Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest, mulla bobiteedist j teistest maatüki omadustest (reljeef, mulla kirjeldus, loodusliku rohumaade võsastumise aste) Hindamisskaala: 100-81 väga head maad 80-61 head maad 60-41 keskmised maad 40-21 halvad maad 20-1 väga halvad maad Mulla määramine Mulla boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus.
Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus.
Maavesi – igasug maapõues (sh mullas) olev v, veeaur ja jää maismaavesi – kogu maapinnal seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo-riaalvete ulatust mullavesi – mullas olev vaba ja seotud v ja veeaur märgala – liigniiske, vesine ala (soo, tulvapiirk, veekogu kaldavöönd) Pais- veevoolu takistamiseks ja vabaks laskmiseks, paisuga saab paistada veetaset ka osaliselt. Pais võib tekkid aka voolusängi ahendamise tagajärjel.

Maar – pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater (mõnikord tuffist ringvalliga) Tefra – vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena Pomm- vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm.Tardumine on toimunud õhulennu jooksul, mistõttu on vulkaaniliste pommide kuju ümarate piirjoontega.
Magmakivim – magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim o magma, millest tardkivimid moodustuvad, on mitmesuguse mineraalse ja keemilise koostise ning suurtes piirides muutuva viskoossusega kõrgemperatuuriline vedelik Kõik enamlevinud tardkivimid sisaldavad alati nii räni kui ka hapnikku, seega on tardkivimeid moodustavaiks mineraalideks silikaadid.
Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest (reljeef, mulla kirjeldus, loodusliku rohumaade võsastumise aste). Hindamisskaala: 100-81 väga head maad; 80-61 head maad; 60-41 keskmised maad; 40-21 halvad maad; 20-1 väga halvad maad.

Maastike esinemise – jääkõrbed, kõrgmäestike glatsiaalsed maastikud, igikeltsaalade maastikud; Muudavad kliimat; Annab alguse jõgedele, kujundab hüdrograafilist võrku; “Täidab” sulaveega väiksemaid meresid ja järvi; Pinnavormide (kulutus- ja kuhjevormid) ja setete kujundaja; Matab muldkatte; Hävitab taimkatet.
Maailmamere soolsus on 34,5‰ e. 3,45%. Maailmamere keemiline koostis: soola nimetus keemiline sümbol sisaldus (g kg-1) naatriumkloriid NaCl 23,0 magneesiumkloriid MgCl2 5,0 naatriumsulfaat Na2SO4 4,0 kaltsiumkloriid CaCl2 1,0 kaaliumkloriid KCl 0,7 kokku koos ülejäänud komponentidega 34,5
Maaressurss on piiratud • taimekasvatuses kallite masinate hõivatus väga lühiajaline • tavaliselt ükski tootja ei oma üksinda võimet turgu mõjutada • enamikes arenenud riikides tugevasti riiklikult reguleeritud (otsetoetused, ekspordisubsiidiumid, siseturukaitse jne).

Maapinnalähedased õhukihid on tugevasti soojenenud ja õhu tihedus kasvab järsult ülespoole.
Magnetiline asimuut - so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva vertikaaltasandi ja maapinna lõikumisel saadud joont.
Maade hindamine ehk boniteerimine Hindamissüsteemid võib jagada kolme suurde rühma: 1)muldade viljelusväärtust mõjutavad negatiivsed ja positiivsed tegurid saavad mingi hine, sumeeritakse (pos-neg) ja saadakse mingi summaarne hindepunkt.

Maastikul on ühed huvitavamad mustrid pärit veelt ning taimestikult. Eri ilma ning tuulega on veepind vägagi erinev ning taimelehtede tekstuurid erinevad üksteisest samuti suuresti, tekitades nii kujunduslikult huvitava vaatepildi.
Maakera koor on pidevas liikumises, mandrid liiguvad e. laamtektoonika (Alfred Wegener 1915, mandrite liikumise teooria). Laamtektoonika põhjuseks on soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma.
Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste).

Madalrõhuala – (suvalise suurusega) piirkond, kus õhurõhk on madalam kui ümbritsevatel aladel. Siinkohal on mõledud äikesepilvede aluseid mõne kuni paarikümne kilomeetrise läbimõõduga madalama õhurõhuga alasid.
Madalsooturbad - koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad - sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad - sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid.
Magmat nimetatakse laavaks. Neid eristatakse tardumissügavuse järgi: intrusiivsed ehk süvakivimid ja vulkaanilised ehk purskekivimid Ja happelisuse järgi: ultraaluseilid, aluselid, keskmised ja happelised.

Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega.
Maavesi – igasug maapõues (sh mullas) olev v, puurida puurauk, tõuseb vesi selles on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise veeaur ja jää maismaavesi – kogu maapinnal survetasemeni.
Maavara – maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes.

Maakorraldus on territooriumi ja maaga vahetult seotud tootmisvahendite eesmärgipärase kasutamise organiseerimise protsess, mis on tingitud ühiskonna tootlike jõudude ja tootmissuhete arengust.
Madal ksero - ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib kasvada üksikuid mände ja kaski.
Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär.

Maakorraldus on eelkõige seotud tootmise organiseerimisega põllumajanduses, vähemal määral teistes tootmisharudes, kus ta loob vaid territoriaalse aluse tootmisprotsessi teostamiseks.
Maastikuline sfäär on keerukas, kus:*komponendid on omavahel seotud, *maastikud on omavahel seotud, *maastikes esinevad aineringed, *maastike areng – üks tüüp areneb välja teisest.
Maailmajagusid on samuti 6(Aafrika, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Euroopa). 16. Maailmameri, tema alajaotused ning põhjareljeef, ookeanite suurimad süvikud.

Madalsoomuld – moodustavad 13,8% Eesti muldkattest ja 59% turvasmuldadest, enim levivad Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalikel, Võrtsjärve ja Valga nõgudes,
Magma on keerulise silikaatse koostisega looduslik sulam, mis tekib vahevöös ja maa-koores (35-75 % moodustab SiO2). Ränirikas on happeline ja madala temperatuuriline.
Maailma mastaabis on põhitegureiks valgus ja temperatuur. Valgusest on tingitud vertikaalne levik (sügavuse järgi) ja temperatuurist geograafiline levik maailmamere eri osades.

Maaelanikele on suhteliselt kergelt kättesaadav ja odav küttepuit oluline energiaallikas. Viimastel aastatel on ka küttepuidu töönduslik kasutamine järsult tõusnud.
Maastikuarhitektuuris on tähtis jälgida, et ei kõrvutataks erinevate proportsioonidega taimi lihtsalt niisama, vaid et jälgitaks ka nende suuruste omavahelist kokkusobivust.
Madalsoo on soo arengu alamaste, asub reljeefi madalamas osas tasasel alal ja toitub põhiliselt mineraalaineterikkast põhjaveest, osalt ka pinna- ja tulvaveest.

Maavara – aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele.
Magnetiline kääne e. deklinatsioon _ on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva magnetilise meridiaani suuna ja tõelise meridiaani suuna vahel.
Magistraalkraave on lõhatud paesse, sellega on avatud survelist põhjavett, mis omakorda on esile kutsunud kaevude kuivenemist suurtel aladel.

Maakonnas on väga palju järvesid, nendest suuremad on Nisser, Fyresvatn, Vegar, Tokke, Bandak, Totak, Mosvatnet, Tinnsjo, Norsjo.
Maastikuline sfäär ehk geograafiline sfäär on kujunenud atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri puutealal nende vastastikuses mõjus.
Maakoore 10 – 30 m paksuses ülemises kihis sõltub kivimite ja põhjavee temperatuur õhutemperatuuri aastaringsest kõikumisest.

Maapõu on rikkalik oma maavarade poolest, milleks on näiteks: kuld, nafta, vask,hõbedat, niklit, koobaldit ja ka maagaas.
Madalrõhuala e. Tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt.
Maastikuline sfäär on keerukas, kus:*komponendid on omavahel seotud, *maastikud on omavahel seotud, 7. Tsonaalsus ja atsonaalsus.

Madalsoomullad on hästi lagunenud turbaga; sügavad madalsoomullad keskmiselt, harva ka halvasti, laguneva turbaga mullad.
Maamõõdukantselei - tegelike maamõõdutööde juhtimine ja teostamine • Loodi ametid: kubermangu maamõõtja (igas kuberm.
Madalsooturvas - põhjaveelise toitumisega • rabasooturvas - sademete toituvusega • siirdesooturvas - nende vahepealne

Maaperspektiivboniteet - pärast maa parandustööde läbiviimist, olemasolevaseisundiboniteet- hindepunktides, 100p süsteemis.
Maa magnetväli on oluline kaitsekiht, elusorganismidele ning osoonikihile, kosmosest lähtuvate laetud osakeste eest.
Maakonna pindala on 15,299 km ning sellel alal elab umbes 165 000 inimest, tihedusega 12 inimest ruutkilomeetri kohta.

Maasuhted on inimestevahelised ühiskondlikud suhted, mis on seotud maa kasutamise, valdamise ja käsutamisega.
Maa künnikihis on koresesisaldus üle 20 % mulla tahke faasi mahust (r3 v enam) ja järgnevas kihis see ei vähene.
Magnetpooluseid 9 - 10 tuhande kilomeetrise läbimõõduga ovaalina, mille lähim „ots” asub Norra ranniku kohal.

Maapinna lähedal on tuule kõrvalekaldumine väiksem, sest hõõrdumisjõud aeglustab õhuvoolu paremale kaldumist.
Madalsoomullad – M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel.
Madalsoomullad on alaliselt liigniisked, üleujutatavad, põhjavesi kuival perioodil mõnekümne cm sügavusel.

Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana.
Mahukaalu kaudu - P%=(1-Dm/De)x100. On üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eraldab teda massivsest kivimist.
Madalas vees on vetikate osa tagasihoidlik (10% ruumalast), sügavamal on vetikate osa märksa olulisem.

Magma – gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores.
Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid
Maa hinne – boniteet Kuna maa on erineva viljelusväärtusega siis maid on hinnatud läbi aegade.

Maakasutus - ja maksustusühikuks oli ikka adramaa, kuid arvestati tööjõuliste inimeste arvu
Maailmajagusid on samuti 6(Aafrika, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Euroopa).
Maa pöörlemistelg on ekliptikatasandi suhtes kaldu telje kaldenurk erineb ristseisust 23½° võrra.

Maar - pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjaveega tekkinud plahvatuskaater.
Mahulise puhul on teistest üle oma mahuga, kvalitatiivse korral aga oma omaduste poolest.
Magnetvoo jooned on suunatud väljapoole lõunapoolkeral ja sissepoole põhjapoolkeral.

Maakohtades on metsandus peamine, kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu.
Maasuhete objektiks on erineva pindala, asukoha, kvaliteedi ja sihtotstarbega maatükid.
Madala huumuse - ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega.

Maastikul on punkt mõni koonduv objekt, näiteks üksik puu järve taustal.
Madalad rohustud – 10-50 cm, alvarid, saliinsed rannaniidud, osa pärisaruniite.
Maaamet - www.maaamet.ee 2. Penu, P. 2005. Eesti muldadest põllumehele.

Maasuhete süsteemis on põhiküsimusteks: kellele kuulub maa, kes on selle omanik.
Maastik – üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele.
Mahtuvus - antud voolu maksimaalne kaasaskantav settematerjali kogus.

Maa massis on kõige rohkem rauda (35%), hapnikku (30%) ja räni (15%)
Maakasutuspuuduste - kaugemaasuse, üleribasuse, killustatuse- likvideerimine.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor - Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Koostise, ehituse kui ka arenguloo poolest jaotub maakoor selgelt kaheks eri tüübiks - ookeaniliseks ja kontinentaalseks maakooreks.

Madalsoomullad on keskmise viljakusega (püsirohumaana viljakad) mullad.
Maakasutus – muld peab olema enamus aastast taimkattega kaetud.
Maapinna liikumine – tuli – tsunamid – maalihked – üleujutused.

Maailmameri – 97,2% Mandrijää ja jääliustikud – 2,15%
Mageveejärved – 0,009% Soolajärved ja sisemered – 0,008%


Maaryl 2000 – Pinnasetööd ja alustarindid.

Maa väärtus - hinnangul põhinev rahasumma.


Vote UP
-1
Vote DOWN
Madalsoomets – siirdesoomets – rabamännik – puisraba – lageraba Mineraalmaade soostumise tagajärjel tekkinud rabad jagunevad rabadeks, mis on läbinud madalsoo arengujärgu ja sood mis on oma tekkest peale eksisteerinud rabana.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor – on Maa välimine kest, mis jaguneb kaheks: kontinentaalne ja ookeaniline maakoor.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Madal õhurõhk on kahjulik ta taimedele.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun