혻SELLINE혻OLI혻KA혻NETIS:D ________________________________________________________________________________
Magnetvoog n채itab millisel m채채ral l채bivad magnetv채lja j천ujooned vaadeldavat pinda, selle pinna suuruse ja asendi t천ttu magnetv채ljas (t채his , m천천t체hik 1 Wb veeber) Piltlikult 철eldes n채itab magnetvoog pinda l채bivate j천ujoonte arvu Magnetvoog s천ltub: S천ltub magnetinduktsioonist (B-st) Pinna suurusest (S) Pinna ja magnetv채lja j천ujoonte vahelisest asendist

Mikroparameetrid on f체체sikalised suurused, mis k채sitlevad ainet molekulaarsena(nt molekuli mass,ruumala,kiirus, kineetiline energia jne), makroparameetrid k채sitlevad ainet pidevana, ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega(nt aine mass, gaasi/vedeliku r천hk,ruumala,temp, tihedus jne) Molekulaarkineetilise teooria p천hiv천rrand v채idab, et gaasi r천hk s천ltub gaasimolekulide kontsentratsioonist.
Massij천ududest on ainus mahule dV m천juv gravitatsioonij천ud gdxdydz, mis on suunatud alla (z-telg on vertikaalne) Saadud v천rrandid on Euleri h체drostaatika diferentsiaalv천rrandid (1755.a).V천rrandis체steemi (2.8) kaks esimest v천rrandit v채ljendavad r천hu s천ltumatust koordinaatidest x ja y. Horisontaalsed tasapinnad on seega samar천hupinnad, mille k천igis punktides valitseb 체hesugune r천hk.
Maailmapilt l채htudes f체체sikalisest seisukohast, on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on 체les ehitatud ning millised seosed ja seadusp채rad selles kehtivad, vastavalt f체체sikateaduse selleks ajaks 체ldiselt omaks v천etud uurimistulemustele. Maailmapildi moodustavad maailmavaatelised teadmised, mis m천jutavad inimese taotlusi ja tegevust.

Molekulide m천천tmed on t체hised v천rreldes molekulidevahelise kaugusega, molekule vaadelda punktmassidena 궥 molekulide vastasm천ju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes p천rgetes 궥 ideaalne gaas on l천pmatult kokkusurutav ja teda ei ole v천imalik veeldada 궥 Ideaalse gaasi olekuv천rrand ehk Clapeyroni- Mendelejevi v천rrand on v천rrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid p, V ja T
Millise olemusega on h천천rdej천ud,mis seda p천hjustab?- olemus:- p천hjustab: kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastastikm천ju 9.Millal tekib seisuh천천rdej천ud,liugeh천천rdej천ud ja veereh천천rdej천ud?- seisuh천천rdej천ud: j천ud p체체ab keha paigalt nihutada, kuid h천천rdumise t천ttu j채채b keha paigale.- liugh천천rdej천ud: keha liigub ning libiseb m철철da teise keha pinda.
Miks metallid on v채ga head elektrijuhid? 횥ldiselt on elektriv채lja poolt antav energia k체llaldane, et suurt hulka elektrone metallides ergastada neile vabadele olekutele ja seet천ttu on metallid hea elektrijuhtivusega 11. Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal? Isolaatorites ja pooljuhtides puuduvad t채idetud valentstsoonile v채ga l채heldased lubatud energianivood.

Maa magnetv채li on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille 체ks poolus asub Maa geograafilise p천hjapooluse ning teine l천unapooluse l채hedal erinedes Maa p철철rlemise teljest 11.3째 v천rra.
Mehaanika on f체체sika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende p천hjusi (j천udude m천jumist). 뿈 Uurimisobjekti j채rgi v천ib mehaanika jaotada: 1)Tahkete kehade mehaanikaks 2)Vedelike mehaanikaks 3)Gaaside mehaanikaks Sisep천lemismootor 뿈 Parimaks n채iteks mehaanikast tooks v채lja sisep천lemismootori, kus k천ik t철철protsessid on omavahel mehaaniliselt seotud.
Magnetvoog - n채itab, millisel m채채ral l채bivad magnetv채lja 7.magnetvoog-n채itab, millisel m채채ral l채bivad magnetv채lja 7.magnetvoog-n채itab, millisel m채채ral l채bivad magnetv채lja j천ujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi j천ujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi j천ujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi t천ttu magnetv채ljas.

Majas on vaja teostada sanitaarremont: a. Lagi tasandada ja v채rvida b. Sein katta seinakattematerjaliga Andmed (kasuta t채hiseid ja teisenda sobivatesse 체hikutesse): Toa laius 5 [m] Toa pikkus 2 [m] Toa k천rgus 1,9 [m] Akna m천천tmed 0,5 x 0,2 [dm] Ukse m천천tmed 0,5 x 1,9(suurused kombineeri oma s체nniajast ja vali ise sobivad 체hikud) Leida: vajalike materjalide kogused.
Mist mansett - tihenditega (vanematel mudelitel vilt-tihen- ditega). T채iendavalt v천idakse rakendada ka lab체rinttihen- dit (체ksteisele j채rgnevad ringsooned v천lli avas). Rattad ja rehvid T채nap채eva mootorrataste ja mopeedide rattarummud on Ratas koosneb rummust, p철iast ja neid 체hendavatest koda- h철lplahtiv천eta vad ja k체lghaagisega masinate l ka omava - ratest v천i kubist.
Murdumisn채itaja t채his n; m천천t체hik tal puudub; leitakse praktiliselt, kui valgus langeb vaakumist ainesse ning vaakumil on alati n=1; murdumisn채itaja s천ltub ainest; saab n채idata, et kui valgus langeb h천redamast tihedamasse keskkonda siis langemis nurk on suurem kui murdumis nurk; kui aga tihedamast h천redamasse keskkonda siis langemis nurk on v채iksem kui murdumis nurk.

Maa kaaslaseks on taevakeha Kuu. Maa m천천tmed 횥mberm천천t : 40 075,004 km ( ekvaatoril ) 39 940, 638 km ( poolustel ) Kogupindala : 510 065 284,702 km짼 Ruumala : 1 083 230 000 000 km쨀 Diameeter : 12 756,270 ( ekvaatoritasandil ) 12 713,500km ( poolusi l채biv sirge ) Keskmine k천rgus : 623 m, keskmine ookeani s체gavus 3,8 km. Andmeid Maa kohta Tiirlemisperiood : 365,256 p채eva.
Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale t천mmatud normaal asuvad 체hes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus Suhteline murdumisn채itaja n21 Absoluutne murdumisn채itaja n1 sin 慣 sin 慣 n20 c n n10 = n21 = n21 = n10 = n21 = 2 慣 =棺 sin 款 sin 款 n10 v n1
Mehaaniline liikumine on suhteline. 횥he ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev. Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb n채idata, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse.

Millist liikumist nimetatakse k천verjooneliseks? 2. Milline on k천verjoonelise liikumise kiirus vektori suund? 3. Mis on puutuja? 4. Mida nimetatakse 체htlaseks ringjooneliseks liikumiseks? 5. Mis on periood? 6. Mis on sagedus? 7. Kuidas on omavahel seotud periood ja sagedus? 8. Mis on p철철rde nurk? 9. Millistes 체hikutes m천천detakse p철철rdenurka? 10. Nurkkiiruse definitsioon.
Merkuuri orbiit on v채ga ekstsentriline, nii et selle raadius k천igub 46 ja 70 miljoni kilomeetri vahel. Orbiidi aeglast pretsessiooni (periheel tiirleb 체mber P채ikese kiirusega 527 nurksekundit sajandis, millest 42 nurksekundit ei olnud seletatav tuntud planeetide poolt p천hjustatud h채iretega) 체mber P채ikese ei suutnud Newtoni klassikaline mehaanika t채ielikult seletada.
Mbr - = 0,1 n m2 = 0,005 n aktiivsustegurid: 款Br- = 0,73 款2 = 0,925 aktiivsused: aBr- = mBr- 깤 款Br- = 0,1 * 0,73 = 0,073 a2 = m2 깤 款2 = 0,005 * 0,925 = 0,004625 m천천detud emj E = 0,517 V 닋12 E p천hjal arvutatud a1 = 7,9횞 10 닋12 Lahustuvuskorrutis L = a1 깤 aBr- = 7,9횞 10 * 0,073 = 5,8 횞 10-13 Teoreetiline lahustuvuskorrutis Lteor = 4,8 쨌 10-13

Molekulidevahelised kaugused on palju suuremad molekulidelineaarm천천tmetest(l채bim천천dust) 2) Gaasis체steemi osakesed alluvad mehaanika seadusp채rasustele 3) Molekulid liiguvad kaootiliselt (gaasi kui terviku masskese on paigal) 4) Molekulide p천rked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed 5) P천rgete vahel ei m천juta molekule mingid j천ud, nende liikumine on 체htlane
Millist n채htust nimetatakse valguse dispersiooniks? Erinevat v채rvi valgusel on keskkonnas erinev kiirus Kuidas selgitaksid vikerkaare tekkimist? Kui k천ik erineva v채rvi ja kiirusega valgused l천ikuvad nt veega, siis toimub kiire pidurdamine, iga laine pikkus selles valguses murdub erinevasse suunda asuvad teineteisest v채ga kaugel ning nende vahel on t채ielik t체hjus.
Massi체hiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Kui aine l채heb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist 체leminekut nimetatakse sulamiseks. 횥leminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. 횥leminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. 횥leminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseeru-

M천천detav parameeter on pingev채lja vektor, kivimite f체s omadustest magnetiline vastuv천tlikkus ja j채채kmagnetismElektromeetria (elektromeetriline m) baseerub Maa elektriv채lja v천i kivimite eritakistuse m채채ramisel, milleks elektroodide abil tekitatakse maapinda kunstlik elektriv채li, mille potents soovitud punktides m천천detakse iseseisva m천천teringi 2 elektroodiga.
Mardip채ev on k체lm, siis kadrip채ev on soe. Ilmavaatlusega prognoositi talve, j천ule, aga ka lihav천ttep체hi. Kadrip채ev (25.11.) oli rohkem naiste p체ha.
Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv A = Z + N . Isotoobid on 체he ja sama elemendi teisendid, millel on erinev neutronite arv, st ka erinev massiarv.

Mehaanika seisukohalt t채hendab liigeste suurem liikuvus: Liigutuste suuremat amplituudi ja seoses sellega ka vastavate kehaosade (koos nendega ka spordivahendite) pikemat liikumisteed Pikeneb aeg, mille v채ltelt lihasj천udu rakendatakse Saavutatakse liigutustegevuse suurema d체naamiline efekt - suurenevad liigutustel avalduv j천uimpulss, kiirus ja v천imsus
M천juvad j천ud on tasakaalus Newtoni I seadus keha on paigal v천i liigub kiirenduseta, kui kehale m천juvad j천ud on tasakaalus; Seega kui keha liigub 체htlase kiirusega siis on talle m천juvad j천ud v천rdsed, kuid vastassuunalised Et keha liiguks peab mingi keha v천i v채li tegema t철철d T철철 A on f체체sikaline suurus, mis kirjeldab protsessi.
Murdumisseadus - valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks j채채v , kusjuures on langemisnurk ja on murdumisnurk Suhteline murdumisn채itaja -teise keskkonna murdumisn채itaja (sinna valgus l채heb)suhe esimese keskkonna mudumisn채itajasse (sealt valgus tuleb) Absoluutne murdumisn채itaja = , kus c on valguse kiirus vaakumis

Magnetn천el - v채ike p철철rlemisv천imeline p체simagnet, kasut magneetiliste n채htuste uurimiseks maa magneetiline l천unapoolus asub geograafilise p천hjapooluse l채hedal ja vastupidi magnetinduktsiooni vektor-magnetv채lja iseloomustamiseks kasutatav suurus ? Magnetinduktsiooni vektori moodul - suhe B=M/IA ,kus I on voolutugevus raamis ja A on raami pindala.
Mateeriaosakesed on fundamentaalosakeste p천hiosa, jagunevad leptoniteks (saavad esineda ka vabade osakestena; elektronneutriino ve, elektron e-, m체체-neutriino v關, m체체on 關, tau-neutriino v, tau-lepton ) ja kvarkideks (tugeva vastastikm천juga, ei saa eksisteerida vabade osakestena, on alati kolmekaupa 체hinenud, laeng t채isarvuline; u, d, c, s, t, b).
M천천t체hik si - s체steemis on njuuton (N). Njuuton v천rdub j천uga, mis annab kehale massiga 1 kg j천u m천jumise suunas kiirenduse 1 m/s2. J천u kui f체체sikalise suuruse definitsioonavaldiseks v천ib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus on v천rdeline temale m천juva j천uga ja p철철rdv천rdeline massiga (m). V천ttes v천rdeteguri 체heks, saame

Metall 혻v천ib짯olla혻midagi혻elavh천bedasarnast.혻Kalifornias혻Lawrece혻Livermore셢혻 Rahvuslikus혻Laboratooriums혻on혻uurijad혻k체ll혻suutnud혻imepisikesel혻hulgal혻 kaduvvv채ikeseks혻ajavahemikuks혻valmistada혻metallilist혻vesinikku,혻ent혻see혻aine혻pole혻 ette혻n채htud혻meie혻maailma혻ja혻nii혻esineb혻ta혻ainult혻hiidplanedi혻s체dames.
Magades 2 - 5 Hz, p채eval l천dvestusseisundis 8-15 Hz, aktiivsel tegevusel p채eval 15- 35 Hz. Elektrokeemiline kommunikatsioon toimub v채ga n천rkadel voolutugevustel- 15 쨉A, s체dame r체tme juhitakse voolutugevusega 8 쨉A= 0,000 008 A. H채ireid tekitavate v채ljade pinged on suurusj채rgus 2- 30 volti, kehasisesed pinged aga 0,000 1- 0,000 001 volti.
M천천tevead on tingitud 1) m천천teriistade ebat채iuslikkusest; 2) inimese eksitustest m천천tmisprotsessis; 3) juhuslikest protsessidest m천천tmise ajal.

Mikroparameetrid f체체s suurused, mis nii v천i teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:체he molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon Termod체naamilised parameetrid f체체s suurused, mis iseloomustavad termod체naamilise s체steemi olekut nt: ruumala, r천hk, temperatuur Ideaalne gaas Lihtsaima gaasi mudel.
M체체on - katal체saatormeetod Tulenevalt m체체onite tekitamise keerukusest, nende l체hikesest elueast (2,2 mikrosekundit) ja muudest kadudest, kulub m체체on- katal체saatormeetodil tuuma체hinemise tekitamiseks oluliselt rohkem energiat kui 체hinemise tulemusena vabaneb Hobifusioneerid Eraisikud, kes on loonud tuumas체nteesi tootvaid masinaid
Millist n채htust nimetatakse tehisradioaktiivsuseks? Tehisradioaktiivsus seisneb elemendi pommitamises osakestega, millel on suur kiirus 24. Milliseid reaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks? Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuuma체hinemise tulemusel k천rge temperatuuri ja r천hu juures tekivad raskemad

Mahtuvustakistusteks on kondensaatorid (Joon. 3). Kondensaator kasutab elektrienergiat elektriv채lja tekitamiseks ja seega annab samuti osa energiast vooluallikale (generaatorile) tagasi . Mahtuvusliku takistuse puhul on voolutugevus pingest ees 90 Mahtuvustakistust t채histatakse XC ja see v채ljendub XC = 1/ 2fC, kus C (F) kondensaatori mahtuvus.
M2k - II, 짬Jawa쨩 ja 짬Pannonia쨩) ning motorolleril 짬Turist쨩. Sama j천u체lekandeskeemi k채sutatakse ka mootorratastel Sidur n^K-II 짬Sport쨩, ainult mootori체lekanne on hammasaja- miga, sest mootori suurte p철철rete t천ttu olnuks keti liiku- Sidur v천imaldab mootorit ajutiselt j천u체lekandest lahutada miskiirus 체lem채채ra suur.
Moejoone m천jutusel on t채navamootorrataste (v채lja see ava oleks alati puhas (ava kleepub h천lpsasti kinni, kui arvatud mootorrattad 짬Dnepr쨩 MT-9 ja 짬Uraal-3쨩) ja moto- pidurimehhanisrni satub ratta rummust m채채ret). rollerite varasemad mugavad kiiksadulad asendatud padi- Piduri see klots, mille liikuv ots on suunatud vastu pidu- sadulatega.

Massidefekt nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahe Stabiilne aatomituum tuum on stabiilne kui tema energia on minimaalne Stabiilsuseks peavad olema t채idetud kolm tingimust: 1. Prootonite t천ukumine teeb suured tuumad ebastabiilseks 2. Tuumas on energiatasemed t채itunud j채rjest 3. Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid
Muutuva mv - i poolt tekitatud emj nim. Induktsiooni elektromotoorj천uks ja t채histatakse Ei (V) EMI-seadus: Kontuuris tekkiv Ei on v천rdeline selle kontuuri pinda l채biva magnetvoo muutumise kiirusega Kui muutuv magnetvoog l채bib n keeruga m채hist,siis on ka tekkiv emj n korda suurem Induktsiooni emj tekib ka sirgjuhis,mis liigub MV-s
M채damuna udukogu on nime saanud oma suure v채채vlisisalduse t천ttu, mist천ttu tema spekter meenutab m채damunagaasi H2S oma. Umbes 800 aasta eest sureva t채he tekitatud v채ga noor udukogu on meile huvitav kahel p천hjusel. 횥helt poolt ennustab ta meile tulevikku, sest kunagi kauges tulevikus toimub meie P채ikesega umbes samasugune protsess.

Magnevoog on v천rdne magnetilise induktsiooni, kontuuri pindala ja sin慣 korrutisega ehk 붞=BS*sin 慣, kus sin 慣 on nurk magnetv채lja ja kontuuri tasapinna vahel . Miinus m채rk valemis tuleb Lenzi reeglist ehk induktsioonvoolu suund on alati selline, et tema magnetv채li p체체ab takistada muutust, mis p천hjustab induktsioonvoolu.
Mehaanikast on teada ka asjaolu, et keha j채ikus s천ltub keha pikkusest lo, keha ristl천ikepindalast S ning elastsusmoodulist ehk Youngi moodulist E: E땯S k= . (1.21) l0 Kui keha pikkus ja ristl천ikepindala (m천천detud m천juva j천uga risti) iseloomustavad f체체sikalisi m천천tmeid, siis Youngi moodul iseloomustab vaid keha materjali.
Magnetseparaator on paigutatud risti v천i pikuti 체le konveieri lindi fikseeritud t철철kaugusele. L채bivoolavast materjalist on raua objektid 엓철철dud magnetj천u poolt ja kantakse magnetv철철 abiga 채ra. Kui raua objektid lahkuvad magnetv채ljalt, siis need objektid kukuvad automaatselt sobivatesse kanalitesse v천i konteineritesse.

Maa체hendus on rikke tagaj채rjel tekkinud juhtiv 체hendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa (v천i maaga 체hendatud osa) vahel
Meteoorid v채iksem ringilendav praht, mis Maa atmosf채채ri sattudes 채ra p천leb ( nn. 쐋angevad t채hed ) 28.mis on meteoriit suurem meteoor, mis ei j천ua atmosf채채ris 채ra p천leda ja osa temast j천uab maapinnale 29.mis on komeet Komeet on v채ike taevakeha, mis koosneb tolmust, j채채st, kivikestest ja k체lmunud gaasist.
Millist juhti nimetatakse reostaadiks, milleks kasutatakse? Takistite abil ei saa voolutugevust sujuvalt reguleerida, k체ll saab seda teha reostaadiga! Reostaat on juht, mille takistuse v채채rtus on muudetav! Millel p천hineb reostaadi t철철? Joonis 22.4 lk 86. Reostaadis on 체ks kuradi pikk juhe, mis on kokku keritud.

Madalr천hkkondade keskmed on 쓐orstnad atmosf채채ris, kus toimub intensiivne soojuse ja niiskuse 체lekanne troposf채채ri 체lakihtidesse.
Merkuuri pind on v채ga sarnane Kuu pinnaga: m천lema pinnal on n채ha nii meresid kui ka kraatreid (meredes loomulikult vesi ei loksu, tegemist on hoopis tardunud laavav채ljadega). Samuti on m천lema taevakeha pinnase soojusjuhtivus v채ga halb: paarik체mne sentimeetri s체gavusel on temperatuur 체htlane kogu 철철p채eva jooksul.
Mootorratastel p체k - K)3 ja M2K-II3, millel on valatud Kloppimisi (neid tuleb eristada detonatsioonihelidest) piduriklotsid, saab h천천rdkatete kulumisel pidureid t채ien- v천ivad mootoris p천hjustada kolvi, kolvis천rme, kepsu- ja davalt reguleerida seibide asetamisega kiotside tugitalla raamlaagrite kulumine ning suur klapivahe.

Mehhaaniline t철철 on f.s. t채his A | valem A = F x s | 체hik 1J. Pinge on f.s. t채his U | valem U = A / q | 체hik 1V. Elektritakistus on f.s. t채his 1 廓 | valem 1廓 = 1U / 1A | 체hik 廓(oom) Juhi elektritakistus on f.s, mis iseloomustab juhi m천ju suunatud liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule.
Mehaaniline pinge on kehas tekkiv elastsusj천ud keha ristl천ike pindala kohta =Fe/S Mehaaniline pinge on v천rdeline suhtelise pikenemisega ~貫l/l0 =E(貫l/l0) V천rdetegur iseloomustab deformeeritava keha ainet ja seda nimetatakse elastsusmooduliks J채ikus iseloomustab keha, elastsusmoodul materjali millest keha on valmistatud
Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda n채itab magnetv채ljas orienteerunud magnetn천ela p천hjapoolus (t채his B ja 체hik tesla T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, m천jub selle juhtmega ristuva magnetv채lja poolt j천ud 1N, siis on v채lja magnetinduktsioon 체ks tesla (1T).

Molekulaar - atomistliku teooria p천hiseisukohad: 깦 molekul on aine v채ikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; 깦 molekulid koosnevad aatomitest; 깦 keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; 깦 keemilistes reaktsioonides jaotuvad 체mber aatomid - siirduvad l채hteainest reaktsioonisaadustesse.
Muutumiseta on m천eldav, kas aeg t천esti "m철철dub" v천i on arusaam minevikust, olevikust ja tulevikust t채iesti subjektiivne, p천hinedes 체ksnes meelepettel? Zenoni apooriad esitasid v채ljakutse antiikaja ajam천istele, mis eeldas aja l천putut jagatavust, ning viisid hiljem matemaatilise anal체체si v채ljakujunemisele.
Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osaMaa tuum paikneb umbes 29006378 km s체gavusel.

Magnetvoog on 3 suuruse korrutis: =BS cosa (B-magnetind kontuuri kohal (T), S- kontuuri pindala (ruutm), a- nurk j천ujoonte ja kontuuri pinnanormaali vahel, - magnetvoog (Wb) )Magnetvoo muutumine tekitabkontuuris emj ja suletud kontuuris voolu, seda n채htust nim. elektromagnetiliseks ind., avastas 1831 M. Faraday.
Maapealsete vaatlustega on Uraanil avastatud viis kaaslast, mis k천ik on meie Kuust v채iksemad. "Voyager 2" leidis juurde 10 veelgi v채iksemat kaaslast (vt. tabelit). Nad tiirlevad t채pselt planeedi ekvaatori tasandis, seega on nende orbiidid risti k천igi teiste P채ikeses체steemi planeetide ja kaaslaste orbiitide tasanditega.
M천천tevahend - 천천tmisel kasutatav normitud tehniline vahend, nt kaaluviht, nihkkaliiber M천천teriist- on seade, mille 체lesandeks on mingi f체체sikalise suuruse v천rdlemine m천천t체hikuga, nt ampermeeter, voltmeeter M천천t- M천천t on keha v천i vahend mingi f체체sikalise suuruse teatava suuruse taastekitamiseks.

Massi olemus on siiani 체ks ebaselgemaid asju f체체sikas (eelk천ige on vastuseta k체simus: miks inertne mass ja raske mass on nii h채sti v천rdelised, kui nad kirjeldavad looduse kaht p천him천tteliselt erinevat oma- dust?). Selgust v천iks tuua gravitoni ja hiioni katseline avastamine ning nende omaduste uurimine.
Moodustub ge - ni 체mber 3 t채iskovalentset sidet, 체ks side j채채b poolikuks, sest seal tiirleb 체mber Indiumi ja Ge aatomituumade ainult 1 elektron ,teise kohal on auk. Energeetiliselt on indium germaaniumi valetstsooni kohal ning t천mbab 채ra valentstsoonist elektronid, suurendades aukude arvu valentstsoonis.
M천천teviga - m천천tetulemuse erinevus m천천detava suuruse t천elisest v채채rtusest ehk m천천tmisel tehtud viga.

Massidefekt t채hendab seda, et iga tuuma seisumass on alati v채iksem, kui teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa. E=봫c2. Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb k체mnetest eri t체체pi detektoritest. Detektorid v천imaldavad osakeste trajektoore n채ha, pildistada ja m천천ta.
Mootorit 천lita - takse siin j채rgmiselt (joon. 19): koos bensiini ja 천hu seguga siseneb karburaatorist karterisse ka 천li..V채ntv천lli p철철rle- misel tekkivate gaasikeeriste toimel paisatakse raskemad 천liosakesed k천igile liikuvatele ja liikumatutele detailidele, kus nad kleepudes moodustavad pideva 천likile.
Millist j천us체steemi nimetatakse tasakaalus olevaks j천us체steemiks? J천us체steemi, mis rakendatuna paigalolevale kehale ei kutsu esile selle liikumist v천i rakendatuna liikuvale kehale ei kutsu esile selle liikumise muutumist, nimetatakse tasakaalus olevaks j천us체steemiks ehk nulliga ekvivalentseks j천us체steemiks.

Maandusklemm on 체henduses maja maandus INDUKTIIVTAKISTUS (Rl) s천ltub vahelduvvoolu sagedusest ning muutub. PERIOOD (T) ajavahemik, mille jooksul vool l채bib s체steemiga (pikse vardaga, uuemates pistikutes lisaks lisa mida suurem on vahelduvvoolu sagedus, seda suurem on 체hekordselt k천ik v채채rtused.
Magnetv채li on v천rdeline voolutugevusega, siis on ka magnetvoo muutumise kiirus v천rdeline voolutugevuse muutumise kiirusega - siit saame nn Lenz'i reegli : Eneseinduktsiooniks nimetatakse juhis voolutugevuse muutusel tekkivat elektromotoorj천udu, mille p천hjustab vooluga kaasneva magnetv채lja muutumine.
Milliseid 체hisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 횥hisjooned: * vesiniksidemete puhul on tegemist elektronpaari jagamisega vesinikuaatomi ja aktseptoraatomi vahel (iseloomulik kovalentsele sidemele) *sarnaselt kovalentsetele sidemetele on vesiniksidemete pikkused fikseeritud suurused.

Millise m채rgiga on raskusj천u t철철, kui keha liigub 체les, kas positiivne v천i negatiivne? Juhul kui keha liigub 체les on raskusj천u t철철 negatiivne 5.Milline on samal ajal t철철, mida teeb see j천ud, mille m천jul keha t천useb? T철철, mida teeb see j천ud, mille m천jul keha t천useb on samal ajal positiivne.
Mikroskoobi ehitus - Valgusmikroskoop 뿈 Tuubuses asuvad l채채tsed, mille abil suurendatakse vaadeldavat eset.
Magnetj천ud on suunatud magnetv채ljas orienteerunud magnetn천ela l천unapoolsuselt p천hjapoolsusele.

Magnetv채li - liikuvate laetud kehade vahel m천juva j천u v채li (nt elektriv채lja muutmine tekitab magnetv채lja). Ka eriline mateerja vorm, mille vahendusel toimib voolude vastastikm천ju magnetv채lja 2p천hiomadust: sinna tekib elektrivool, see avaldab m천ju elektrivoolule elektrivool st liikuvad laengud
Mahtuvustakistus p천hjuseks kondensaator, 체hel plaadil tekib laeng, mis indutseerib laengu ka teisele plaadile, vahelduvvoolu t천ttu plaadi laeng muutub ja muutub ka indutseeritud laeng, teisel pool tekib vool, p체체ab voolu muutumist takistada, soojust ei eraldu, U j채채b Ist T:4 v천rra maha XC=1:(wC)
Madalal temperatuuril on kristallv천re aatomite ja elektronide soojusliikuvus v채ike ning ei avalda takistust elektronid suunatud liikumisele (vasakpoolne joonis). Temperatuuri t천ustes aga suureneb nii metalliaatomite kui ka elektronide liikuvus ning koos sellega suureneb ka juhi takistus (parempoolne joonis).

Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks? Vahelduvvoolonelektrivool, mille suund perioodiliselt muutub.
Mootorrattal p체k - II 짬Sport쨩, millel on annus-천litus, tuleb P채rast sisses천idu l천ppu v천ib kauem kurelt s천ita, kuid sisses천idu ajal lisada 천li ka paaki kallatavale bensiinile tuleb arvestada, et detailid t철철tavad end l천plikult sisse Vahekorras 100:1). alles p채rast 5000.. .6TOO km l채bimist.
Mehhanismidele on v채lja pakutud teooria, mille kohaselt koosneb universum 5% n채htavast mateeriast ja 95% tumedast mateeriast, mida pole elektromagnetkiirgust avastavate seadmetega n채ha v천imalik[1]. Kosmilise mikrolaine-taustkiirguse (reliktkiirguse) temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes 닋270째C).

Molekulmass on 체he molekuli mass aatommassi체hikutes (am체). Aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi v천i selle isotoobi 체he aatomi mass aatommassi체hikutes (am체). Alates 1961. a kasutatakse aatommassi체hikuna s체siniku체hikut, mis on 1/12 s체siniku isotoobi 12C aatomi massist.
Marsi aasta on umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi 철철p채eva ehk 687 Maa 철철p채eva.
Meteoorid v채iksem ringilendav praht, mis Maa atmosf채채ri sattudes 채ra p천leb - see v천imaldab m채채rata ka taevakehade massi ( nn. 쐋angevad t채hed ) - meteoriit suurem meteoor, mis ei j천ua atmosf채채ris 채ra p천leda ja osa temast 6. P채ikeses체steemi koostis j천uab maapinnale

Maanteedel on eriti Ibedad need k철had, kus p천llut철철 kukkuda tuleb osata, aga ometi on see nii. Kukkumisel masinad v천i k천rvalteelt tulevad autod on kandnud s천idu koos mootorrattaga tekivad peaaegu alati kergemad v천i teele pori (eriti siis, kui see on savikas). , raskemad kehavigastused.
M채gedes on kaja mitmekordne sp et meil on ju m채ed ja see heli peegeldub m채gedelt tagasi, meil on mitu m채ge, j채relikult algul peegeldub esimesest m채est, ja see heli liigub meieni tagasi aga tegelikult j천uab heli juba ka teise jne m채eni ja peegeldub nii kaua kuni energia otsa l천ppeb.
Maa liikumine on keeruline, aga seda v천ib jagada kolmeks p천hiliseks komponendiks: *tiirlemine 체mber P채ikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; *p철철rlemine 체mber tiirlemistasandiga 66째33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727

Molaarsus ainete kontsentratsioone v채ljendatakse 체hikutes mooli/liitris (molaarsus, M). Atmosf채채ri천hu kontsentratsioon toatemperatuuril on 1/24=42mM. Hapniku kontsentratsioon seejuures on 0,21*42=8,82mM. CO2 kontsentratsioon on 0.000365*42=15쨉M. (N2 78%, O2 21%, Ar 1%, CO2 0,037%)
Molaarmass - 체he mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks? r천hk, ruumala ja temperatuur, sest kui muudad 체hte nendest, siis muutub aine olek 5.Kuidas nim. lihtsamat gaasi mudelit ja milline see mudel on ? Seda nimk.
Murdumisseadused langev kiir, murdunud kiir ja kahe keskkonna kokkupuutepinna normaal asuvad 체hel ja samal tasapinnal; langemis nurga ja murdumis nurga vahel kehtib seos 慣 langemis nurk 灌 murdumis nurk n1 esimese keskkonna murdumisn채itaja n2 teise keskkonna murdumisn채itaja

Materjalideks on nt seleen, germaanium, r채ni, galliumarseniid. Konstantsel temperatuuril on elektron-auk paaride keskmine arv pooljuhtkristalli ruumala 체hikus muutumatu, pooljuhtide takistuse temperatuuritegurid on negatiivsed ning absoluutv채채rtuselt 10 / 20 korda suuremad kui metallidel.
Merkuuri suurus on v천rreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga.
Miinusm채rk valemis t채hendab seda, et h채lve ja j천ud on vastassuunalised: kui kuulike on nihutatud tasakaaluasendist allapoole (x>0), on j천ud suunatud 체lespoole (f<0) kuulikese nihkumisel 체lespoole (x<0) on j천ud suunatud allapoole (f>0). Seega on j천ud f 1)v천rdeline kuulikese h채lbega tasak.

Magnetvoog - n채itab, millisel m채채ral l채bivad magnetv채lja j천ujooned 7.magnetvoog-n채itab, millisel m채채ral l채bivad magnetv채lja j천ujooned 7.magnetvoog-n채itab, millisel m채채ral l채bivad magnetv채lja j천ujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi t천ttu magnetv채ljas.
Momendid on suunatud teineteisele vastu ja kahe j천u summaarne moment punkti O suhtes oleks mooduli poolest nende j천umomentide vahe: M = M 1, 2 닋 M 2,1 = r2 F1, 2 sin 慣2 닋 r1 F2,1 sin 慣1 . Vastavalt Newtoni III-le seadusele on need j천ud v천rdvastupidised, s.t. nende moodulid on
Maavarad on otsakorral, peavad riigid tegema oma energiamajanduses suuri muudatusi.

Mcl - = ... m2 = ... aktiivsustegurid: 款Cl- = ... 款2 = ... aktiivsused: aCl- = mCl- 깤 款Cl- = ... a2 = m2 깤 款2 = ... m천천detud emj E = ...................... V E p천hjal arvutatud a1 = ....................... Lahustuvuskorrutis L = a1 깤 aCl- = ........................
M천nes m천ttes on see hirmutav, kuna mida rohkem sa lood korrastatud maailma enda 체mber ning p체체ad protsesse allutada kindlatele seadusp채rasustele, seda kindlamalt saame v채ita, et 체hel heal hetkel leiad selle k천ik kokku kukkunud olevat, kuna korra asemel valitseb j채llegi korratus.
Matka - S천idukiir us ja -re 탑ii m. M atka gra afi ku koost a- graafikus tuleb ette n채ha ka pikemaid puhkepeatus!, vaa- misel kerkib k천he kaks k체simust: kui kiiresti s천ita ja kui tamisv채채rsuste k체lastusi ja kindlasti k체llaldane magamis- palju v천ib p채evas edasi j천uda.

Milliseid v채rve nimetatakse p천hiv채rvideks? P천hiv채rvused on punane (R), roheline (G) ja sinine (B) Mis on infravalgus? Mida ta p천hjustab? Millised on tema omadused? Infravalgus on n채htavast valgusest pisut suurema lainepikkusega elektromagnetlaine, mida kiirgavad k천ik kuumad kehad.
Mittetasakaalulistele s체steemidele on omane juhuslikkus, p철철rdumatus ja iseorganiseerimine. Eristatakse: a) Mittetasakaalulisi isoleeritud s체steeme b) Avatud mittetasakaalulisi s체steeme N체체disaja f체체sika seisukohalt m천jutavad Universumi koostisoasad teineteist, tekivad ning kaovad selle tulemusel.
M채rgadiabaatiline gradient 천hutemperatuur langeb adiabaatilisel t천usmisel nii kuivas kui ka k체llastumata niiskes 천hus peaaegu 1 C째 v천rra 100m kohta; m채rgadiabaatiline gradient iseloomustab kuivast adiabaatilisest gradiendist aeglasemat temperatuuri langust 100 m kohta k체llastunud 천hus.

Magnetvoog magnetv채lja iseloomustav suurus, mis v천rdub magnetvoo tiheduse vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning B-vektori vahelise koosinuse korrutisega: 過 = B 땯 S 땯 cos 慣 체hik: 1Wb 1N 1N 땯1m 1Wb = 1T 땯 m 2 = 땯1m 2 = 1A 땯1m 1A
Mitmesugused hooldust철철d on j채rgnevalt lasta, vaid s천iduk tuleb viia varju, kus rehvid kiiremini r체hmitatud: m채채rinus- ja reguleerimist철철d, rikete kind- jahtuvad. Kontrolligem ka, kas k채igukast ja rattarummud lakstegemine ja k천rvaldamine jne. See annab t철철dest 체le- pole liiga kuumad.
Mikrolaineline foonkiirgus - on isotroopne ja vastab soojuslikus tasakaalus oleva absoluutselt musta keha kiirgusele temperatuuril 2,7 K. Vaadeldavad 체liv채ikesed k천rvalekalded nimetatud seadusp채rasustest annavad olulist informatsiooni galaktikate tekkemehhanismide kohta varajases Universumis.

Madalaim k천rgus on umbes 80 km ja k천rgeim umbes 200 km. Halon채htuste tekkimise p천hjuseks on j채채kristallid kiudkihtpilvedes troposf채채ri 체lemises kihis k천rgusel 510 km. Kiirte k채ik kristallis ja halo kuju oleneb kristalli kujust ja kristalli asendist p채ikesekiirte suhtes.
Mehaanika on 천petus kehade liikumisest Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanika p천hi체lesandeks on liikuva keha asukoha m채채ramine suvalisel ajahetkel Tausts체steem on kella ja koordinaadistikuga varustatud keha mille suhtes me liikumist
Murdumisnurk 款 o Teise keskkonna suhteline murdumisn채itaja esimese keskkonna suhtes n21 Teise keskkonna absoluutne murdumis n채itaja n2 Esimese keskkonna absoluutne murdumisn채itaja n1 Valguse kiirus vaakumis c m/s Valguse kiirus aines v m/s o

Maalt vaadatuna on Kuu P채ikese ees ning kogu P채ikese valgus v천i osa sellest on Kuu poolt varjutatud. P채ikesest oleks nagu t체kk 채ra hammustatud (osaline p채ikesevarjutus) v천i on P채ike kadunud (t채ielik p채ikesevarjutus). P채ikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama v채rvi.
Marsi l채bim천천t on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km짼 ja ruumala 163,18 miljardit km쨀. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m쨀[1]. Marsil on gravitatsioon 40% Maa omast, esimene kosmiline kiirus 3,6 km/s ja paokiirus 5,0 km/s.
M천천tmetelt on Neptuun v채ga l채hedane Uraanile ja sarnane on ka v채limus, mida esmakordselt v천is uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides n채eme vaid tillukest rohekat ketast). Neptuuni atmosf채채r koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.

Magnetv채li on p철철risv채li. Magnetv채lja j천ujooned on m채채ratav kas kruvireegliga v천i parema k채e reegliga: Kruvireegel: vooluga juhtmel천iku 체mbritseva magnetv채lja suund 체htib paremkeerdmega kruvi p철철ramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.
Mahtuvustakistus - kondensaatorite takistus vahelduvvoolule (alalisvool kondensaatorit ei l채bi) S천ltub: 1)vahelduvvoolu sagedusest (p철철rdv천rdeliselt, suurem sagedus = v채iksem takistus) 2) kondensaatori mahtuvusest (p철철rdv천rd, v채iksem mahtuvus = suurem takistus) XC = 1/*c
Muutmist nimetatakse Fe = - k x (miinusm채rk Hooke'i seaduses n채itab, et elastsusj천ud on deformatsiooniks. Deformatsioon deformeeriva j천u suhtes on elastne, kui deformeeriva m천ju vastassuunaline). V천rdetegurit k lakkamisel keha esialgne kuju nimetatakse j채ikusteguriks.

Metall - leht kaitseb, tekib 棺 lagunemisel, kui elektron lendab laenguga tuumast ja selle 체mber kihtidena paiknevatest v채lja tuumast ja tuumast muutub prooton 款 kiirgus- elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, k천ige l채bitungivam.
Mahtkiirus on k천igis veresoonkonna osades sama, kuid joonkiirus on kapillaarides v채iksem (nende kogu ristl천ikepindala on suurem) ning suurtes veresoontes sellega v천rreldes kiirem, kuid 체ldiselt, v천rreldes 체ht suurt ja 체ht v채ikest soont, on suures voolamine aeglasem.
Millisel tingimusel on Lorentzi j천ud maksimaalne, millal null? 10.Mis on Ampere쨈i j천ud? 11.Kuidas arvutatakse Ampere쨈i j천u suurust ja suunda? 12.Kuidas arvutatakse kahe vooluga juhi vahel m천juvat j천udu ja milline on selle suund? 13.Kus kasutatakse Lorentzi ja Ampere쨈i j천udu?

Maalt vaadatuna on Kuu P채ikese ees ning kogu P채ikese valgus v천i osa sellest on Kuu poolt varjutatud. P채ikesest oleks nagu t체kk 채ra hammustatud (osaline p채ikesevarjutus) v천i on P채ike kadunud (t채ielik p채ikesevarjutus). P채ikesevarjutust ei tohi palja silmaga j채lgida.
Membraanis on neli suuremat kompleksi: Fotos체steemid I ja II, nende vahel elektrone piki membraani edasiandev ja samal ajal prootoneid risti membraani l채bi kasndev ts체tokroom b6f ja ATP s체ntaas, mis prootonid uuesti v채lja laseb ja nende energia arvel ATPd s체nteesib.
Makrok채sitlus - k채sitlus, kus f체체sikalised suurused iseloomustavad keha

M천천t체hik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos.
Mittekonservatiivsed j천ud j천ud, mille toimimise k채igus mehaaniline energia hajub, muutudes teisteks energialiikideks. S체steemi mehaanilise energia muut v천rdub v채lisj천udude tehtud t철철 ning k천igi protsessis osalevate mittekonservatiivsete j천udude poolt tehtava t철철 vahega
Molekul on v채ikseim osake, millest gaasid koosnevad ja mis on pidevas kaootilises liikumises. Siseenergia on: 1. makrok채sitluses keha v천i s체steemi energia, mis on m채채ratud selle keha v천i s체steemi v천imega soojushulka 체le kanda v천i mehaaniliselt t철철d teha.

Maailma tervishoiuorganisatsioonil on oma soovitused, kui tugevas m체ras kui kaua tohiks viibida: 85 dB - 8 tundi 88 dB - 4 tundi 91 dB - 2 tundi 94 dB - 1 tund 97 dB - 30 minutit 100 dB - 15 minutit 103 dB - 7 minutit 106 dB- 3 minutit 109 dB - 1,5 minutit
Masspunkt - m,p철철rleb 체mber z,ringne trajektoor,raadius R,joonkiirus V,nurkkiirus => V= 덿 I0 inertsmoment telje suhtes ,mis l채bib raskuskeset ja on tegeliku p철철rlemisteljega paralleelne, 慣 on kaugus keha raskuskeskmest p철철rlemisteljeni ja m on keha mass.
Mitokondriaalne elektron - prooton-transport ja ATP s체ntees - Aeroobsetes tingimustes (O2 olemasolu) oks체deeritakse tekkinud NADH (ka FADH2) mitokondrite elektrontransportahela poolt, mis viib elektronid hapnikule, olles aga seejuures paardunud transmembraanse prootontranspordiga.

Magnettormid - tekivad P채ikeselt tulevate laetud osakeste j천udmisel Maa magnetv채lja, viimase poolt haaratakse ja tekivad h채ired magnetv채ljas 2. Virmalised - P채ikeselt tulevad elektronid j천udes Maa magnetv채lja, mis on Maa atmosf채채ris ioniseerivad 천hu molekule.
Matemaatik - astronoomAryabhatta.혻Geotsentrilise maailmapildi 혻matemaatilise mudeli loojaks peetakse혻Ptolemaiost. Geotsentrilise maailmapildi mudelit kasutati planeetide asukohtade arvutamiseks laialdaselt kuni혻17. sajandi혻keskpaigani Heliotsentriline maailmapilt
Mehhaaniliseks t철철ks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis v천rdub j천u ja selle j천u m천jul keha poolt l채bitud teepikkuse korrutisega (A=Fs, kus A on t철철 (J), F on j천ud (N) ja teepikkus on s (m)). Mehhaanilist t철철d tehakse siis, kui mingi keha liigub mingi j천u m천jul.

Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka j채rgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk n채htavat osa tuleb juurde, on n채ha m천ttes kuu peale kirjutatud J-t채he poolne k체lg. Kui kuu "kahaneb", on n채ha teine pool ehk m천ttes kuu peale joonistatud K-t채he poolne
Momendi m천천t체hik on Nm (Njuutonit meetri kohta) Mo = r닕F ;r-j천u 천lg; F- j천ud 17.Impulsi j채채vuse seadus: Kui kehade s체steemile ei m천ju v채liseid j천ude v천i see m천ju tasakaalustatakse, siis s체steemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikm천jul j채채v.
Motorolleri b - 150M generaatoril n채iteks k천igub sagedus 30 ,.. 250 Hz, gene- raatoril F-411 ja sellega sarnastel aga 50 . .".400. Hz. Elektromagnetilise ergutusega kolmefaasilise vahelduv- voolugeneraatori T-424 (mootorratastel M-67 ja MT-10) ehitust selgitab joon.

Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Veenuse pinnale l채hemal pilved h천renevad ja 체lespoole ulatub h천re udu. Pilvede p천hikihis on n채htavus 체llatavalt hea, kuid siiski on p철철rlemise t천ttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda n천rgem kui Maal.
Magneetumus ruumala체hiku summaarne magnetmoment (sellega iseloomustatakse magneetiku magneetumust), t채histatakse J. J=닊(늽V) pm/늽V (늽V on vaadeldava punkti 체mbrusesv천etud f체체sikaliselt l천pmata v채ike ruumala, ) pm on 체ksiku molekuli magnetmoment)
Murdumisseadus Murdumisseaduse saab s천nastada j채rgmiselt: langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale t천mmatud normaal asuvad 체hes ja samas tasapinnas. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks j채채v

Magneetumine - ╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈.. 25. Magnet rauast keha, mis t천mbab enda poole teisi rauast esemeid ja p철철rdub 체he otsaga p천hja-, teisega l천unasuunas.
M천jutegurid on l철철klaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus.
Maandusjuhiks on vundamendimaanduse korral enamasti tsingitud teraslattjuht ristl천ikega v채hemalt 50 mm2, mis algab peapotentsiaali체htlustuslatilt ja l천peb vundamendimaanduskontuuril. Selle lati pikkus on enamasti ligikaudu 2 m ja takistus ainult m천ni millioom.

Maav채line elu SETI otsingud Ebakindla teooria k천rval asuti aga juba 1961. aastal tegelema praktilise t철철 SETI- ga, mis koondab mitmeid erinevaid 체ritusi leida kosmosest tulevaid raadiosignaale, mida saaks t천lgendada intelligentsete olendite saadetuks.
Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda v천ib nimetada ka B-vektoriks. Ka magnetv채ljas kehtib superpositsiooniprintsiip, mis seisneb selles, et erinevate kehade poolt mingis punktis tekitatudmagnetv채ljade B-vektorid tuleb reultantv채lja B-vektori leidmiseks
Motorolleri - esihargid. Tingituna motorolleri erilisest 체ldkujundusest ja rataste v채ikesest l채bim천천dust peab ta e큄ihark tagama v채ikese 체ldk천rguse juures ratta suure 천천t- sumisk채igu (ca 150 mm). Nendele n천uetele vastavad 천천ts- hoobadega esihargid.

Mehaanikast on teada, et kehad m천jutavad teineteist vahetult kontaktil, n채iteks p천rkumisel, h천천rdumisel jne. Elektrilisel m천jutamisel 체ks laeng m천jutab teist ka t채ielikus t체hjuses! Seet천ttu r채채gitakse, et iga laengu 체mber eksisteerib elektriv채li.
Mehaaniline koguenergia on nende kehade igasugusel vastasm천jul j채채v.
Mehaaniline t철철 - kehale peab m천juma j천ud, mille tagaj채rjel peab keha liikuma kui 慣 = 0째 > A = Fs | kui 慣 = 90째 > A = 0 | kui 慣 = 180째 > A = Fs | A = Fs cos慣 (1J = 1N쨌1m) t철철체hikuks on t철철, mida teeb 1N suurune j천ud, nihutades keha 1m v천rra.

Misssuguseid trajektoore on olemas? ..................................................................................................................... ................................................................................................................... .
M천lemal ajal on Merkuur ekliptika suhtes maksimaalselt kaldu, nii et l천unapoolkera parasv철철tmes, n채iteks Argentinas ja Uus-Meremaal, t천useb ta esimesel juhul mitu tundi enne p채ikeset천usu ning teisel juhul loojub alles mitu tundi p채rast p채ikeset천usu.
Magnetinduktsioon - magnetv채ljas vooluga raamile m천juva p철철rdmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsioon n채itab j천udu, mis m천jub 체hikulise vooluga ja 체hikulise pikkusega juhtmel천igule selle juhtmega ristuvas magnetv채ljas.

Massidefekt 혻iga혻tuuma혻seisumass혻on혻alati혻v채iksem혻kui혻teda혻moodustavate혻prootonite혻ja혻 neutronite혻seisumasside혻summa. mp혻벬쟰rootoni혻seisumass mn혻벬쟮eutroni혻seisumass 늽M = Z m p + N mn 닋 M t mt혻벬쟴uuma혻seisumass
Molekulide l채bim천천t on suurusj채rgus 10-10 m =100 pm. Molekulid on pidevas kaootilises liikumises. Tahke aine korral t채hendab see v천nkumist kindla tasakaaluasendi 체mber, kusjuures v천nkesiht ja -amplituud muutuvad t채iesti ettearvamatul viisil kaootiliselt.
Magnetvoog - n채itab milm채채ral l채bivad magnetv채lja j천ujooned vaadeldavat pinda (cos B magnetv채lja pinna ja normaali vahe , B magnetinduktsioon) 11. Induktiivsus- n채itab kui suure magnetvoo muutuse kutsub esile 체hikulise voolu muutus juhis

Metallide elektritakistus on p천hjustatud suunatult liikuvate vabadeelektronide ja kristalliv천re v천nkuvate ioonide vastastikm천just.Juhi elektritakistus on 1 oom,체hiku t채hiseks on 꽗.Kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper.
Mikron채htused n채htused, mis toimuvad mikromaailmas Coulombi seadus kaks punktlaengut m천jutavad teineteist j천uga, mis on v천rdeline nende laengute korrutisega ja p철철rdv천rdeline laenguvahelise kauguse ruuduga Induktsioon E1=delta l / delta t
Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha m채채ramisel? (Nurk)kauguste kasutati saua, t채htede liikumise j채lgimiseks ilmakaaret j채rgi orienteeritud kvadrante. 15.saj. kasutati nurgam천천tjaid, 1610a. v천ttis Galilei kasutusele teleskoobi.

Mitmeharulised on lumehelbed? 2. Mis juhtub 천htul maapinna,rohu, lillede ja kividega? 3. Kuidas tekib vihm? 4. Millised on vihmapiisad seenevihma korral, millised aga paduvihma korral? 5. Millest koosneb udu? 6. Millal udu kaob? 7. Nimeta ilmastikun채htusi!
Molekulaarne hajumine - hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on 천hk. tekib kui UV kiirgus dissotseerib hapniku molekuli (O2) atomaarseks hapnikuks (O). Atomaarne hapnik kombineerub kiiresti teise hapniku Aerosoolne hajumine- taeva v채rvus hele.
Murdumisn채itaja - aine murdumisn채itaja vaakumi suhtes Na=C/V Vikerkaare tekkimine : p채ikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagak체ljelt ja v채ljub vihmapiisast. Dispressiooni t천ttu v채ljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast eri suundades.

Maa magnetv채li on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille 체ks poolus asub Maa geograafilise p천hjapooluse ning teine l천unapooluse l채hedal Elektrimootori t철철p천him천te p천hineb vooluga juhtme liikumisel magnetv채ljas, mis omakorda p천hineb vasaku k채e
Marsi kanalid - kujutavad endast kuivanud j천e s채nge.
Meteoorkeha - on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mille suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni, tekivad komeetide tuumade lagunemisel, atmosf채채ri sattudes p천hjustab meteoori ning v천ib meteoriidina maapinnale langeda.

Moolsoojus cp 체he kilomooli aine soojusmahtuvus j채채val r천hul gaasi soojendamisel hoitakse r천hk const. J/(kmol*K) Moolsoojus Cv 체he kilomooli aine soojusmahtuvus j채채val ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda. J/(kmol*K)
M천ju p천hiseadus on Coulomb셢 seadus: r2 , M천ju p천hiseadus on Ampere셢 seadus: r2 , kus F12 j천ud, millega esimene keha m천jutab teist, (paralleelsete juhtmete korral) kus F12 j천ud, millega r kehade vahekaugus, q1 ja q2 - kehade laengud.

Millist energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks, kuidas seda arvutatakse ehk millistest f체체sikalistest suurustest ja kuidas potentsiaalne energia s천ltub? Potensiaalseks energiaks nimetatakse kehade vahel m천juvatest j천ududest tingitud energiat.
Megamaailm niiviisi nimetatakse universumit ja selles sisalduvat mateeriat tervikuna 2. Mis on agregaatolek, nimeta agragaatolekud? Aine esinemise kolme olekut nim agregaatolekuteks (tahke, vedel, gaas *Tahke-vedel, erinevate faaside l채bimine.
M천천t체hik on 1d탑aul (J) . E k = 2 Potentsiaalne energia on s체steemi energia, mis on tingitud keha asendist ja m천just s체steemi teiste kehade suhtes ja k천igi s체steemis olevatele kehadele vastastikku m천juvatest j천ududest v채lises j천uv채ljas.

M m - aine mass (kg) 貫 - sulamis- ehk kristalliseerumissoojus n채itab energiahulka, mis tuleb kulutada, et 1kg kristallilist ainet sulaks oma sulamistemperatuuril [J/(kg .K)]. Kui keha tahkub ehk kristalliseerub, siis sama energia vabaneb.
Mehaaniline koguenergia kehade kin ja pot energia summa.
Millist liikumist nimetatakse ringliikumiseks ? Ringliikumiseks nim liikumist ,mille trajektoor on ringjoon v천i selle osa R=const 7) Mida nimetatakse p천rkejooneks ? P천rkejoon on kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti t천mmatud sirge.

Mansett - tihendiga. Mootorratta M-66 (짬Uraal-3쨩) mootori 천litus (joon. 21) erineb mootori MT-9 omast: 천li puhastatakse vahetatava paberist filterelemendiga ja osaliselt ka tsentrifuugimisega v채ntv천lli k체lge kinnitatud 천lip체체durites.
M채rgiga reaalarvu - kui keha liigub m철철da sirget vm. joont ning sellel joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Liikumisv천rrandi esimest tuletist aja j채rgi nimetatakse kiiruseks (hetkkiirus). See n채itab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel.
M천lema mass on 0.20 g. Kuulidevaheline kaugus on 3.0 cm. Leida niiti pingutav j천ud 체lemise kuuli kohal ja kuulide vahel, kui kuulidele antakse v천rdsed laengud absoluutv채채rtusega 10 nC: a) laengud on samanimelised, b) laengud on erinimelised.

M천천teviga on neil ca 1s 100 000 aasta kohta.
Motorolleri - esihark koosneb (joon. 89) tugihargist 2 ja panu. kahest 천천tshoovast 4. Selleks et suurendada viimaste k체lg- Vedru sirgumisel p채rast takistuse 체letamist liigub 천천ts- j채ikusi, on nad omavahel 체hendatud loogakujulise toruga.
Magnetid on looduses esinevad rauasordid (magnetiit) mille p천hiomaduseks on t천mmata enda poole raudesemeid 2)Mis on magneti poolus? Magnetitel on olemas 2 punkti, kus magneetilised omadused on k천ige tugevamad, neid nimetatakse poolusteks.

M천천tetulemuse p천hjal on Galaktika mass 261 000 va (80 kpc) ulatuses keskpunktist 7x1011M삂. Enamus Linnutee massist eeldatakse olevat tume aine, moodustades tume aine halo, mis levib suhteliselt 체htlaselt 체le 100 kpc kaugusele Galaktika keskpunktist.
M채rgamine on vedeliku laialivalgumine tahke keha pinnal .M채rgava vedeliku tilk valgub keha pinnal 천hukese kihina laiali, aga m채rgamatu vedeliku tilk (n채iteks elavh천bedatilk klaasil, veetilk rasvasel paberil ) p체체ab omandada kera kuju.
Muusikaakustika - heli Muusikaajalugu - ajalooline areng Muusikateooria partituur (helit철철 k천iki partiisid sisaldav noodistik) Muusikaps체hholoogia - k채itumine ja reaktsioonid Muusikasotsioloogia - vastasm천ju 체hiskonnaga

Muutumisest juhtmes nimetatakse endainduktsiooniks. Induktiivsus T채his L ja 체hik 1H (henri) 1H=1WB/1A Juhi induktiivsus n채itab kui suur endainduktsiooni elektromotoorj천ud tekib selles juhis voolutugevuse 체hikulisel muutumisel aja체hiku jooksul.
Mesosf채채r on atmosf채채rikiht k천rgusel 4050 kuni 8090 km. 횛hutemperatuur selles kihis k천rgusega t천useb, temperatuuri maksimum (umbes +50째C) on k천rgusel umbes 60 km. Mesosf채채ris esinevad ja tavaliselt p천levad 채ra meteoorid.
Miinusm채rk t채hendab seda, et induktsiooni elektromotoorj천u poolt esile kutsutav vool takistab magnetvoo muutumist - tema magnetv채li on suunatud esialgsega samas suunas, kui magnetvoog v채heneb ja vastassuunas, kui magnetvoog suureneb.

M천천teriist - etalon on materiaalm천천t, m천천teriist, etalonaine v천i m천천tes체steem, mida kasutatakse m천천t체hiku v천i sama liiki suuruse m천nede teiste v채채rtuste m채채ratlemiseks, realiseerimiseks, s채ilitamiseks v천i edastamiseks.
Meteoor tahke suure tihedusega ebakorrap채rase kujuga keha, mis p채rineb P채ikeses체steemi 채채realadelt v천i teistest s체steemidest ning mille liikumistrajektoor on p천hjustatud P채ikese t천mbej천ust ja taevakeha enda impulsist.
M체ristamise p천hjuseks on survelaine. Laengu liikumisel kuumeneb 천hk v채lgukanalis mitme tuhande kraadini ja r천hk kanalis t천useb. V채lgukanali 체ler천hu 체mbritseva 천hur천hu suhtes tasakaalustab tugev magnetv채li, mis v채lgukanali 체mber tekib.

Magnetv채ljas aeg - ajalt ka kiired, m천nest tunnist kuni m천ne p채evani kestvad ajutised muutused, mille kohta ta v천ttis kasutusele m천iste 엕agnettorm. Seet천ttu peetakse Humboldti magnettormide esmauurijaks ning nimetuse juurutajaks.
Massi 체hikuks on kilogramm (kg): 1 kilogramm on 체he kuupdetsimeetri ( ) puhta vee mass temperatuuril C ja r천hul 1.013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja M천천tude B체roos Pariisis.
Mootori v천imsuseks nimetatakse 체hes aja체hikus sooritatud t철철d ja seda m천천detakse kilovattides (kW) v천i hobuj천ududes (hj). Mootorrataste hooldusjuhendis antakse mootori maksimaalv천imsus ja sellele vastav v채ntv천lli p철철rlemissagedus.

M채채ramatuse seos on kvantmehaanikas toimiv t채psuspiirang, n채iteks 늽x . 늽px 돟 h kus 늽x ja 늽px on koordinaadi ja impulsi m채채ramatused , st v채채rtuste vahemikud, mille sees pole v천imalik 체ksikuid asendeid v천i kiirusi eristada.
Magnetpoolust Maa magnetiline p천hjapoolus(maa l천unapoolus) ja Maa magnetiline l천unapoolus(maa p천hjapoolus). Magnetv채lja j천ujooned - m천ttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat.
Meteoor on 천igemini n채htus, mis tekib nn meteoorkeha tungimisel Maa atmosf채채ri v채ga suure kiirusega. Tavaliselt on meteoorkehad v채ga v채ikesed kivi- v천i raudterad, mis atmosf채채ri sattudes kas aurustuvad v천i 채ra p천levad.

Millist nahtust nimetatakse luhiseks? Mis juhtub voolu tugevusega luhistatud vooluringis? L체hiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste 체hendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega v천rreldes v채ga v채ike.
Maa mass on 10짼쨀 korda suurem inimese massist, seega ka on samapalju v채iksem tema kiirendus). Newtoni kolmas seadus 체tleb, et kaks keha m천jutavad teineteist j천ududega, mis on absoluutv채채rtuselt v천rdsed ja vastassuunalised.
Magnetv채li on tugevam kui Maal 궅 Mass on 318 korda suurem Maa massist 궅 Tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat 궅 횥lekaalus on kergemad elemendid nagu n채iteks heelium ja vesinik 궅 횥le planeedi liiguvad ka suure kiirusega

Meteoorid on atmosf채채ris l천puni p천lenud taevakehad veepiiskadest koos j채채kristallide ja lumehelvestega, annavad sademeid n천rga Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam vihma v천i lumena.
Mikroskoopilise ehk mikrok채sitluse korral l채htutakse aine iseloomustamisel ta molekulaarsest ehitusest. Mikroparameetrid on f체체sikalised suurused, mis on seotud molekulide ja nende liikumisega, nad iseloomustavad ainet molekulaarsena.
Maksimaalsel k천rguse on kahanenud nullini v = 0. Keha kiiruse jaoks kehtib v천rrand: v = v 0 닋 gt , millest v = 0 korral saab avaldada v 14 t max = 0 = 뎵 1,42[ s] g 9,8 . Seega, 2 sekundi p채rast l채bis keha k천rgust 8,4 m allaliikumisel.

Mikul on kolm m채hist (pingem채his 4, 체htlustusm채his 6 ja vooluin채his 5). Neist peamine on peenest traadist (0 0,29 mm) paljude keerdudega (1횜횜O keerdu) pingem채his, mis on generaatori v채lisahelasse l체litatud r철철biti.
M천천dulint pikkust, termomeeter-temperatuuri, ampermeeter-voolutugevust, d체namomeeter-j천udu, voltmeeter-pinge, kaal-mass, spidomeeter- kiirus, hodomeeter- k천verjoonelist pikkust, anemomeeter-tuulekiirus, areomeeter-tihedus.
M천천tmetelt on Neptuun v채ga sarnane Uraanile ja sarnane on ka v채limus, mida esmakordselt v천is uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt . Neptuuni on k체lastanud ainult 체ks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal.

Motoroller b - l 50 koos teisenditega ning mopeedid 짬Rlga-- datud s체체teviisi rakendamise korral kriitilisele piirile, sest 4쨩 jt.). Selle s체체teseadme 체ksikosad on samad mis aku큄체fi- 94 짠5 T체ristor- e? kondensaators체체de.
Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kah ekeskkonna lahutuspinnale t천mmatud normaal asuvad 체hes tasapinnas; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus.
M천천teriistadeks on radiomeetrid (m천천davad kiirguse intensiivsust) ja dosimeetrid (m천천davad neeldumisdoosi). Radiomeetri abil m채채ratakse keskkonna kiirgustase - see n채itab, kas antud kohas viibimine on ohutu, lubatav v천i ohtlik.

Magnetoog on magnetv채lja iseloomustav f체체sikaline suurus, mis v천rdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
Maailmapilt - ettekujutlus maailmast, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Maailmapilte v천ib liigitada kolmeks: 1. Teaduslik- eesm채rgiks luua teadmiste s체steem, mille elemendid on omavahel seotud p천hjuslike seostega.
Mikro - ja makroparameetrid on omavahel kindlal viisil seotud On kindlaks tehtud, et gaasikoguse temperatuur on v천rdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga E k . Seep채rast 철eldaksegi, et temperatuur on molekulide

Must auk on raske, kuid kui raske see ikkagi on? Siiani on hinnatud nende s천na otseses m천ttes ligit천mbavate kosmiliste objektide massi kaudselt. Selle j채rgi, kui palju s채herdune n채htamatu moodustis t채he v천bisema paneb.
Magnetvoog on v천rdeline magneetilise induktsiooniga B. Kuna B on v천rdeline omakorda teda tekitava voolutugevusega, siis on ka j채relikult voolukontuuri l채biv, tema enda voolust tingitud magnetvoog samuti v천rdeline vooluga.
Merkuuri magnetv채li on k체ll v채ike, moodustades Maa magnetv채lja tugevusest vaid 체he protsendi. Seni seostati magnetv채lja olemasolu planeetidel nende kiire p철철rlemisega (d체namo teooria). Merkuur p철철rleb aga v채ga aeglaselt.

Mehaanikast on teada Hooke'i seadus: kehale m천juv j천ud ja keha deformatsioon (pikenemine v천i l체henemine) on v천rdelised: F =k 궘 l , (1.20) kus F on kehale m천juv j천ud, 궘 l on keha deformatsioon ning k on keha j채ikus.
Mehaaniline pinge keha pinnale risti pinnaga m천juva j천u F ja selle pinna pindala S suhe . S N 횥hikuks SI-s on 1 = 1Pa . m2 Suhtelise deformatsiooni suurus (absoluutse) deformatsiooni suuruse 봪 ja keha algpikkuse l0 suhe
Mikromaailmas on tingitud nende lahutamatust seotusest ruumi ja aja s체mmeetriaomadustega: ruumi homogeensus 뇯 impulsi j채채vus, ruumi isotroopsus 뇯 impulsimomendi j채채vus, aja homogeensus 뇯 mehhaanilise energia j채채vus.

Mikroparameetrid on f체체sikalised suurused, mida kasutatakse aine 체ksiku molekuli kirjeldamisel (nt mass, kiirus, keskmine kiirus, keskmine kineetiline energia ja kontsentratsioon (molekulide arv ruumala체hikus)). Ei saa vahetult
Miks vaheosake on v채ga l체hiealine ja teda k채sitletakse virtuaalsena? Nad on v채ga l체hiajalised ning suudavad 체letada v채ga v채ikeseid vahemaid, sest nad on tunduvalt suurema massiga, kui energia, mida nad vahendavad, lubaks.
M채채ratud integraal on arvuliselt v천rdne xy-tasandil funktsiooni f(x) graafiku, x-telje ning vertikaalsete sirgetega x=a ja x=b piiratud pindalaga, kui f(x) reaalarvuline muutuja x on pidev ja funktsioon on t천kestatud l천igus [a, b]

M천천t체hik on Pa (N/m2). HELIR횛HU TASET v채ljendatakse detsibellides(dB), mille saamiseks v천rreldakse m천천detud helir천hku Px kokkuleppelise helir천huga P0. Kokkuleppeline r천hutase on kuulmisl채vi 1000 Hz sageduse korral.
Maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere p천hja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad s체vamere setted.
Magnetv채lja j천ujooneks nimetatakse joont, mille igas punktis puutuja siht 체htib vektori B-> (vektor) sihiga antud punktis (joonis A). Sirgvoolu magnetv채lja j천ujooned on kontsetrilised ringjooned, mille tasandid on voolusuunaga risti.

Mittemetallide aatomid on metalli omadega v천rreldes suhteliselt v채ikesed ja aatom hoiab elektrone tugevamalt kinni, seep채rast pole mittemetallides vabu elektrone, mis v천imaldaksid elektrijuhtivust ja v천taksid osa soojusjuhtivusest.
Must keha on matemaatiline abstraktsioon kehast, mis on must; tegelikkuses on k천ik mustad kehad 엋allid. Absoluutselt mustaks kehaks nimetatakse keha, mis neelab valikuta kogu kiirguse, mis talle v채ljastpoolt langeb.
Mahtuvus on tema katete omavaheline mahtuvus.Kondekaid kasutatakase Elektriv채li dielektrikutes- dielektrikus elektrilaengute kogumiseks kohtades, kus on toimub elektriv채lja m천jul l체hikeseks ajaks vaja suurt v천imsust.

Magneetumine - n채htus, mille korral magnetv채lja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetv채lja Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea p철철rdumise suund n채itab magnetinduktsiooni suunda.
Maa peal on tuumas체nteesiks vajalikke tingimusi raske luua, sest selle toimumiseks peab liituvatele tuumadele eelnevalt andma energia, mis 체letaks energiabarj채채ri. Mida raskem materjal, seda suurem energiabarj채채r.
Magnetv채lja max - min- ja nullkohad liiguvad valguse Valguse dispersioon (Newton) on valguse murdumise n채itaja s천ltuvus kiirusega c(300 000km/s) b)lainetega kokkupuutel kujut lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel.

Mahaj채채vat ehk induktiivset voolu ▣쐋eergutusel tarbib s체nkroonmootor aga pingest etteruttavat ehk mahtuvuslikku voolu 줚e reguleerimisega saab muuta v천rgust tarbitavat reaktiivenergiat s체nkroonkompensaatorid
Metall tahkis, milles viimane h천ivatud energiatsoon on vaid pooleldi t채idetud elektronidega (juhtivustsoon) v천i on moodustunud h체briidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt kattuvad, keelutsoon puudub.
Magnetvoog on 1Wb (weeber), kui 1m2 suurust vooluraami l채bib magnetv채li, mille magnetiline induktsioon on 1T. Magnetvoog on 1Wb, kui selle v채henemisel nullini 1s jooksul tekitab ta induktsiooni elektromotoorj척u 1V.

Meteoor - meteoorkeha mis on sattunud Maa atmosf채채ri(v천ib meteoriidina Maale langeda) 5. Kepleri I seadus- on planeedid liiguvad 체mber P채ikese m천천da ellipsikujulist trajektori ,mille 체hes fookuses on P채ike.
Mikroparameetrid f체체sikalised suurused, mida saab kasutada aine 체ksiku molekuli kirjeldamisel molekuli mass (m0), molekuli kiirus (v) v천i keskmine kiirus, keskmine kineetiline energia (E k) ja konsetratsioon (n).
Maa poole on Kuu p철철ratud kogu aeg 체he k체ljega, teist k체lge pildistati esmakordselt 1959. aastal (Luna-3, NL). T채naseks on Kuud k체lastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. (Allikad 5, 8, 10)

Merkuuri magnetv채li on k체ll v채ike, Maa magnetv채ljast 100 korda n천rgem dipolaarne magnetv채li, kuid Kuul ja Veenusel puudub see hoopiski. Magnetv채li on p철철rlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosf채채ri.
M천천t체hik si - s체steemis on meeter sekundi ruudu kohta ( ) Kiireneval sirgjoonelisel liikumisel 체htib kiirendusvektori suund kiiruse vektori suunaga, aeglustuva liikumise kiirendus on suunatud kiirusele vastupidi.
M1v1 - m1v1= m2v2- m2v2 v2= 0,1m/s m2= m1v1 - m1v1 / v2- v2= 3000kg v1 + v2=0 m2=? Kuna t체hi vagonett kaalub 1000kg ja teise vagoneti kogumass on 3000kg, siis maagi mass on 2000kg (3000-1000)

Mehaaniline t철철 - T철철 ehk mehaaniline t철철 (t채his: A v천i W) on f체체sikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning v천rdub j천u ja j천u m천jul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega.
Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 횞 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis s체siniku isotoobis massiarvuga 12. Mool on ainehulga m천천t체hik 6.02e23 samasugust
M천lemal graafikul on tegemist lineaarse s천ltuvuseg metalli takistus Rm (Y-telg) temperatuur (X-telg) Metall t천us = vabaliige = eine Graafik Kelvinites 1/(273*+temp) Pooljuht t천us = Pooljuhi takistuse logaritm vabaliige =

Membraani k체ljes on m채his, mis elektrivoolu m천jul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikm천jud m채hise ja kesta k체ljes oleva p체simagneti vahel p천hjustavad m채hise ja selle k체ljes oleva membraani v천nkumist.
Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 횞 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis s체siniku isotoobis massiarvuga 12. M천천t체hik:1mol Molaarmass on 체he mooli mass.
Magnetvoog - n채itab millisel m채채ral l채bivad magnetv채lja j천ujooned vaadeldavat pinda, selle piunna suuruse ja asendi t천ttu magnetv채ljas, piltlikult 철eldes n채itab magnetvoog pinda l채bivate j천ujoonte arvu.

Mahtuvustakistuse m천천t체hik on oom (꽗). Kontrollime mahtuvustakistuse 체hikut: 1 1 1 1 V V xC 뎵 = 닕 = s닕닕 = s 땯 = = 꽗. 덪 1 F As As A s V Mahtuvustakistus on p철철rdv천rdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega.
M천천tmetelt on Neptuun v채ga l채hedane Uraanile ja sarnane on ka v채limus, mida esmakordselt v천is uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides n채eme vaid tillukest rohekat ketast).
Marsi pinda on kujundanud meteoriitide pommitamine. Teine planeedi pinda kujundav faktor on tektooniline liikumine ja kolmas erosioon. Marsil v천ib kohata nii liiva- kui kivik천rbeid, kus kraatreid on v채ga harva.

Mehaaniline t철철 on v천rdne kehale m천juva j천u, nihke ning nendevahelise nurga korrutisega. A=F*s*cos慣 . T철철 on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab 체helt f체체sikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.
Magnetv채lja j천ujoon m천tteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat.Superpositsiooniprintiip - erinevate kehade poolt mingis punktis tekitatud magnetv채ljade B-vektorid tuleb liita.
M천eldud keemia - v천i bakterioloogiar체nnaku puhuks, ja kohutavalt viletsasti olid need valmistatud. P채rast paaritunnist kandmist oli t철철listel suu haavanditega kaetud, mida p천hjustas kuumus ja halb 천huringlus.

Millise suunaga on juhis 체mberpaiknenud laengukandjatest p천hjustatud v채li? Milliseks kujuneb selle ja v채lise v채lja summaarne v채li? Juhis tekkinud elektriv채li on vastassuunaline juhile m천juva elektriv채ljaga.
Modulatsioon raadio - ja sidetehnikas on k천rgsagedusliku elektriv천nkumise (kandev천nkumise, kandesignaali, kandja) v천i impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali r체tmis.
Mandriliustikud on suurimad, terveid kontinente (praegu Antarktika) katvad lameda kupli kujulise pealispinnaga j채채massid, mille paksus on tavaliselt nii suur, et 쐖arjutab t채ielikult oma aluspinna reljeefi.

Marsi 철철p채ev on 24h 37min. P철철rlemistelg on umbes sama kalduvusega kui Maa oma ja sellega kaasneb umbes sama aatavahetus nagu ka Maal. Marsi keskmine temperatuur on -50 째C. Registreritud maksimum on +20째C ja
Metalliline - kovalentne,3.metalliline-ioonilineja 4.ioonilinekovalentne-metalliline, 6.Koordinatsiooniarv HTP struktuuris?12. 7.Mis on kristallv천re defekt? Igasugune k천rvalkalle ideaalsest v천re korraparast.
Motorollerite elektriseadmestik on suhteliselt lihtne, siis piirdutakse l체hisekahj ustuste v채ltimisel harilikult 체he v천i k채he sulavkaitsmega, Erandiks on mootorratas M-67, mil- lel on eraldi kaitsmeplokk nelja sulavkaitsmega.

Maav채line elu Fermi paradoks Vastuolu v천imaliku suure arvu potentsiaalsete tsivilisatsioonide olemasolu ja t채ieliku t천endite puudumise vahel nende olemasolust on viinud Fermi paradoksi s천nastamiseni.
Magnetv채lja j천ujoonteks nimetatakse jooni, mida m철철da asetuvad magnetv채ljas v채ikeste magnetn천elade teljed (p천hja- ja l천unapoolusi 체hendavad sirgl천igud). Elektrivool ja magnetv채li on teineteisest lahutamatud.
Mikrolaine - taustakiirguse ehk reliktkiirguse temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes -270C) Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni t채nap채evani ning p체체ab ennustada Universumi tulevikku.

Mikrolained - Mikrolainete all m천istetakse raadiolaineid sagedusvahemikus 1300 GHz ehk siis lainepikkusega 30cm-st 1mm-ni, harilikus mikrolaineahjus kasutatakse kiirgust sagedusega 2,45 GHz (Sepp, T 2007).
Muutuv magnetv채li - tekitab elektriv채lja (see nn elektromagneetilise induktsiooni n채htus on elektrigeneraatorite, induktsioonimootorite ja trafode t철철p천him천tte alus). Muutuv elektriv채li- tekitab magnetv채lja.
Maaalused rajatised on k천rgeima keskkonna, geoloogilise ja inimturvalisuse standardiga. Ollakse teadlikud vastutusest, kollektiivselt investeeritakse turvalisusesse rohkem kui m천nes teises v천rreldavas ettev천ttes.

Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) j채채k. Kui meteoorkeha atmosf채채ri allosa tihedates kihtides puruneb, v천ivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna.
Moodul on igal ajahetkel v천rdne koormise kordinaadi x teise tuletisega aja j채rgi a = on tegemist j채rjekordselt vastandvektoritega ja nende x moodulid loeme v천rdseteks ning vastasm채rgilisteks.
M철철da x - telge liigub kaks punkti, 체ks vastavalt v천rrandile x1 = 10 + 2t, teine vastavalt v천rrandile x2 = 4 + 5t. Millisel ajahetkel need punktid kohtuvad? (x m천천detakse meetrites, t aga sekundites)

Merkuuri magnetv채li on m천istatuseks, sest ta sunnib oletama, et kas Merkuur on kunagi olnud palju suurem v천i P채ike palju heledam, olles v채ljakutseks 체ldtunnustatud arusaamale P채ikese ja planeetide tekkimisest.
Must auk on suuresti seotud gravitatsiooniga ning sellep채rast v천iks mustade aukude avastamislugu alustada gravitatsiooni isast I.Newtonist. Nagu teada, avastas Newton 체lemaailmse gravitatsiooniseaduse.
Mehaaniline segamine kasutatakse erinevate konstruktsioonidega segisteid (pulsatsiooniga, membraaniga, p철철rleva mehanismiga). 횥ldiselt segatakse vedelikke vertikaalsetes silindrilistes tankides v천i anumates.

Merkuuri l채bim천천t on 4880 km ja pindala on 75 miljonit km 2. Planeedi mass on 3,303 * 1023 kg ja tihedus on 5,3 g/cm3. Raskusj천ud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s 2. Merkuuri raskusj천ud on palju suurem kui kuul.
Moreentasandike pind on enamasti lainjas, kusjuures suhtelised k천rgused nende piires ulatuvad harva 체le 10 meetriMoreentasandike lainjalt pinnalt kerkib kohati madalaid (alla 10 m) lamedan천lvalisi moreenk체nkaid.
Maakera veevarud Atmosf채채ri vesi, Maailmameri 93,93%, j천ed, j채rved, pinnase niiskus, p천hjavesi, polaarj채채. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe p채ikeselt saadava energia ja raskusj천u m천jul.

Mustad augud on niisugused kosmilised kehad, mis omavad v채ga suurt k체lget천mbej천udu. P천him천tteliselt v천iks igast kosmilisest kehast teha musta augu, kui 천nnestuks nende k체lget천mbej천udu suurendada.
M천천t체hik 1a - l채bib 1s jooksul juhi ristl천iget laenguga 1C Coulomb쨈i seadus- kahe laetud keha vahel m천juv j천ud on v천rdeline kummagi keha laenguga ja p철철rdv천rdeline kehade vahelise kauguse ruuduga.
Maa p철철rlemine - 철철 ja p채ev (Maa p철철rlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaar철철 ja polaarp채ev, aastaaegade vaheldumine

Massidefekt n채htus, mille kohaselt aatomituuma mass on tavaliselt v채iksem kui selle moodustavate prootonite ja neutronite masside summa, st osa massi on kaduma l채inud energiana tuuma moodustamisel.
Mehhaanilist energiat on 2 liiki: Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad vastastikm천ju t천ttu (nt: maa ja keha). Keha potentsiaalne energia suureneb liikumisel 체les, v채heneb aga liikumisel alla.
M천천t체hik on vatt. 11.4. Milline on hobuj천u ja SI v천imsuse 체hiku vaheline seos? Hobuj천u suurus on 735,499 vatti 11.5. Mille arvel tehakse mehaanikas t철철d? Mehhanikas tehakse t철철d energia arvelt.

Magnetv채li - liikuvate laetud kehade vahel m천juv j천u v채li(tekkib seoses elekrtiv채lja muurumisega).Magnetv채lja energia all m천istame energiat, mida selles v채ljas omaks magneetiliselt aktiivne keha.
Mob on v천imatu. Soojus ei saa iseenesest 체le minna k체lmalt kehalt kuumemale, st. Ei ole v천imalik niisugune protsess,emille ainsaks tulemsueks on soojuse 체lekanne k체lmemalt kehalt kuumemale.
Molekul on polariseeritav, kui temas on v천imalik indutseerida dipoolmoment (muuta ta polaarseks). Molekulid, mis ei ole iseenesest polaarsed, v천ivad muutuda polaarseks v채lise elektriv채lja toimel.

M천천detakse voltides V. 31. Mida t채hendab, et pinge on 1V? Pinge on 1 V siis, kui 체he kuloni suuruse laengu 체mberpaigutamisel 체hest ruumi punktist teise, teeb elektriv채li t철철d 1J. 32. Pinge m천천tmine.
Maailmapilt - S체mmeetria ja as체meetria on m천istetepaar, mille abil iseloomustatakse v천rdlevalt s채ilivust ja muutumist, 체ldist ja konkreetset, sarnasust ja erinevaust, paratamatust ja juhuslikkust.
Mehaaniline v천nkumine on liikumine mis kordub v천rtsete ajavahemike j채rel m철철da sama teed edasi-tagasi 2. Vaba v천nkumine toimub s체steemi siseste j천udude m천jul p채rast keha v채lja viimist tasakaaluasendist.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Mikroparameetrid on f체체sikalised suurused, mida kasutatakse aine 체ksiku molekuli kirjeldamisel (nt molekuli mass, molekuli kiirus, molekulide keskmine kiirus, molekulide keskmine kineetiline energia ja kontsentratsioon (molekulide arv ruumala체hikus). Temperatuur on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on m채채ratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga.
Maandusklemm on 체henduses maja maandus Aktiivtakistus iseloomustab laengukandjatte suunatud s체steemiga (pikse vardaga, uuemates pistikutes lisaks lisa liikumisel m천juvat ehk pidurdud j천udude toimet.
Molekulkompleksid eksimeerid (Ar2) v천i eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad n채iteks elektrilahenduses v천i korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates p천hiseisundisse langenult kohe lagunevad.

Maa atmosf채채r - l채mmastik78%, hapnik21% varjutused-kuuvarjutus- Kui Kuu liigub 체mber Maa, v천ib ta sattuda P채ikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei l채he igal tiirul l채bi Maa varju.
Mangetv채ljaj천ujooned on nagu kontuurjooned (konstantne k천rgus) topograafilisel kaardil, nii et nad esitavad midagi pidevat ning teistsugune kaardistamine v천ib n채idata jooni kas tihedamalt v천i h천redamalt.
Moodul on v천rdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga siinuste korrutisega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on m채채ratud parema k채e kruvireegliga.

M천hn - Galaktika tsentraalne m천hn on piirkond mida moodustavad vanemad t채hed Halo on enam v채hem sf채채riline komponent, mis koosneb vanadest t채hdedest ja peaaegu ei sisalda gaasi ja tolmu.
M천nituhat v채ikeplaneeti - asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosf채채ri sattudes tekitab 체le taeva lendava tulejuti - langeva t채he.
M천천tevahendi kalibreerimine - kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel m채채rab kindlaks seose m천천tevahendiga saadud v채채rtuse ja etaloni abil realiseeritud f체체sikalise suuruse vastava v채채rtuse

Must k채채bus T채hed, mille mass on alla 1,4 miljoni, l천petavad oma elu rahulikult nad muutuvad alguses valgeteks k채채busteks, milles ei toimu enam tuuma protsesse ja mis on p체sivas olekus.
Marsi mass on Maast umbes 10 korda v채iksem ning Marsi tihedus on keskmiselt 3.933 g/cm쨀. Kuna Marsi mass ja tihedus on palju v채iksmad kui Maal, siis on Marsi gravitatsioon ainult 38% Maa omast.
Milliseid j천ude nim. k천rvalj천ududeks ? K천rvalj천ududeks nimetatakse laenguid, mis ei liigu vooluallika sees mitte elektriliste j천udude abil vaid n채iteks keemiliste v천i magnetiliste j천udude abil.

Millisest ajastust on s채ilinud esimesed loodusn채htuste kirjeldused, mis tuginevad mehaanika seadustele? Mehaanika tekkis antiikajal, mil hakati rasket k채sitsit철철d kergemaks muutvaid masinaid ehitama.
Must auk on definitsiooni kohaselt ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei p채채se sealt v채lja ja sellest ka meie v천imetus musta augu sisemuse kohta infot hankida.
Merkuuri raudtuum on palju suurem kui Kuul ning seet천ttu on ka Merkuuri tihedus palju suurem (keskmine tihedus on 5,43 g/cm쨀; Kuul 3,34 g/cm쨀). Tihedus on arvutatud, l채htudes raadiusest ja massist.

Mikroskoobi ehitus Elektronmikroskoop 뿈 Nad on v채ga suured kuid, kuid nendega on v천imalik n채ha esemeid kuni 200 000 korda suurematena 뿈 Suurendus saadakse elektronide liikumisel mikroskoobis.
Magnetvoog on suurus, mis v천rdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
Magnetvoog on f체체sikaline suurus, mis n채itab, millisel m채채ral l채bivad magnetv채lja j천ujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi t천ttu magnetv채ljas: 過 = B 닕 S 닕 cos 慣

Monokristallideks struktuur s채ilib kogu aine ulatuses (teemant) 2. Pol체kristallid metallid; t채hendab, et aine koosneb paljudest 체ksikutest monokristallidest, mis on erinevalt orienteeritud
M천천t체hikuks on grei, (1 Gy = 1 J/kg). Varem kasutusel olnud m천천t체hikud: raad 1rad=0.01 Gy , r철ntgen 1R=0,878*10-2 Gy *Bioloogiline efektiivdoos n채itab kiirguse kahjustavat toimet inimesele.
Magnetinduktsiooni suund on Induktsiooni elektromundooriumi tekkimist vooluringis kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, magnetv채ljas magnetn천ela l천unapooluselt p천hjapoolusele.

Mehaaniline t철철 on kehale nihke suunas m천juva j천u ja nihke suuruse korrutis 8) Mis suunaline on p천rkejoon? P천rkejoon on kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti t천mmatud sirge.
Mikroparameetrid - seotud molekilide ja nende liikumisega Ideaalse gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid b) molekulide p천rked anuma seintega on elastsed c) molekulide vahel ei ole vastastikm천ju
Miljonit kilovatt - tundi elektrienergiat ja loodusesse j채채b paiskamata 100 000 tonni s체sihappegaasi kuna soojuspumbas puudub p천lemisprotsess, j채채b p천lemata ka m채rkimisv채채rne kogus hapniku.

M천천tevahendiks on fotoplaat. 13) Mis on v채rvusindeks? Millest see s천ltub? Kui m천천ta t채htede heledust erinevates spektripiirkondades, siis nende t채hesuuruste erinevused ongi v채rvusindeksid.
Maaga v천rreldes on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun m천천tmetelt ja massiga suuremad ning h천redad ning p철철rlevad nagu gaasilised kehad, s.t p철철rlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril.
Millise maailma mikro- v천i makromaailma seadused봨a miks kehtivad valguse jaoks? Et valgus tekib aatomite sees, siis on tegu mikromaailmaga, kus kehtivad teised seadused kui makromaailmas.

M천천tmetelt on Neptuun v채ga l채hedane Uraanile: l채bim천천t 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Neptuuni sinine v채rvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosf채채ris.
Mehaaniline t철철 - nim f체체sikalist suurust, mis v천rdub kehale m천juva j천u, selle j천u m천jul keha poolt sooritatud nihke ning nihkevektori ja j천uvektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
Millist n채htust nimetatakse lainete difraktsiooniks? Valguse kandumine t천kke taha Millistel tingimustel on v천imalik valguse difraktsiooni j채lgida? Kui t천kke m천천tmed on samas m천천dus laine

Muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine, kondenseerumine, sublimeerumine, h채rmastumine. Soojushulka, mis neeldub v천i eraldub aine massi체hiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks.
M채rgitest on eeskiri m채채ramatuse hindamiseks standardh채lvet ja B-t체체pi m채채ramatust arvu- tamata. Tulemus saadakse v채iksema vaevaga, kuid leitud m채채ramatus on tegelikust kuni 30 %
M천isted suurem - v채iksem, k천rgem- madalam, 체ks-mitu, v채rvid jne. L천pus loeb nukk Mai koos lastega luuletuse 쒲lm on hea ja s채rab p채ike, 천nnelik on suur ja v채ike. Suve stend j채채b

Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, mille suunda n채itab magnetv채ljas orienteerunud magnetn천ela p천hjapoolus (B-vektor). 7. Solenoid on k천rvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepool.
Mehaanika on f체체sika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende p천hjusi (j천udude m천jumist). Mehaanika p천hiseadused t철철tasid v채lja Galileo Galilei ja Isaac Newton.
Millist j천udu nimetatakse tugevaks vastastikm천juks? Miks p체sib tuum koos? Tuumaj천ud, mis m천jub prootonite ja neutronite vahel 체htviisi t천mbuvalt kutsutakse ka tugevaks vastastikm천juks.

Magnetinduktsioon b magnetv채lja j천u kaudu kirjeldatav f체체sikaline suurus, mis n채itab j천udu, mis m천jub 체hikulise voolu ja pikkusega juhtmel천igule selle juhtmega ristuvas magnetv채ljas.
Magnetism on saanud nime magneesiakivi j채rgi antiikaja linnast Magnesiast. 횥le 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi t체kid t천mbavad k체lge m천ningaid metalle.
Magnetv채li 횥sna Virmalised; Tal on r천ngad; Suur ilus Teatakse11 R천ngad, virmalised, sagedased seal asub suur r천ngas 체mber kitsast tumesinine ja Iseloomulik pinnal on maav채rinad.

Metall - latiga. Kui faasijuhe l채heb isolatsioonirikke t천ttu elektrilisse kontakti tarviti korpusega, siis satuvad v천rku toitvad elektrijaamad l채bi kaitsejuhtme ja Maa l체hisesse.
M천nel aastal on ka juhtunud, et auhinda pole v채lja antud (s천ja t천ttu v천i on puudunud sobivad kandidaadid) (http://et.wikipedia.org/wiki/Nobeli_auhind: loetud 26. Veebruaril, kell 19.30)
M천천t체hik on f체체sikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne v채채rtus , mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste v채채rtuste (nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks.

Maa mass on 5 980 000 000 000 000 000 000 000 kg ehk 5,98玲1024 kg Prootoni l채bim천천t on 0,000 000 000 000 001 m ehk 10 15 m Mugav on suuri ja v채ikesi arve esitada 10 astmetena.
Magneetumine - n채htus, mille korral magnetv채lja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama elektriv채lja. Neutraalne piirkond- pooluste vaheline ala, kus magnetomadused puuduvad.
Magnetinduktsioon - F=B*I*L B-induktsioon, F-j천ud, L-pikkus. B n채itab magnetj천udu, mis m천jub 체hikulise vooluga ja 체hikulise pikkusega juhtmel천igule selle juhtmega ristuvas magnetv채ljas.

Magnetj천ul on igas v채lja punktis mingi kindel suund, magnetj천u suunaks loetakse suunda kuhu n채itab p천hja-poolus . Magnetv채lja j천ujooned algavad p천hja-pooluselt l천una- poolusele .
Magnetv채li - liikuvate laetud kehade vahel m천juva j천u v채li, mateeria eriline vorm, mida inimene ei tunneta oma meeleelunditega. Tekitamine:1.) elektrivoolu abil 2.) p체simagneti abil.
Mendelejev - Clapeyroni v척rrand p . V = m / M . R . T; p - gaasi r척hk (Pa) V - gaasi ruumala (m3) m - gaasi mass(kg) M - gaasi molaarmass (kg/mol) R - Boltzmani konstant 8,31 J/(K.mol)

Maapinna l채hedal on osoon, mis kahandab taimede fotos체nteesi taset umbes 20% ning p천hjustab inimestel hingamisraskusi (Ponting 2009) Osoon kahjustab eesk채tt kopsu, ent m천jub ka silmadele.
Magnetiline induktsioon on 1T (tesla), kui 1m2 suurust vooluraami l채bib voolutugevus 1A ja siis tekib raamile p철철rdemoment 1Nm. (P철철rdemoment on alati suurem, kui raamis on rohkem juhtmekeerde)
Magnetv채li on eriline mateeria vorm mis 체mbritseb liikuvaid laenguid(vooluga juhte). 2. Omadused: 1) levib kiirusega 300000km/s 2) M천jutab j천uga vooluga juhte v천i liikuvaid languid.

Magnetv채li on d체naamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt, magnetv채li on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see m천jutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale.
Magnetv채lja j천ujooned on alguse ja l천puta, magnetv채li on p철철risv채li. Elektriv채lja muutumine tekitab magnetv채lja, mille kokkuleppelist suunda n채itab orienteeritud magnetn천ela p천hjapoolus.
Millises lainealas on aga elektromagnetv채lja kvantidel nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused? Valgusel, mille sagedus j채채b gamma kiirguse ja raadiolainete vahele, on m천lemad omadused.

Mool - s체s. Ainehulk kus os. arv=0.012 kgs체siniku aatomite arvuga. Avogadro arv-mol.arv N ja ainehulga v suhe. Molaarmass-체hik:kg/mol. M. suurs=ainemassim ja ainehulga v suhe.
Magneetumine n채htus, mille korral magnetv채lja paigutatud keha tekitab ka ise magnetv채lja. Magnetpooluste vahel m천juv j천ud on p철철rdv천rdeline poolustevahelise kauguse ruuduga.
Magnetiliseks induktsiooniks nim. magnetv채lja iseloomustavat suurust, mis n채itab kui suur p철철rdemoment tekib magnetv채ljas 체hikulise ristl척ike pindalaga raamile, kui seda l채bib 1A tugevune vool.

Mahtuvus on seda suurem, mida suurem on kummagi plaadi pindala (A) ja mida v채iksem on plaatide vahekaugus (d). 뿈 Kondensaator ei juhi alalisvoolu, kuid laseb l채bi vahelduvvoolu.
Mikroparameetrid - iseloom ainet seesmiselt, ei Ole otseselt m천천detavad(molekulmass, molekulikiirus, konsentratsioon). Gaasi r천hk on v천rdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga.
Maastikuvormid on 체sna suurejoonelised: Suurem osa Marsi pinnast on v채ga vana ja kraatreid t채is, aga seal on ka palju nooremaid l천hestatud orge, k천rgendikke, m채gesid ja tasandikke.

Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava f체체sikalise n채htuse (elektrivool, elektromagnetv채li jne.) mingi parameetri muutmine vastavalt 체lekantava signaali muutusele.
Mooliga - molaarmass, Suuruse nimi Molaarmass SI 체hiku t채his mol t채hisega M. Suuruse t채his M P천him천천t체hi - SI 체hiku nimi molaarmass k Molaarmass on seega 체he mooli mass.
Meteoriit on maapinnale langenud kosmiline osa.(90% raud, hapnik, r채ni, mangaan). 23. Millised j천ud kujundavad planeetide liikumist? Planeedid liiguvad gravitatsioonij천u t천ttu.

Milliseid j천udusid nimetatakse dissipatiivseteks? Dissipatiivseteks nim j천udusi mittetsentraalseid j천udusi, mehaanilise energia j채채vuse seadus kehtib vaid tsentraalsete j천udude korral.
Mooiorrattajuhi tegevuses on oluline tahtlik t채helepanu, Liikumiskiiruse ja -suuna muutumist tajutakse ka tasa- kuid veel olulisem on v천ime t채helepanu Jaotada 체heaegselt kaaluaistingute kaugu.
M채rtsil hydro - Quibeci energias체steemi v채ljal체litumise tagaj채rjel j채i 6 miljonit inimest Kanadas ja Ameerika 횥hendriikide p천hjaosas enam kui 체heksaks tunniks elektrienergiata.

Mahtuvuse 체hikuks on 1 F(farad) Kui juhi mahtuvus on 3 pF( 1 pF= 10 astmel -12F) 9. Kondeksaatoriks nimetatakse kahest kehast koosnevat s체steemi, millel on k체llalt suur elektrimahtuvus.
Mesopaus on atmosf채채rikiht, mis eraldab mesosf채채ri termosf채채rist. Ta asub k천rgusel 8090 km.횛hutemperatuur on selles kihis 225째C. Seal esinevad helkivad 철철pilved.
Mitte체htlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha l채bib mistahes v천rdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused Peab eristama hetkkiirust ja keskmist kiirust.

Maglev - rong s천idab 체lisuurtel kiirustel, kuid selle kanderaamistik haardub raudteer철철baste 체mber, mist천ttu rongi r철철past v채ljajooksmine on 체limalt ebat천en채oline.
Mehaaniline t철철 Mehaanilist t철철d tehakse siis, kui kui kehale m천jub j천ud ja keha selle j천u m천jul ka liigub A = Fs쨌cos 慣, kus A=t철철 1J; F=j천ud 1N; s= nihe 1m, cos 慣=nurk
Meteoori kiirus on suur, j채채des P채ikeses체steemist p채rit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. 횥ksikud v채ljastpoolt P채ikeses체steemi p채rit meteoorid on suurema liikumiskiirusega.

Meteoorkeha kiirus on suur, j채채des P채ikeses체steemist p채rit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. 횥ksikud v채ljastpoolt P채ikeses체steemi p채rit meteoorid on suurema liikumiskiirusega.
Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka j채rgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk n채htavat osa tuleb juurde, on n채ha m천ttes kuu peale kirjutatud J-t채he poolne k체lg.
M천lema p천hjuseks on gravitatsiooniv채lja tugevuse kahanemine v채lja allikast eemaldumisel: P채ike t천mbab Maa tema poole p철철ratud k체lge m천nev천rra tugevamini, kui "tagumist" k체lge.

Magnetpulgad on v채ga laia kasutusalaga, neid saab kasutada nii kuivade kui ka m채rgade materjalide puhul, ning neid on v채ga hea 체hekaupa kasutada kvaliteedikontrolli eesm채rgil.
Mahtuvuse suurus on m채채ratud kondensaatori geomeetriaga: katete kuju, m천천tmetega ning nende vahekaugustega, aga samuti katete vaheruumi t채itva keskkonna dielektriliste omadustega.
Marsi kaaslased on Phobos , keskmise l채bim천천duga 22 km ja Deimos keskmise diameetriga vaid 13 km. Marsi atmosf채채r on h천re, 95% s체sinikdioksiidi ja leidub ka veeauru hapnikku ja

Massi si - 체hikuks on kilogramm (1 kg). Ruumala체hiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb.
Massi 체hikuks SI-s체steemis on 1 kilogramm (1kg). 횥ks kilogramm on etaloni mass, milleks on v천etud 1 liitri puhta vee mass temperatuuril +4oC. 1 kg on SI-s체steemi p천hi체hik.
Mcnaught on viimase 40 aasta heledaim komeet ning oli l천unapoolkeral selgelt n채htav ka p채evavalguses. Komeedi saba suurimaks pikkuseks m천천deti 2007. aasta algul 35 kraadi.

Must auk on 체litugeva gravitatsiooniv채lja piirkond, mida 체mbritsevast ruumist eraldab nn. l천kspind- sf채채r, mida nii osakesed kui energia saavad l채bida vaid 체hes suunas.
Makroparameetrid f체체sikalised suurused, mida saab kasutada ainekoguse kui teviku soojusliku oleku kirjeldamisel ainekoguse mass (m), r천hk (p), ruumala (V), temperatuur (T).
Meteoriidid - suuremad meteoorkehad, mis oletatavasti on p채rit v채ikeplaneetide v철철ndist, ei pruugi atmosf채채ris t채ielikult 채ra p천leda ning v천ivad langeda ka Maa pinnale.

Mikrokiip on tibatilluke elektrooniline asjake, mis siiratakse umbes riisitera suuruse kapsli sees koerale (v천i 체ksk천ik millisele loomale) kaela vasakule k체ljele naha alla.
Milliseid osakesi nimetatakse fundamentaalseteks? Fundamentaalseteks nimetatakse kvarke ja leptoneid, fundamentaalsed on k천ige algsemad osakesed, mis omakorda algosakestest ei koosne.
M천천t체hikuks si - s체steemis on meeter [m]. Suurimat kaugust tasakaaluasendist ehk maksimaalset h채lvet nimetatakse v천nkeamplituudiks, m천천t체hikuks on SI-s체steemis on meeter.

Magnetiline induktsioon on n채htus, mille tulemusena tekib elektrivool suletud voolukontuuris, kui selle kontuuriga piiratud tasapinda l채bivate magnetv채lja induktsiooni joonte arv muutub.
Makroparameetrid f체체s suurusi, mille abil kirjeldatakse ainet, kui tervikut ning mis ei eelda molekulide olemasolu aine kirjeldamisel nt:mass, r천hk, ruumala, temp, tihedus jne
Marssi on pikka aega peetud planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste v채rvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimede kasvuga.

Meteoorid on eredad v채lgatused 철ises taevas, mida me kutsume 쐋angevateks t채htedeks. Meteoor pole tegelikult muud, kui Universumist Maa atmosf채채ri sattunud lendkivi.
Molaarmassiks m nimetatakse suurust, mis v천rdub aine massi m ja ainehulga 關 suhtega: M=m/關. 횥hik kg/mol. M leidmiseks tuleb m채채rata kehas sisalduv ainehulk ja selle keha mass.
Molekulide vahel on suured aineosakesed paiknevad (anuma kuju) t천ukej천ud tihedalt ja kindla korra j채rgi molekulide vahel on n천rgad kergesti kokkusurutavad t천mbej천ud

Madalaim k천rgus on umbes 80 km ja k천rgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise t천en채osus on tihedas seoses magnettormidega, sest m천lemat p천hjustab sama n채htus p채ikesetuul.
Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda nimetatakse B-vektoriks. B-vektori suunaks on magnetv채lja suund, mida n채itab magnetv채ljas orienteerunud magnetn천ela p천hjapoolus.
Magnetv채li on ebastabiilne. Selle tugevus ja suund on muutlikud, nii et see on vahetevahel suunatud l천unasse ja t천hus liitumine saab toimuda ka magnetosf채채ri p채evapoolel.

Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga (keha pinnale kogutav laengu suurus) Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C t천stab tema potentsiaali 1 V v천rra.
Mahtuvus on seda suurem, mida 1) suurem on elektroodide pindala S, 2) v채iksem on elektroodide vahekaugus d, 3) suuem on elektroodide vahelise aine dielektriline l채bitavus.
Marsi 철철p채ev on ainult nelik체mmend minutit pikem Maa 철철p채evast ning sealgi vahetuvad aastaajad. Marss on Maast v채iksem ja tema pindala on sama suur kui Maa maismaa pindala.

Missioon on nime saanud Giuseppe (Bepi) Colombo j채rgi, kes esimesena tegi kindlaks Merkuuri orbiidi/p철철rlemise resonantsi ning osales Mariner 10 trajektoori kavandamisel.
Mahuti kaanel on klapp 3 koos p철철ramisseadmega, s체체teseade 5, termomeetri pese 5 ja painduv v천lli otsas olev segisti 7. Kaanes on kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud.
Mega - 1000 * 1000 = 1 000 000 솱 Kilo- 1000 솱 Detsi- 0,1 솱 Senti- 0,01 솱 Milli- 0,001 Mehaaniline liikumine o Trajektoor joon, mida m철철da keha liigub.

Mehaaniline v천nkumine on keha liikumine ,milles see kaldub Harmooniliseks nim v천nkumist ,milles v천nkuv suurus muutub ajas oma tasakaaluasendist k천rvale kord 체hes,kord teises suunas.
Meteoor on Universumist Maa atmosf채채ri sattunud lendkivi. Maa atmosf채채ri sattudes s체ttivad nad p천lema, sest h천천rdej천ud, mida atmosf채채ri gaasid osutavad on suur.
Meteooriidid meteoriitideks nimetatakse vaikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfaaris kuumenevad kovasti. Selle tagajarjel tekib hooguv tulekera boliid, millega kaasneb looklaine.

Munavalge 10 - 12% valku N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN) N3. Seemnete varuvalgud (sojauba 40%) Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii v채채rtuslikud.
M채채ramiseks on vaja teada j천udu F ja selle 천lga r. Kuna niidi l채bim천천t on palju v채iksem v천lli l채bi- m천천dust, siis v천ib lugeda j천u 천la v천rdseks v천lli raadiusega.
Metaani k체ttev채채rtus on enamasti ligikaudu 4 kWh/m3 (Lehtveer, 2007). Pr체gilad ei ole mitte ainult ebameeldivad ja maad raiskavad rajatised, vaid eritavad ka kasvuhoonegaasi metaani.

Mootori천lide tunnuseks on esimene t채ht M. J채rgnev arv v채ljendab 천li viskoossust ning viimane t채ht (A, B, B, F, fl ja E) iseloomustab mootorite r체hma, millele 천li on ette n채htud.
Max - punktid:1.lained liituvad samas faasis2.lainete k채iguvahele mahub paarisarv poollaineid,=2k**/2=k, k=0,1,2,3... MIN:vastasfaasis,paarituarv poollaineid.
Mesonid on nullist erineva seisumassiga tugevale interaktsioonile alluvad elementaarosakesed. Vastavalt kvarkmudelile on mesonite koostises 체ks kvark ja 체ks antikvark.

Millies na on pos. ioon, kloor neg. P천hjus: klooris v채liskihi elektronide orbiit ei ole p채ris ringikujuline,mist천ttu elektroni kiht on m천nes kohas 천hem m천nes paksem.
Millise suunaga on aegklassikalises mehaanikas ? Aeg on 체hem천천tmeline ja 체hesuunaline .Suhteline ja homogeenne,seda arvestatakse mingi 체he s체ndmuse toimumishetkest alates.
Millisel tingimusel on vooluga kontuurile m천juv j천umoment maksimaalne, millal null? 7. Mis on Lorentzi j천ud? 8. Kuidas arvutatakse Lorentzi j천u suurust ja kuidas m채채rata selle

Magnetv채li - B=쨉oI/2r. Ringvoolu magnetv채li-B= 쨉oI/2R. Solenoidi magnetv채li- B=쨉onI, kus n=N/L, 쨉o-magnetiline constant = 4*10(-7) N/A짼. Paralleelsete voolude
Magnetv채lja j천ujoon m천tteline joon, mille igas punktis on B-vektor selle joone puutuja sihiline. V채ljaspool p체simagnetit kulgevad j천ujooned p천hjapooluselt l천unapoolusele.
Magnetv채ljal on kaks p천hiomandust 1) Magnetv채lja tekitab elektrivool (liikuvad laengud) 2) Magnetv채li avaldab m천ju elektrivoolule (liikuvatele laengutele) (joonis 2 - D)

Messing - 8,5쨌103kg/m쨀 TERAS - 7,9쨌103kg/m쨀 Katsekeha Matrejal: d1(mm d2(mm h(mm) V(mm2) m(g) D(kg/mm3) ) ) Alumiinium 21,54 29,92 10902,92 30,4 2,788*10-3 (kg/mm3)
Magnetinduktsiooni si - 체hikuks on 1 tesla (1 T), mis on sellise v채lja magnetinduktsioon, milles v채lja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1 m ja vooluga 1 A m천jub v채lja poolt
Magnetvoo 체hik on 1Wb (veeber). Magnetvoo 1Wb tekitab homogeenne magnetv채li induktsiooniga 1T l채bi 1m짼 suuruse magnetinduktsiooniga ristuva pinna 짠15. Amp챔ire섾 seadus

Mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine 체helt plaadilt teisele tekitab plaatide vahele pinge 1V. 20. Plaatkondensaatori mahtuvuse arvutamise valem + selgitus ja 체hikud.
Missioon on meie koduplaneedi m천istmine ja kaitsmine, universumi uurimine, mujalt elu leidmine ja uue kosmose uurijate p천lvkonna innustamine Esimene Maa tehiskaaslane
Muutlikud t채hed on t채hed, millede heledus m채rgatavalt muutub aja jooksul, harilikult perioodiliselt - kindla ajavahemiku j채rele muutudes heledamaks, siis j채lle n천rgemaks.

M천천t체hik on veeber(Wb). Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pindala l채biva magnetv채lja muutumisel.
Maa atmosf채채r koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioon . Planeetide n채iv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt maalt.
Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja teda v천ib nimetada ka B-vektoriks. B-vektori kokkuleppelist suunda n채itab magnetv채ljas orienteerunud magnet- n천ela p천hjapoolus.

Mahtuvus on oluliselt suurem 체ksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks 체hesugust teineteisega r철철pset metallplaati.
Mars one on mittetulunduslik projekt, eesotsas hollandi ettev천tja Bas Lansdorpiga, koloniseerimaks Marsi j채채davalt inimestega aastaks 2023. http://mars-one.com/en/
Merkuuri magnetv채li on j채채nus varasemast d체namoefektist, mis on n체체dseks lakanud, kuid j채tnud endast j채rele tahkestunud magnetilistest materjalidest koosneva p체simagneti.

M체eliin on isolaator, on v채hem kontakti ekstratsellulaarse maatriksiga sp elektrilaine ei 엓eki.. Saltatoorne levik kasutab ainult m체eliinivahelist vaba pinda.
Magnetv채ljatugevus on kasulik abisuurus, millega seotakse v채li vaakumis v채ljaga aines. Ehk v천ib 철elda et magnetv채lja tugevus on makrovooludest p천hjustatud v채lja tugevus.
Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale t천mmatud normaal asuvad 체hes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste

Magnetn채htused - magnetit v천ib 채ra tunda tema omaduste j채rgi t천mmata ligi raudesemeid. P체simagnet on magnet, mis s채ilitab oma magnetilised omadused pika aja jooksul.
Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud s체steemi, mis koosneb kaalust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt, so keha, mille mass on koondunud 체hte punkti.
Maxwelli v천rrandid on lineaarsed, sisaldavad voolu pidevuse v천rrandit, on invariantsed Lorentzi teisenduste suhtes, on mittes체mmeetrilised elektri- ja magnetv채ljade suhtes.

Mehaaniline t철철 A=Fs (F on m천juv j천ud ja s l채bitud teepikkus). Kui j천ud ei m천ju liikumise suunas, vaid mingi nurga 慣 all, on t철철 arvutamise valem A = F*s*cos 慣
Mehaaniline t철철 on 체lekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis v천rdub j천u- janihkemooduli ning j천u- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
Mikro - ja makroparomeetrid Mikroparomeetriteks nim f체체sikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega.

Millimeeter elavh천bedasammast r천hu 체hik 760 mm Hg = 1,013*105 Pa. Molekul봫olekulaarf체체sikas v채him osake, millest ained koosnevad ja mis on pidevas kaootilises liikumises.
Motor on kahjustunud niisuguste segued kasutamisest). Puhas biodiesel n천uab siiski 체mberehitatud mootorit, et v채ltida hoolduse ja j천udlusega seotud probleeme.
M채rgumine - Kui vedeliku molekulide omavahelised t천mbej천ud on v채iksemad, kui vedeliku ja tahke aine vahel molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali.

Millise valemiga on m채채ratud aja체hikus tekkivate lainete energia? 28. Millise energia omandab deformeerimisel vedru? Deformeerimisel omandab vedru potentsiaalse energia.
Mitte체htlane liikumine - liikumine, mille puhul keha l채bib v천rdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust, hetkkiirust, kiirendust.
Muhvil on k체lgedel s천rmed ja hammasratastel neile vas- kuullaagrile, parem ots aga veetava v천lli 8 천천nsuses asu- tavad avad, teisel muhvil aga vastupidi.

Muusika - annab-leiba-ka-fueuesikutele%26catid%3D5:muusika%26Itemid %3D12%26issue%3D3270+%22werner+heisenberg %22&cd=29&hl=et&ct=clnk&gl=ee&lr=lang_et (22.02 2010)
M천lema puhul on tegemist hiiglaslike atmosf채채rikeeristega, mis toovad esile s체gavamatest kihtidest p채rinevat teistsuguse keemilise koostisega ja teist v채rvi pilvi.
M천lemate puhul on tegemist hiiglaslike atmosf채채rikeeristega, mis toovad esile s체gavamatest kihtidest p채rinevat teistsuguse keemilise koostisega ja teist v채rvi pilvi.

Mehhaanika p천hi체lesandeks on leida keha asukoht suvalisel ajahetkel. Oletame, et meil on paigalseisev taustkeha, mille mingi punktiga on 체hendatud koordinaatteljestiku alguspunkt.
Maandus kaitse, mis on 체hendatud maasse kaevatud metall-latiga. 뿈 Uuemad pistikud sisaldavad lisaks faasi- ja nullklemmile veel kolmandat - maandusklemmi.
Metall - leht termotuumareaktsioon gammakiirgus- tuumaf체체sika rakendusi: tehnika, tootmine, v천imalikult suur aatomnumbriga ja tihedusega meditsiin ja teadus.

Miinusklemm n - osaga. Sel juhul n천rgendab v채lise allika elektriv채li t천kkekihi v채lja, enamus laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkba juhtima elektivoolu.
Mikrolaine - taustkiirguse uurimine on n채idanud, et k천ige t천en채osem tihedus oli koguni 10 72 (arv, mille kirjutises on 1 j채rel 72 nulli) tonni kuuptolli kohta.
Molekulaarkineetiline teooria seletab soojusn채htusi makrokehades ja nende kehade siseehitust, l채htudes kujutlusest, et k천ik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest.

Maa koor on oma paksuselt varieeruv, olles 천hem ookeanide ja paksem mandrite all. Sisemine tuum ja koor on tahked, v채limine tuum ja vahev철철 kihid on vedelad.
Magnetv채li on 1) liikuva keha poolt tekitatud v채li 2) materiaalne 3)levib ruumis l천pliku kiirusega 4) olemasolu tehakse kindlaks m천ju j채rgi vooluga juhtmetele.
Mahtuvus on seda suurem, mida: 1)suurem on pidanala 2)v채iksem on elektroodide vahekaugus 3)suurem on elektronide vahelise aine dielektriline l채bitavus epsilon.

Marsi pinnas on v채ga eba체htlane, koosnedes suurtest vulkaanidest ning orgudest, mis n채itab, et Marss v천is olla sisemiselt aktiivne kuni 2 miljonit aastat tagasi.
Millist n채htust nimetatakse aja dilatatsiooniks? Aja dilatatsioon on suurtel kiirustel aja aeglustumise protsessid, mis n채ivad paigalseisvale vaatajale aeglustunutena.
Molaarmass nim 체he mooli selle aine massi (t채his M 체hik 1kg/mol) Avogadro arv nim molekulide v천i aatomite arvu 체hes moolis (t채his Na 체hik 6,02*1023)

Maandus - allaviik kulgeb sel juhul v채ljaspool h체droisolatsiooni. Samal p천him천ttel teostatakse vundamendimaandus ka vannitaolise soojusisolatsiooni korral.
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab magnetv채lja vastavas kohas: magnetiline induktsioon on magnetv채lja magnetvoo tihedus.
Millist juhti nimetatakse takistiks? Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest.

Mittem채rgaval vedelikul on vastupidi. Kapillaarid on h채sti peenikesed torujad moodustised, milles m채rgav vedelik t척useb ja mittem채rgav langeb 체ldisest nivoost madalamale.
Muutumise ebastabiilsus m천ned fluktuatsioonid v천ivad saada uue arenguspiraali l채htepunktiks, mille tulemuseks on k천rgem korrastuse aste ja maailma hierarhilisuse kasv.
Maa magnetv채li on pooluste l채heduses magneti pinnaga peaaegu risti, siis tekib Maa magnetv채lja ja horisontaaltasandi vahel nurk, mida nimetatakse inklinatsiooniks.

Magnetv채lja j천ujooned on suletud k천verad(ei ole algust ega l천ppu) Alternatiivne meetod kaardistamiseks on 체hendada magnetj천ujoonte nooled, mis moodustuvad v채ljajooned.
Merkuuri atmosf채채r on 채채rmiselt h천re ning koosneb p천hiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, s체sinikdioksiidist, neooni st ja argoonist.
Miks metallid on v채ga head soojusjuhid? Sest neid on palju vabalt liikuda saavaid(v채ga kiirelt liikuvaid) elektrone, mis v천ivad liikuda l채bi kogu kristallv천re.

M천천teprisma on valmistatud suure murdumisn채itajaga (suurem kui uuritaval vedelikul, antud riistal n2 뎵 1,7) klaasist ja teda kasutatakse m천천tmisel etalonina.
M천천tesuuruse v채채rtus - m천천detava suuruse v채채rtus on konkreetse suuruse kvantitatiivm채채rang, mida tavaliselt v채ljendatakse m천천t체hiku ja arvv채채rtuse korrutisena;
M천천t체hik 1 K (kelvin). Selle skaala j채rgi vastab 0 K nn absoluutsele nullile, millest v채iksemaid temperatuure pole p천him천tteliselt v천imalik saavutada.

M천천t체hik si - s체steemis on d탑aul (J). Klassikalises mehaanikas n채idatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat
Magnetj천u korral on t채htis asjaolu, et j천ud on risti kiirusvektoriga ja seet천ttu magnetj천ud ei tee t철철d laengu energia muutmiseks. Kineetiline energia ei muutu.
Mitmekordne s채ritamine - kombineeritud pildistamise meetod, mille puhul 체hele ja samale kaadrile j채채dvustatakse mitmekordse s채ritamise teel mitu eri objektide kujutist.

Murdumisseadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks j채채v suurus ja v천rdub nende keskkondade suhtelise murdumisn채itajaga.
Must auk mass 체le 100 P채ikese massi VIII. Mida suurem on t채he mass, seda kiirem on elukaar s체nnist surmani (so termotuuma- reaktsioonide l천ppemiseni.
Mustad augud on ruumipiirkonnad, mille tihedus l채heneb l천pmatusele, mis t채hendab, et nende gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei p채채se neist v채lja.

Mahtuvus on 2 mikrofaradit ja pinge on 200W. C= q/u W2= Curuudus/2 C= 2mikrofaradit= 2*10-6 u= 200W. W2= 2*200ruudus/2=0,04. 27. Elektromagnetlainete skaala.
Matemaatika on igasuguste kvantitatiivsete ehk arvuliste kirjelduste universaalne keel, f체체sika aga on loodusteadus, loodust kirjeldavate kujutluste s체steem.
Mopeedi bensiinikraan on keermetatud n천elkorgiga ja, koosneb kerest 7 ja koonilisest p철철rdkorgist 3 koos k채e- tal on ainult kaks l체litusseisu avatud v천i suletud.

M채rgamine vedelik m채rgab tahket keha, kui vedeliku molekuli vahelised t천mbej천ud on v채iksemad kui vedeliku ja tahkise molekulide vahelised t천mbej천ud.
Madalamad alad ehk ookeanid vahelduvad k천rgemate m채giste piirkondade ehk mandritega. Veenuse p천hjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa v천i manner.
Mahtuvuskoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetv채lja energia vastatikuline muundumine nii, et elektromagnetv채lja energia on j채채vaks suuruseks.

Mai 1859 19. aprill 1906) oli prantsuse f체체sik, Nobeli f체체sikaauhinna laureaat 1903. Ta avastas koos abikaasa Marie Curie'ga raadiumi ja polooniumi.
Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, t채hendab saadiku kohustust otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud.
Mehaanika p천hi체lesanne liikuva keha asukoha arvutamine 횥HTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE lihtsam liikumine F횥횥SIKA MUDEL n채htuse/keha lihtsustatud k채sitlus

Milliseid v채lju nimetatakse homogeenseteks? Homogeenseks nimetatakse elektriv채lja, mille E-vektor on k천igis ruumi punktides 체hesugune nii pikkuselt kui suunalt.
Maar체hm - Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende m천천tmed,massid ja tihedused on v천rreldavad 2.p철철relvad aeglaselt 3.v채he kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind)
Magnettormid kromosf채채ri loidetes kiirendatud laetud osakesed m천jut Maa mag.v채lja. Virmalised tek laetud osakeste tungimisel Maa atm alakihtidesse.

Marssi veel nimetatakse veel punaseks planeediks. P채ikese ja Marsi vaheline kaugus on ligi 227, 940, 000 km. 횥ks tiir 체mber p채ikese kestab 687 Maa p채eva.
Mikrolaineahjuga on v천imalik tekitada nn 체likeevat olekut ehk t천sta n채iteks vee temperatuuri paar kraadi 체le vee keemistemperatuuri, ilma et ta keema hakkaks.
Motorolleritel b - 150M ja 짬Elektron쨩 pingutatakse ketti teine, veel mittehambuv ots annab k채ega parasjagu ekstsentrikpuksi p철철ramisega, mis nihutab mootorit.

Mustad augud on taevakehad, kui supernoovast j채rele j채채nud t채hetuuma mass on v채iksem kolme p채ikese massist t천mbub see kokku 체liheledaks neutront채heks.
Mariner10 - 179kraadi riidi kaatrid, 2km-sed astan- gud, tih=5,4 Veenus Maa 2 6 225d CO 96,5%, N2 3,4% jms Tih=5,25 - Venera - - p철철rleb vastas keskm.
Mehaaniline t철철 fs. mehaanilist t철철d tehakse siis, kui kehale m천jub j천ud ja keha selle j천u m천jul ka liigub, 체hik 1J (d탑aul), t채his A v천i W. (lk.70)

Meteoorid ehk 쐋angevad t채hed 쓛천i lendt채hed on kivi- v천i rauat체kikesed, mis maailmaruumist Maa atmosf채채ri sattudes kuumenevad ja 채ra p천levad.
Mustad augud on augud ruumis ja ajas, mis tekitasid ruumi v채ga tugeva k천verdumise ja aja kulu muutumise t천ttu tormiliselt tugevnevas gravitatsiooniv채ljas.
M체체on neutriinol on lepton laeng 뿈 Leptonlaeng (nimetatud ka leptonarv) on 체hine m천iste elementaarosakesi leptoneid iseloomustavatele kvantarvude komplektile.

Magnetn천el on v채ike kergesti p철철rduv p체simagnet. 5.Mis on magnetinduktsioon ? Magnetinduktsioon on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab magnetv채lja.
Mehaaniline t철철 on energialiikide muundumist iseloomustav suurus, v천rdub j천u- ja nihkemooduli ning j천u- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
Magnetiline induktsioon on seda v채iksem, mida kaugemal on m천천tepool solenoidi keskosast, mis t채hendab, et magnetv채lja j천ujooned on tihedamalt solenoidi keskosas.

Massispektromeeter on riist, milles laetud osakesed (ioonid) jagatakse elektri ja magnetv채ljade abil erinevateks kimpudeks, s천ltuvalt nende massist ja laengust.
Mehaaniline t철철 f체체sikaline suurus, mis on v천rdne kehale m천juva liikumissuunalise j천u ja selle j천u m천jul l채bitud teepikkuse v천i nihke korrutisega.
Mingil kehal on koguenergia W. Missuguses piirkonnas v천ib keha viibida? 41. Tuletage j천u ja potentsiaalse energia vaheline seos, l채htudes t철철 valemist.

Mootoritel m2k - 3I 짬Sport쨩 ja 짬Jawa-350쨩, mudel 횥hesilindrilistel kahetaktilistel mootorratta- ja motorol- 634-01 on ka kepsu alumises peas n천ellaager.
Maak체tte - v천i 천hk-vesisoojuspumbaga. Lisaks k체lma 천hu eelsoojendamine v천i sooja 천hu mahajahutamine passiivsel meetodil, n채iteks torud pinnases.
Magneeetiline vastastikm천ju - vooluga juhtide st liikuvate elektrilaengute vaheline vastastikm천ju Magnetilised j천ud - j천ud, millega vooluga juhid 체ksteist m천jutavad.

Massiarv - n채itab mitu korda on kaldu langenud, P채ikesele suunatud, 체ikulise ristl천ikega 천husamba mass suurem kui seniidisuunaline 천husamba mass.
Mehaaniline t철철 - konstantse j천u poolt tehtud t철철 v천rdub j천u ja nihke vektorite moodulite ja j천u ning nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosf채채ri sattudes p천hjustab meteoori ning v천ib meteoriidina maapinnale langeda.

Meteoroloogias on absoluutse niiskuse m천천t체hikuks g / m쨀. Veeauru r천hk e ja absoluutne niiskus a on omavahel seotud j채rgnevalt: a = 0,80e / ( 1 + 慣t )
Mingis ruumipunktis nimetatakse sellesse punkti asetatud proovilaengu potentsiaalse energia ja selle proovilaengu jagatist T철철 laengu liikumisel elektriv채ljas.
Momendi m천천t체hik on Nm (njuutonmeeter) Impulsimoment ehk p철철rdimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas j채채v suurus, mis on seotud p철철rdliikumisega.

Monokristall on 체ks kristall, mille ulatuses kristallv천re on 체hesugune. Pol체kristall koosneb paljudest kristallidest, on kristallv천red korrap채ratult.
Mootori천lide leekpunkt on 16 0 . . . 200 째C k채tele v천i muudele katmata kehaosadele, tuleb neid k천he (transmissiooni천lidel 95 ... 180 째C). pesta vee ja seebiga.
Murdumine - Kui valguskiir langeb kahe l채bipaistva keskkonna lahutuspinnale ja tungib sealt teise keskkonda, siis nimetatakse seda valguse murdumiseks.

M천lemal graafikul on tegemist lineaarse s천ltuvusega y = ax + b. Metall: a = 0,4402 짹 0,0091 b = 96,66 짹 0,48 Pooljuht: a = 4077 짹 39 b = 닋 ,773 짹 0,120 7
Magnetiline l채bipaistvus on f체체sikaline suurus, mis n채itab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis.
Magnetiline l채bitavus on f체체sikaline suurus, mis n채itab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis.

Magnetinduktsioon on 50 mT ja elektroni laeng on 1,6횞10-19 C. Vastus: 8*10-15 N 3.Elektron kiirusega 100 m/s siseneb homogeensesse magnetv채lja risti sellega.
Magnetron - Magnetron on seade, milles elektronid koondatakse negatiivselt laetud plaadile, kust nad hakkavad liikuma positiivselt laetud plaadi poole.
Magnetv채lja energia - Em juhtmepoolis induktiivsusega L voolutugevuse v채채rtuse I korral: Em=LI짼/2. magnetv채lja energia on v천rdeline voolutugevuse I ruuduga.

Makrokeha - Suurete kehade kohta kasutatakse nimetust "Makrokeha". Makrokehadeks on auto, rong, kivi, raamat jne. Makrokehad on ka planeedid ja t채hed.
Mastaapides on Universum ajaliselt homogeenne, kuid ta pole ajaliselt isotroopne mastaapides, mis on suuremad elementaarosakeste vastasm천jude kestusest.
Matemaatiline pendel on kaaluta ja venimatu n철철ri otsas olev punktmass, mis on vajadusel saadav f체체sikalisest pendlist, kui kogu mass koondada massikeskmesse.

Meteoorkehad - planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosf채채ri sattudes p천hjustab meteoori ning v천ib meteoriidina maapinnale langeda.
Mikro - ja makrok채sitlus: Sellist k채sitlust, kus f체체sikalised suurused iseloomustavad keha nimetatakse makroskoopiliseks ehk makrok채sitluseks.
Millist j천udu nimetatakse elektrij천uks ja millest s천ltub elektrij천u suurus ?. V: Elektrij천uks nim. j천udu millega 체ks keha m천jutab teist laetud keha.

Modul ks - ist. Selleks tuleb induktiivsuse ja mahtuvuse muutmisega h채채lestada v천nkering nii, et saatja ja ahela oma v천nkesagedus langeksid kokku.
M천ningad osad on nn. 체lemineku osad, kus 체he kiirguse omadused n천rgenevad v천i muutuvad tugevamaks , naaber - kiirgusel on samal ajal toime vastupidine.
M천천dud on v채ga l채hedased Uraanile:l채bim천천t 0,96,mass 1,2,tihedus 1,3 Uraani omast.Neptuuni kaugus P채ikesest on kolm korda suurem kui Saturnil.

Mahtuvus - ja takistussalv ning aktiivtakistist R koosnevas ostsillograaf ahelas toimuvate v천nkumiste sumbuvuse logaritmilise dekremendi ja perioodi
Makroparameetrid (m,p,V,to,roo) F체체sikalised suurused, mida kasutatakse makrok채sitluses. Nende defineerimisel ei eeldata aine koosnemist molekulidest.
Marsile on saadetud arvukalt uurimisjaamu. 횥hed m채rkimisv채채seimad on USA automaatjaama Pathfinder ja Global Surveyor, mis j천udsid Marsile 1997.

Mhz - 300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime.
M채rts 1879 18. aprill 1955) oli Saksamaalt p채rit ning hiljem 힋veitsi ja Ameerika 횥hendriikide kodakondsusega juudi rahvusest f체체sikateoreetik.
M채채ramatus on teineteisest s천ltumatud, mist천ttu toimub nende liitmine analoogiliselt s천ltuma- tute vigade summeerimisele, kus liideti vigade ruudud.

M천천detav on teleskoopi l채binud valgus: 닋 On v천imalik m채채rata t채helt tuleva valguse omadusi ning v천relda neid maapealsete allikate kiirgusega.
Maismaad on rannan천lva arvelt laiendatud Hollandis, Jaapanis jm. Madalamad mere채채rsed alad eraldatakse tammidega ja pumbatakse neist vesi v채lja.
Mehaanikas on mass m konstantne suurus, v천ib viia ta tuletise m채rgi alla ning kirjutada j채rgmiselt: d(mv)/dt = f. Vektorilist suurust p = mv nimet.

Must auk on ruumi piirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus ei p채채se sellest v채lja, k체ll aga siiski Hawkingi kiirgus.
Muusika on oluline osa elust, see on kunst mida oskavad nautida v채ga paljud inimesed olenemata vanusest ning see k채ib k채si-k채es heli천petusega.
Magnetism on keha omadus kui ka samaaedselt n채htus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses m천jus magnetv채lja vahendusel teiste kehadega.

Magnetv채li on 체ks mateeria eksisteerimise vorme, mille tekitavad liikuvad laetud osakesed, seega ka vooluga juhtmetele, magnetn척eltele, rauapurule.
Masb - 41 횛ppej천ud: Heli Lootus T철철 tehtud: Esitatud: Arvestatud: T철철 eesm채rk M채채rata tahkek체tuse anal체체tilise proovi tuhasisaldus.
Mehhanistlik maailmapilt - Valitses 17saj kuni 19saj. - Aluseks Galilei ja Newtoni mehaanika. -Liikumiseks oli vajalik algt천uge, arvati, et see p채rineb jumalalt.

Meteoorid on peamiselt asteroidide v철철st p채rit kosmiline 엙r체gi, mis sattudes Maa raskusv채lja t천ttu Maa atmosf채채ri kuumeneb ja s체ttib.
Millisel viisil on v천imalik tekitada elektromagnetlainet? 4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis.
Mitmemeediumi kiududel on suuremad tuumad (diameetriga umbes 62,5 mikronit) ja nad edastavad valgusdioodidestinfrapuna valgust pikkusega 850 1300 nanomeetrit.

Molekul molekulaarf체체sikas nimetatakse molekuliks aineosakest, mis osaleb soojusliikumises.(keemilises m천ttes molekulid, ioonid ja aatomid)
Molekul on p체siv aatomite kooslus, millel on mingid karakteersed temale ainuomased omadused, tingimuseks on et aatomid asuksid potentsiaaliaugus.
M천천tmetelt on Veenus Maale v채ga sarnane ja planeet on kaetud kogu ulatuses l채bipaistmatu pilvekihiga. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline.

Magnetinduktsioon on magnetv채lja suurust iseloomustav suurus, mis n채itab, kui suure j천uga antud vooluga juhtme magnetv채li m천jutab teist vooluga juhet.
Magnetvoog on v천rdeline: 1)pindalaga S 1m2, 2)magnetinduktsiooniga B 1T, 3)s천ltub pinna normaali ja magnetv채lja suuna vahelise nurga koosinusega.
Magnetv채lja j천ujoon on m천tteline joon, mille puutuja n채itab magnetn천ela p천hjapoolusele m천juva j천u suunda. Magnetv채lja j천ujooned on kinnised k천verad.

Mahtuvuse 체hik on 1F (farad) Kahe keha omavaheline mahtuvus n채itab kui suure laengu viimisel 체helt kehalt teisele tekib kehade vahel 체hikuline pinge.
Mehaanika on 천petus mateeria liikumise lihtsaimast vormist, mis seisneb kehade 체mber paiknemises 체ksteise suhtes. Mehaanika 천petus liikumisest.
Metalli korral on poolt채idetud nii juhtivus kui ka valentstsoon, on piisavalt nii elektrone kui ka vabu alamtasemeid, mille arvel energia saab kasvada.

Multimeetri sisendklemm on konstrueeritud harilikult suure (pinge m천천tmiseks) sisendtakistusega klemmina ja seet천ttu m천천tmistulemusi kuigi palju ei m천juta.
M채rgamine Kui vastasikm천ju kahe vedeliku molekulid vahel on n천rgem, kui vedeliku ja tahke aine molekuli vahel, siis on tegemist m채rgamisega.
M천천tevahend on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada m천천tmiste sooritamiseks kas 체ksi v천i koos lisaseadmetega.

M천천tmetelt on Neptuun v채ga l채hedane Uraanile ja sarnane on ka v채limus mida esakordselt v천is uurida 1989. aastal Voyargeri poolt tehtud fotodelt.
M천천tmise tulemused on kvaliteetsed tabelil number 2, sest keskmine viga on v채ike nii diameetrite keskmise arvutamisel kui ka k천rguse keskmise arvutamisel.
Maa kaaslaseks on Kuu. Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi.Apollo-lendude alguseks valitsesid selles k체simuses kolm h체poteesi:

Maailmapilt MIS SEE ON?.........................................................................................3 1.1. Mehhanistlik maailmapilt.
Magnettormid ehk geomagnetilised tormid on Maa magnetv채lja tugev, korrap채ratu kiire muutumine, mis kestab m천nest minutist kuni paari 철철p채evani.
Mass s천l - tub ka kiirusest (A. Einstein) m = m o/닖1-v2/c2 (c = 3*108 m/s valguse kiirus). J횛UD on 체he keha m천ju teisele, mille tulemus.

Mittem채rgamine . Kui vastasikm천ju kahe vedeliku molekuli vahel on tugevam kui vedeliku ja tahke aine moelkuli vahel on tegemist mittem채rgamisega.
M천천tmised mikro - ja makromaailmas Makromaailmas ei avalda m천천teriistad m채rgatavat m천ju m천천detavale suurusele, v천i seda m천ju saab arvestada.
Materjalide 천hutihedus ehk l채bilaskvus on erinev. Betoon ja tellism체체r on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul l채bi.

Meteoroloogiajaamades on levinud anumbaromeetrid. Nende p천hiosaks on elavh천bedaga t채idetud karbike ning sellesse suubuv skaalaga varustatud klaasist toru.
Millise m채rgiga on raskusj천u t철철, kui keha liigub 체les, kas positiivne v천i negatiivne? Kui keha liigub 체les, siis on raskusj천u t철철 negatiivne.
Millist liikumist nimetatakse v천nkliikumiseks? (pendli ja vedrupendli puhul joonis). 2. V천nkliikumise tekkimiseks ja j채tkumiseks vajalikud tingimused.

Millist soojustus - viimistluss체steemi valida, see j채채b omaniku ja arhitekti otsustada (kui puudub konkreetne ettekirjutus projekteerimistingimustes).
Misest on selle generaatori hooldust철철dest v채lja j채etud regulaatori v채채rale reguleeringule). K체lmaga v천ib kontroll- nende m채채rimine.
Maa magnetv채li on maad 체mbritsev ligikaudu magnetipooli 체lesehitusega magnetv채li, mis tuleneb planeedi seesmistest f체체sikalistest protsessidest.

Maailmapilt t채hendab f체체sikaliste teadmiste konteksti, millesse uued lisanduvad teadmised kas sobituvad v천i siis sunnivad maailmapilti muutma.
Magnetinduktsioon - f체체sikaline suurus, mis iseloomustab magnetv채lja vastabas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetv채lja magnetvoo tihedus
Maksimaalne v천imsus on aga arvutatav valemist 琯2 N 1m = 4r Vooluallikate praktilisel kasutamisel ei ole t채htis mitte ainult v천imsus, vaid ka kasutegur.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe, 늽M = Z쨌mp + N쨌mn Mt (Z-prootonit arv, N-neutronide arv, mp-prootoni seisumass, mn-neutroni seisumass, Mt-tuuma seisumass). Selgita uraani l천hustumise n채itel ahelreaktsiooni kulgemist: kui tuum haarab neutroni, siis ta ergastub ja hakkab deformeeruma.
Muusika on 체ks kaunitest kunstidest mille materjaliks v천ivad olla muusikalised helid, m체rad ja konkreetse loodus- v천i inimkeskkonna helid.
M천nedel moo - Klappideta gaasijaofusmehhanismiga t철철tavad kahetak- toritel (n채iteks M2K-II3, 짬Voshod-2쨩 jt.) on heitgaaside tilised mootorid.

M천천tevahend - on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse m천천tmiseks kas ainsa vahendina v천i koos lisaseadmetega.
M천천t체hik on 1d탑aul (J). E p=mgh Mehaanilise energia j채채vuse seadus (+ valem) Suletud konservatiivse s체steemi mehaaniline energia on j채채v.
Maa p천hjapoolus on kallutatud P채ikese poole k천ige enam 22.juunil. Maa liikumine Tiirlemisperiood on 365 철철p채eva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit.

Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km s체gavusel paiknev Mohorovi훾i훶i eralduspind ehk Moho.
Mahtuvus on arvuliselt v천rdne laenguga, mida on tarvis 체le kanda 체helt kehalt teisele, et kehadevaheline pinge t천useks 체he 체hiku v천rra.
Masspunkt - m,p철철rleb 체mber z,ringne l천ppasukohast,neid j천ude nimetatakse trajektoor,raadius R,joonkiirus V,nurkkiirus konservatiivseteks.

Molekul on permanentse dipooliga kui hapnikuaatomil on n천rk negatiivne osalaeng ja s체sinikuaatomil vastavalt sama suur positiivne osalaeng.
M체rgitus on seotud haigusliku 채rritatavusega, unetusega, vaimse h체peraktiivsusega neid n채htusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul.
Magnetv채li on p철철rlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosf채채ri,mis ulatub pisut 체le 1000 km v천rra planeedi pinna kohale.

