Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Mõõtesuurus - suurus (objekti parameeter), mida mõõdetakse - mõõtesuuruse kindlaksmääramiseks on vaja teada suuruse liiki ja nähtuse, suurust kandva keha või aine kirjeldust ja sealhulgas iga olulist koostisosa ning asjasse puutuvaid keemilisi osakesi; - mõõtesuurus kui mõõteobjektiks olev konkreetne suurus; - mõõtmine, kaasa arvatud mõõtesüsteem ja mõõtetingimused, võib muuta nähtust, keha või ainet nii, et tegelikult mõõdetud suurus võib erineda määratletud mõõtesuurusest.
Magnetiline asimuut - so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, mida mõõdetakse põhja-lõuna suuna lähima otsa ja määratava suuna vahel Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse suuna põhjapoolsest otsast päripäeva antud suunani See on orienteerimine ristkoordinaatide võrgu x-telje suhtes.
Monte - Carlo meetodiga uued mõõtetulemused x1 65 48 11 76 74 17 46 85 9 50 58 4 Σ/100 : 5,43 zi : -0,57 xi : 25,083 x2 80 12 43 56 35 17 72 70 80 15 45 31 Σ/100 : 5,56 zi : -0,44 xi : 25,087 x3 74 35 9 98 17 77 40 27 72 14 43 23 Σ/100 : 5,29 zi : -0,71 xi : 25,079 x4 69 91 62 68 3 66 25 22 91 48 36 93 Σ/100 : 6,74 zi : 0,74 xi : 25,125 x5 9 89 32 5 5 14 22 56 85 14 46 42 Σ/100 : 4,19 zi : -1,81 xi : 25,044 OSA C.

Mõõtemuundur on väga harva esinev mõõtevahend. Tavaliselt kuulub ta mõõteriistade, seadmete, komplekside või –süsteemide koosseisu, nagu näiteks termopaar, voolutrafo, tensoandur, PH-elektrood jne. 46.Edastusmõõtevahend Edastusmõõtevahend on kaudväljundseadisega mõõtevahend, nagu mõõtevõimendi, mikroprotsessor, mastaabimuundur jms. teise mõõtevahendi, -seadme või –süsteemi mõõteahela koosseisus.
Mõõtesuurus on seega suurus,mis on mõõdetud, kuulub mõõtmisele või on tulevikus mõõdetav kooskõlas mõõtmise põhieesmärgiga. Esimene samm on mõõtmisel mõõtesuuruse täpne defineerimine tema kirjeldamise teel.
Mõõteseade on tehniline vahend mõõdiste saamiseks kindlas mõõtevahemikus mõõtjale vahetult tajutaval kujul, võib piirjuhul mõõteseade koosneda vaid ainult ühest mõõteriistast, nagu näiteks manomeeter, voltmeeter, vedeliktermomeeter jne. Inglise keeles on kasutusel ainult üks termin measuring instrument, mis haarab nii mõõteriista kui mõõteseadet.

Mbar - 1 standardmääramatuse hinnang u(0,001)p 2.2.6 kohaselt U(0,001)=0,0001mbar-1/√3=0,00006 mbar-1. Parand Kp dispersioon u2(Kp) on valemi (u2(Kp)=c20,0010u2(0,0010)+c2∆p u2(∆p)+c2VEu2(VE)) põhjal määratav seosest: u2(Kp)=( ∆p*VE)2*u2(0,001)+(0,001*VE)2*u2(∆p)+(0,001∆p)2*u2(VE)= (24,5 mbar*80 m3)2*(0,00006mbar-1)2+(0,001mbar-
Mõõtepiirkonnad on vastavalt 200 kΩ ja 2000 kΩ. Takistuste piirvead: ΔR1=±(0,15+0,05*(Rk/R-1))*R1/100=±(0,15+0,05*(200/999-1)*999/100=±1,6Ω ΔR2=(±0,15+0,05*(Rk/R-1))*R1/100=±(0,15+0,05*(2000/3,87-1)*3,87/100=±1,35 kΩ R1= 0,99 kΩ±1,6Ω R2=3,87 kΩ±1,35 kΩ Takistuse ühel juhul vastab lubatud piiridele ja teine on üle lubatud üle normi.
Mõõtepraktikas on määramatusel palju võimalikke allikaid, nagu: mõõtesuuruse puudulik defineerimine; mõõteobjekti mittevastavus mõõtesuuruse definitsioonile; keskkonda iseloomustavate suuruste osaline mõõtmine; väärtused, mida kasutatakse sisendandmete töötlemisel algoritmis jne. Määramatus sisaldab üldiselt palju komponente.

Mõõtemeetod - mõõtmisel kasutatavate toimingute loogilise korraldamise üldine kirjeldus Mõõtemeetodeid võib liigitada mitmeti, nagu näiteks: - asendusmeetod, - diferentsiaalmeetod, - nullimeetod, - otsene meetod, - kaudne meetod, - ainehulga mõõtmistel rakendatavaid mõõtemeetodeid nimetatakse sageli analüüsimeetoditeks.
Mool - the mole is the amount of substance of a system that contains as many elementary entities as there are atoms in 0,012 kg of carbon-12. When the mole is used, the elementary entities must be specified and may be atoms, molecules, ions, electrons, other particles, or specified groups of such particles.
Mõõdistamisvõrk - need on tugipunktid, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend.

Mõõtetoiming on detailselt kirjeldatud teoreetiliste ja praktiliste operatsioonide kogum, mis on vajalik teatud kindla mõõtmise sooritamiseks nimetatud meetodil, ning mis peaks olema kirjeldatud vastavas dokumendis, nii üksikasjalikult, et mõõtja võib sooritada mõõtmise ilma täiendava infota.
Mõõtetäpsus on mõõtetulemuse ja mõõtesuuruse tõelise väärtuse lähedusaste.
Mõõteprintsiip on seega füüsikaliste nähtuste kogum, millel põhineb mõõtmine.

Mõõteriista sees on arvuti, mis määrab ise pinnakareduse järgi liikumaistee pikkuse ja see on alla 1mm. Kui mõõteotsak on paari sekundi jooksul läbinud lähtepikkuse, siis arvutab ta välja pinnakonaruste keskmise aritmeetilise hälbe Ra ja näitab seda skaalal mikromeetrites.
Mispärast on tarvis kontrollkeermekaliibreid? Et teada mis keermed poldil on. Samuti peaks ka praagi nii üles leidma ? 30. Missuguseid töökaliibreid kasutatakse poldi- ja mutri keerme kontrollimisel? Meie kasutasime keermekammi & nihikut .
Mõõteseade on lähestiku asetsevate sõltumatute, kuid funktsionaalselt omavahel ühendatud mõõtude, mõõteriistade, mõõtemuundurite ja abiseadmete kogum, mis on ette nähtud ühe või mitme ühes ruumis (kohas) oleva suuruse mõõtmiseks.

Mõõteühik - mikromeeter (µm) Otsaku liikumise ulatus ristisuunas - 5mm Mõõteotsaku liikumise kiirus- 2mm/s Anduri tüüp – piesoelektriline Mõõteotsak (nõel)– teemantist, raadiusega 5-10 µm Surve mõõteotsakule – 10mN (1g)
Mõõtmise mudel on järgmine d = x +K (d-detaili∅, x‾- mõõdiste aritm keskm, K- parandi väärtus) 101. Panust andvad dispersioonid Mudelis (4.35) esinevad sisendid suurused pingelang U ja takistus R sel juhul omavahel ei korreleeru.
Mõõtekompleks on lähestikku asetsevate omavahel funktsionaalselt ühendatud mõõtude, mõõteseadmete, mõõtemuundurite ja lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud mingi konkreetse komplitseeritud mõõteülesande lahendamiseks.