Milliseid s체steeme nimetatakse inertsiaals체steemideks? Inertsiaals체steemideks nimetatakse erinevaid tausts체steeme, mis kirjeldavad kehade liikumist.
Mustern채ide on veel Maa tehiskaaslase trajektoori korrigeerimine reaktiivmootoriga kui gaas mootorist v채ljub, siis saab see teatud impulsi.
Maa mass on 5.9736횞1024 kg, tihedus 5,515 g/cm3. Atmosf채채r koosneb 77% l채mmastikust ning 21% hapnikust, lisaks s체sihappegaas ja veeaur.

Magnetvoog - n채itab, millisel m채채ral l채bivad magnetv채lja j천ujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi t천ttu magnetv채ljas.
Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale.
Mehaanika on f체체sika osa, mis k채sitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste m천jude tagaj채rjel.

Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, t채histatakse I-XII Richteri skaala - aluseks on maav채rina toimel vabaneva energiahulga m천천tmine.
Mittem채rgamine kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel m천juvad t천mbej천ud on v채iksemad kui vedeliku molekulide vahel m천juvad pindpinevusj천ud.
Maa liikumine - Maa tiirleb 체mber P채ikese ja p철철rleb 체mber oma telje, p철철rlemistelg on 2 3 o 2 7 ' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes.

Madalama konts - iga piirkondadest k천rgema konts-iga piirkondadesse, lihtsalt sellep채rast, et k천rgema konts-iga piirkonnas on rohkem molekule.
Mehaaniline v천imsus - f체체sikaline suurus, mis v천rdub kha poolt tehtud t철철ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega, n채itab t철철 tegemise kiirust.
Merkuuri maastik on t채is meteoriidi kraatreid ja olles 체sna sarnane Kuu maastikuga. Erilisteks pinnavormideks on kaks kilomeetrit pikad astangud.

Moolsoojus on soojushulk, mis kulub 1 mooli gaasi soojendamiseks 1K v천rra ehk teisis천nu m천천dab moolsoojus 체he mooli siseenergia muutust.
Mootoriplokk on mootori k천ige suurem osa, mille k체lge kinnitub enamus 체lej채채nud juppe ja mille sisemuses suur osa tegevusest aset leiabki.
Murdumine Valguskiire langemisel kahe erineva optilise keskkonna lahutuspiirile kaldub valguskiir sirgjoonelise leviku suunalt k천rvale.

Magnetinduktsiooniks nimetatakse j천udu, mis m천jub 체hikulise vooluga ning 체hikulise pikkusega juhtmel천igule selle juhtmega ristuvas magnetv채ljas.
Materjalides on k천ik positiivsed ioonid 체mbritsetud v천rdse arvu k천ige l채hemate negatiivsete ioonidega k천igis kolmes suunas ja vastupidi.
Mehaanika - 횛petus kehade liikumisest ja selle p천hjustest Mehaanika p천hi체lesanne - liikuva keha asukoha m채채ramine mistahes ajahetkel.

Mehaanika - on f체체sika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende p천hjusi (j천ududem천jumist). mehaanika p천hi체lesanne-
Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja v채ltel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s
Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha muudab oma asukohta ruumis teiste kehade suhte, mis kokkuleppeliselt on v천etud paigalseisvateks.

Milliste omadustega on laserite kiirgus? Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja v천ib k체체ndida 체liv천imsusteni.
Mitte m채rgamine vedellik ei m채rga tahket keha, kui vedeliku ja tahkise vahelised t천mbej천ud on suuremad kui vedeliku vahelised t천mbej천ud.
Molekul aine v채ikseim osake, millel s채ilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarf체체sikas on molekul idealiseeritud objekt.

Moolsoojus - soojushulk, mis t천stab antud aine 체he mooli temperatuuri 체he kelvini v천rra 궥 Vabadusastmete arv ja moolsoojuste leidmine.
Muld on v채ga niiske, siis kuulub suur osa saadavast p채ikesekiirgusest vee aurustumiseks, mist천ttu mullatemperatuur j채채b madalaks.
Murdumisseadus - langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale t천mmatud ristsirge asuvad 체hes tasapinnas.

Muutlikud t채hed on laiemas m천ttes igasugused tegeliku v천i n채iva heledusmuutlikkusega t채hed. N채iv muutlikkus on iseloomulik kaksikt채htedele.
M천천tesuurus - m천천detav suurus on n채htuse, keha v천i aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt m채채rata.
M철철dalennud on tegelikult man철철vrid sondi teatud kohta viimiseks aga samas pakuvad v채ga head v천imalust teha ka teaduslikku uurimist철철d.

Magnetv채lja j천ujooned on kinnised jooned, mis on v채ljaspool magnetit suunatud alati p천hjapooluselt l천unapoolusele ning seespool magnetit vastupidi.
Massi t채his on m, 체hikuks SI-s체steemis 1kg. 횥ks kilogramm on etaloni mass, milleks on v천etud 1 liitri puhta vee mass temperatuuril +4oC.
Molekulaarkineetiline teooria - elastse p천rke puhul kehtivad impulsi ja Soojusmahtuvus- C soojushulk, mida keha saab v천i 채ra annab ja selle laengu suhtega.

Mustad augud on peale tekkimist justkui p천hjatud kuristikud, mida ei saa mitte mingil viisil v채hendada, millegagi t채ita ega kinni toppida.
Magnetinduktsioon n채itab j천udu, mis m천jub 체hikulise vooluga ja 체hikulise pikkusega juhtmel천igule selle juhtmega ristuvas magnetv채ljas.
Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C t천stab tema potentsiaali 1 V v천rra.

Mateeria p천hivormideks on aine ja v채li . Aine ja v채lja erinevused 1 ) erinevad aineosakesed samas ruumipunktis olla ei saa , v채ljad aga saavad.
Metoorid 얥angevad t채hed, mida v천ib n채ha igal 철철sel, kui on selge ilm. Tavaliselt on nende sagedus 3-5 체he tunni jooksul.
Millise kujuga on planeetide orbiidid ja kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on 체ldjoontes ringikujulised, t채psemalt ellipsikujulised.

Molekulaarkineetiline teooria teooria, mis seletab f체체sikalisi n채htusi l채htudes aine molekulaarsest ehitusest ja molekulide kaootilisest liikumisest.
M채estike jurues on asi nii, et 천hu puhtus kiirgab valgust kiiremini, ning meie silmale tundub, et m채estik v천i m채gi on meile 체sna l채hedal.
M천nda aega on r채채gitud teleskoopide paigutamisest kuule ning k체llaltki t천en채oliselt v천ib see juhtuda juba m천nek체mne aasta p채rast.

Maa magnetv채li on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille 체ks poolus asub Maa geograafilise p천hjapooluse ning teine l천unapooluse l채hedal.
Magnetv채li - 13. Mida n채itab induktiivsus?Valem,체hik. Induktiivsus n채itab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab 체hikuline voolumuutus.
Mahuj천ududeks on vaadeldavale kontsruktsioonile m천juv raskusj천ud ja tarindi kiireneval (v천i aeglustuval) liikumisel tekkivad inertsj천ud.

Man철철vreid on m철철das천it eesliikujast v채ljas천iduga vastas- v철철ndisse, nagu see enamasti toimubki meie suhteliselt kitsastel teedel.
Merkuuri mass on 3,303 횞 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosf채채r puudub, kuna planeedi k체lget천mbej천ud on k체llalt n천rk ning pind kuum.
Molekulaar f체체sika on f체체sika osa, milles 천pitakse tundma aine ehitust ja omadusi, l채htudes molekulaarkineetilise teoori p천hiseisukohtadest.

Molekulaarkineetiline teooria nim 천petust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasm천just ja pidevast liikumisest l채htudes
M천천tmise vahendid on kellad. V채ga t채pseid kelli nimetatakse sageli kronomeetriteks. T채nap채eval on k천ige t채psemateks kelladeks aatomkellad.
Meeles체steem ehk sensoorne s체steem v천tab vastu, edastab ja t철철tleb teatud liiki informatsiooni organismi v채lis- v천i sisekeskkonnast.

Merkuuri orbiit on 체sna ekstsentriline; periheelionis on ta ainult 46 miljoni km kaugusel P채ikesest aga apheelionis 70 miljoni km kaugusel.
Metastabiilse olekuga on tegu, kui aine esineb 체hes faasis sellise r천hu ja temperatuuri v채채rtuses, kus ta tegelikult peaks olema teises faasis.
Miks taevas on sinine, miks niiske 천hk on kergem kui kuiv 천hk nendele ja paljudele teistele k체simustele annab vastuseid f체체sika.

Millise kujuga on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on peaaegu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised.
Miranda pinnal on kuni 20 km s체gavused murrangud, kihilised astangud ja kaootiline variatsioon erineva vanuse ja tunnustega pinnaste kohta.
Must auk on 체lisuure gravitatsioonipotentsiaaliga 체likompaktne taevakeha, mida 체mbritsevast pinnast 체kski osake v채lja ei p채채se.

Muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumim천천tmed ja nad koosnevad osakestest.
Mv 2 - mv1=p2- p1= 늽p (liikumishulga muut = impulss) 16. J천umoment-j천u v천ime p천hjustada p철철rlevat liikumist 체mber punkti.
M채his - m채hisetraadist valmistatud, teatud ruumilise paigutusega keerust v천i keerdudest moodustatud elektriahel v천i nende kogum.

Maa v채lisilme on 체ldiselt samasugune nagu meile n채ib kosmosest vaadatuna Veenus. 쒶aa liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis.
Maailmamere loodeid nimetatakse ka t천usuks ja m천천naks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete t천ttu keskmisest k천rgemal v천i madalamal.
Magnetvoog on v천rdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega.

Mered on suhteliselt tasased madalad alad (l채bim천천t kuni 1000km), kus on kraatreid, pragusid ja valle, kuid vett neis ei leidu.
Millist energiat nim. kineetiliseks energiaks (valem)? Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes.
Millist liikumist nimetatakse v천nkliikumiseks? V천nkliikumiseks ehk v천nkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla Ajavahemiku j채rel.

Mobiiltelefoni akule on kirjutatud 1200 mA*h. Leida keskmine voolutugevus telefonis, kui aku t체hjeneb t채ielikult kahe 철철p채eva jooksul.
Molekulide energia e. siseenergia, mida sisaldab iga keha, on soojusliikumise energia ja molekulide vastastikm천ju potentsiaalse energia summa.
Moolide arv on konstantsed. Siis saame 궅 2궆 V2 dV V V A=닽궅 1궆 p궅V 궆 dV =닽V z R T =z R T ln V 닧V =z R T ln 2 . (2.39) 2

Mustad augud on universumis olevad alad, mille k체lget천mbej천u eest ei ole p채채su, sest nende gravitatsioonipotentsiaal on tohutu suur.
M천천teseadmetes maam천천tmine Laser kaugusem천천tjad on kiireks ja t채pseks kauguse m천천tmiseks ning pindala v천i ruumala arvutamiseks.
Maa raadius on 6370 km, keskmine tihedus 5500 kg/ m3 , mass 6닕 10 24 kg. Maad 체mbritseb atmosf채채r: 78% l채mmastikku, 21 % hapniku.

Maapinna l채hedal on h천re udu. Sel korral v천ivad udupiisad olla korrap채rase suuruse ja paigutusega ning tekib mitu difraktsioonimaksimumi.
Mahuka k체tuse - p채eva liiklustingimustes aga tuleb otsustada ja tegutseda paagi t천ttu on sellel mootorrattal sadula ja rooli vahe pikk.
Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja p철철rdliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast v채lisj천udude v채ljas.

Mehhaaniliseks t철철ks nimetatakse suurust, t철철 A A= Fs 1J mis v천rdub kehale m천juva j천u ja selle j천u m천jul l채bitud teepikkuse korrutisega.
Merkuuri kohta on tehtud mitmeid oletusi, osad neist on leidnud kinnitust ja osad hilisematel m천천tmistel ja vaatlustega 체mber l체katud.
Millises olukorras on v천imalik entroopia v채henemine? Vastavalt termod체naamika teisele printsiibile suletud s체steemis entroopia ei v채hene.

Mitte체htlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha l채bib mistahes v천rdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused.
Molekulidevahelised p천rked on elastsed ning ei m천juta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuv천rrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund.
Mootorrattal m - 67, mille esipiduril k채itatakse kumbagi Silindri ja kolvi tunduval kulumisel p천rkab kolb sur - klotsi eraldi p철철raga.

Mullikamber 체lekuumenenud vedeliku keemine v채ikesteks mullikesteks ioonide 체mber ja tekib valge joon t채histamaks osakeste teed.
Murdumine on vikerkaare juures p천hiliseks n채htuseks... Ka sellel joonisel on kujutatud v채rvide teket valguse murdumisel veepiisas.
M채rgamise korral on vedeliku molekulide ja tahke keha molekulide vahelised t천mbej천ud suuremad, kui vedelikusiseste molekulide t천mbej천ud.

M천천teriista kalibreerimine on protseduur, kus m천천teriista skaala jaotistega seatakse vastavusse m천천detava suuruse v채채rtused etteantud mastaabis.
Maaltvaadeldaval taevasf채채ril on ka tumedad alad nagu Suur l천he ja S철ekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus t채htedelt on blokeeritud.
Metalliline raud - nikli osa moodustab omap채rase karkassi, mille poorides asetsevad silikaatide kristallid. Mesosideriitides on vastupidi.

Meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal n채htav s체ndmus ning sulamisj채lgedega meteoriit teistest kividest h채sti eristatav.
Must auk on ruumipiirkond, kus gravitatsiooniv채li on nii tugev, et mitte miski, isegi mitte valgus, ei suuda sealt v채lja tungida.
M천천tmise puhul on oluline m천천tmiste j채rjekord, sest ilma kindla j채rjekorrata ei saa kaks vaadeldavat suurust mingile olekule m천juda.

Magnetn천el v채ike p철철rdumisv천imeline p체simagnet (nt. kompass). Asetub maa magnetv채ljas ligikaudu piki p천hja-l천una suunda.
Magnetv채li - tekib ainult liikuva laengu 체mber, esineb siis kui on elektrivool, p체simagnetite 체mber, seotud osakeste liikumisega.
Massidefekt - Aatomituuma moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa on suurem nendest moodustunud seisumasside summast

Meteoroidid jagunevad meteoriidid ehk need, mis j천uavad Maa pinnale ja meteoorid, mis p천levad atmosf채채ris 채ra ja ei j천ua Maa pinnale.
Must auk on 체lisuure massiga kosmoseobjekt, millel on nii tugev gravitatsiooniv채li, et "august " ei p채채se isegi valgus v채lja.
Magnetvoog on magnetilise induktsiooni voog l채bi mingi pinna, mis v천rdub: Fi = BScosa. A on pinnanormaali ja B vaheline nurk.

Magnetvoog on f체체sikaline suurus, mis n채itab magnetilist suutlikust l채bida vaadeldavat pinda T채his: (Fii) 횥hik: 1 Wb (veeber)
Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud s체steemi, kus masspunkt v천ngub l천pmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A).
Merkuuri magnetv채li on k체ll v채ike, moodustades Maa magnetv채lja tugevusest vaid 체he protsendi, kuid Kuul ja Veenusel puudub see hoopiski.

Meteoriit - kivi- v천i rauat체kk, mis on taevast alla kukkunud ja teinud Maasse augu (kraater). Arizonas (suurim), Kaali, Siberis.
Miks taevas on sinine ja p채ikeseloojang punane? Selge taevaga toimub hajumine 천humolekulidelt ning sinine on sel juhul 체lekaalus.
Millise j천uga on vaja t천ugata vagunit, et see hakkaks liikumakiirenevalt ja l채biks 0,7 minuti jooksul 21 meetrit? Mass on 4,2 tonni.

Monokristallidel on 체ks huvitav ise채rasus nad on anisotroopsed, s.t nende f체체sikalised omadused on erinevates suundades erinevad.
Mudelis on aatom suur positiivse elektrilaenguga laetud kera, mille sisse on kinnitunud v채iksed negatiivse laenguga elektronid.
M천ju keskkonnale on h채vitav. Tuumaelektri tootmisel tekivad tuumaj채채tmed, mis tuleb ohutult hoiustada, tuuleenergiaga saastet ei teki.

M천천teriista kaliibrimine on protseduur, kus m천천teriista skaala jaotisega seatakse vastavusse m천천detava suuruse v채채rtus etteantud mastaabis.
Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste s체steemi, mille abil inimene tunnetab teda 체mbritsevat maailma ja suhestab end sellega.
Max on kiirguse lainepikkus, mille korral absoluutselt musta keha kogukiirgamisv천ime saavutab maksimumi; b-Wieni konstant.

Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui m천ni neist on piisavalt suur selleks, et atmosf채채ris mitte t채ielikult aurustuda.
Mikro - bakterid, makro-meie, mega-galaktika 14) Uurimine, kirjeldamine ja seletamine 15) Et teada saada mingi eseme suurust.
Miks termotuumal on vaja k천rget temperatuuri? Kergemate aatomituumade tuuma체hinemisel, k천rge temperatuuri tulemusena tekivad raskemad

Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista swkaala jaotistele seatakse vastavusse moodetava suuruse v채채rtused etteantud mastaabis.
Murdumine Kahe l채bipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus lisaks peegeldumisele see ka murdub ehk muudab oma liikumissuunda.
Magnetv채lja induktsioon on vektor, mille suuna saab m채채rata kruvireegliga. Magnetv채lja induktsioon iseloomustab magnetv채lja m천ju voolule.

Magnox - i peeti ohutuks omal ajal t채nu tema lihtsale konstruktsioonile, madala v천imsuse tihedusele ning jahutusvedelikule.
Maretap채eval on kuiv ilm, siis tuleb hea s체gis; maretap채eva p천ud on n채lja ema. Metsa all l채heb pimedamaks, p채evad l체henevad.
Massitoimeseadus konstantsel temperatuuril on reaktsiooni kiirus on v천rdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega.

Mateeriaosakeste leptonite ja kvarkide - vastastikm천ju toimub igale v채ljale iseloomulike vaheosakeste, v채ljakvantide vahendusel.
Moobiilsetes seadeldistes on sisep천lemismootor kasulik sest see suudab anda suure v천imsuse ja massi suhte koos hea k체tuse energia tihedusega.
Murduvad valguskiired - K천ige enam murdub v채iksema lainepikkusega valguskiir(violetne). K천ige enam suurema lainepikkusega(punane) valgus.

Muutumise periood on m천nek체mnest minutist kuni m천nek체mne 철철p채evani, kusjuures muutumine v천ib toimuda sekundi murdosa t채psusega.
M천lemad lambid on 체hendatud vooluallika klemmidega, on pinge nende h천천gniitide otstel sama v채채rtusega kui vooluallika klemmidel.
M천ningast edu on saavutatud t철철stuses aga koduses majapidamises leidub veel k체llaldaselt v천imalusi elektrienergia s채채stmiseks.

Magnetism - siis kui magnetid saavad oma magnetv채ljade t천ttu 체ksteist eemalt l채bi ruumi k체lge t천mmata ja eemale t천ugata.
Marconil on suuri teeneid mitte ainult traadita- telegraafi arendamise alal, vaid suur hulk 체ksikleiutisi kuulub tema nimele.
Mitsell - sisemusse j채채vad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera v채lispinnal ja on kontaktis veega.

Murdumisn채itaja on tegelikult valguse levimiskiiruste suhe n21 = v1/v2 , kus v1 on valguse kiirus esimeses ja v2 - teises keskkonnas.
M천천t체hik on 1 diopria (l체hend 1 dptr). 횥ks dioptria on sellise l채채tse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 체ks meeter.
Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maav채rina kolded, mis levivad maakera sisemusse.

Meetri kohta on sellise elektriv채lja tugevus, mille potentsiaal muutub liikumisel piki j천ujoont igal meetril 체he voldi v천rra.
Mehaaniliseks t철철ks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis v천rdub j천u ja selle j천u m천jul keha poolt l채bitud teepikkuse korrutisega.
Mikroobjekti olek on defineeritud v채listingimustega ja objekti iseloomustavate k천ikide f체체sikaliste suuruste t천en채osusjaotusega.