Mõjuriteks on seega etalonide, etalonainete ja mõõtmise lähteandmetega seotud suurused, millest võib sõltuda mõõtetulemus, aga ka niisugused suurused nagu ümbritseva mõõtekeskkonna temperatuur, õhurõhk ja niiskus.
Mõõtmestamine on tehnoloogiliselt sobivaim, kui konstruktsioonilised ja tehnoloogilised lähted kattuvad, kui mõõde on tagatav häälestatud pingioperatsiooniga, lihtsalt kontrollitav, ratsionaalses järjestuses töödeldav.
Mõõteriista põhiülesanne on mõõtesuuruse otsitavat väärtust kehastava mõõdise või mõõtesignaali väljastamin (esitamine). Mõõteriista esimest lüli, millele on otseselt rakendatud mõõdetav suurus, nimetatakse anduriks.

Mõõtetulemus - suuruse väärtuste kogum, mis koos kogu muu saadaoleva asjakohase infoga omistatakse mõõtesuurusele. Üldjuhul sisaldab mõõtetulemus .asjakohast infot suuruse väärtuste kogumi kohta.
Mõõtemudeli üldkuju on antud võrrandiga h(Y, X1, ..., Xn) = 0 kus mõõtemudeli väljundsuurus Y on mõõtesuurus mille väärtuse peab määrama mõõtemudeli sisendsuuruste X1, ..., Xn kohta oleva info abil.
Mõõte - , KATSE- JA KALIBREERIMISTULEMUSED NING NENDE MÄÄRAMATUSED 99. Läbimõõdu mõõtmine Detailide läbimõõtu mõõdetakse tavaliselt nihiku, kruviku või mõne muu pikkusmõõturiga.

Mõõtetulemus on seega esitatav kujul Y=y±U, millest tuleb aru saada nii, et mõõdetava suuruse Y väärtuse parim hinnang on y ja et (y-U) kuni (y+U) on vahemik, milles asub suuruse Y väärtus.
Mõõte - Lugem ristlõikes Keskm- Seade- Tegelik siht A-A B-B C-C hälve mõõde mõõde I-I -0,03 -0,06 -0,02 -0,02167 120 119,97833 II - II -0,07 -0,01 0,06 Ovaalsus 0,04 -0,05 -0,08
Mõõte - Lugem ristlõikes Keskm- Seade- Tegelik siht A-A B-B C-C hälve mõõde mõõde I-I -0,02 +0,01 +0,06 0,015 100 100,015 II - II -0,03 +0,03 +0,04 Ovaalsus 0,01 0,02 0,02

Mõõteahel on mõõtevahendi (mõõteriista, -seadme, -süsteemi või muu mõõtevahendi) elementide jada, millest moodustub mõõtresignaali kulgemistee sisendist väljundisse.
Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi.
Mõõtühik - leppeliselt määratletud ja kehtestatud reaalne skalaarne suurus, millega saab võrrelda iga teist sama liiki suurust, et avaldada nende suuruste suhe arvuna.

Mmvl on seoses MML ja kirjeldab geomeetrilise omaduse ideaalset mõõdet, mille juures MMC on täidetud ning näitab kuju ja vormi maksimaalseid tolerantse.
Mõõtetulemus on tegelikult juhuslik suurus ning selle kujunemist mõjutavad oluliste komponentidena mõõtevahend, keskkond, objekt, mõõtemeetod ning operaator.
Mõõtehälvete kõrvaldamist on mõõtetulemus ikkagi mõõtesuuruse väärtuse hinnang ja seda määramatuse tõttu, mis on tingitud juhuslikest mõõtehälvetest ja süst.

Mõõtetul - ga seot liitdispersioon ,kui sisendsuurused Xi ja Yi omavahel korreleeruvad: 2 N N δf δf N  δf  2 N− 1 N δf δf u ( y ) = ∑∑
Määramatuse a - tüüpi hindamismeetod Määramatuse A-tüüpi hindamine on määramatuse hindamismeetod mõõteseeria statistilise analüüsi abil.
Määramatus on kättesaadavel infole tuginev hinnang, mis määrab, kui lähedane on mõõtetulemus selle suuruse väärtuse parimale hinnangule.

Mõõtevahendi tundlikkus on mõõtevahendi väljundsignaali või näidu (koste) muutuse ja seda põhjustanudmõõtesuuruse (stiimuli) väärtuse muutuse suhe.
Meetodi aluseks on puuliigi puidu tiheduse sõltuvus niiskuse sisaldusest. Mahukaalu meetodil töötamisel jagatakse uuritav objekt, näiteks võra,
Mõõtmistulemuste kaalud – suhtelised abiarvud, mis on kasutusele võetud, et esimeste mõõtmistulemuste täpsuse arvestamiseks lõpptulemuse leidmisel.

Mtm0010 - Metroloogia ja mõõtetehnika (õppejõud E. Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal
Matemaatiliselt on mõõtehälve alvaldatav valemiga e =x-X, kus e on mõõtehälve, x – mõõtetulemus ja X – mõõtesuuruse väärtus.
Mutrite kontrollimiseks on keermestatud korkkaliibrid. Rõngas töökaliibrite kontrollimiseks on võimalik kasutada kontrollkaliibreid korke.

Mõõtevea standardhälve on 𝜎𝜎 = 156,00. Mõõtevea keskväärtuse hajumise normaaljaotuse standardhälve on 𝜎𝜎𝜎𝜎 = 22,06.
Multimeeter b7 - 37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist.
Mõõtevahendi töötingimused on kasutamistingimused, mille korral mõõtevahendi metroloogilised omadused jäävad ettenähtud piiridesse.

Mõõtealases kirjanduses nim. leppeväärtust vahel ka omistatud väärtuseks, vaartuse parimaks hinnanguks või tugiväärtuseks.
Mõõtevahendis on hinnatav P = E1/Z2, kus Z2 on mõõtevahendi sisendimpedants ja E1 on mõõteskeemi pinge potentsiaal.
Mõnemeetrises pinnakihis on suhteliselt väikese tihedusega peaaegu mage vesi, allpool aga suurema tihedusega väga soolane vesi.

Multimeeter b7 - 40/4, mõõteseade E7-12, takistid, takistustermomeeter, takisti, kondensaator, pool, koksiaalkaabel.
Monedes rahvusstandardites on joonmõõtmetele koostatud oma eeliarvude read, kus arve on mõnevõrra ümardatud ja kohandatud.
Multimeeter b7 - 40 ja automaatne multimeeter E7-12, takistustermomeeter TCP-1079 Pt 100, elektrilised komponendid.

Mõõtetulemus on mõõtesuuruse väärtuse hinnang ja on täielik siis, kui sellega kaasneb määramatuse hinnang.
Määramatuse b - tüüpi hindamismeetod Määramatuse B-tüüpi hindamine on määramatuse hindamine muul viisil.
Mõõtemuundur on mõõtevahend, mis väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse signaali.

Mõõtevahendi täpsus on mõõtevahendi võime anda mõõtesuuruse väärtusele lähedasi väljundsuuruse väärtusi.
Mõõtmiste osas on areng olnud kiire ning võimalik on geomeetriliste omaduste täpne automaatne mõõtmine.
Meeterkeermel on see: d2 = M – 3 dtr + 0,866 P , kus dtr - keermetraadi läbimõõt, P - keerme samm.

Mõõtetulemuste standardhälve on 𝜎𝜎 = 176,55. Mõõtja ühe mõõtmise piirviga on 𝛥𝛥𝛥𝛥 = ±282,49.
Mõjur on suurus, mis ei ole otseselt mõõteobjektiks, kuid siiski mõjutab mõõtetulemust.
Mõõtmisvead – mõõtmisviga koosneb enamikel juhtudel kahest osast süstemaatiline ja juhuslik.

Mõõtmise tingimused – mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond.
Mõõdis on teatud ajahetkel mõõtmise teel saadud suuruse väärtuse koguseline hinnang.
Meetodi aluseks on kellindikaatori parameetrite võrdlemine vastavate etaloni parameetritega.

Mõõtetulemus m on väljendatav kujul M, U, k, kus U on laiendmääramatus ning k kattetegur.
Mõnes mähises on lühiskeerud sees, mähiste keerdudevaheline isolatsioon ei ole korras
Multimeeter b7 - 40/4, numbriline L, C, R mõõtja E7-12, takistid, takistustermomeeter

Mõõtmiste arv on n siis r suuruse mõõtmise puhul on lisamõõtmiste arv t = n – r.
Mõõtevahend on seade mõõtmise sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega.
Monte - Carlo (ligikaudne) meetodil 5 uut mõõtetulemust mõõtmele B.

Minimaalne lõtk on vajalik näiteks õlitustingimuste tagamiseks liugelaagris.
Mõõdundus on mõiste, mille all mõeldakse kogu mõõtmisalast tegevust.
Mõõtetäpsus - suuruse tõelise väärtuse ja mõõtetulemuse lähedusaste.

Mõlemad süsteemid on kasutuselt kadunud kuid võivad esineda vanadel jooniste.
Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused.
Maatriksis on rakendatud järgmised põhimõtted: 1. Piisavuse reegel.

Mõõteriist on suhteliselt kallis ja seepärast seni veel vähelevinud.
Mitmerindelisi puistuid nimetatakse liitpuistuteks, üherindelisi lihtpuistuteks.
Minimaalne mai - okt 2.20 3.46 Toimumine juuli keskmine 41 29.29 11.011

Modelleerida monte - Carlo meetodiga 5 uut mõõtetulemust mõõtmele B.
Mõõtehälve on mõõtetulemuse ja mõõtesuuruse väärtuse vahe.
Mõõtmete normeerimisel on eesmärgiks ebaotstarbeka mitmekesisuse piiramine.

Mõõdis on mõõtesuuruse väärtuse suuruse üksikhinnag.
Mõõtetulemus on lõplik vastus mõõtesuuruse väärtuse kohta.
Mõnedes rahvustandardites on pinnakaredus jaotatud rohkemateks klassideks.

M tingimus on kasutatav asendi hälbe ja samatelgsusele.
Mõõtemeetod on mõõtmise sooritusvõtete loogiline jada.
Metroloogiline jälgitavuseahel on määratud kalibreerimisastendiku kaudu.

Mõõtemääramatus – STANDARD-, LIIT- JA LAIENDMÄÄRAMATUS
Mõõtemehanismis on kasutusel täpishammasratasülekanne.
Mõõtesuurus on mõõtmise objektiks olev suurus.

Mõõteahel on edastusliini tähtsaim lüli.
Mõõte - Mõõtetulemused Ovaal- Kruv.
Mõõtmise ii - kodutöö variant nr 5898

Vote UP
-1
Vote DOWN
Metroloogia on mõõtmisteadus. Nüüdisajal hõlmab metroloogia mõõtmise kõiki aspekte, nii teoreetilisi kui ka praktilisi, vaatamata nende määramatuse tasemele ja teadus- või tehnoloogiavaldkonnale, kus mõõdetakse.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Mõõteprintsiip - mõõtmise aluseks olev looduslik (füüsikaline, keemiline) nähtus (N: nälgiva küüliku vere glükoosisisalduse vähendamise rakendus insuliini kontsentratsiooni mõõtmiseks preparaadis VÕI siis parem

Vote UP
-5
Vote DOWN
Mõõteriista näit - mõõteriista skaalalt/ekraanilt saadud väärtus.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun