SÔnu seletav sÔnaraamat

Moraalinormid on ĂŒheselt religioosse pĂ”hjendusega ja nende puhul vĂ€idetakse, et (a) need tulenevad jumala tahtest ning (b) nende rikkumine on tagatud religioosse sanktsiooniga (jumalakaristus, igavikuline hukatus jne). Õiglane on niisugune Ă”iguse rakendamise otsus, mis on Ă”ige rahva poolt vaadatuna, aga ka riigi seisukohalt. S.t. selles peab vĂ€ljenduma rahva Ă”iglustunne.
Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis vĂ”i kogu ĂŒhiskonnas kĂ€itumisreeglitena tunnustatud kĂ”lbluspĂ”himĂ”tted. Korporatiivsed normid – kĂ€itumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ĂŒhiskondlik organisatsioon) oma liikmete kĂ€itumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.
Millises tĂ€henduses on kauba vĂ”i teenuse pakkumisel lubatud kasutada mis tahes vormis vĂ”i sĂ”naĂŒhendis sĂ”na «garantii» vĂ”i muud samatĂ€henduslikku s 32. Millised on Tarbijakaitseseaduses nimetatud jĂ€relevalve teostaja Ă”igused? Kauba vĂ”i teenuse pakkumisel on keelatud kasutada mis tahes vormis vĂ”i sĂ”naĂŒhendis sĂ”na «garantii» vĂ”i muud samatĂ€henduslikku sĂ”na, kui selle tĂ€hendus ei vasta vĂ”laĂ”igusseaduse §-des 230–231 mĂŒĂŒgigarantii kohta ja §-s 650 töövĂ”tugarantii kohta sĂ€testatule.

MittetulundusĂŒhingud –  isikute vabatahtlikudÂ ĂŒhendused, millede pĂ”hitegevuseks ei vĂ”i olla  maandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu saamine pole aga keelatud. Kui MTÜ saab tulu, siis on  ainultÂ ĂŒks nĂ”ue – ta saab seda tulu kasutadaÂ ĂŒksnes jĂ€llegi pĂ”hikirjaliste eesmĂ€rkide  saavutamiseks. Selliseid MTÜ­sid on meil ÀÀrmiselt palju: korteriĂŒhistud, ka mitmesugused  poliitilised liidud, kutsealade vĂ”i  huvialadeÂ ĂŒhendused, seltsid jne. 
MĂŒĂŒgileping – asja mĂŒĂŒgilepinguga kohustub mĂŒĂŒja TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD andma ostjale ĂŒle olemasoleva, valmistatava vĂ”i mĂŒĂŒja poolt KĂ€sunduslepinguga kohustub ĂŒks isik (kĂ€sundisaaja) vastavalt tulevikus omandatava asja ning tegema vĂ”imalikuks omandi lepingule osutama teisele isikule (kĂ€sundiandja) teenuseid (tĂ€itma ĂŒlemineku ostjale, ostja aga kohustub mĂŒĂŒjale tasuma asja kĂ€sundi), kĂ€sundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles ostuhinna rahas ja vĂ”tma asja vastu.
Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid vĂ€ikest kĂ”ige tĂ€htsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest ĂŒksikute majandussubjektide kĂ€itumist vĂ”imatu prognoosida. 1.4. Riigirahanduse ja arenguökonoomika sarnasused – mĂ”lemad on kitsamalt suunitletud majandusteoreetilised distsipliinid, mis uurivad majanduselu konkreetseid valdkondi ja seovad mikro- ja makroökonoomilise kĂ€sitluse.

Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis vĂ”i kogu ĂŒhiskonnas kĂ€itumisreeglitena tunnustatud kĂ”lbluspĂ”himĂ”tteid. Need normid mĂ”jutavad inimese kĂ€itumist tema kĂ”lbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle kĂ€itumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, Ă”iglane-ebaĂ”iglane) Korporatiivsed normid on kĂ€itumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustus oma liikmete kĂ€itumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega.
Meestel 20 - 28a ; naistel 24-32a. Skisofreenia sĂŒmptomid: a – mĂ”tete kajamine, sisendamine, Ă€ravĂ”tmine vĂ”i levimine b – luulumĂ”tted kontrollist, mĂ”justusest vĂ”i hĂ”ivatusest – mis selgesti hĂ”lmavad keha vĂ”i jĂ€semete liigutusi, teatud mĂ”tteid, tegevusi vĂ”i aistinguid, luululine tajumine c – kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt haige kĂ€itumist vĂ”i vaidlevad omavahel tema ĂŒle, vĂ”i mĂ”nest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete hÀÀlte muud vormid.
MÀÀruse ĂŒlesanne - mÀÀruse kui Ă”igustloova akti ĂŒlesanne on viia tĂ€itjateni Ă”igusnormid, mis puudutavad Ă”iguslikku regulatsiooni. Õigusnormid koondatakse Ă”igustloovasse akti teatud loogika alusel, kasutatakse struktureerimist (Ă”igusaktid liigendatakse). Õigusakti sĂ”nastusliku struktuuri osad on : 1) paragrahv; 2) artiklid; 3) punktid; 4) osad; 5) peatĂŒkid; 6) jaod; 7) jaotised; 8) alljaotised jne. Peale selle kuuluvad siia veel mĂ€rkused, viited, akti pealkiri, preambul ja lisad.

Menetluslikult on vĂ”imalik eristada:  menetlusosaliste subjektiivse Ă”igusena avalikule kohtumenetlusele, 1) kohtuasjas terviklahendi saavutamisele suunatud kohtuistungit;  aga ka mis tahes teise kohtumenetluse subjektiks mitteoleva isiku pĂ”hiĂ”igusena 2) sellist kohtuistungist, mille raames lahendatakse kas: viibida kohtuistungil kohtusaali mahutavuse piires ja talletada - menetluslikku ĂŒksikkĂŒsimust (nt erikaebust) vĂ”i selle kĂ€iku viisil, millega ei hĂ€irita kohtupidamist.
Majandusteadus on alati otsinud vastust kĂŒsimusele: mis mÀÀrab riigi majanduskasvu ja heaolu. Praegu sĂ”nastatakse sellele vastus ĂŒsna lihtsalt: inimkapital ja institutsioonide kvaliteet. Inimkapitali kĂ€sitlemise alus on ÜRO mÔÔdetav inimarengu indeks ja selle komponendid. Institutsionaalse kvaliteedi puhul tuginetakse majandusvabaduse hinnangutele. Alates 1990. aastast annab ÜRO vĂ€lja globaalset inimarengu aruannet, mis sisaldab ka inimarengu indekseid maailma riikide kohta.
Momendist – TL-sse kirja lĂ”ppkuupĂ€ev!!! Katseaega ei lubata mÀÀrata: 1. invaliididele neile ettenĂ€htud ametikohtadel 2. alaealistele TL alusel hindab TA töötulemusi (ametnikel arenguvestlus); kui need on positiivsed, mingit eraldi dokumenti pole vaja, kui negatiivsed vĂ”i ei rahulda, lĂ”petatakse §86 p 5 alusel – katseaja ebarahuldavate tulemuste tĂ”ttu TL. Peab olema pĂ”hjendatud!!! Kui tulemused on negatiivsed, kui sellest ei rÀÀgita, loetakse positiivseteks.

Moraalinormide seast on samuti selekteerunud teatud ĂŒldiste positiivsete vÀÀrtuste pĂŒsikogum, mida tĂ€napĂ€eval tuntakse rahvusvaheliselt ĂŒldtunnustatud ĂŒldhumanistlike printsiipidena, vÀÀrtustena (nt Ă”iglus; Ă”ilsus; egaliteet; vĂ€givalla eitamine; inimarmastus). Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, Ă€rimoraal jt. Moraali probleemid on lahutamatult seotud eetika probleemidega (juhime tĂ€helepanu mĂ”istele juristi kutseeetika).
Missugustel juhtudel on soodustatul Ă”igus nĂ”uda asjaajamise katkestamist: a) pĂ€rast seda, kui ta on andnud asjaajamiseks nĂ”usoleku vĂ”i kiitnud selle heaks; b) pĂ€rast seda, kui ta on saanud teada asjaajamisest, kuid ei ole seda heaks kiitnud? Tulenevalt § 1020 lg-est 1 ja 2: Kui soodustatu ei ole nĂ”us asjaajamisega, siis ei tohi tema asja ajama hakata vĂ”i tuleb juba alustatud asjaajamine katkestada, v.a kui KAA on oluline avalikes huvides vastavalt VÕS § 1018 lg 1 p-le 3.
MĂ”jutusvahendite ehk sanktsioonide iseloomu jĂ€rgi liigitatakse Ă”igusrikkumised nelja rĂŒhma: 1. Kuritegu 2. VÀÀrtegu 3. TsiviilĂ”igusrikkumine ehk tsiviilĂŒleastumine 4. DistsiplinaarĂ”igusrikkumine ehk distsiplinaarsĂŒĂŒtegu Juriidiline vastutus – riiklik sunnivahend, mis seisneb Ă”igusrikkuja ja tema kĂ€itumise hukkamĂ”istmises Ă”igusvastase sĂŒĂŒlise teo toimepanemise pĂ€rast ning temale isikliku organisatsioonilise vĂ”i varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises.

Menetlusosalise esindaja – sisuliselt ĂŒtleb see seda, et neid kahte rolli ei ole vĂ”imalik ĂŒhildada see kehtib ka jĂ€rgmistes astmetes RK: kord tunnistaja on juba lĂ”puni tunnistaja kohus peab esindaja protsessist kĂ”rvaldama 128. Hageja esitas ringkonnakohtule mÀÀruskaebuse, milles palus tĂŒhistada maakohtu mÀÀruse asja lĂ”petamise kohta TsMS § 217 p 4 jĂ€rgi pĂ”hjendusel, et hagist loobumise esitas kohtus tema esindaja, kellele ta sellist Ă”igust andnud ei olnud.
Maksustamise periood on kvartal. Maksumaksja on kohustatud: 1) arvestama valla vĂ”i linna territooriumil tema mĂŒĂŒdud kaupade ja teenuste maksumuselt mĂŒĂŒgimaksu volikogu maksumÀÀruses sĂ€testatud mÀÀra jĂ€rgi 2) esitama volikogu mÀÀruses sĂ€testatud maksuhaldurile kvartalile jĂ€rgneva kuu 20 kuupĂ€evaks mĂŒĂŒgimaksu kohta rahandusministri poolt kehtestatud kĂ€ibedeklaratsiooni 3) tasuma mĂŒĂŒgimaksu KOV ĂŒksuse eelarvesse deklaratsiooni esitamise tĂ€htpĂ€evaks
Majandusvöönd – omaette uus instituut, mille osas lepiti kokku konventsioonis , et seda on vaja kehtestada, sest ei tahetud lubada, et riigids nii suured merealad oma teriitoriaalmereks kehtestaksid. Nt LĂ”una AM riigid hakkasid kaitsma oma kalavarusid – ressurss oli ohustatud, hakkasid rikkuse kaisteks kehtestama territoriaalmerd ĂŒhepoolses korras, kuni 200 meremiili lĂ€htejoontest. Sisuliselt tehti kompromiss, rannikuriigid said suverÀÀnsed Ă”igused.

Mardi töö on ĂŒsna pingeline, tal tuleb ette ka 14 tunniseid töövahetusi, mis on antud juhul vastuolus TL seadus § 43 lg 4 punktis 2 tooduga, kus on öeldud , et koolikohustusliku töötaja tööaeg on 4 tundi pĂ€evas ja 20 tundi seitsmepĂ€evase ajavahemiku jooksul. Kuna tööiseloomust tulenevalt on Mart sunnitud tegema mĂ”nikord ĂŒletunde, on sellega mindud vastuollu TL seaduse § 44 lg 2 , kus on öeldud, et ĂŒletunnitöö kokkulepe alaealisega on
MittetÀielikud kohustused - selline kohustus, mille tÀitmist ei saa nÔuda (moraalse iseloomuga kÔlbeline kohustus). Teine liik mittetÀielikke kohustusi on see, milles vÀljendub teatud kÀitumise nÔue, kui ei tÀideta, siis kaotab teatud Ôigused, pole Ôigust nÔuda.
MaksujĂ”uetust ehk pankrotti, kaubandusliku meresĂ”itu jne. ÄriĂŒhingu Ă”igus kĂ€sitleb asutamise pĂ”himĂ”tteid, Ă€ri ĂŒhingu registreerimise problemaatikat, asutajate ning juhatuse vastutust ning Ă€riĂŒhingu lĂ”petamist formaalsete puuduste tĂ”ttuasutamisprotsessis. PankrottiĂ”igus Konkurentsi Ă”igus – ĂŒldtunnustatud eesmĂ€rk on tagada turul nĂ”udmise ja pakkumise optimaalse tasakaalu kaudu kaupade kvaliteet, Ă”iglased hinnad ja mĂ”istlik pakutav kauba

MĂ”istelis - sĂŒstemaatilised argumendid printsiibiargumendid (nt ĂŒksikisiku enese-mÀÀramine; kaalumine kollisiooni korral jt) sĂŒstemaatilised argumendid: Nn spetsiaalsed juriidilised argumendid (analoogia eraĂ”iguses) Prejuditsiaalsed argumendid on viited varasematele kohtulahenditele (meil Riigikohtu lahendid) Ajaloolised argumendid (sidusus ajalises mÔÔtmes) Komparatiivsed ehk vĂ”rdleva Ă”iguse argumendid (eelkĂ”ige Euroopa Ă”igusruumis)
Meetmete iseloom on aegade vĂ€ltel varieerunud hukkamĂ”istust ja vĂ€ljaheitmisest (nt kutseĂŒhingu aukohus langetab sellise otsuse) vĂ”i varalistest karistustest kuni fĂŒĂŒsilise karistuseni (nt ajaloost: rĂŒĂŒtliordu langetas ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 1 Totalitaarse poliitilise re?iimi tingimustes vĂ”ib esineda ka sunniviisilist liikmeks mÀÀramist.
MÀÀratlemist ehk individualiseerimist. Vastavalt VÕS § -le 77, kui vĂ”lgnik on kohustuse tĂ€itmiseks liigitunnustega asja vĂ”lgnemisel teinud kĂ”ik omapoolse, sh omandanud liigitunnustega asja vĂ”i eraldanud asja teistest samade liigitunnustega asjadest, siis loetakse kohustuse esemeks omandatud vĂ”i eraldatud asi (VÕS § 77 lg 3). Individualiseerimise Ă”igus on antud eeldatavalt vĂ”lgnikule, kuid see vĂ”ib olla kokku lepitud ka teisiti.

Mööndavasti on Saksa Liidukonstitutsioonikohus siiani rohkem haukunud kui hammustanud, kuid veel kord: mis juhtuks, kui kĂ”ik liikmesriigid valiksid aktiivse juriidilise protektsionismi tee? Kui mĂ”nda liidu meedet ei saa rakendada ĂŒhes riigis, siis ei saa seda enamasti rakendada ka teistes, sest Euroopa Liidu poliitiline sĂŒsteem rajaneb valemil, mille kohaselt liikmesriigid jĂ€rgivad liidu nĂ”udeid eeldusel, et neid jĂ€rgivad ka teised.
Menetlusosalised on hagimenetluses pooled ja kolmas isik, hagita menetluses aga on avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198). Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja, kusjuures hageja on isik, kes on esitanud hagi ning kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud (TsMS § 205). Hagimenetluses peab kumbki pool tÔendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nÔuded ja vastuvÀited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kĂ”rgema riigivĂ”imu kuulumine monarhile, kes omandab vĂ”imu pĂ€rimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarhi vĂ”imu ulatusest sĂ”ltuvalt eristatakse piiramata monarhiat ja piiratud monarhiat. Piiramata monarhia korral kuulub monarhile kogu vĂ”imutĂ€ius, riigipea on ĂŒheaegselt kĂ”rgeim seadusandliku vĂ”imu organ, tĂ€idesaatva vĂ”imu juht ja Ă”igusemĂ”istja.

MatemaatikapĂ€devus – ajaarvamine; ressursside planeerimine (aeg, raha); matemaatiline kirjaoskus, arvandmete esitlemine ja tĂ”lgendamine (graafikud, tabelid, diagrammid); oskus probleeme pĂŒstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideid analĂŒĂŒsida ning tulemuse tĂ”esust kontrollida; oskus loogiliselt arutleda, pĂ”hjendada ja tĂ”estada ning vÀÀrtustada matemaatilist kĂ€sitlust kui analĂŒĂŒsimeetodit.
MateriaalĂ”iguslikus mĂ”ttes on haldustegevus vĂ”i ei ole. Avaliku halduse mÀÀratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mĂ”ttes on seotud vĂ”imude lahususe pĂ”hiseadusliku printsiibiga, mille pĂ”hieesmĂ€rgiks on tagada ĂŒksikisiku Ă”iguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ĂŒlesannete tĂ€itmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise.
Maavanema pÀdevuses on ka planeeringu avalikul vÀljapanekul kirjalikke vastuvÀiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava KOV-i Àrakuulamine ja seisukoha esitamine vastuvÀidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuvÀiteid ei arvestatud (PlanS § 23 lg 3 p 5). Seega teostab maavanem siin kohustuslikku preventiivset jÀrelevalvet, mis eelneb seaduses sÀtestatud juhtudel planeeringu kehtestamisele.

MittetulundusĂŒhing - isikute vabatahtlik ĂŒhendus, mille eesmĂ€rgiks vĂ”i pĂ”hitegevuseks ei vĂ”i olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (MTÜS § 1 lg 1). Sihtasutus on selline eraĂ”iguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ning kasutamiseks pĂ”hikirjaliste eesmĂ€rkide saavutamiseks (vt SAS § 1 lg 1). 3.3.2. AvalikĂ”iguslikud juriidilised isikud On ka tsiviilĂ”iguse subjekt.
Maavarad – ulatub omaniku huvi, nt liiv, kruus jne. Ulatus veekogule – kuulub kinnisasja omanikule: vĂ€ikesed vk, naaberkinnistute vahel olev vk, mere rannajoon ning pĂ”hjavesi ei kuulu kinnis omani omanikule.
Mitmepoolsed tehingud on lepingud. ‱ Seega on tehing alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing ‱ Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus ‱ Ei piisa igasugusest tahteavaldusest, vaid see peab olema suunatud kindla Ă”igusliku tagajĂ€rje kaasatoomisele Tehing loetakse tehtuks a) ĂŒhepoolse tehingu puhul loetakse tehing tehtuks toimingu(te) tegemisega sh tahteavalduse

MĂ”istuse valgus – ĂŒldinimlikud kohustused – Ă”petus kĂ”ikide rahvaste ĂŒhisest loomuĂ”igusest; 2.seadusandliku ĂŒlemvĂ”imu korraldused – riigialama kohustused – positiivne Ă”igusteadus ĂŒksikute riikide Ă”igusest; 3.jumalik ilmutus – kristlase kohustused – moraaliteoloogia pĂŒhakirjas ilmutatud normidest). Õigus on ĂŒksnes seal ja kĂ”ikjal, kus inimesel on kohustus tegutseda looduseaduse jĂ”ul.
Menetlus normid - *menetlusnĂ”uded – ĂŒldiselt menetlust reguleerivad *menetlustĂ€htajad – mis tĂ€htajaks, milline menetlus *vorminĂ”uded – mis vormis mingi menetlus *vormistusnĂ”uded – kus vormis on vĂ€lja toodud vĂ”i tuleb vĂ€lja tuua (punktidega vĂ€ljatoodud). Õiguskaitse normid (subjektiivsete Ă”iguste kaitseks loodud) *nĂ€itavad, millised nĂ”udes saab isik esitada oma Ă”iguste kaitseks.
Monarhiks on kuningas, keiser, suurhertsog etc. vabariik kujutab endast riiki, kus kĂ”rgemad riigivĂ”imuorganid on valitavad kas otse rahvapoolt vĂ”i siis parlamendi poolt moodustatavad/valitavad. Kusjuures see kas tegemist on monarhia vĂ”i vabariigiga ei ĂŒtle kas tegemist on ainuvalitsuse vĂ”i demokraatiaga, sest ainuvalitsus vĂ”ib esineda ka vabariigi puhul, ning selle nimeks on diktatuur.

MunitsipaalĂ”igusinstituut on munitsipaalĂ”igusnormide kogum, mis reguleerib vastastikku seotud ja munitsipaalĂ”iguse aine raames iseseisva, eraldatud grupi moodustavate ĂŒhiskondlike suhete ringi (volikogude valimised, munitsipaalomand, kohalik rahandus jt). 5. MunitsipaalĂ”iguse allikad Siin on tegu Ă”iguse allikatega kitsamas mĂ”ttes, millest saab teadmisi kehtiva Ă”iguse (seadused, mÀÀrused jne) kohta.
Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad: 1) kinnistusosakond – kinnistusraamat, abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid) 2) registriosakond – peetakse Ă€riregistrit (töötavad kohtuniku abid) 3) kriminaalhooldusosakond – ametnikud peavad jĂ€relvalvet kriminaalhooldusaluste ĂŒle Kriminaalhooldusalused on: a. isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud
Marksistideks on end pidanud Freidrich Hengels, Lenin , Lev Strotski, Stalin, Mao Tse tonng jmt. Leenin on öelnud,et „Marksismi elav vaim oli revolutsiooniline sisu!“ TĂ€htis etapp marksismi arengus on seotud Lenini tegevusega, lenin rikastas kĂ”iki marksismi komponente asjastul mil poleretaalnerevolutsioon sotsialismi ĂŒlesehitamine olid omandanud vahetult praktilise iseloomu.

MiskipĂ€rast on veel nii, et hinged kellel on vĂ€hem, oskavad rohkem leppida sellega, mis neil on. Seega on maailm Ă”iglaselt ebaĂ”iglane vĂ”i hoopis ebaĂ”iglaselt Ă”iglane? Vahet ei ole, iga inimene peab ise oma Ă”ige Ă”igluse leidma ning nagu ma juba alustadeski vĂ€itsin, siis ei ole vĂ”imalik, et see elu siin ilma peal oleks kĂ”igi vastu ĂŒhtmoodi hea vĂ”i tĂ€ielikult Ă”iglane.
Moraalinormid - on sotsiaalse regulatsiooni mĂ”jusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mĂ”istlikku kooseksistentsi ja ĂŒhist tegevust. On eriti pĂŒsivad vÀÀrtushinnangud.
MĂŒĂŒgileping on leping, millega ĂŒks isik (mĂŒĂŒja) kohustub andma teisele isikule (ostja) ĂŒle olemasoleva, valmistatava vĂ”i tulevikus omandatava asja ning tegema vĂ”imalikuks ĂŒleantava asja omandi ĂŒlemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja vĂ”tma asja vastu ‱ TarbijalemĂŒĂŒgiks nimetatakse vallasasja mĂŒĂŒki tarbijale mĂŒĂŒja poolt.

Materjal Ă”is - s  EL keskkonnaĂ”iguse eesmĂ€rgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid – Materjal ÕIS-s  EL ja Eesti keskkonnaĂ”iguse vahekord – Loeng, Materjal ÕIS-s  EL keskkonnadirektiivide ĂŒlevĂ”tmise ja elluviimise probleemid – Loeng, Materjal ÕIS-s  EL keskkonnadirektiivide sĂ€tete otsene Ă”igusmĂ”ju (vahetu kohaldatavus)– Loeng, Materjal ÕIS-s
Mittevaraline - hingevalu ja fĂŒĂŒsiline kannatus Mittevaraline kahju kuuulub hĂŒvitamisele :kehavigastuste vĂ”i tervisekahjustuse tekitamisel, isiku surma pĂ”hijustamisel vĂ”i ĂŒliraskete kehavigastuste tekitamine, vabaduse vĂ”tmine, muudel juhtudel seaduses sĂ€testatud KĂ”rvalkohustuste tulenemine:kĂ€endamisest ja garantiist, kĂ€siraha andmisest, leppetrahvi kokkuleppimisest
MaaparandussĂŒsteem on maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum Mets ökosĂŒsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsamaa on maatĂŒkk pindalaga vĂ€hemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kĂ”rgusega vĂ€hemalt 1,3 meetrit ja puuvĂ”rade liitusega vĂ€hemalt 30 protsenti.

Madalaim asendamissuhe on § 382 lg 1 p 2 ja § 392 lg 1 p 1Âč, viimane kokkulepe p 1Âč kohane on vajalik selleks, et mĂŒĂŒgilepingu puhul oleks tegemist kĂ€sutusega, ĂŒhingulepingus on see sama punkt kĂ€sitletav kohustustehinguna (see peab ka olema sĂ”lmitud). Antud kokkuleppe sisu on vara v osaluse andmine, lg 2 on toodud tehingu sisu, siis on ka madalaim asendussuhe Ă€ra toodud.
Majandusareng – pikaajaline protsess, mille kĂ€igus suureneb reaaltulu ĂŒhe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotamine ei muutu ebavĂ”rdsemaks JĂ€tkusuutlik areng – areng peab eahuldama inimkonna praeguseid vajadusi kahjustamata seejuures tulevaste pĂ”lvkondade vĂ”imalusi oma vajadusi rahuldada.
Mangold kaasus - ealine diskrimineerimine eraĂ”iguslikes töösuhetes, direktiivi pidi 2003 aastaks ĂŒle vĂ”tma, ent ĂŒks artikkel lubas liikmesriikidel vanuselise diskrimineerimise rakendamiseks veel 3 lisaaastat, jĂ”ustus 2006. Mangold vĂ€itis, et töösuhe lĂ”petati vanuse tĂ”ttu. Kohus ĂŒtleb: fakt, et on olemas direktiiv, ei tee olematuks Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tteid.

Muuhulgas on viimse tahteavalduse avalikustamine tÀhtis ka paragrahvi lÔikes 4 sÀtestatut (seda sÀtet ei olnud 1997.a jÔustunud PÀrS-s). annakusaaja, testamenditÀitja ja loomulikult notari jaoks, kellel on keskne roll pÀrimismenetluse PÀrandi hooldamine on tasuline tegevus (§ 114) ning kohtu poolt hooldaja nimetamisel tuleb kindlaks lÀbiviimisel Eestis.
MenetlustĂ€htaeg on mööda lastud mĂ”juval pĂ”hjusel; ïŹ menetlustĂ€htaja ennistamise pĂ”hjendatud taotlus on esitatud kahe nĂ€dala jooksul pĂ€rast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu Ă€ralangemist; ïŹ seadus ei keela menetlustĂ€htaega ennistada; ïŹ esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenĂ€htud tĂ€htpĂ€evast ei ole möödunud rohkem kui ĂŒks aasta.
MĂ”nedes töödes on see mÀÀratletud laiemalt, teistes-kitsamalt. L.V. Frank nimetab kriminaalse viktimoloogia objektiks kuriteoohvrite isiksust ja kĂ€itumist, nende rolli kuriteo tekkes, kriminoloogilised ja kriminaalset tĂ€htsust omavad suhted ja seosed ohvri ja kurjategija vahel, kannatanule kuritegeliku toimingu kĂ€igus tekitatud kahju hĂŒvitamise teed ja viisid.

Maksukohustuslane on kohustatud vÀljastama kauba vÔÔrandamise vÔi teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripÀeva jooksul, arvates kauba ostjale lÀhetamise vÔi kÀttesaadavaks tegemise vÔi teenuse osutamise pÀevast, vÔi tagama, et selle vÀljastaks sama tÀhtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik vÔi kauba soetaja vÔi teenuse saaja.
Materiaalsed eeldused - kehtiv kohustus (kehtivast vĂ”lasuhtest) - kohustust on rikutud (mittetĂ€itmine, mittekohane tĂ€itmine, viivitus § 100 + erinorm) - vastutus rikkumise eest (vabandatavuse puudumine §103 ; mittekohane tĂ€itmine § 218 lg 1) - mitterahaline kohustus – tĂ€itmist saab nĂ”uda (§ 108 lg 2) - muud eeldused (ĂŒlevaatamine, teavitamine, nt § 219, 220)
Mittevabatahtlik on ka jĂ”u vĂ”i Ă€hvardusega peale sunnitud valdusest loobumine. Mittevabatahtlikult valdusest loobumise korral ei sa valdusest vĂ€lja lĂ€inud asja heauskselt omandada ( vt AÕS § 95 lg 3). Kui tegeliku vĂ”imu teostamine on ajutiselt takistatud vĂ”i katkestatud, siis sellega valduse ei lĂ”pe (AÕS § 39 lg 2). Kaudse valduse omandamine ja lĂ”ppemine

MĂ€lestis on riigi kaitse all olev kinnis- vĂ”i vallasasi vĂ”i selle osa vĂ”i asjade kogum vĂ”i terviklik ehitiste rĂŒhm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline vĂ”i muu kultuurivÀÀrtus, mille tĂ”ttu see on kĂ€esolevas seaduses sĂ€testatud korras tunnistatud mĂ€lestiseks.
MÔlemad vanavanemad on surnud enne pÀrandajat vÔi pÀrandist loobunud pÀrivad selle vanavanema asemel tema alanejad ehk esmalt pÀrandaja tÀdid-onud. Ka teise ja kolmanda jÀrjekorra pÀrijate osas kehtib reegel, et kui pÀrija on surnud enne pÀrandajat vÔi pÀrandist loobunud, siis tema asemele asuvad pÀrima tema lapsed, kui laps on surnud, siis tema lapsed.
Ministreid nimetatakse portfelliga ministriteks (juhivad ministeeriumi) ja portfellita ministriteks (ei juhi ministeeriumi, kuid on valitsuse liikmed ning omavad valitsuse otsuste tegemisel hÀÀleĂ”igust). ‱ PĂ€devus - Valitsus viib ellu riigi sise- ja vĂ€lispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust ning korraldab seaduste tĂ€itmist.

MÀÀruse Ă”iguspĂ€rasus - (1) MÀÀrus on Ă”iguspĂ€rane, kui see on kooskĂ”las kehtiva Ă”igusega, vastab vorminĂ”uetele ja kui selle on seaduses ettenĂ€htud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan.(2) MÀÀruse andmisele ei kohaldata kĂ€esoleva seaduse 1. osas sĂ€testatut, vĂ€lja arvatud 1. peatĂŒki 1. ja 2. jao ning 3. peatĂŒki sĂ€tted.
Missugused omadused on fĂŒĂŒsilise isiku Ă”igussuhtes osalemise eelduseks? Mis on Ă”igusvĂ”ime ja teovĂ”ime? FIE Ă”igusvĂ”ime on omada tsiviilĂ”igusi ja kohustusi.
Merealapiir - sÀtestatud merealapiiride seaduses Territoriaalmere laius on rannikust 12 meremiili (21,6km) kaugusel (vanade kahurite laskekaugus). Eesti merepiiriks on territoriaalmere vÀlispiir Lepingud, mis reguleerivad Eesti merepiiri: Tartu Rahu, EV ja LV vaheline leping merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja LÀÀnemeres 18.07.1996

MiinimumkapitalinÔue on 40 000 krooni(29 sept 2010 riigikogu vÔttis vastu muudatuse mille kohaselt rajada ilma osakapitalita). Osa kapitali moodustavad seaduste muudatuste kohaselt nÔuded osanike vastu mitte reaalne raha pangaarvel ehk osanikud vastutavad summa ulatuses, mis nad osamaksetes on lubanud ja raha nÔutakse vÀlja ettevÔtte makseraskuste korral.
Maksustamisperiood on kalendriaasta. Maksust on vabastatud: 1) politsei, kaitsevĂ€e, piirivalve, tolli, Kaitseliidu ning tuletĂ”rje- ja pÀÀsteformeeringute teenistusloomade pidamine, kui neid kasutatakse teenistusĂŒlesannete tĂ€itmiseks, samuti pimedate inimeste juhtkoerte pidamine; 2) loomapidamine valla vĂ”i linna territooriumil kuni ĂŒhe kuu jooksul.
MenetlustÀhtaja ennistamist on vÔimalik kohtult taotleda esitades kohtule vastavasisulise avalduse juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sÀtestatud menetlustÀhtaja, kuid menetlusosaline ei saanud tÀhtaega jÀrgida mÔjuval pÔhjusel ja tÀhtaja möödalaskmine ei vÔimalda enam menetlustoimingut teha vÔi pÔhjustab talle muu negatiivse tagajÀrje.

MittenĂ”ustumise korral on töötajal Ă”igus tööandjapoolse töölepingu tingimuste rikkumise tĂ”ttu tööleping lĂ”petada töölepingu seaduses ettenĂ€htud korras ning o juhul kui tööandja saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja vĂ”i tööinspektori nĂ”usolekuta, on ta kohustatud maksma hĂŒvitust saamata jÀÀnud palga suuruses.
Magus hind – Maasika stĂ€ndiga tĂ€histatud vĂ€ga soodsa hinnaga tööstuskauba pakkumised, mis kehtib vastavalt kampaaniaperioodile 2-3 nĂ€dalat.
MĂ”ttes kontvÔÔrad – psĂŒhhopaadid, paariad, hulkurid, alkohoolikute ja narkomaanide tegevuse liigid). Seda tĂŒĂŒpi kohanemine toimub juhul, kui isik on tĂ€ielikult omaks vĂ”tnud kultuuri poolt mÀÀratletud eesmĂ€rgid ja lubatavad vahendid ning ta on neid emotsionaalselt kĂ”rgelt hinnanud, kuid efektiivsed lubatavad vahendid on talle kĂ€ttesaamatud.

Momendil on ĂŒldiselt aksepteeritud vanuseks maailmas 14 aastat, kus juures paljud riigid lisavad klausli, mis mÀÀrab, et 14-18 isiku seksuaalakt tohib toimuda temast vanema isiku puhul vaid siis, kui vanusevahe ei ĂŒleta 3-5 aasta piiri. Paljudes riikides on piiramatu vabaduse aluseks vanus 21 eluaastat, enamlevinud on 18 aastat sĂŒnnist.
Missugust kahju on kannatanul Ă”igus nĂ”uda? Kas kaitsma peaks tema positiivset huvi vĂ”i ĂŒksnes negatiivset huvi? Kas hĂŒvitama peaks ĂŒksnes tehtud kulutused vĂ”i asetama ta sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud kui teine isik ei oleks keeldunud lepingu sĂ”lmimisest? Riigikohus asus seisukohale, et hĂŒvitamisele kuuluvad ainult kulutused.
Moraalinormid – eriti pĂŒsivad vÀÀrtushinnangud, mis mĂ”jutavad inimese kĂ€itumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kĂ”lbelise teadvuse.

Magna charta on tuntud kogu inglise keeltkÔnelevas maailmas, kuid seda peetakse tÀnu 17.sajandi parlamentÀÀridele, kes kasutasid seda vÔitluses Stuartite kuningate vastu, ning tema taaselustamisele Uus-Inglismaal. 1215.aasta lÔpus ei Ôigustanud Magna Charta talle pandud ootusi. Ta pidi tooma rahu, kuid vallandas selle asemel sÔja.
MĂ”istelis - sĂŒstemaatilised argumendid ‱ Puudutavad aine mĂ”istelist lĂ€bitöötatust ‱ Anglo-ameerika riikidel ei pĂŒĂŒtagi sĂŒsteemi saavutada ‱ Kohtuotsused on nagu kett-romaan (iga kohtunik kirjutab oma novelli ja jĂ€rgmine jĂ€tkab sealt, kus eelmine pooleli jĂ€i ja kirjutab oma mĂ”tted) See on primitiivsete Ă”iguste tunnus.
Moraal – (pr. morale, ld. moralis kombeline, kombe-), 1) kĂ”lblus, kĂ€itumisnormid, mis mÀÀravad inimese suhtumise ĂŒhiskonnasse ja kaasinimestesse; 2) teatavast loost, juhtumusest v. valmist tuletatav kĂ”lbeline Ă”petus; 3) mingi kollektiivi kĂ”lbeline seisund (sĂ”javĂ€e, kooli jne.) vaim, distsipliin (VÔÔrsĂ”nade leksikon).

MÔÔduv otstarbega on tegemist siis (ĂŒldjuhul), kui ehitise maaga ĂŒhendamisel vĂ”i maatĂŒkile paigaldamisel on ettenĂ€htud hilisem eraldamine (nt aiamajakese ja garazi pĂŒstitamine ĂŒĂŒrniku poolt). Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille alune maa ei ole kantud kinnistusraamatusse vĂ”i registreeritud riigi vĂ”i munitsipaal maana maa
Maksuhaldur on kohustatud maksukohustuslase taotlusel vÀljastama talle kirjaliku tÔendi vÔi tegema elektrooniliselt kÀttesaadavaks andmed maksukohustuslase maksuvÔlgade suuruse, samuti tema tasutud, temale tagastatud vÔi tasaarvestatud maksusummade ja intressi kohta, mille sundtÀitmise aegumistÀhtaeg (§ 132) ei ole möödunud.
MÔÔdukus on harmoonia, mille kohaselt nÔrgem alistub tugevamale. Inimeses hoiab mÔistus kontrolli all madalamaid kiresid ja ihasid.

Maksuhalduril on Ôigus saada maksumenetluses tÀhendust omavate asjaolude vÀljaselgitamiseks maksukohustuslaselt vÔi tema esindajalt suulist vÔi kirjalikku teavet. Vajaduse korral vÔib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast vÔi tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt mÀÀratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
Materialiseerunud kĂ€suandja - nĂ€htusena on ta abstraktsioon, avaldudes materiaalsete ĂŒksiktunnuste kaudu, n.t rahvas, territoorium (v.t riigi osa: mĂ”iste; pĂ”hitunnused). Ka seaduseandja (parlament) on institutsioonina abstraktsioon, koosnedes samas reaalsetest fĂŒĂŒsilistest isikutest ning teostades reaalseid toiminguid seaduste vastuvĂ”tmisel.
Maxima kauplusi on ÀÀrimiselt kerge leida,sest nad ei paikne mitte sinult suurlinnades,vaid ka vĂ€iksemates linnades ja rajoonikeskustes. MAXIMA poolt pakutavate tarbekaubate-ja teenuste valiku arendamine on meie igapĂ€evane ĂŒlessane ,sest ainult sel viisil suudame muuta MAXIMA’s leiduva veelgi kĂ€ttesaadavamaks ja kvaliteetsemaks.

MĂ”istel on 2 tĂ€hendust: kui konstitutsioon koosneb mitmest eraldi s-st, siis sageli nimetatakse konstitutsiooni ĂŒksikuid elemente konstitutsioonilisteks s-teks. MĂ”nes riigis mĂ”istetakse konstitutsioonilise seaduse all selliseid seadusi, millel on kĂ”rgem juriidiline jĂ”ud tavalistest seadustest ja madalam konstitutsioonist.
MĂŒĂŒgilepingus on ostuhinna tasumise kohustus vastastikune (sĂŒnallagmaatiline) mĂŒĂŒja kohustusega anda ostjale ĂŒle nii mĂŒĂŒdud eseme valdus kui ka omand ning ostjal on VÕS-i § 111 lĂ”igete 1 ja 3 jĂ€rgi Ă”igus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni mĂŒĂŒdud ese ei ole talle ĂŒle antud vĂ”i kui see on ĂŒle antud oluliste puudustega.
Maksumaksjal on Ôigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses vÔi haldusaktis ettenÀhtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel vÔi tasaarvestamisel (§ 105 lÔige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tÀhtpÀeva tehtud makse Menetlusosalisel on Ôigus kasutada maksumenetluses esindajat.

Moraalnormid on Ôigusaluse loomiseks ja kriteeriumiks. Moraalinormide arengut on mÔjutanud religioonid ning regionaalsed kultuurid.
Menetluse ebamĂ”ist - liku pikkuse peale kaebamisel ei vĂ”i aga Ă€ra unustada, et arvesse ei vĂ”eta vaid menetluse ĂŒldkestust, vaid menetluse pikkuse mĂ”istlikkust tuleb hinnata kohtuasja asjaolude alusel ning arvestades kohtuasja keeru- kust, kaebaja ja asjaomaste asutuste kĂ€itumist ning seda, mis oli kaebaja jaoks vaidluses kaalul.
Majapidamissektorid – eelkĂ”ige tarbekaupade lĂ”pptarbijad ja maksumaksjad (vahendeid saadakse tööjĂ”umĂŒĂŒgist, tulusiirdest, individuaalsest tegevusest, omandist). EttevĂ”ttesektor – kĂ”ik Ă”iguslikult iseseisvad majandusĂŒksused, mis toodavad ja mĂŒĂŒvad kaupu ning teenuseid, reeglina sellise hinnaga, mis katab tootmiskulud.

MunitsipaalĂ”iguse mĂ”iste - avalik-Ă”iguslike Ă”igusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmĂ€rgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse ĂŒksuste (Eestis vallad, linnad) Ă”iguslikku seisundit, organisatsiooni, ĂŒlesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute Ă”igusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas.
MittekĂŒllaldasteks vĂ”i on juba osutunud mittekĂŒllaldasteks, vĂ”ib ta ette vĂ”tta sellist tegevust Ă”hu-, mere- ja maajĂ”ududega, mis osutub vajalikuks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku sĂ€ilitamiseks vĂ”i taastamiseks, nĂ€iteks Ă€hvardusmanöövrid, blokaad ja muud organisatsiooni liikmete Ă”hu-, mere- ja maajĂ”udude operatsioonid.
MĂŒĂŒgigarantiiks on mĂŒĂŒja, varasema mĂŒĂŒja vĂ”i tootja (mĂŒĂŒgigarantii andja) lubadus mĂŒĂŒdud asi garantiis ettenĂ€htud tingimustel tasuta vĂ”i tasu eest vĂ€lja vahetada, parandada vĂ”i tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenĂ€htud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sĂ€testatust soodsam seisund.

Maksude ĂŒlekandumine tĂ€hendab maksude siiret otsestelt maksukohuslastelt teistele majandussubjektidele. Oletame, et hĂŒvisele kehtestatakse maks, mille peab tasuma antud hĂŒve mĂŒĂŒja. Kuna maks on mĂŒĂŒjale kulu, siis tulu sĂ€ilitamisel ĂŒhelt mĂŒĂŒdud ĂŒhikult peaks seda nĂŒĂŒd kehtestatud maksu vĂ”rra kallimalt mĂŒĂŒma.
Maksukohustuslane on kohustatud sÀilitama tehingute ja vÀljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tÀhendust omavaid dokumente vÀhemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele vÔi saamisele, toimiku vÔi dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele jÀrgneva aasta 1. jaanuarist arvates.
Maksuhalduril on Ôigus nÔuda teenuse osutamist tÔendavaid lisadokumente. Maksuvaba import KÀibemaksuga ei maksustata jÀrgmiste kaupade importi: kaup, mille kÀive on maksuvaba. VÔrgu kaudu imporditav maagaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia ning gaasi transportiva tankeriga maagaasivÔrku pumbatav gaas.

MtĂŒ juhtimisstruktuur on korporatiivne. Sihtasutus on eraĂ”iguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks pĂ”hikirjaliste eesmĂ€rkide saavutamiseks (SAS § 1 lg 1). Nagu nimetuski ĂŒtleb, ei ole sihtasutus ĂŒhing vaid eraĂ”iguslikuks juriidiliseks isikuks olev asutus.
Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad: 1) kinnistusosakond – kinnistusraamat, abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid) 2) registriosakond – peetakse Ă€riregistrit (töötavad kohtuniku abid) 3) kriminaalhooldusosakond – ametnikud peavad jĂ€relvalvet kriminaalhooldusaluste ĂŒle
Makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise Ôigust omav kÀsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja) kohustub tegema kÀsundiandja (edaspidi maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu.

MateriaalĂ”igus – reguleerib keelde, kĂ€ske, Ă”igustusi e. isikute ja halduse (org. mĂ”ttes) vahelisi suhteid - formaalĂ”igus –  organisatsiooniĂ”igus – organid ja nende pĂ€devus  menetlusĂ”igus – Ă”iguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka vĂ€ljaspool haldusorganisatsiooni
MÔeldavad on nii eriolukord, mille Vabariigi Valitsus kuulutab vÀlja loodusÔnnetuse ja katastroofi korral vÔi nakkushaiguse leviku tÔkestamiseks kogu riigis vÔi selle osas (§ 87 p. 8), sÔjaseisukord (§ 129) kui ka erakorraline seisukord (§ 129). Igal juhul eeldab see objektiivse takistuse olemasolu.
Majapidamis - ja hĂŒgieenitarbed: CILLIT BANG 500ml, Hambapasta BLEND-A- MED 125ml, Majapidamispaber 2 rulli, NĂ”udepesuvahend FAIRY classic 500ml, Pesupulber TIDE 400g, Plekieemaldaja VANISH 1L, Sidemed ALWAYS ultra super plus 8tk, Tampoonid OB normal 16tk, Tualettpaber 8 rulli Hindade vĂ”rdluse analĂŒĂŒs

Maksuhalduril on Ôigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida Maksuhalduril on Ôigus keelduda eelotsuse tegemisest, kui: 1) toimingu maksustamist reguleerivate Ôigusnormide kohaldamine on objektiivsetel asjaoludel selge; 2) toiming on oletuslik; 3) toimingu eesmÀrk on maksudest kÔrvalehoidumine.
MĂŒĂŒgileping on leping, millega ĂŒks isik (mĂŒĂŒja) kohustub andma teisele isikule (ostja) ĂŒle olemasoleva, valmistatava vĂ”i tulevikus omandatava asja ning tegema vĂ”imalikuks ĂŒleantava asja omandi ĂŒlemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja vĂ”tma asja vastu.
Maksuhalduri ametnikul on Ôigus vaadelda majandus- vÔi kutsetegevusega mittetegeleva isiku omandis vÔi valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu, sÔidukeid ja muud vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi vÔi valdusesse sisenemist ning selle lÀbiotsimist.

Moraal on ĂŒhiskondliku teadvuse vorme, pĂ”himĂ”tete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist ning sotsiaalse terviku (inimkonna, uskkonna, rahva, hĂ”imu, riigi, klassi, seisuse, ĂŒhingu, töökollektiivi, perekonna) piires ja mÀÀrab nende suhtumise teistesse inimrĂŒhmadesse.
Materiaalses mĂ”ttes on tĂ€idesaatev tegevus, mis on riigi ĂŒks pĂ”hifunktsioone; /haldusĂŒlesannete tĂ€itmine 3) avalik haldus formaalses mĂ”ttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mĂ”istetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid.
Mrs on vĂ”rdne negatiivse piirkasulikkuste suhtega Optimaalne tarbimiskomplekt – punkt eelarvejoonel, mis on 0-punktist vĂ”imalikult kaugel samakasulikkuskĂ”veral. Selles punktis on eelarvejoon samavÀÀrsuskĂ”vera puutujaks, samavÀÀrsuskĂ”vera puutuja ja eelarvejoone tĂ”usud on vĂ”rdsed.

MÀÀratavad karistused on kriminaalkaristused. Neid Ôigusnorme, mis reguleerivad haldusorganite poolt mÀÀratavaid karistusi, loetakse haldusÔiguse hulka kuuluvaiks, kuna aga need Ôigusnormid, mis reguleerivad distsipliinaarkaristuse mÀÀramist töödistsipliini rikkujatele, kuuluvad nt tööÔiguse alla.
Mahust ehk sellest kui palju toodetakse, nÀiteks ruumide rent 3.8. ettevÔttele tagab maksimaalse kasulikkuse toodangumaht, mis sÔltub nii tootmistehnoloogiast kui turul kehtivatest hindadest (nii sisendi kui vÀljundi hinnad). Optimaalse toodangumahu puhul on piirkulu hinnaga samal tasemel.
Mitmepoolne tehing on tĂŒhine, v.a juhul, kui alaealine tĂ€itis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks vĂ”i vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja vĂ”i selle nĂ”usolekul kolmas isik (TsÜS § 12). Alaealise piiratud teovĂ”imet vĂ”ib laiendada tema seadusliku esindaja nĂ”usolekul.

Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, samuti registriosakond, kus peetakse Ă€riregistrit, MTÜ-de ja SA-te registrit, kommertspandi registrit ja laevakinnistusraamatut, ja samuti kriminaalhooldusosakond, kus töötavad kriminaalhooldusametnikud.
Maksuhalduril on Ôigus nÔuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tÀhendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, vÀlja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel Ôigus tÔendite ja andmete esitamisest
Majandussektorid – iga majandussubjekti edasist kĂ€itumist on vĂ”imatu prognoosida, kuna majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul transaktsioone. Ülevaatlikkuse tagamiseks agregeeritakse majandusĂŒksused sektoriteks ja ĂŒhelaadsed transaktsioonid agregaatideks.

Materiaalsed tunnused - inimĂ”iguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise Ă”iguse ĂŒldtunnustatud pĂ”himĂ”tete ja normide tĂ€itmine, seadusandja faktiline seotus pĂ”hiseadusega, inimvÀÀrikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt jne Õigus ja poliitika – Ă”igusega reguleeritakse poliitilist tegevust.
Majandustegevuses osaleja on kÀesoleva seaduse tÀhenduses pakendiettevÔtja, pakenditootja, isik, kes tarnib, toodab vÔi töötleb pakendimaterjali, kÀesoleva seaduse § 16 lÔike 2 alusel asutatud taaskasutusorganisatsioon, pakendijÀÀtmekÀitleja ning haldusorgan. Otsene viide sama seaduse sÀttele.
Menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult ĂŒle anda vĂ€hemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vĂ€hemalt kolmepĂ€evase vahega ja menetlusdokumenti ei ole vĂ”imalik kĂ€tte anda elu- vĂ”i Ă€riruumis viibivale muule isikule kĂ€esoleva seaduse § 322 lĂ”ike 1 vĂ”i § 323 kohaselt.

Maakleril on Ôigus maakleritasule alates tema vahendamise vÔi osutamise tulemusena lepingu sÔlmimisest. Kui maakleritasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalikku tavalist maakleritasu sellise lepingu vahendamise vÔi osutamise eest, selle puudumisel aga mÔistlikku tasu.
Menetluse kÀigus on kohtul Ôigus uurida kÔike fakte mida ta peab vajalikuks, lÔpptulemuseks on enamasti mingiotsus ja ki kohus leiab et on mingi inimÔiguste rikkumine (kui see Ôigus on konvi poolt kaitsust) siis kohus otsustab et kannataja pool et edaspidi tema seda Ôigust rikkuda ei tohi.
Missugused nÔuded on konkursil osalenud isikul konkursi korda rikkunud konkursi korraldaja vastu? Konkursikorraldaja otsustusi ei saa vaidlustada §1012 lg 2 kohaselt, sh konkursile mitte lubamist ega ka parima teo vÔi pakkumise vÀljavalimist, seda isegi juhul kui ta on konkursi korda rikkunud.

MÀÀruskaebus on esitatud seadusega ettenÀhtud nÔuete kohaselt ja tÀhtajast kinni pidades.
Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust vĂ”imalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vĂ€ltides ĂŒleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, jĂ€rgides haldusmenetluse ĂŒldpĂ”himĂ”tteid ja tagades menetlusosalise Ă”iguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.
Metodoloogia rakendamine on see, mis peaks meile andma uut teadmist millegi kohta. Ja see miski konkreetselt on ĂŒhiskond selle sĂ”na kĂ”ige laiemas tĂ€henduses. Kuid kui keegi ĂŒtleb, et me uurime ĂŒhiskonda, siis tekib kĂŒsimus, et mis asi see ĂŒhiskond siis on? Ehk ĂŒhest kĂŒsimusest tuleneb teine.

Millil on 4 pÔhjendust arvamuste paljususe kaitsmiseks: 1. mahasurutav arvamus vÔib olla Ôige, vÔi 2. sisaldada osa tÔest, 3. kui tÔde ei vaidlustata, vÔetakse see vastu kui eelarvamus, 4. kui arvamus muutub formaalseks dogmaks, siis kaotab see oma mÔju inimeste kÀitumisele.
Millisel mÀÀral on vabaduse piiramine Ôigustatud? Klassikalise nÀite arutlusest sel teemal leiame Inglise filosoofi John Stuart Mill'i (1806-1873) teoses "Vabadusest". Mill'i arvates on individuaalse sÔltumatuse tasakaalustamine sotsiaalse kontrolliga inimliku elukorralduse pÔhiprobleem.
MĂ€rigstamisteoorias on ka klassikalisest lĂ€henemisest edasi mindud ja hakatud eraldi vaatama seda osa, et mis toimub kurjategijaga pĂ€rast mĂ€rgi omaksvĂ”tmist? Alguses vaadati, kuidas ĂŒhiskond oma suhtumist muudab indiviidi, aga seejĂ€rel vaadatakse, et ka indiviidi suhtumine endasse muutub.

MÀÀratlemata Ă”igusmĂ”istega on tegemist siis, kui Ă”igusnorm piiritleb Ă”iguslike tagajĂ€rgede eeldused(abstraktsed teokoosseisu tunnused) vĂ€ga ĂŒldises plaanis. Subsumeerimisel peab normi rakendaja otsustama Ă”igusnormi poolt antud piirides, kas Ă”iguslike tagajĂ€rgede kohaldamise eeldused on olemas.
Msbp on ĂŒks lapse vÀÀrkohtlemise vorm, mida esimesena kirjeldas Inglise lastearst Roy Meadow aastal 1977. Sellise nime sai see hĂ€ire selle sarnasuse tĂ”ttu MĂŒnchauseni sĂŒndroomile, mis on hĂ€ire, kus inimene tahtlikult tekitab vĂ”i mĂ”tleb endale vĂ€lja haigussĂŒmptomeid.
Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Raied oetakse vĂ€hemalt ĂŒhte metsamaal tehtavatest jĂ€rgmistest töödest: 1) puude ja pÔÔsaste langetamist; 2) langetatud tĂŒvede laasimist; 3) tĂŒvede jĂ€rkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu.

Mihhail speranski - vene reformaator, Aleksander I nĂ”unik,, riigisekretĂ€r Aleksander I liberaalsed reformed Peale Paul I kĂ”rvaldamist ( valitses 1796-1801), sai troonile ta poeg Aleksander I, kelles segunesid liberaalse kasvatuse mĂ”jud konservatiivsuse ning kristliku mĂŒstitsismiga.
Ministeeriumid – pole juriidiline isik), mille kaudu riik funktsioneerib; tsiviilĂ”iguslikult riigiasutused toimivad riigi nimel; riigiasutuse kaudu toimib riigi valitsemine Riigi poolt hallatavad asutused – nt. Teater Vanemuine; ei tegele riigi valitsemisega, on aga riigi kĂ€es.
Monarh on riigipea, kellele kuulub kĂ”rgema riigivĂ”imu tĂ€ius (absoluutne monarhia) vĂ”i on monarh vĂ”imutĂ€ius piiratud (konstitutsiooniline monarhia). TĂ€napĂ€eval on paljudes riikides monarihid pigem rahvuse sĂŒmbolid, kui mingit poliitilist vĂ”imu omavad institutsioonid.

Ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. Kui umbusaldust on avaldatud tervele valitsusele vÔi peaministrile, siis lahkub ametist terve valitsus. Kui umbusaldust avaldati ministrile, lahkub ametist ainult see minister.
Monarhia on riigivalitsemise vorm, kus riigivÔim on koondunud pÀrimise teel eluaegse monarhi kÀtte, monarh on juriidiliselt vastutamatu ning kuna vÔim on pÀrilik, siis on monarh teistest riigiorganitest sÔltumatu ega vastuta kellegi ees. Monarh on ainuisikuline riigipea.
MaahĂ€rrad - algul Taani kuningad, siis Saksa Ordu ning Rootsi ja Vene valitsejad - taaskinnitasid LĂŒbecki Ă”iguse kehtivust Tallinnas, tunnustades sellega vormiliselt linna autonoomiat. Vastavalt sellele oli rael Tallinnas nii seadusandliku, tĂ€idesaatva kui ka kohtuvĂ”imu

Maksukohustuslane on rikkunud maksuarvestuse pidamise kohustust ja maksusumma on seepÀrast mÀÀratud teiste andmete alusel vÔi hindamise teel, siis vastavalt vÀheneb maksuhalduri tÔendamiskohustus ja suureneb maksukohustuslase koormus tÔendada, et maks on mÀÀratud valesti.
Meetodiks – kĂ€sk ja keeld TsiviilĂ”iguse printsiibid EraĂ”igus: esemeks – isikute vahelised varad ja isikute vahelised suhted; meetod – privaatautonoomia 1. Hea usu pĂ”himĂ”te Dispositiivsuse pĂ”himĂ”te – Ă”igus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nĂ€htud.
Mitmed lapsevanemad on pöördunud kohtu poole, et lapse toetamine teisele vanemale kohustuslikuks teha ning on andnud nĂ”usoleku alimentide maksmata jĂ€tmise avalikustamiseks. Ainetöö koosneb kahest osast, milles esimeses uuritakse ĂŒlalpidamiskohustuse seaduslikke regulatsioone.

Maksuhalduril on Ă”igus kontrollida kĂ”iki maksukohustuslase majandus- vĂ”i kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ĂŒlemÔÔtmisi.
MereÔiguse allikatest on tuntud Mereseadus, mida LÀÀnes teati kui Rhodose mereÔigust (Lex Rhodiae). Seadus reguleeris laevasÔitu, laevade prahtimist, vastutust avarii puhul, kahjude jagunemist jne, osa sellel allikal pÔhinevaid norme olid Euroopas kasutusel veel 15. sajandil.
Miinus on see, et kui mehaanilise tööjaotuse puhul tunnevad loojad end produkti tĂ€ieĂ”iguslike loojatena, siis orgaanilise tööjaotusega seda vĂ”imalust esineb harva – produkt on kollektiivse töö looming; igaĂŒhel on panus, aga see pole ainult tema produkt.

MittetĂ€ielik kohustus – kohustus, mida vĂ”lgnik vĂ”ib tĂ€ita, kuid mille tĂ€itmist vĂ”lausaldaja nĂ”uda ei saa. HasartmĂ€ngust tulenev kohustus – lĂ€hen mĂ€ngima illegaalses kohas ja kaotad suuri summasid ja kuna tegelikult ei olnud Ă”igus seda korraldada, siis ei pea maksma.
MĂ”nes riigis on pĂ”hiseadusesse lĂŒlitatud nn igavesi norme, mida pĂ”hiseadus ise selgesĂ”naliselt keelab muuta (Nt Saksamaal föderaalriikluse pĂ”himĂ”te). Ajutistest normidest eristatakse: Üleminekuaja normid, mis reguleerivad ĂŒleminekut vanalt pĂ”hiseaduselt uuele.
Maakohtud – Harju, PĂ€rnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud – Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, PĂ€rnu, JĂ”hvi) 27) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus.

MittevĂ€listavad dilemmad EHK DILEMMAD LAUSEARVUTUSE AJASTUL Paragrahvi alguses peatusime korraks asjaolul, et omaaegse liigitava sĂŒllogismi on tĂ€napĂ€eval suurel mÀÀral asendanud disjunktiivne sĂŒllogism, st vĂ€listava disjunktsiooni asemel on kasutusel harilik disjunktsioon.
Maksuhalduril on Ă”igus otsustada, kas ta nĂ”uab intresse sisse koos maksusummaga vĂ”i eraldi, kuid ta peab arvestama seda, et intressi ei saa sisse nĂ”uda enne maksusumma tasumist vĂ”i sissenĂ”udmist. IntressinĂ”ude esitamisel kehtib ĂŒheaastane aegumistĂ€htaeg, seda
Maksukohustuslasel on Ôigus tulevikus tekkivate rahaliste kohustuste tÀhtaegse tasumise kindlustamiseks teha maksuhaldurile makseid enne rahalise kohustuse tasumise tÀhtpÀeva vÔi jÀtta muul viisil tekkinud tagastusnÔue (§ 33) tulevaste rahaliste kohustuste katteks.

Millisel kujul on keelatud (Artikkel 4); ‱ Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi vĂ”i julma, ebainimlikku, tema vÀÀrikust alandavat kohtlemist vĂ”i karistust (Artikkel 5); ‱ Kedagi ei vĂ”i meelevaldselt vahistada, kinni pidada vĂ”i pagendada (Artikkel 9); 24
MittetÀielik kohustus - kohustus,mille vÔlgnik vÔib tÀita, kuid mille tÀitmist ei saa vÔlausaldaja temalt nÔuda(hasartmÀngust, kÔlbeline kohustus, mittetÀieliku kohustuse tÀitmise tagamiseks vÔetud kohustus, kohustus, mille mittetÀielikkus on seaduses ette nÀhtud
Mesi on Ă”igusaktiga mÀÀratletud kui „looduslik magus aine, mida toodavad mesilased taimede nektarist ja elusate taimeosade ning neist toituvate putukate eritistest 
”. Seega on mesi juba oma olemuselt naturaalne toode ja ei saa olla mittenaturaalset

Muud organid – nt ametnik rahatrahvi ja distsiplinaarkaristuse; töövaidluse korral töövaidluskomisjon jne. Kuid lĂ”pliku otsuse langetab ikkagi kohus, kuna kĂ”igi Ă”igusemĂ”istmise funktsione tĂ€itvate isikute otsused ei ole lĂ”plikud ja neid saab vaidlustada.
Menetlusosalisel on vÔimalik taotleda 30 pÀeva jooksul pÀrast lahendi jÔustumist lahendi teinud esimese astme kohtult menetluskulude summalist kindlaksmÀÀramist. Koos taotlusega tuleb esitada ka menetluskulude nimekiri ning vajadusel kulutusi tÔendavad tÔendid.
MitmetĂ€henduslikkus on omane juba avalikule ĂŒlesandele kui Ă”iguslikule kategooriale (ĂŒlesanne-valdkond, osaĂŒlesanded). PS nĂ€eb teatud ĂŒlesannete osas tĂ€itjana nii riiki kui ka KOVĂŒ, st teatud avalik ĂŒlesanne kuulub ĂŒheaegselt nii riigi kui ka KOV huvi- sfÀÀri.

Marginaalne isiksus – indiviid, kes on kaotanud oma endise sotsiaalse staatuse, mis vĂ”tab Ă€ra vĂ”imaluse tegeleda harjumuspĂ€rase tegevusega, osutades seejuures vĂ”imetuks adapteeruma selle kihi sotsiaalkultuurilisse keskkonda, mille raamidesse ta formaalselt kuulub.
MassihĂ€vitus - vĂ”i muu relva vĂ”i nende oluliste komponentide vĂ€ljatöötamise, valmistamise, sĂ€ilitamise, omandamise, edasiandmise, mĂŒĂŒmise vĂ”i muul viisil kasutamiseks andmise vĂ”i pakkumise eest – karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.
Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kĂ”lbluspĂ”himĂ”tted, mis reguleerivad inimeste kĂ€itumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi (nt inimkond; rahvas; hĂ”im; sotsiaalne kiht) piires, on vÀÀrtustatud selle sootsiumi poolt pidevalt toimiva sĂŒvamotivatsioonina.

Maksuhalduril on Ôigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvÔlg 48 tunni jooksul korralduse kÀttetoimetamisest arvates, kui maksuhalduril on pÔhjendatud kahtlus, et vÔla sissenÔudmisega viivitamise korral muutub vÔla sissenÔudmine vÔimatuks.
Mingi kĂŒsimus on seadusest erinevalt reguleeritud kahepoolse lepinguga, pole vaja seadust kehtetuks tunnistada. Nimelt kehtestab kahepoolne vĂ€lisleping seadusest erandeid ainult lepingupoolte vahekordades. ÜlejÀÀnute suhtes kehtib seadus vĂ”rdsetel alustel.
MittenÔustumisel on Ôigus pöörduda kohtu poole; b) kui riikliku jÀrelevalve teostamise Ôiguslikuks vormiks on protest, ei saa jÀrelevalveorgan langetada iseseisvalt otsust Ôigusakti vÔi toimingu seaduslikkuse kohta, vaid peab vastava protestiga pöörduma

Monokraatne organ – avliku vĂ”imu funktsiooni on volitatud tĂ€itma ĂŒks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ – avaliku vĂ”imu funktsiooni on volitatud tĂ€itma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan – seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul.
Moraalinorm — eriliselt stabiilne kĂ”lbluspĂ”himĂ”te, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi (nt inimkond; rahvas; hĂ”im; sotsiaalne kiht) piires, on vÀÀrtustatud selle sootsiumi poolt pidevalt toimiva sĂŒvamotivatsioonina.
Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: ‱ kinnistusraamatut; ‱ abieluvararegistrit; ‱ registriosakond, kus peetakse Ă€riregistrit, mittetulundusĂŒhingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut.

Majandusvöönd on vĂ€ljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega kĂŒlgnev mereala, mille kohta kehtib Ă”iguslik erikord, mille jĂ€rgi rannikuriigi Ă”igusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide Ă”igusi ja vabadusi reguleeritakse ÜRO mereĂ”iguse konventsiooniga.
MĂ”juvaks pĂ”hjuseks on seaduses nimetatud lisaks VÕS § 196 lg-s 1 nimetatud asjaoludele ka kohustuse rikkumist (VÕS § 196 lg 2). Siiski ei pea mĂ”juv pĂ”hjus olema tingimatult seotud kohustuse rikkumisega, vaid vĂ”ib tuleneda isiklikest vĂ”i avalikest huvidest.
MĂ”juvatel pĂ”hjustel on lubatud kohelda erinevalt (Nt. Naiste parlamendis esindatuse suurendamiseks kehtestati suuremaid eelistusi naistele) ïŹ proportsionaalsuse pĂ”himĂ”te s.t eesmĂ€rgi saavutamiseks rakendatav vahend ei tohi isiku jaoks olla ĂŒlemÀÀra koormav.

Materiaalne teooria – rakendab riigikohus, eesotsas riigikohtu pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relvalve kolleegium - sisaldab ĂŒldkohustuslikke kĂ€itumisreegleid, norm, mis loob Ă”igusi ja kohustusi konkreetselt mÀÀratlemata ringile - abstraktne hulk juhte - HMS § 88
Mittevaralised on nt autorsus, millega vĂ”ivad kaasneda varalised Ă”igused/kohustused. KriminaalĂ”iguses vĂ”ib olla objektiks inimese elu ja tervis, omand, moraalsed kategooriad. Õigussuhte sisuks on subjektide subjektiivne Ă”igus ja juriidiline kohustus.
Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse Àriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond.

MĂ”lemal poolel on Ă”igus abielu sĂ”lmimisel valida kas:  ĂŒhiseks perekonnanimeks ĂŒhe abikaasa perekonnanimi;  sĂ€ilitada oma abielueelne perekonnanimi;  vĂ”i lisada oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa soovil teise abikaasa perekonnanimi.
MĂ”nes vallas on kaks kooli ja esimesse klassi lĂ€heb ainult kaks Ă”pilast, siis ei oleks ju mĂ”tet kahte suurt kooli ĂŒlal pidada vĂ”i kuidas? Toimub ka pidev elanikkonna vananemine ja seetĂ”ttu on vĂ€hem neid, kes töötavad ja valda raha sisse toovad.
MaaĂ”iguses – kogu vara on mehe nimel - kui mees pĂ€randab maja naisele – tuleb maksta pĂ€randimaksu LinnaĂ”iguses on varaĂŒhisus – tuleb kindlaks teha, milline on mehe ja milline naise osa ja pĂ€randimaksu tuleb maksta ainult poole maja pealt

Msbp on ĂŒks laste vÀÀrkohtlemise vorm, kus hooldaja vigastab tema hoole all olevat last vĂ”i nĂ”uab lapsele ohtralt meditsiinilisi teste ja ravi, mille kĂ€igus tekib lapsele kahju, olematu, vĂ€ljamĂ”eldud vĂ”i liialdatud seisundite tĂ”ttu.
Mudeli kujunemine on valgustusperioodist. Mudeli pooldajad on siiral arvamusel, et ĂŒhiskonda on vĂ”imalik teha paremaks sellega, et lihtsalt ĂŒhiskonna liikmetele anda teavet, et milline kĂ€itumine ĂŒhiskonna kui terviku jaoks kĂ”ige ratsionaalsem oleks.
Mehe eriĂ”igused – perekonnapea, nĂ”uda naiselt sĂ”nakuulekust, kui naine keeldus, oli soodus lahutamiseks, kohustus pidada naist ĂŒleval, mehel Ă”igus mÀÀrata elukoht, Ă”igus nĂ”uda toetust haiguse puhul, mees vĂ”is keelustada naisel tööle minna.

Mediatsioon tÀhendab vaidluse lahendamise menetlust, mille puhul vaidlevad pooled paluvad vahendajal ehk mediaatoril anda sÔltumatu hinnangu probleemile, abistada pooli lÀbirÀÀkimistel lahenduse leidmiseks ja pakkuda vÀlja Ôiglane lahendus.
Maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum vĂ”i isikuteĂŒhendus, kes on selles liikmesriigis kĂ€ibemaksuga maksustamiseks registreeritud ning kelle maksukohustused vastavad piiratud maksukohustuslase maksukohustustele.
Molotov – Ribbentropi paktile ja nende salajastele lisaprotokollidele, millega Kesk- ja Ida- Euroopa jagati kahe suurvĂ”imu vahel mĂ”jusfÀÀrideks ning mille jĂ€relmina oli Eesti sunnitud 28. septembril alla kirjutama nn baaside lepingule.

Metsik inimene on suuteline tegema vĂ€ga palju sellist, mida tĂ€napĂ€evased inimesed enam ĂŒldse ei jĂ”ua. Et metsmehel polnud kirvest, suutis ta kergesti murda oksi paljaste kĂ€tega, et tal polnud hobust, seetĂ”ttu suutis ta joosta vĂ€ga kiiresti.
Moraalinormide toime on pĂ”himĂ”tteliselt universaalne ja hĂ”lmab praktiliselt kĂ”iki teovĂ”imelisi inimesi. Moraalinormide autoriteet tugineb austuse alusele – vĂ”etakse omaks eeskĂ€tt kui sotsiaalne vÀÀrtus, mille pinnalt tekib sotsiaalne kohustus.
MaapĂ€ev - kompetentsi kuusus- kaitse korraldamine vĂ€lisvaenlaste vastu; maahĂ€rrade omavaheliste tĂŒlide lahendamine; maahĂ€rrade seisuste ja linnadevaheliste kĂŒsimuste lahendamine; talupoegade kĂŒsimuste lahendamine; usulised kĂŒsimused.

Mitteoluline osa - Asja mĂ”tteline osa - tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust vĂ€ljendatakse murdosana asjast. Nt. mĂŒĂŒakse murdosa kaasomandis olevast asjast (Ă€riosalus). Asja reaalosa - tegelikkuses piiritletud (nt. ridaelamu boks).
MaapÔueseadus - sÀtestab maapÔue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning pÔhimÔtted eesmÀrgiga tagada maapÔue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasÀÀstlik kasutamine. Kaevandamisseadus JÀÀtmeseadus Maaparandusseadus Metsaseadus
Menetluse kĂŒsimused – isikut tuleb kohelda alati subjektina, ĂŒkski menetlus ei tohi ĂŒlesehitatud olla nii, et inimest sĂ”idetakse ĂŒle vĂ”i ta asetatakse vĂ€ljapÀÀsmatusse olukorda (ta ei leia lahendust vĂ”i ei saa pöörduda kuhugi abi paluma).

Missugustel juhtudel on VÕS § 1018 lg-s 1 sĂ€testatud eeldustest tulenevalt vaja tuvastada, kas KAA vastas soodustatu huvile ja tema eeldatavale tahtele ja mis asjaolude alusel tuvastatakse soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui Ă”igustatud KAA eeldus?
Muudatus on selles, et olgugi, et tarbijamĂ€ng on endiselt hasartmĂ€ng, ei loeta teabe avaldamist kaubandusliku loterii kohta enam hasartmĂ€ngu reklaamimiseks, mistĂ”ttu vĂ”ib nĂŒĂŒd ka kutsuda inimesi ĂŒles kaubanduslikus loteriis osalema.
Materiaalne karistusseadustik – karistusseadustik, annab eeldused ja sisu 2. formaalne karistusseadustik – menetlusseadustik, regulatiivne 3. KriminaaltĂ€itevĂ”igus – regulatiivne, sĂ€testab reeglid kuidas mat. Õ sisu tuvastada ja kuidas seda kohaldada.

Mee nimetuses on lubatud viidata mee botaanilisele pĂ€ritolule, nĂ€iteks „Õiemesi”, „Lehemesi”. Lubatud on mee nimetusele, vĂ€lja arvatud pagarimesi ja filtreeritud mesi, lisada teavet Ă”ite vĂ”i taimede kohta, millelt mesi on saadud.
MaterjaalĂ”igusnormiks on nĂ€iteks EhS §24 lg 1 p 1, mis ĂŒtleb,et ehitusloa vĂ€ljastamisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta esitatavatele nĂ”uetele, lĂ€hteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule vĂ”i projekteerimistingimustele.
Menetlusnorm - mÀÀravad Ă€ra, millised on menetlusnĂ”uded . ( nt : “Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele vĂ”imaluse esitada kirjalikus, suulises vĂ”i muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuvĂ€ited.

Mittededuktiivseteks ehk induktiivseteks. Kui induktiivse jÀreldamise reeglitest on lubatud erandid ja kÔrvalekalded, siis on oluline uurida ja mÀÀratleda, millised erandid ja kÔrvalekalded, mil mÀÀral ning millistel tingimustel on lubatud.
Maksuhalduril on Ôigus peatada tagastusnÔude tÀitmine, kui maksukohustuslane pole tagastusnÔude tÀitmise tÀhtpÀevaks esitanud maksudeklaratsiooni (§ 85). Maksuhalduril on Ôigus nÔuda maksuvÔla tasumise ajatamise korral tagatist.
Menetuslik immuniteet – isikud nimetati ametisse (Riigikoguliikmed, president, valitsuse liikmed jne – enamusehÀÀltega vĂ”idakse Ă€ra vĂ”tta immuntieedi – siis on tavaline menetlus) , kuid immuniteet kehtib vaid ametiajal – kaitseb neid.

Mertoni nurjumis - e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmĂ€rke traditsiooniliste (ĂŒhiskonnas aktsepteeritavate) vahenditega. Tema kĂ€itumist suunab pettumine, ettevĂ”tmiste nurjumine.
Monarhiale on iseloomulikud: A 1) vÔimu allikas jumalikku pÀritolu vÔi monarh kui riikluse idee kehastus; 2) riigipea absoluutne vÔimutÀius - seadusandlik, tÀidesaatev, kohtuvÔim monarhil; 3) riigipea vÔimupÀdevus on pÀritav.
Mahust ehk sellest kui palju toodetakse, nĂ€iteks ruumide rent Piirkulu MC – on ĂŒhe toodanguĂŒhiku juurdetootmisel lisandunud kulu rahaĂŒhikutes Keskmine kulu AC – nĂ€itab kulu tooteĂŒhiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel

MĂ€rgib i - le sulgudes jĂ€rgnev a – kui kĂ”ik S on P, siis on ju ilmne, et on vĂ€hemalt ĂŒks S, mis on P, st et tĂ”ene on ka osajaatav vĂ€ide „MĂ”ni S on P”. Kahel viimasel juhtumil ei saa vastav ĂŒldjaatav vĂ€ide tĂ”ene olla.
MÀÀruste liigid - intra legem mÀÀrusi ehk seadusi tĂ€psustavaid mÀÀrusi, praeter legem mÀÀrusi ehk seadusega kĂ€sitlemata valdkondi reguleerivaid mÀÀrusi ning contra legem mÀÀrusi ehk seadusi muutvaid vĂ”i tĂŒhistavaid mÀÀrusi.
Maakohtu esimees - ametisse mÀÀratud viieks aastaks (max 2 ametiaega). Valitakse oma ringkon Ringkonnakohtu esimees - nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks (max 1 ametiaeg). Riigikohtu esimees – nimetatakse ametisse ĂŒheksaks aastaks.

Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni jÀrgi kohustustehinguteks ja kÀsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille pÔhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka vÔlasuhte rajamine.
Mitterahaline – Ă”igus nĂ”uda va kui nĂ”ude esitamine ei ole lubatud VÕS § 108 lg-s 2 toodud alustel TĂ€itmisnĂ”ude sisu: TĂ€itmine (mittetĂ€itmise korral) Parandamine vĂ”i asendamine (mittekohase tĂ€itmise korral (VÕS § 108 lg 6)
Muidugi probleeme — nii nĂ€iteks on Vabariigi Presidendi ja tĂ€itevvĂ”imu vahel tekkinud korduvalt lahkarvamusi Eesti kaitsevĂ€e juhataja sobivuse ĂŒle oma ametikohale. Riigikaitset reguleerivates seadustes on pĂŒĂŒtud vastutuse jaotust

MĂŒnsterberg – juristide kohtute asemel tulevad psĂŒhholoogide kohtud – tunnistajate taju erinevus (aeg, heli, vĂ€rv). Ükski inimene ei sĂŒnni kurjategijaks, kuid ĂŒhiskond soodustab oma tegevusega temast kurjategija kasvamist.
Mitmes riigis on loodud ĂŒhendusi, mille eesmĂ€rk on lihtsama keelekasutuse populariseerimine ja selle kasutamise vajalikkuse ja kasulikkuse rĂ”hutamine. Kuid on vaja mĂ”elda ka nn sisuliste lahenduste peale olukorras, kus me oleme.
Maakohtud on ainukesed kohtud, kus asuvad osakonnad: 1) kinnistusosakond- peetakse kinnistusraamatut, kinnisvara kohta infot, abieluvararegister (abieluvaraleping). 2) registriosakond- Àriregister- seal peetakse Àriregistrit.

Maksustamisperiood on kalendriaasta. Kui vÀikelaev on registreeritud pÀrast maksustamisperioodi algust, maksustatakse see alates registreerimisele jÀrgnevast kuust proportsionaalselt maksustamisperioodi lÔpuni jÀÀnud kuude arvuga.
Mario rosentau on seisukohal, et temaatiline reduktsioon “nĂ€ib olevat enam Ă”igustatud siis, kui uuritava asja kohta on olemas vĂ€ljakujunenud koolkonnad ja teooriad, ent ponnistustele vaatamata esinevad vastamata kĂŒsimused”.
Merton – teooria lĂ€htub anoomia teooriast, aga eriti rĂ”hutab tema seda, et kurjategijaks saab inimene seetĂ”ttu, et ĂŒhiskonnas traditsiooniliste vahenditega ei saa inimene oma eesmĂ€rke realiseerida – lĂ€bipĂ”rumine.

Moodusta pÔlvest - pÔlve pÀritu, omavad lÀhemad sugulased ja abikaasa siiski olulist mÔju pÀrandaja SeadusjÀrgsete pÀrijate kindlaksmÀÀramisel on oluline meeles pidada, et ajaloolistel pÔhjustel tuleb varalisele seisundile.
Mitteehtsate tegevusetusedeliktid on sellised, kus koosseis ei kirjelda tegevusetust tedu kui sellist. Siia kuuluvad kĂ”ik sĂŒĂŒteod, mida on vĂ”imalik toime panna nii tegevuse kui tegevusetusega. Miiteehtne tegevusetusdelikt on alati materiaalne.
Motivatsioon - on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete sĂŒsteemide eesmĂ€rgipĂ€rane aktiivsus. Vajaduste rahuldamise programm tingib ajju saabuva info sihipĂ€rase filtreerimise vĂ”i kindlakujulise struktureerimise.

MĂ”lemad eeldused on tĂ”esed, on tĂ”ene ka tulem ÂŹp. Seega oleme tĂ”estanud, et (p → q), ÂŹq ⊹ ÂŹp. Tingiva vĂ€itega modus tollens’i korral tĂ”esustabeli meetod ei sobi, selle kehtivust peab tĂ”estama traditsioonilisel moel.
Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad: 1) kinnistusosakond – kinnistusraamat, abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid) 2) registriosakond – peetakse Ă€riregistrit (töötavad kohtuniku abid)
Madison - neljas USA president, ĂŒks juhtivatest tegelastest Ühendriikide keskvalitsuse loomisel, etendas 1787. aasta konsitutsioonikonvendis nii tĂ€htsat osa, et ajaloolased kutsuvad teda tihtipeale pĂ”hiseaduse isaks.

Maksukohustuslasel on Ôigus taotleda revidendi taandamist Maksukohustuslasel vÔi tema esindajal on Ôigus revisjoniaktiga tutvuda ning selles toodud asjaoludega mittenÔustumise korral nÔuda revisjoniaktile eriarvamuse lisamist.
MittetulundusĂŒhingute seaduses on nimetatud kolme liiki organeid: perioodiliselt tegutsevat juhtorganit, alaliselt tegutsevat juhtorganit ning revisjonikomisjoni. Perioodiliselt tegutsev juhtorgan on ĂŒhenduse esinduskogu, tema kĂ”rgeim organ.
MittetĂ€ielik kohustus on kohustus mille tĂ€itmist ei saa nĂ”uda, kuid juhul kui see kohustus on tĂ€idetud ei saa tĂ€idetut ka tagasi nĂ”uda alusetu rikastumise sĂ€tete alusel VÕS §4 – seaduses on mÀÀratud mittetĂ€ielik kohustus.

Muudatus on jĂ€rgmine: “matusetoetust makstakse isiku surma korral, kelle viimaseks elukohaks rahvastikuregistri andmetel oli ........ vald;“ . Muudatus viidi sisse siseriiklike dokumentide nimetuste muutumise tĂ”ttu.
MÔÔdupĂ€rasus – Keskmise maja veega ĂŒlelaskmine tooks kaasa maja tĂ€ieliku kahjustuse, kuna vesi tungib igalepoole soojustusse ning seinte vahele kus vĂ”ib tekkida hallitus ning samamoodi tekitada suurt kahju majaomanikule.
Mittenormatiivne Ă”igusakt ehk ĂŒksikat on selline akt, mis annab subjektiivsed Ă”igused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile vĂ”i tĂ€pselt mÀÀratletud subjektide ringile. SeetĂ”ttu nim neid ka individuaalsemateks Ă”igusaktideks.

Meestelt 65 - aastaseks saamist ja vĂ€hemalt 25-aastast pensioniĂ”iguslikku staaĂŸi, naistelt vastavalt 55 ja 20. Tegelikkuses saab Riigikogu liige teatud juhtidel pensionile ka varem ja seda on kĂŒllalt palju kasutatud.
Monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhi pÀdevus on kindlaks mÀÀratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik vÔim kuulub parlamendile ja tÀidesaatev vÔim valitsusele.
Menetlusdokumendi kĂ€ttetoimetamine on dokumendi ĂŒleandmine saajale selliselt, et saajal oleks vĂ”imalik dokumendiga oma Ă”iguse teostamiseks ja kaitsmiseks Ă”igeaegselt tutvuda ning ĂŒleandmine tuleb seaduses sĂ€testatud viisil fikseerida.

Medikamentoosne ravi - Ă€revus, depressioon; kropsĂŒhhoteraapia- krooniline stress; situatsioonilise stressi puhul toetav nĂ”ustam, elukoha/töökoha muutmise soovitus; kĂ€itumishĂ€iretega seot faktorid- sĂ”ltuvushĂ€ire ravi.
Monarhia – kuningas tĂ€itevvĂ”imu juht ning seadusega ettenĂ€htud volitused, ĂŒldiselt kuningal seadusandlik algatus vĂ”ime, parlament vĂ”ttis ainult vastu vĂ”i lĂŒkkas tagasi, parlamentaarne debatt on tundmatu.
Maksukohustuslasel on Ôigus nÔuda tagantjÀrele vaatluse kirjalikku pÔhjendamist. Maksukohustuslasel on Ôigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende vÔimaliku maksustamisalase tÀhenduse kohta.

Minores – 14-25, soodustused teatud tehingutes b. puberes maiores – 25-.... iseseisvad, ei vaja esindajat Impeeriumi ajal muudeti seda vanusepiiri, mÀÀrates naiste teovĂ”imelisuse vanuseks 18. ja meestel
Menetlustehnika on kriminalistika eriosa, mis kÀsitleb eriliigiliste kuriteojÀlgede kujunemist, nende avastamist ja kÀitlemist kohtulike tÔenditena, siia kuuluvad mitmesugused tehnikavahendid ja kasutamisvÔtted.
Mitmepoolne tehing on tĂŒhine, vĂ€lja arvatud juhul, kui alaealine tĂ€itis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks vĂ”i vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja vĂ”i viimase nĂ”usolekul kolmas isik.

Maksuhaldur on maksude tasumise Ôigsuse kontrollimisel ja maksusumma mÀÀramisel kohustatud arvestama kÔiki asjas tÀhendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vÀhendavaid asjaolusid.
Mkm - ile Registriandmete muutmine ‱ Andmete muutumisel tuleb viivitamata esitada avaldus Ă€riregistrile. ‱ Kandeavalduse : - esitab juhatus - lisatakse vajalikud dokumendid ( nt. ĂŒldkoosoleku otsus
MĂ”neti on ĂŒhtse Ă”igussĂŒsteemi loomine vajalik: kuna sĂ”lmitakse ĂŒha rohkem internatsionaalseid eraĂ”iguslikke lepinguid, siis on oluline panna paika ka rahvusvahelised normid, nĂ€iteks lepinguĂ”iguses.

MÔni vanavanem on surnud, siis ka tema osa (PÀrS § 16 lg 1 p 3). Tavalise sisustuse esemeteks on nÀiteks mööbel, raamatud, kodutehnika, vaibad, aga ka toidunÔud, muruniiduk ja muud kodu jaoks mÔeldud asjad.
Martindale - loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja vÀikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja vÔimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Menetlusdokument on adressaadile kÀtte toimetatud (kohtule on tagastatud sellekohane kÀttetoimetamisteatis). Kuid menetlusdokumendi saab kohtutÀituri vahendusel kÀttetoimetatuks (kohtutÀituri tasu maksmise tÀhenduses) lugeda ka siis, kui kohtutÀitur on oma menetlusdokumendi kÀttetoimetamisele suunatud tegevusega tÀitnud need eeldused, mida TsMS § 317 nÀeb ette dokumendi avalikuks kÀttetoimetamiseks.

Menetlusnormid - Lihtmenetluse kohaldamisel vÔivad kohtualune, kaitsja vÔi alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Meremees on selline isik, kes viibib tihti merel, ta on seal asja pÀrast, nimelt selle pÀrast, et ta peab töötama ja ta peab laeval töötama ja.... 5. Positiivse termini definitsioon peab olema jaatav.
MiinimumpĂ€evamÀÀra suuruseks on 50 kr. Alaealisele on rahaline karistus 30-250 pĂ€evamÀÀra ja juriidilisele isikule 50 000 – 250 000 000 kr. Vangistus fĂŒĂŒsilisele isikule 30 pĂ€eva kuni 20 aastat vĂ”i eluaegne vangistus.

Millisel viisil on kĂ”ige Ă”igem, vĂ”imalik ĂŒhel juhul seaduse abil sidudes end tugevalt seadusega ja teisel juhul ka seaduse abil, kuid mitte end tugevalt seadusega sidudes, jĂ”uda Ă”igusele vastava otsustuseni.
Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kÔrgema riigivÔimu kuulumine monarhile, kes omandab vÔimu pÀrimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on ainuisikuline riigipea.
MÀlujÀlgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks (taju, kujutlus, mÔtlemine). Tuleb eristada mÀlus olemasolevat (available) informatsiooni ligipÀÀsetavast informatsioonist.

MĂ”lemad kĂŒljed on esindatud. 3. PĂ”hilised pĂ”hiĂ”iguste kandjad – fĂŒĂŒsilised isikud a. PĂ”himĂ”te on sĂ€testatud §9 lg 1 – see tĂ€hendab, et kĂ”ik inimesed fĂŒĂŒsiliste isikutena on pĂ”hiĂ”iguste kandjad.
MÔnd probleemi on esimest jÀrku predikaatloogika abil vÀga ebamugav vÔi suisa vÔimatu vÀljendada, nt Leibnizi identsuse printsiip: kaks objekti a ja b on identsed parajasti siis, kui neil on samad omadused.
Majandusalase sĂŒĂŒteona on karistatav maksujĂ”uetuse pĂ”hjustamine, maksude vÀÀrarvutus, salakaubavedu, rahapesu, konkurentsi kahjustav kokkulepe, konkurentsi kahjustav koondumine, sĂŒĂŒteod vÀÀrtpaberiringluses jms

Manus iniectio tĂ€hendab otsetĂ”lkes jĂ”u vĂ”i "kĂ€e asetamist“. Seda terminit kasutatakse sĂŒĂŒdistatava kohtusse „mitte ilmumise“ korral kui teda sunnitakse „jĂ”u kasutamisega“ preetori ette minema.
MĂ”m - id vĂ”ivad viidata ka meta-juriidilistele normidele ja mastaapidele (teaduse, tehnika tase, head kombed). Teatud juhul on h-l vaba otsustusruum, mida kohtutel ei ole vĂ”imalik ĂŒle kontrollida.
Mee nimetusele on lubatud lisada teavet (vĂ€lja arvatud pagarimesi ja filtreeritud mesi) mee piirkondliku, territoriaalse vĂ”i topograafilise pĂ€ritolu kohta juhul, kui mesi pĂ€rineb ĂŒksnes nimetatud kohast.

Mitmed Ôigused on piiratumad vÔi hoopis vÀlja jÀetud, nt propaganda keeld, selleks et ei saaks kedagi karistada inimÔiguste rikkumise eest, kui ta avalikult propageerib, et tuleb vÔidelda Iisraeli vastu.
MittetulundusĂŒhingute eesmĂ€rkideks on hariduse, tervishoiu, ja hoolekande arendamine, kultuuri, spordi ja meelelahutuse haarastamine, usukultuse teenimine, kutseĂ”iguse kaitsmine, muude mittetulunduslike eesmĂ€rkide saavutamine.
Mittevastavus on ilmselge. Organ ei saa öelda, et ĂŒldise pĂ€devuse puudumise tĂ”ttu ei saa kĂŒsimust lahendada. Samas ei ole olemas ĂŒhtegi ĂŒldpĂ€devusega organit, mis lahendaks probleemid, mida teised ei

Maakohus on otsuses mĂ€rkinud, et osaĂŒhingul on kohustus vĂ”tta pandipakendeid vastu mĂŒĂŒgikohas vĂ”i selle vahetus lĂ€heduses ning selle kohustuse tĂ€itmiseks on sĂ”lmitud leping MTÜ-ga Taara Liit.
Mitte unustada – kĂ”ikidel nendel juhtudel lisaks sellele, et nad vĂ”ivad ise teha tehinguid, vĂ”ib keegi nende eest teha tehinguid AGA arvestades perekonnaseaduse §99 ja 100 toodud piirangute/keeldudega.
MÀrtsiks ehk kolmapÀevaks. Ja kuna KTLS § 18 (3) jÀrgi tuleb hoiatusstreigist tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 pÀeva, siis KOV-l ja tööandjal on alates kolmapÀevast kiri olemas.

Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses (AÕS § 96 lg 4) ● Asja ei saa omandada, kui hĂ”ivamine on seadusega keelatud vĂ”i valdusse vĂ”tmine rikub teise isiku Ă”igust asi hĂ”ivata.
Mischna – /heebrea k. kordus/, nn “suuline Ă”petus”. TĂ€hendab siinkohal vanade seaduste (VT) tavaĂ”iguslikult, esmalt suuliselt laiendatud kordust, kust tulenes ka nimetus “suuline Ă”petus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Menetluskulud on hagimenetlusega ja hagita menetlusega seotud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvÀlised kulud (TsMS § 138 lg 1). Menetluskulud kannab menetluse algatamist vÔi muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; isik, kes on kulud vÔtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega vÔi kokkuleppega; isik, kelle kanda jÀÀvad menetluskulud kohtulahendi alusel, vastavalt TsMS § 146 toodule.

MÀÀratlus bes - is - lk 58 – vallas- ja kinnisvarade kogu, Ă”iguste ja kohutuste kogu Lamav pĂ€rand – juriidiline isik; pĂ€randi ĂŒleminek on aktiivne – see, kes pĂ€rib, peab ka selle vastu vĂ”tma.
Makrotase – vaadatakse ĂŒhiskonda ĂŒldiselt, kĂŒsitakse millepĂ€rast selles ĂŒhiskonnas on selline kuritegevuse tase, kuidas ĂŒhiskonda iseloomustavad tunnused seonduvad kuritegevuse nĂ€itajatega.
Mandataar - kĂ€sundi tĂ€itja, on kohustatud ĂŒl tĂ€itma kĂ€sundaja juhiste kohaselt heaperemeheliku hoolsusega;ta peab andma atu oma tegevusest ja andma kĂ€sundajale ĂŒle kĂ”ik lepingu alusel saadu.

MastaabisÀÀstu on vÔimalik leida tootmisfunktsiooni abil: tootmisfunktsion tuleb korrutada mingi konstandiga ja vaadata, kas tulemus on esialgsest tootmisfunktsioonivÀÀrtusest suurem rohkem arv kordi.
Maapersaare - Luiga, lk. 123). Et Kaarma ja Maapersaare on maalinnad, vÔib oletada, et ka ligemalt tÀhendamata harjulaste kindlustused olid vahest rutuliselt puukaitsega varustatud vanad maalinnad.
Moraal on ĂŒhiskonna teadvuse ĂŒks vorm, mis kinnitab sotsiaalse tegelikkuse eetilisi omadusi, milleks on nĂ€iteks headus ja au. Moraal mÀÀrab inimese kohustused inimeste ja ĂŒhiskonna suhtes.

Mudeli puhul on probleemiks vahendid ja eesmĂ€rk (kuues ja seitsmes tees). Palju on kĂ”hklusi tekitanud see, et kas on olemas ĂŒldse selliseid vahendeid, millega Ă”nnestuks inimeste ĂŒmberkasvatamine.
MĂ”lemad vanemad on ka vanemate lahuselu korral lapse seaduslikuks esindajaks ja neil mĂ”lemal on Ă”igus otsustada last puudutavate oluliste kĂŒsimuste ĂŒle, sh anda nĂ”usolek lapse vĂ€lisriiki viimiseks.
MajandusĂ”petus – Ă”petus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt erinevaid valikuid piiratud ressursside olukorras, pĂŒĂŒavad igaĂŒks eraldi saavutada maksimaalset heaolu ja rikkust.

Maakohus a - d lÔivu tasumisest siiski ei vabasta ja lÔpuks tasub A selle Àra. SeejÀrel esitab aga B taotluse, et nÔuda A-lt B eeldatavate kulude katteks kohtu deposiitkontole 100 000 krooni.
Makstavatest hĂŒvitustest on lubatud kinni pidada seadusega kehtestatud maksud, kĂ€esoleva paragrahvi 1.lĂ”ike punktis 2 ja 2.lĂ”ikes nimetatud tasu vĂ€ljatöötamata puhkusepĂ€evade eest ja tagastamata avansid.
MaksujÔuetust nimetatakse pankrotiks. VÔlgnik on siis maksejÔuetu, kui ta ei suuda rahuldada vÔlausaldajate nÔudeid ja see suutmatus ei ole vÔlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Mil maksuotsus on peatatud. KÀesoleva kohtulahendis leidis halduskolleegiumi tÀiskogu, et maksuotsuse kehtivuse vÔi tÀitmise peatamine esialgse Ôiguskaitse korras ei mÔjuta maksuvÔla olemasolu.
MĂ”nes riigis on vandekohus vĂ”i osalevad professionaalsete kohtunike kĂ”rval ka tavakodanikud (kaasistujad), mis avaldab samuti mĂ”ju kriminaalmenetluse reeglitele ja prokura- tuuri ĂŒlesannetele.
MÔÔduandvaks on sealjuures paavstile veendumus: nii saab ristiusk kĂ”ige paremini siin maal levida ning pĂŒsima jÀÀda ja nii jÀÀvad need maad kĂ”ige paremini paavsti otsekohese valitsuse alla.

MĂ€rgukiri – on isiku pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse vĂ”i organi töö korraldamiseks vĂ”i valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile teavet.
Majutuskulud - dokumendi alusel ‱ riigisisesel 200.- kr – 1 200.- kr ööpĂ€ev ‱ vĂ€lislĂ€hetus 800.- kr -2 000.- kr ööpĂ€ev Kui TA maksab rohkem – lĂ€heb erisoodustuse tulumaksu alla.
Maksab c - le vĂ”lgnetava summa Ă€ra ja siis tuleb vĂ€lja, et B-le oli C ĂŒĂŒrnikuna juba ise jĂ”udnud selle vĂ”la Ă€ra tasuda. A on teinud C-le alusetu soorituse, kuna vĂ”lga enam ei olnud.

MeeleoluhĂ€ired on psĂŒĂŒhilise seisundi hĂ€ired, mille puhul on pĂ”hiliseks meeleolu muutus taval. depressiooni vĂ”i meeleolu tĂ”usu suunas, tavaliselt kaasneb ka aktiivsuse ĂŒldise taseme muutus.
Meist igaĂŒhel on vÀÀrtuskogemusi, mida saab kas heaks kiita vĂ”i hukka mĂ”ista. PĂ”hiseaduses sisalduvad vÀÀrtused ei moodusta sellist vÀÀrtuskonda, mis oleks tĂ€iuslik ehk vaba lĂŒnkadest.
Merton – hĂ€lbekĂ€itumise pĂ”hjuseks on pidev vastuolu kultuuriliselt aktsepteeritud eesmĂ€rkide ja nende eesmĂ€rkide saavutamiseks kasutatavate sotsiaalselt tunnustatud meetodite vahel.

Moraalinormid – nad on inimeste ĂŒhiselu, inimeste kĂ€itumis reeglid, mis vastavad ĂŒhiskonna vaadetele, arusaamadele headusest ja kurjusest, Ă”iglusest ja ebaĂ”iglusest, aususest ja alatusest.
Muudes riikides on taotlejal vÔimalik kaevata eksperdi otsuse peale patendiameti juures vÔi vÀljaspool asuvasse sÔltumatusse apellatsioonikomisjoni, Saksamaal Patendikohtu halduskolleegiumisse.
MĂ”nepoolsed lepingud – suletud lepingud, millel on ĂŒle kahe osapoole (kuni 90% kĂ”igist mitmepoolsetest lepingutest); 3. mitmepoolsed lepingud – avatud mitmepoolsed lepingud ehk kollektiivlepingud.

Maadekreedi sisu – mĂ”isnike maaomand lĂ€ks riigile, lihtkasakate maaomandit ei puudutatud (VS Marx rÀÀkis tĂ€ielikust maa riigistamisest). BolĆĄevikeidee – maa tuleb anda maaharijate kĂ€tte.
Maxima loosung — „kĂ”ik on lĂ€bi mĂ”eldud”. Need sĂ”nad on mĂ”eldud mĂ”testamaks nende tegevussfÀÀri ja kinnistama nende pidevat pĂŒĂŒdlust muuta MAXIMA oma klientidele veelgi mugavamaks.
Meede – potentsiaalne vĂ”i tegelik – vĂ”ib kaasa tuua selle, et turulepÀÀs on hĂ€iritud vĂ”i takistatud, tuleb uurida, kas eeskiri vĂ”i meede on vastuolus ELi Ă”igusega vĂ”i mitte.

Menetluskulud on tsiviilkohtumenetluses seadusega kehtestatud rahalised maksed, mis kaasnevad tsiviilasja lÀbivaatamisega ning mis seaduses sÀtestatud juhtudel ja korras jÀÀvad poolte kanda.
MittetulundusĂŒhing on pĂ”himĂ”tteliselt selline fĂŒĂŒsiliste vĂ”i juriidiliste isikute ĂŒhendus, mille pĂ”hikirjaliseks eesmĂ€rgiks ei ole otsese kasu saamine ning selle jaotamine oma liikmete vahel.
MÀÀratavad karistused on kriminaalkaristused. ProtsessiÔigus ehk siis menetlusÔigus mÀÀrab kindlaks juriidilise vastutuse vÔtmise korra ehk selle milliste reeglite jÀrgi toimub Ôiguse mÔistmine.

MĂŒĂŒja – kaupleja nimel klienti teenindav fĂŒĂŒsiline isik vĂ”i isik, kes mĂŒĂŒb kaupa vĂ”i osutab teenust vĂ€ljaspool majandus- vĂ”i kutsetegevust tĂ€nava- vĂ”i turukaubanduse korras .
Majandusvöönd – Merealapiiride seaduse §7 Majandusvöönd on vĂ€ljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega kĂŒlgnev mereala, mille vĂ€lispiir on mÀÀratud naaberriikidega kooskĂ”lastatult.
Missugused kĂŒsimused on pĂ€evakorras. Kui nĂ”ukogu nĂ€iteks peab arutama keskkonnakĂŒsimusi, vĂ”tavad koosolekust osa kĂ”ikide EL liikmesriikide keskkonnaministrid ja nĂ”ukogu on nn keskkonnanĂ”ukogu.

Mitmepoolen tehing - tehing ei hakka kehtima ning on seega tĂŒhine, samas vĂ”ib esindaja selle heaks kiita, sellisel juhul on tegemist esindaja poolt tehtud mitmepoolse tehnigu hĂ”ljuva kehtetusega.
Moraal - pĂ”himĂ”tete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja mÀÀrab nende suhtumist teisteste inimrĂŒhmadesse
Muudatusena on mÀÀruses kÀsitletud sotsiaalkomisjoni tegevust, kes esitab omapoolsed ettepanekud toetuste mÀÀramiseks vÔi mÀÀramata jÀtmiseks ........ Vallavalitsusele kinnitamiseks.

MÀÀratlemata ÔigusmÔistega on tegemist siis, kui seadusandja eesmÀrk oli anda Ôiguse rakendajale volituse sisustada Ôigusnormi mÔni eeldustest vÔi tagajÀrgedest konkreetse juhtumi eripÀra arvestades.
Monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan vÔi seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, mistÔttu monarhi vÔimul puudub absoluutne iseloom.
Mitmepoolne tehing - Piiratud teovĂ”imega isiku mitmepoolne tehing on tĂŒhine, kui see on tehtud seadusliku esindaja eelneva nĂ”usolekuta, v.a., kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab.

Maksukoormus on sÔltuvuses maksumaksjate potentsiaalsest maksevÔimest, st majanduslikult edukamad ehk varakamad isikud maksaksid makse suuremas summas, kui vÀiksema maksevÔimega isikud.
Materiaalne sĂŒĂŒtgu on alles siis lĂ”pule viidud kui on saabunud koosseisupĂ€rane tagajĂ€rg.TagajĂ€rg vĂ”ib seisneda mitmesugustes vormides: a) aineline b) fĂŒĂŒsiline c) ohtliku olukorra loomine.
Mutuum – muutlaen; vastastikkus; mĂ”lemapoolne (leping, mille kohaselt antakse asendatavad asjad laenusaajale omandiks, kohustusega sama palju ja samas vÀÀrtuses asju tagasi anda)

Menetleja kohuseks on kohtunikule tÔendada, et esineb pÔhjendatud kahtlus, et isik, kelle vabadust soovitakse piirata, on toime pannud kuriteo, ning esinevad alused isikuvabaduse piiramiseks.
Muud rekvisiidid on sarnased ĂŒlaltoodud Ă”igusaktide juhul iseloomustatuga, kuid tuleb meeles pidada: kohtuotsustel saab olla alati vaid signatuur(id), mitte kunagi aga kontrasignatuuri. 53
Makseette - paneku, maksekÀsu ja muu maksekÀsu kiirmenetlusega seotud mÀÀruse, muu hulgas kÀesoleva seadustiku paragrahvis 179 nimetatud mÀÀruse, vÔib allkirjastada ka kohtu-

Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusÔigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel Ôigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.
Modus ehk kÀsund. LisasÀte Ôigustehingus-lepingus,millega isik, kes teise isiku kasuks on teinud mingisuguse korralduse ,paneb sellele teisele isikule peale mingise kohustuse.
Moraalsus - inimĂ”igused on moraalsed Ă”igused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaĂŒhe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt pĂ”hjendust, Ă”igustatav.

Magistraatide ediktid - Preeturitele oli antud vÔim impeerium, seda impeeriumi kasutades nad vÔisid luua norme, mis olid kohtunike jaoks kohustuslikud, Senati otsused-Senat oli vanemate kogu.
Menetlusosalistel on menetlussuhe kohtuga, kuid neil puudub menetlusĂ”iguslik suhe omavahel, seega ei ole menetlusosalised oma menetlusĂ”iguste ja kohustuste teostamisel ĂŒksteisega seotud.
Murdepunktiks - hakkas kujunema Ă”igussĂŒsteem tĂ€napĂ€evases mĂ”ttes (rahvuslike Ă”.sĂŒsteemide sĂŒnd), konstitutsioon ai aluspĂ”hjaks, millele tuli rajada edasine Ă”iguse kujundamine.

MÀÀravaks on maakonna esinduskogu (Kreistag), maakonna komisjoni (Kreisausschuss) ja maakonnanĂ”uniku (Landrat) vĂ”i maakonna ĂŒlemdirektori (Oberkreisdirektor) omavahelised suhted.
MÔm - ide rakendamine vÔib nÔuda personaalseid otsustusi (ausus, usaldusvÀÀrsus), samuti subj arusaamadega rikastatud pedagoogilise vÔi muu iseloomuga vÀÀrtusotsustusi.
Minimal - ja sunnivahendit, jÀttes at konkreetsel kujul ilma maksimaalpiirid, mille selle normi rakendaja lu valikuvÔimalusteta antud piire kohaldab sanktsiooni enda otsustada.

Ministri kĂ€skkiri on ĂŒksikakt. 9.8. Umbusalduse avaldamine ja usalduskĂŒsimus Riigikogu vĂ”ib avaldada umbusaldust: 1). Vabariigi Valitsusele tervikuna; 2). peaministrile; 3). ministrile.
Vote UP
-1
Vote DOWN
MunitsipaalÔigus - poliitika jne. 2.6. MunitsipaalÔiguspoliitika: omavalitsusteadusharu, mis vÔrdleb positiivset munitsipaalÔigust reaalse sotsiaal-majandusliku olukorraga, samuti pÔhiseadusliku korra teostamisega; teeb kindlaks vajalikud eesmÀrgiasetused munitsipaalÔiguse lÀbimÔeldud edasiarendamiseks. MunitsipaalÔigus pole midagi muud kui jooksev munitsipaalÔiguspoliitika.
Muuhulgas on ebamĂ”istliku kahjustamisega tegemist siis, kui tĂŒĂŒptingimus piirab lepingupoole Ă”igusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmĂ€rgi saavutamine muutub kĂŒsitavaks.

Mikrokood on eriline, suhteliselt segast tĂŒĂŒpi sisseehitatud tarkvara, mis ĂŒtleb protsessorile, kuidas tĂ€ita masinkoodi, nii et tegelikult on see madalam tasand kui masinkood.
MitmekĂŒlgne tehing - kohustatud isikud on mĂ”lemad pooled samaaegselt, nt. ost ja mĂŒĂŒk, ostjal on kohustus maksta raha ja saada kaup, mĂŒĂŒjal on Ă”igus saada raha ja kohustus anda kaup.
Mittenormatiivne akt ehk ĂŒksikakt , mis annab subjektiivsed Ă”igused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile vĂ”i tĂ€pselt mÀÀratletud subjektide ringile / individuaalsed Ă”igusaktid.

MÀrgiga tooted on soodsa hinnaga ja toodete valmistamisel on enamasti kasutatud eestimaalasele hÀsti sobivaid kodumaise pÀritoluga tooraineid, mis on samas odavamad ja tervislikumad.
Materiaalse ps - le vastavuse vÔib jaotada tinglikult kaheks: kÔigepealt peab olema pÔhiÔiguse kaitseala riivel legitiimne eesmÀrk ning teiseks peab riive olema proportsionaalne.
Miks pankrotivara on oluline? Sest vÔlausaldajad saavad vara arvel rohkem nÔudeid rahuldada ning haldur saab pankrotivara koguvÀÀrtusest tulenevalt tasu,miinimum 1%. Alus vara juurde

Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on tehing kahe vÔi enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub vÔi lepingupooled kohustuvad midagi tegema vÔi tegemata jÀtma.
Mittenormatiivne Ă”igusakt ehk ĂŒksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed Ă”igused ja paneb kohustused Õigusnormid sĂŒstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi konkreetsele subjektile.
MÀÀruses on kÀsitletud sotsiaalkomisjoni tegevust, kes esitab omapoolsed ettepanekud toetuste mÀÀramiseks vÔi mÀÀramata jÀtmiseks ........ Vallavalitsusele kinnitamiseks.

MĂ”nes riigis on nĂ€iteks prokuratuuri uurijad (olid NĂ”ukogude ajal ka Eestis); 3) kohus – otsustab, kas isik on kuriteo toimepanemises sĂŒĂŒdi ja kui on, siis mÀÀrab karistuse.
Menetlusosaline on   kohtule   esitanud  eriteadmistega  isiku  kirjaliku  arvamuse  ja  isikut  ei  kuulata  ĂŒle  tunnistajana,  hinnatakse  arvamust  dokumentaalse 
Muudatus on ka alkoholi kaubamĂ€rgi eksponeerimise kohta mĂŒĂŒgikohas jm. 2008. a jĂ”ustunud RS karmistab muuhulgas alkoholi reklaami tingimusi ja reguleerib SMS-laenu andmist.

MĂŒĂŒgileping - ostu-mĂŒĂŒgi lepingu jĂ€rgi kohustub mĂŒĂŒja vara ĂŒle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu vĂ”tma ja maksma selle eest kindlaksmÀÀratud rahasumma.
Majandusliit – tolliliidu ja ĂŒhisturu meetmetele lisatakse ĂŒhtne raha ja fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika). Lisandub ĂŒhisraha, mida haldab keskne asutus (Euroopa Keskpank).
MÀrkus on mÀrge, mida kasutatakse nende seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nÀhtavakstegemiseks, mis ei ole eelmÀrge, vastuvÀite ja keelumÀrke sisuks.

Meieri tooted on ainult ETK Grupi kauplustes mĂŒĂŒgil olevad hea hinna ja kvaliteedi suhtega piimatooted. Valikusse kuuluvad kilepiim, keefir, pett, hapukoor, kohvikoor, vahukoor.
Mobiliseeruda ehk liikuda ĂŒhest grupist teise (ja ka tagasi). Sotsiaalsed grupid kombineeruvad sotsiaalmajanduslike tunnuste alusel sotsiaalseteks ehk ĂŒhiskondlikeks klassideks.
Mora – viivitus, viivitamine; peatus; vaheaeg res – asi, ese; asjaolu; fakt, sĂŒndmus; olud, kohtuasi, protsess;tulu, huvi; vara, omand, valdus, tehing, toiming; riik

MÔistuse abil on tunnetatav jumalik valdkond, mis erineb materiaalsest maailmast oluliselt (viimane on vaid vari). Mateeria on kogu maaipealse paljususe ja ebatÀiuslikku pÔhjus.
Maxima tegevus on lihtne ja loogiline — luua kauplusi, kus inimestel oleks mĂ”nus oma sisseoste teha ja kust oleks lihtne leida kĂ”ike igapĂ€evaselt vajaminevaid esmatarbekaupu.
Meetodid el - s, st plaan ei olnud luua uus kaitsesĂŒsteem per se, vaid pigem parendada EL liikmesriikide praktikat, vĂ”ttes ĂŒle liikmete parimaid riikliku sĂŒsteemi elemente.

Miks tehing on tĂŒhine. HĂ”ljumisperioodil vĂ”ib tehingu teine pool vĂ”tta oma tahteavalduse tagasi, ainult siis kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tegu on alaealisega.
Mitteformaalsed normid on tĂ€pselt formuleerimata, allikaks ĂŒhiskond ise(riik ei kontrolli), vĂ€ljendus deklareerimata, sunnid piiritlemata, kehtivuse valdkond on selgelt mÀÀratlemata.
Monarhia – riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kĂ”rgema riigivĂ”imu kuulumine monarhile, kes omandab vĂ”imu pĂ€rimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu.

Moraalinormid on pigem kĂ”lblus(vÀÀrtus)pĂ”himĂ”tted, pĂ”h. sub hinnangule ja isiklikule vÀÀrtusskaalale, mis mĂ”jutab kĂ€itumisnorme, tava- ja Ă”igusnorme jm mis ĂŒhiskonnas
MÀÀratlemata ÔigusmÔistega on teatavasti tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu vÔi muu juhise nÀol ja jÀtnud selle seaduse rakendaja hooleks.
MÔistagi on ka siin eri riikide praktika erinev; nt Rootsis vÔib kaubamÀrgiasjades agendina tegutseda iga Rootsi kodanik, mitmel pool on patendiagendid ettevÔtete palgal.

MĂŒĂŒja on alati vastutav defektiga seotud probleemi lahendamise eest ning mĂ”nedes ELi liikmesriikides on Teil Ă”igus nĂ”uda olukorra heastamist asjaomase toote tootjalt.
MaksekÀsundi aktseptimine on tahteavaldus, millega kÀsundisaaja tunnustab maksekÀsundist tulenevat kohustust. Dokumendina vÀljastatud maksekÀsundi aktseptimine mÀrgitakse dokumendile.
Marksism on tavaline struktuur mis jÀtkab oma kasvu, iga jÀrgnev selle maailmavaate tegija lisab enda panuse originaal teooria alustaladele ja peab end selle esindajaks.

Mingeid muudatusi - - nende sisseviimine toimub tavalise seadusandliku protseduuri jÀrgi ja kui muudatused on tehtud, siis lÀheb seadus jÀllegi presidendile vÀljakuulutamiseks.
Missugused sĂŒĂŒteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kĂ”ige raskemini? KĂ”ige raskemini karistatavad sĂŒĂŒteod on inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased sĂŒĂŒteod.
MĂ€rge kinnisturaamatusse - Kehtivus AÕS § 79 (2) ja § 81 (2). AÕS § 63 (1) p 4. 4. HĂŒpoteegipidaja nĂ”usolek (tegemist on veel ĂŒhishĂŒpoteek) - § 356 (1) 5. Jah, saab kanda kĂŒll.

MajanduspĂ”himĂ”tteid – vaba turumajandust, hindade kujunemist nĂ”udlus-pakkumise vahekorras jms –, ei oleks vaja olnud kuut sajandit pingutusi vaba turumajanduse kehtestamiseks.
MaksekĂ€su kiirmenetlus – eriline formularmenetlus rahalisete nĂ”uete sissenĂ”udmiseks; kui vĂ”lgnik ei vasta, tunnistab sellega, et ta on vĂ”lgu ja temalt vĂ”ib raha vĂ€lja mĂ”ista.
Maksustamisperiood on kalendrikuu ja sotsiaalmaksu makstakse erisoodustuselt ning sellelt arvestatud tulumaksu summalt kokku vastavalt maksustamisperioodil kehtiva maksumÀÀraga.

Mitteametlikud tÔlgendused on teadlaste tÔlgendused, mis on avaldatud arvamusartiklites, teadusartiklites, ekspert- ja muudes arvamustes, sisalduvad teadustöödes vÔi Ôppekirjanduses.
Momendil on need vĂ”rdsuse suhted; 2) vahetamise momendil tunnistatakse indiviidide vaba tahet; 3) igaĂŒks tunnistab, et teine on vahetatava tarbeeseme seaduslik omanik.
Moraalinormide toime on pÔhimÔtteliselt universaalne ja hÔlmab praktiliselt kÔiki teovÔimelisi inimesi. Iseasi, millisest konkreetsest moraalinormide kompleksist keegi lÀhtub.

Manus ehk kĂ€si oli Roomas sageli kuuluvuse sĂŒmboliks (nĂ€iteks vÔÔrandamisel – mancipatio). Ka perekonnas tĂ€histas kĂ€si nii valitsevat kui ka kaitsvat kĂ€tt.
Mill mÔtte - ja tegevusvabadust ning leiab, et mÔttevabadus peaks olema tÀielik, tegevusvabadust aga tuleb piirata sealtmaalt alates, kus tegu kÀtkeb endas - olgu vÔi
Moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, vĂ”idakse tema ĂŒle kohut mĂ”istes seda arvestada kergendava asjaoluna RĂŒnne ‱ RĂŒnne tĂ€hendab Ă”igushĂŒve ohustamist inimese poolt.

MÀÀratud normid on sekundaarnormid. On eristatud ka veel reageerimisviisi norme, mis vÀljendavad neid mÀngureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades.
MĂŒĂŒgi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jÀÀb asja omand mĂŒĂŒjale, siis eeldatakse ,et omand lĂ€heb ostjale ĂŒle alles ostuhinna tĂ€ielikul tasumisel.
Majandusaasta on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase pÔhikirjas vÔi muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sÀtestatud teisiti.

Mikroökonoomika – teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel pĂ”hinev, ĂŒksikobjektist(ettevĂ”te, majapidamine) lĂ€htuv kĂ€sitlusviis.
Maakohus - esimese astme kohus Eestis, kus arutatakse kÔiki tsiviil-, kriminaal- ja vÀÀrteosasju. (Harju Maakohus; PÀrnu Maakohus; Tartu Maakohus; Viru Maakohus).
MittetulundusĂŒhendused on nĂ€iteks kĂŒlaseltsid kĂŒlaelu korraldamiseks, suvilaĂŒhistud suvilate ĂŒhiseks haldamiseks ja sihtasutused, mis on loodud kindla eesmĂ€rgi elluviimiseks.

MittetulundusĂŒhing – isikute vabatahtlik ĂŒhendus, mille eesmĂ€rk vĂ”i pĂ”hitegevus ei tohigi olla majandustegevuse kaudu tulu saavutamine (nt Iuridicum). Korporatiivne tuum.
Makse korral – kandis hageja kontole 12.01 1300 €. 12.02 ei toimunud kostja poolt ĂŒhtegi makset. Hageja helistas kostjale 13.02 ja tuletas meelde tĂ€itmata makset.
Mittenormatiivne Ă”igusakt ehk ĂŒksikakt (ka Ă”iguse rakendamise akt) Akt, mis annab subjektiivseid(antud subjektile kuuluvaid) Ă”iguseid ja paneb kohustused konkreetsele subjektile.

Mittevaraline kahju - kui ei ole kahju otseselt rahas hinnatav ja kahju hĂŒvitamise nĂ”ude esitamisel tuleb silmas pidada, et selline hĂŒvitis ei saa olla rikastumise allikas.
Mittenormatiivne Ă”igusakt ehk ĂŒksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed Ă”igused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile vĂ”i tĂ€pselt mÀÀratletud subjektide ringile.
Maksustamisperiood on kalendriaasta. Jooksval kalendriaastal pÀrast 30. juunit registreeritud mootorsÔidukite eest tasutakse mootorsÔidukimaksu 50% aastamaksu mÀÀrast.

Mandatum – kĂ€sundusleping on selline konsensuaalne leping, mille alusel ĂŒks pool teeb teisele ĂŒlesandeks oma mĂ”ne ĂŒksiku asja vĂ”i kĂ”ikide asjade ajamise.
Materiaalsele maailmale on omane liikumine ja arenemine, mis tulenevad materiaalse maailma ebatÀiuslikkusest. Ilma demiurgilt lÀhtuva toimeta oleks mateeria lihtsalt olematus.
MittetÀielikud Ôigusnormid on legaaldefinitsioond ehk seaduskeele mÀÀratlused 9. Blanketne on selline Ôigusnorm, mis osundab mÔnes muus Ôigusaktis sisalduvale Ôigusnormile10.

Mitteehtne asjaajamine ehk asjaajamine enda huvides – asjaajaja ei taha teise isiku jaoks tegutseda, ta tahab ennast soodustada, kuid tuleb vĂ€lja, et ajas teise isiku asja.
MĂŒĂŒjal on VÕS § 222 lg 4 kohaselt kohustus kanda asja parandamisega vĂ”i asendamisega seotud kulud, eelkĂ”ige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.
Maakler – Tutvustab kĂ€sundiandjale erinevaid lepingu sĂ”lmimie vĂ”imalusi, tutvustab lepingu sĂ”lmimisest huvitatud kliente ja on abiks lepingu sĂ”lmimisel.

Majapidamine – majandussubjekt, mis koosneb ĂŒksikust vĂ”i ĂŒhise eelarvega perest Teguritulu Y – tulu, mida inimesed saavad ettevĂ”tetelt tootmistegurite eest.
Maksuladustamine on nĂ”ukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas nimetatud ĂŒhenduse kauba paigutamine maksuhalduri heakskiidetud kohta kĂ€ibemaksusoodustuse kohaldamiseks.
MaksusĂŒsteemil on kaks pĂ”hilist majanduslikku funktsiooni:  Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ĂŒhishĂŒviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse.

Menetlusdokument on kĂ€tte toimetatud alates dokumendi vĂ”i selle kinnitatud Ă€rakirja vĂ”i vĂ€ljatrĂŒki ĂŒleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nĂ€htud teisti.
Monarhia – monarh vooruselt teistest ĂŒle, Aristokraatia – vĂ”im voorusliku vĂ€hemuse kĂ€es Vabariik – vĂ”imu juures vooruslike ja arukate kodanike enamus
Maksukoormus – summa, mida maksusubjekt peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma vĂ”rreldes tema kogutuluga vĂ”i kaupade-teenuste vÀÀrtusega.

MittenÔustumise korral on töötajal Ôigus tööandjapoolse töölepingu tingimuste rikkumise tÔttu tööleping lÔpetada Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenÀhtud
Muutuvkulu – toodangumahust sĂ”ltub tooraine ja tööjĂ”u vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, nĂ€iteks toorainele, suurenevad toodangukasvades
MĂŒĂŒgilepingu liik on kĂ”ige vanem: /
/ Teise koolkonna esindajad olid vastupidisel seisukohal ja arvasid, et ĂŒks asi on asjade vahetamine, teine mĂŒĂŒgileping./
/)

MĂŒĂŒgisaal - on kaupluses asuv ruum, mis on kaupleja valduses ja kus pakutakse kaupa mĂŒĂŒgiks ning kuhu klient siseneb kauba valimiseks ja lepingu sĂ”lmimiseks.
Mandata - instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele , peamisel provintside valitsejatel 3. Rescripta- ĂŒksikud korraldused konkreetsete kĂŒsimuste kohta.
Massiteabevahendid on teemat pĂŒĂŒdnud hoolikalt vĂ€ltida ega ole kunagi kasutanud sĂ”na “juut”, asendades selle sĂ”naga “vene”, kui oli vaja asjast juttu teha.

Multi - level doktriin tĂ€histab Ă” dogmaatikat kui praktilist Õteadust, sellepĂ€rast, et just Ă” dogmaatika seisab kĂ”ige lĂ€hedal tegelikule praktikale.
MÀÀrav element on koosseisu lĂ”petav fakt (ĂŒlaltoodud nĂ€ites on selleks pensionitalituse juhataja otsus), mis annab faktide kogumile juriidilise fakti tĂ€henduse.
Majanduslikud sanktsioonid – Legue of Nations (rahvaste liiga?) loojad ngid, et majanduslikud sankt on peamised töövahendid ja ta vastavalt 16nda mingi asja kohaselt tulev

Menetlusosalised – hagimenetluses on pooled ja kolmas isik, hagita menetluses avaldaja, muust asjast puudutatud isikud, avalikku huvi kaitsma Ă”igustatud isik vĂ”i
Muhamedi Ă”igus on sĂ€ilinud ĂŒksikute valdkondade reguleerimiseks, religioossed toimingud, kaasavara kĂŒsimus, maareĆŸiimi kĂŒsimus, tsiviilĂ”iguslikud probleemid.
MĂŒĂŒjal on vastutuse piiramise alusena vĂ”imalik tugineda sellele, et ta enne lepingu sĂ”lmimist viitas tarbijale asja mittesobivusele soovitud eesmĂ€rgiks.

Menetluse seisukohalt on projekti defineerimine otsustava tÀhendusega, sest see mÀÀrab Àra, millised tegevuse valdkonnad tuleb allutada keskkonnamÔjude hindamisele.
Merepiir – Riigipiiri seaduse §2 lg 3 ja 4; Merealapiiride seadus (Genfi mereseadusekonventsioon, ÜRO ... ) (territoriaalveed on 12 meremiili rannikust.
Mitteametlikult nimetatakse ka ELi tippkohtumiseks ‱ ÜK koosneb liikmesriikide riigipeadest vĂ”i valitsusjuhtidest koos ÜK eesistuja ja komisjoni presidendiga.

Mora on obligatsiooni sĂŒĂŒline mittetĂ€itmine Ă”igel ajal vĂ”i Ă”igel kohal, samuti sĂŒĂŒline tĂ€itmise mittevastuvĂ”tmine Ă”igel ajal ja Ă”igel kohal.
MÀrgukiri tÀhendab pöördumist, kus isik teeb ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks vÔi valdkonna arengu kujundamiseks vÔi annab adressaadile teavet.
Maksuks on kriteeriumiks maksu kehtestamise pÀdevus, mitte muud tunnused (nt maksutulu laekumine riigi- vÔi kohalikku eelarvesse vms). Riiklikud maksud

Merepiir – sisemeri ja territoriaalmeri (12 meremiili) Riigi Ă”hupiir ulatub lennuki ĂŒlaosani ehk koguaeg on kĂ”ik lennukid mingi riigi territooriumil.
MikrolĂŒlituse topoloogia - MikrolĂŒlituse elementide vaheliste ĂŒhenduste mis tahes viisil vĂ€ljendatud kolmemÔÔtmelise paigutuse kujutis (pooljuhttoote ĂŒhendusskeem).
MittetulundusĂŒhinguteks on nĂ€iteks kĂ”ikvĂ”imalikud huvialaseksid, ĂŒhingud, ĂŒliĂ”pilaskorporatsioonid jne. MittetulundusĂŒhingu vĂ”ivad asutada vĂ€hemalt kaks isikut.

MĂ”isaĂ”igus – kujunes vasallide ja talupoegade vahekordade mÀÀramiseks vĂ”i maahĂ€rrade suhtes. Vasall oli talupoegade ĂŒle seadusandjaks ja kohtunikuks.
Materiaalne vastutus on töötaja kohustus hĂŒvitada seaduses sĂ€testatud korras ja ulatuses tema Ă”igusvastase, sĂŒĂŒlise kĂ€itumisega tööandjale tekitatud kahju.
Menetlusdokumendi kĂ€ttetoimetamine on dokumendi ĂŒleandmine saajale selliselt, et saajal oleks vĂ”imalik dokumendiga oma Ă”iguse teostamiseks ja kaitsmiseks Ă”igeaegselt tutvuda.

MÔiste osutus ehk maht vÀljendub kohustustes ning konkreetses kohtustussuhtes isikute vahel Predikaat on omadus, lauseosa mis ei ole lause alus ega subjekt.
MĂ”tteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust vĂ€ljendatakse murdosana asjast (TsĂŒS § 56) NĂ€itab nĂ€iteks omandiĂ”iguse suurust kogu asjale.
Materjaalses - sotsiaalsed faktorid, mis phjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetĂ”ttu Ă”igustloovaks allikaks, st reaalsed ĂŒhiskondlikud suhted.

MittetĂ€ielik on kohustus, mille vĂ”lgnik vĂ”ib tĂ€ita, kuid mille suudab teostada tegelikku vĂ”imu asja ĂŒle. tĂ€itmist ei saa vĂ”lausaldaja temalt nĂ”uda.
MÀrgitakse tr - sse ja TR antakse kÀtte lÀhedasele sugulasele. Viimasel tööloleku pÀeval vormistada TL lÔpetamine, anda kÀtte TR ja maksta lÔpparve.
MÀÀrusega on kehtestatud tervisekontrolli kord töötajatele, kelle tervist mÔjutavad vÔi vÔivad mÔjutada töökeskkonna ohutegurid vÔi töö laad.

MĂ”lemad eeldused – asjaolud (faktid) ĂŒhelt poolt ja Ă”igusnormi koosseis teiselt poolt – on selged, saab viia lĂ€bi nende vĂ”rdluse ehk nn subsumeerimise.
Maakondade struktuurid on liidumaades erinevad- mÀÀravaks on maakonna esinduskogu, komisjoni ja maakonnanĂ”uniku vĂ”i maakonna ĂŒlemdirektori omavahelised suhted.
Materiaalne ÔigusjÔulisus - vastu vÔetud seadustes sÀtestatud pÀdevuse piires ja kehtestatud korras ning vastab nii sisult kui ka vormilt kehtiva Ôiguse nÔuetele.

Merkantinism - majanduspoliitika, kus riik sekkub majandusse Rooma eraĂ”iguse retseptsioon-vÔÔra Ă”iguse ĂŒlevĂ”tmine, lepinguvabadus, isiku subjektsus.
Monarh - riigipea, kellele kuulub kÔrgema riigivÔimu tÀius(absoluutne monarhia) vÔi monarhi vÔimutÀius piiratud(konstitutsiooniline monarhia).
Menetlusosaliste vĂ”rdĂ”iguslikkus – Ă”iguste ja kohustuste realiseerimine peab tagama osaliste vĂ”rdsuse; ● kohtualuse osavĂ”tt asja arutamisest – osavĂ”tt kohustuslik.

Millistes kĂŒsimustes on otsuste vastuvĂ”tmiseks vaja volikogu koosseisu hÀÀlteenamust? 1 – kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.
Modifitseerimine – sĂŒstemetiseerimise alaliik, kus normatiiivne materjal töötatakse pĂ”hjalikult lĂ€bi, sisemiselt kooskĂ”lastatakse ja ĂŒhtlustatakse.
Muudele avalik - Ôiguslikele juriidilistele isikutele ei laiene ka protsessipÔhiÔigused (eelkÔige § 14, § 15, § 24), nagu on kirjanduses vÀidetud.

MĂ”ningates riikides on rahvahÀÀletus kohustuslik, siis kui parlament kĂŒsimust ise ei lahenda vĂ”i ei ole rahvaalgatuse korras tĂ”statatud kĂŒsimusega nĂ”us.
Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehinguid ĂŒlejÀÀnud maailmaga.
Menetlusosalisel on Ôigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpÀeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.

Menetlustaktika on eriosa teine alamsĂŒsteem, mis kĂ€sitleb uurimistoimingutes ja ekspertiiside korraldamisel rakendatavaid taktika soovitusi ja nĂ”udeid.
Mesopotaamia – Urukagina seadus 2360ema. – kaudsed anmed. Otseselt sĂ€ilinud: Ur-nammu seadustik – senivanim sĂ”na-sĂ”nalt teadaolev seadustekst.
Mitmepoolne tehing - vajalik seadusliku esindaja eelnev nĂ”usolek vĂ”i kiidetakse see esindaja poolt hiljem heaks, nĂ”usolekuta tehing on hĂ”ljuvalt tĂŒhine.

Moraalinormid on samas kÔigi teiste sotsiaalsete normide hindamiskriteeriumiks selles, kas nad vastavad sootsiumis omaksvÔetud kÔlbluspÔhimÔtetele.
Mancipatio - Ôigustoiming (kÀe peale panek, millega tehti kÔik tehingud) . Sellel perioodile nÀideldakse Ôiguse mÔistmist, Ôigus on nÀiline.
Materiaalne implikatsioon on alati tĂ”ene, kui alus vÀÀr, ent tingiva vĂ€ite puhul pole see tagatud. Tingiva vĂ€ite tĂ”esus ei sĂ”ltu ĂŒldjuhul aluse tĂ”esusest.

Min nimivÀÀrtus on 10 krooni (ÄS § 223 lg 1). Aktsia on jagamatu (ÄS § 224). Keelatud ei ole nn stock-split. Aktsiaid on erinevalt osast mitut liiki.
Majanduse reguleerimisel on tagasihoidlikum, majandus areneb peamiselt oma arenguseaduste alusel, riik kasutab eelkÔige dispositiivseid regulatsioonimehhanisme.
Maksuhalduril on Ă”igus nĂ”uda volitatud esindajalt selle tĂ”endamist, et fĂŒĂŒsiline isik ei saa ĂŒhel eelnimetatud pĂ”hjustest oma kohustusi tĂ€ita.

Materiaalne ps - pĂ€rasus. Formaalse ps-pĂ€rasuse kontrollimine on ĂŒhesugune nii vabadusĂ”iguste, vĂ”rdsusĂ”iguste kui ka sotsiaalsete Ă”iguste puhul.
Mfn - pĂ”himĂ”te (vt eespool): s.t. ĂŒhe liikmesmaa kodanikele antud Ă”igused tuleb automaatselt anda kĂ”igi teiste liikmesmaade kodanikele.
MittesĂŒĂŒline rĂŒnne on olukord, kus rĂŒndaja on sĂŒĂŒdimatu vĂ”i sĂŒĂŒvĂ”imetu — vaimuhaige, laps, joobnu, samuti eksimuses vĂ”i hĂ€daseisundis olev isik.

Monarhiad – iseloomustab kĂ”rgema riigivĂ”imu kuulumine monarhile, kes omandab vĂ”imu pĂ€rimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu.
Muude avalik - Ă”iguslike asutuste tegevuse ĂŒle. Nimetatud funktsioonide paremaks tĂ€itmiseks loodi presidendi juurde Ă”iguskantsleri institutsioon.
MÀÀramise korral on aegumine peatunud kuni tÀiendava tÀhtaja möödumiseni vÔi kohustatud isiku poolt oma kohustuse tÀitmisest lÔpliku keeldumiseni.

MÔtteline osa on piiritlematu § 56. MÔtteline osa Asja mÔtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust vÀljendatakse murdosana asjast.
Maksubaas – maksuobjekt, tulu, tegevus, rahavoog millelt maksu kavatsetakse koguda (nt inimese tulu, maamaksul turuhind, tulumaksul kauba hind)
Manderkerni raport – kuskohast leiame ĂŒldise Ă”igusloome kvaliteedi hindamise meetodi vĂ”i printsiibid, millest kvaliteetne Ă”igusloome peaks lĂ€htuma.

Moraal - pĂ”himĂ”tete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist ĂŒhiskonnas. subjektiivne Ă”igus-isikule kuuluvad Ă”igused.
MÔjuv pÔhjus ehk Ôiguslik alus tÀhtajalise töölepingu sÔlmimiseks tuleb töötajale kirjalikult teatavaks teha töölepingu andmete esitamisel.
MĂŒra - n inimtegevusest pĂ”hjustatud ning vĂ€lisĂ”hus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed vĂ”i liikuvad saasteallikad.

Maaklerileping on kĂ€sunduslepingu ĂŒks alaliike ja sellele kohaldatakse lisaks maaklerilepingule sĂ€testatule ka kĂ€sunduslepingu kohta sĂ€testatut.
Madri - Euroopalik: ‱ LĂ€tted ulatuvad antiikmaailma, Rooma Ă”igusesse ‱ EraĂ”igus-isiklik kasu, avalikĂ”igus – ĂŒldine ehk riigi huvi
Maksebilansi defitsiit – vastav riik sĂ”ltub kaubavahetuses teiste riiidega krediitidest (elab ĂŒle oma vĂ”imete). See tĂ€hendab topeltpingutusi tulevikus.

Mancipatio - rakendati omandiÔiguse saamiseks vÔÔra perepoja perekonda vÔtmisel, abielu cum manu sÔlmimise puhul ja ka testamendi tegemisel.
Muuseumis on vĂ”imalik kĂŒlastada kauplust, mis nĂ€eb vĂ€lja nii, nagu satuksite ĂŒhte möödunud sajandi 20-ndate vĂ”i 30- ndate aastate poodi.
MĂ”istlikkuse pĂ”himĂ”te – kohaldatakse vĂ”lasuhetes siis, kui seadusandja on pidanud vajalikuks vĂ”tta arvesse ka ratsionaalsuse ja ergonoomsuse asjaolusid.

MÔlemal poolel on Ôigus Leping ennetÀhtaegselt lÔpetada, kui teine pool osutub maksejÔuetuks vÔi teise poole suhtes kuulutatakse vÀlja pankrot.
Menetlusnormistik - halduskohtumenetluse seadustikku (HKMS). HKMS-s sÀtestatakse halduskohtu pÀdevus, samuti kohtusse pöördumise ja menetluse kord.
Mitteverbaalsed vahendid – miimika, ĆŸestid ja teised kehaliigutused – vĂ”ivad saata kĂ”net seda vÀÀrtustades, selgitades, esile tĂ”stes ja liigendades.

MÀÀrdumisrĂ”ngas on hallikasmust rant ĂŒmber sisenemisava (ta katab hÔÔrdumisrĂ”ngast!). kuul on Ă”line, jĂ€tab selle nahale e hÔÔrub end puhtaks.
Maastikukaitseala - (1) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku sÀilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Millisel tingimusel on kauplejal ja kaubanduse korraldajal lubatud tegeleda kaubandustegevusega? 14) kui ta on registreeritud majandustegevuse registris

Muide - H. Kelsen on oma töödes motiveeritult tĂ”estanud, et sĂŒndmused kuuluvad samuti Ă”igusnormi struktuuri eelduse elementide hulka.
MĂŒsteeriumidesse aste - astmelt pĂŒhendatavad allusid rangele korrale ning pidid toetama Mithrat vĂ”itluses kurjuse vastu headuse ja valguse vĂ”idu nimel.
Mitmepoolsed - PÔhireegel on selles, et nad vÔivad iseseisvalt tehinguid / lepinguid teha, kuid vaid seadusliku esindaja eelneval nÔusolekul.

Monopol – kĂ”ige tarbijavaenulikum turuvorm, sest see vĂ”ib viia tarbija hinnavaru vĂ€henemiseni ja selle omandamiseni monopolisti poolt.
Moraali puhul on ratsionaalse vÀÀrtustamise lÀhtealuseks ja normsuse mÔÔduks inimene ise, tema eneseteadvus ning asend vÀÀrtusehierarhias.
MÀrge evk - s (EVKS § 9). Pantimine eeldab kirjalikku vormi (kÀsutustehingut). Pant aktsiale tekib arvates mÀrke tegemisest EVK-s (EVKS §

MĂ€rts 1934 – riigivanem Konstatin PĂ€ts koos Juhan Laidoneriga, lasid arreteerida ĂŒle 400 vapsi, koosolekul keelatakse poliitiline tegevus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jĂ”ud), kapital ja ettevĂ”tlikkus. Ressursid on kĂ”ik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS - kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jĂ”ud), kapital ja ettevĂ”tlikkus.
Maksuhaldur on kohustatud tasuma intressi 15 pÀeva jooksul, alates kÀesoleva paragrahvi lÔikes 4 nimetatud taotluse kÀttesaamise pÀevast.

MaksuvÔla ajatamine tÀhendab seda, et kui maksukohustuslasel pole vÔimalik maksuvÔlga koheselt tasuda, on tal Ôigus taotleda maksuvÔla ajatamist.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Menetluse lÔpetamine - § 43. Menetlus lÔpeb haldusakti teatavaks tegemisega, taotluse tagasivÔtmisega, haldusorgani poolt taotluse lÀbivaatamata jÀtmisega ( kui menetlusosaline ei esita tÔendit vÔi kui taotleja jÀÀb menetluse toiminule ilmumata), haldusakti adressaadi surma vÔi lÔppemise korral, kui haldusakt on seotud haldusakti isikuga.
Menetlusosalised on isikud, kellel on materiaalÔiguslik huvi menetluse tulemi vastu ning kelle Ôigusi ja kohustusi tulevane kohtulahend puudutab.

Mitmepoolsed tehingud on lepingud. § 68. Tahteavalduse liigid (1) Tahteavalduse vÔib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nÀhtud teisiti.
Mitteamorfsus – terviklikkus 2. Hierarhilisus, iseseisvus, eesmĂ€rk, organiseeritus, isereguleerivus – sĂŒsteemi iseloomustavad mĂ€rksĂ”nad.
MittetulundusĂŒhing on selline juriidiline isik, kes seda teha ei vĂ”i. Aktsiaselts on samuti piiratud vastutusega Ă€riĂŒhing, nö. suur osaĂŒhing oma

Menetluse kÀigus on asutusel kohustus ka omal initsiatiivil uurida vÀlja kÔik faktilised asjaolud, millel on otsuse tegemisel mÀÀrav tÀhtsus.
Missugustel juhtudel on tegemist kahju ĂŒhise pĂ”hjustamisega? Kui kahju tekkimiseks olid vajalikud mitu tegu, kahju tekkimiseni viis mitu tegu kokku.
Monokraatseks organiks on nĂ€iteks Vabariigi President. Seevastu Vabariigi Valitsus, kohaliku omavalitsusĂŒksuse volikogu jne. on kollegiaalsed organid.

MÔni mitte - P pole mitte-S MÔni mitte-tudeng pole mitte-inimene. VÀite transpositsiooni vÔib kÀsitleda kui vastandatud vÀite muutmist.
MaksejÔuetu on isik siis kui ta ei suuda rahuldada vÔlausaldaja nÔudeid ja see ei ole vÔlgniku majanduslikust olukorrast tulenev ajutine.
Mandatum - kitsamas mĂ”ttes, kus ĂŒlesanne oli ĂŒksik ja lĂ”plik  Procura –kus hooldaja oli alaline asjade ajaja ja varade valitseja

Menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad, siis ei pea tÔlki kaasama ja menetlusosaline vÔi neid teha muus keeles.
Merton – frustratsiooniteooria – inimese viib kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmĂ€rke traditsiooniliste vahenditega.
Missugused sĂŒĂŒteod on karistusseadustiku eriosas kĂ”ige raskemini karistatavad? Esikohale on seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased

MÀÀratletus tĂ€hendab seda, et on formuleeritud seaduses kĂ€itumise ĂŒldised tunnused, tĂ€nu sellele on vĂ”imalik kuriteole panna karistuse.
MĂŒĂŒjal on Ă”igus nĂ”uda raha, ostjal raha aga pole; inkassofirma ostab Ă”iguse A-lt vĂ”lga sisse nĂ”uda, siis see Ă”igus muutub Ă”iguse
Maadel on kĂ€ia veel pikk tee, ent kĂ”igile on vaja uusi standardeid, sĂ€testamaks, kuidas kaubelda ĂŒha globaliseeruvamas majanduses.

Maksumaksjal on tÀitmata jÀÀnud maksukohustus, mille tÀitmine toimib vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud ja kehtivale kompromissile;
Marginaalsus – fenomen, mis jĂ€tab inimese justkui 2 kultuuri vahele, mis omakorda on tingitud tema ĂŒmberpaiknemisest sotsiaalses ruumis.
Materiaalselt on pÔhiseadus Ôigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kÔige olulisemaid valdkondi.

MereĂ”iguste kohus – 21 liikmeline kohus, alalliselt tööl Hamburgis on kohtu esimees ja sekretĂ€r, kohtunikud on professorid ja spetsialistid.
Minimaalne sÀilimisaeg on tÀhtaeg, mille jooksul toidu valmistaja vÔi pakendaja tagab sÀilitamistingimuste jÀrgimise korral toidu nÔuetekohasuse.
Monism - rahvusvaheline ja siseriiklik Ă”igus moodustavad ĂŒhe Ă”iguskorra, mille kĂ”ik Ă”igusnormid moodustavad tervikliku sĂŒsteemi.

MÀrtsil 2014 - see on esmaspÀeval kell 13:00. KTLS § 18 (3) jÀrgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 pÀeva.
MĂŒĂŒja on kohustatud tagama laoruumi vabastamise metallriiulitest kolme (3) kuu jooksul arvates kĂ€esoleva lepingu sĂ”lmimise hetkest.
MĂŒĂŒjal on Ă”igus katkestada kauba vĂ€ljastamine, kui maksetĂ€htaja ĂŒletanud arvete ja viiviste summa on ĂŒletanud . . . . . . .- EEK.

Meelte tunnetus - nÀgemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine Teaduslik tunnetus- et saada kinnitust, Et suudame tajuda oma meeltega.
Menetluse avalikkus – kinnine vĂ”ib olla seaduses sĂ€testatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse vĂ”i delikaatsete andmete korral.
Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehingu vormid: Tehingu vÔib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sÀtestatud tehingu kohustuslikku vormi.

Mittenormatiivaktideks on nt kohtuotsus, ametisse nimetamise vĂ”i ametist vabastamise kĂ€skkirjad jm ĂŒksiksubjekti puudutavad aktid ehk ĂŒksikaktid.
Monarhia – kĂ”rgeim riigivĂ”im kuulub monarhile, vĂ”im omandatakse pĂ€rimise teel ja eluaegselt, monarh on juriidiliselt vastutamatu.
MÀÀratletuse ehk spetsiaalsuse pÔhimÔte. SeetÔttu peavad asjaÔiguslikud Ôigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele.

MÔÔdupÀrasuse tÀhtsusele on Riigikohtu lahendites esmakordselt viidatud 1997. aastal seoses alaealiste liikumisvabaduse piiramisele hinnangu andmisega.
Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kÔik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad vÔi vÔivad omada maksustamise seisukohast
Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tÀhtsust omavad asjaolud ja tÔendid.

Menetlusosalisteks on eestkostja mÀÀramisel riigikohtu lahendi 3-2-3- 2-06 jÀrgi alaealine ja vanem, kellelt pole vanemaÔigusi Àra vÔetud.
Modifitseeritud subjektiteooria - avalikuse Ôiguse hulka kuuluvad need normid, mis Ôigustavad vÔi kohustavad riiki vm avaliku vÔimu kandjat, kui sellist.
Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kÔlbluspÔhimÔtted, mis reguleerivad inimeste kÀitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires.

MÀÀratlemata Ă”igusmĂ”istega on tegemist siis, kui Ă”igusnorm piiritleb Ă”iguslike tagajĂ€rgede eeldused(abstraktsed teokoosseisu tunnused) vĂ€ga ĂŒldises
MĂ”istlikkuse pĂ”himĂ”te – vĂ”lasuhtes loetakse mĂ”istlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mĂ”istlikuks.
Meditsiiniharidus austrias on ĂŒks mĂ”jukusest meditsiiniharidusest kogu Euroopas ning iga aastaga tulevad palju soovijaid Ă”ppida just sellel erialal.

Millises vahekorras on pÔhiÔiguse riive, pÔhiÔigusesse sekkumine, pÔhiÔiguse piiramine, pÔhiÔiguse kitsendamine, pÔhiÔiguse rikkumine?
MĂ”istusega olendid on imelikud olendid – neil on seadused, mille nad on ise loonud, samas on nende kĂ€sutuses seadused, mida nad pole loonud.
MĂ”tlemishĂ€ired – vormilised, sisulised MĂ”tlemise vormilised karakteristikud –mĂ”tete hulk, mĂ”tlemise kiirus, sihipĂ€rasus, seostatus.

MĂŒĂŒgileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel mĂŒĂŒdud asja ja selle omandi ĂŒleandmise ja vastuvĂ”tmise kohustus.
Maksuhalduril on Ôigus andmete esitamisest keelduda, kui see ohustaks tÔe vÀljaselgitamist kriminaalmenetluses. VÔib taodelda tÔlki.
Maksuleping - > Eestil on Ă”igus maksustada, kuid ei maksusta (siseriiklik). Kui Soome OÜ teeb dividendi vĂ€ljamakse Eestile, siis
.

MittetulunduĂŒhing - on isikute vabatahtlik ĂŒhendus, mille eesmĂ€rgiks vĂ”i pĂ”hitegevuseks ei vĂ”i olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
MÔistlikkuse pÔhimÔte - MÔistlikuks loetakse vÔlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mÔistlikuks.
MÔistlikuse pm - vÔlasuhtes loetakse mÔitslikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mÔistlikuks.

MĂ”lemal poolel on osa tĂ”est ja osa valest ning kui neid Ă”ieti kaaluda, siis ilmneb kolmas positsioon, mis ĂŒhendab mĂ”lema tĂ”esed osad.
Machiavelli - Inimene on halb ja tal peab olema hirm karistuse ees. TĂ€ielik vÀÀrtuste ĂŒmberhindamine- oma riik on ĂŒlim vÀÀrtus.
Majandustegevus tÀhendab pidevat kohanemist muutunud turusuhetega, uute konkurentide, turgude, poliitiliste ja majanduslike muudatustega.

Maksu kinnipidaja – isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole ĂŒle kandma.
Maksuhalduril on Ôigus nÔuda maksukohustlaselt sularaha ettenÀitamist, kui see on vajalik tÀiendavate asjaolude vÀljaselgitamiseks.
Menetlusosalistel on Ă”igus esineda kohtukĂ”nega, mis vĂ”tab kokku asjas uuritud tĂ”endid, poolte seisukohad ja esitab tĂ”endite analĂŒĂŒsi.

Merkl on haldust laiemas tÀhenduses mÀÀratlenud kui inimlikku plaanipÀrast tegevust kindla inimliku eesmÀrgi saavutamiseks.
Mujalgi on parlamentide juriidiliseks esindajateks administratiivsetes piirkondades , kontrollides nende asutuste ametnike tööd.
MÔistet vaid on asendanud selle tööandja kehtestatud reeglitega töökorraldusega, millest tööandja peab peab teavitama töötajat.

MĂ”jutamine on vajalikud profĂŒlaktilises mĂ”ttes, sest need soodustavad viktimoloogilisel alusel toime pandud kuritegude vĂ€henemist.
MĂŒĂŒgigarantii on tootekeskne, mitte subjektiga seotud lubadus ning see kehtib ka siis, kui toode vahetab garantii kehtivusajal omanikku.
Majandusvöönd - vĂ€ljaspool territoriaalmerd asuv viimasega piirnev ala, sellegipoolets on EV majandusvööndi ĂŒle suverÀÀnĂ”igused.

Manes on tegelikult surnute vaimud, siinkohal on mĂ”eldud jumalaid, kes valitsevad surnute hingede ĂŒle ning on nendega seotud.
Menetluse algatamine on vajalik seetÔttu, et tsiviilkohtumenetlusteovÔimetu isiku osalemine ÔiguskÀibes ja ka kohtumenetluses on piiratud.
MenetlusĂ”igus – mÀÀrab kindlaks juriidilise vastutuse vĂ”tmise korra ehk selle milliste reeglite jĂ€rgi toimub Ă”igluse mĂ”istmine.

Ministeerium – tĂ€itevvĂ”imu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis, menetlusse kaasamisel kolmanda isikuna, hagita menetluses.
Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ĂŒlejÀÀnud sotsiaalsete normide sĂŒsteemile eetiliseks aluseks.
Muutlaen – selle lepingu alusel antakse asendatav asi teisele omandiks, kohustusega sama palju ja samas vÀÀrtuses tagasi anda.

Meeri kohustuseks on kohaliku volikogu koosolekud ette valmistada, need kokku kutsuda ja neid juhatada, samuti valmistada ette pÀevakord.
Moraal on ĂŒhiskondliku teadvuse ĂŒks norm, mis mÀÀrab Ă€ra inimeste kĂ€itumise kohustused ĂŒksteise ja ka ĂŒhiskonna suhtes.
Muud mĂ”jutusvahendid on sotsiaalse ja meditsiinilise iseloomuga sunnivahendid, nĂ€iteks kohtupsĂŒhhiaatriline ravi vĂ”i vara konfiskeerimine.

MĂ”lemad pooled on rikastunud toimunud soorituse kaudu, samas Ă”iguslik alus selleks puudub, sest kohustustehing on tĂŒhine/tĂŒhistatud.
MaapÔu - maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks kÀttesaadav maakoore osa
Majanduslik integratsioon - VÀljendub rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses ning rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete sÔlmimises.

MĂ”istmiseks sobib ehk vĂ”rdlus ĂŒhe teise ja Õhtumaa jaoks olulise Ă”igustloova kirjaliku aktiga: kĂŒmne kĂ€su kuulutamine Siinai mĂ€el.
Maksubaas vÀheneb - > TuMK vÀheneb; saaja on maksukohustuslane Oluline neid eristada: Dividend on ainuke, kus on vabastusmeetod tulule.
Maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kÔrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks mÀÀratud pangakontole.

Maksusubjekt – maksukohuslane, fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik, kellele on seadusega pandud maksukohustus Maksuobjekt=maksubaas
Marxi poliit - filosoofia on suurel mÀÀral sotsiaalteaduslik teooria, ĂŒks kĂ”ige pĂ”hjalikumalt empiiriliselt tuletatud teooria.
MenetlusÔigusi on vÔimalik kasutada selliselt, et kohtuvÔimu kÀtega pÔhjustatakse teisele isikule asjatut ja Ôigustamatut kahju.

Mittenormatiivne akt ehk ĂŒksikakt annab subjektiivsed Ă”igused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile – individuaalsed Ă”igusaktid.
MÀÀratletud sanktsioon – Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust Ă”igusnormi rakendav isik.
MÔnel pool on ette nÀhtud, et konstitutsiooni teatud sÀtteid saab muuta vÀga keerulises korras ja seega on referendum nÔutav.

Majanduse reguleerimisel on vÀike. Majandus areneb oma arenguseaduste alusel, riik kasutab eelkÔige dispositiivseid regulatsioonimehhanisme.
Majandussubjektist – nende otsuste koosmĂ”jul formuleeruvad majandusprotsesside ĂŒldised seaduspĂ€rasused. Liigub ĂŒksikult ĂŒldisele.
Maksuhalduril on Ôigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvÔlg 10 pÀeva jooksul korralduse saamise pÀevast arvates.

Maksukohustuslasel on Ôigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende vÔimaliku maksustamisalase tÀhenduse kohta.
Materiaalsed eeldused - seadusest tulenevate eelduste tĂ€itmine (nt pettus) 2. Formaalsed eeldused- Ă”igeaegne tĂŒhistamisavalduse tegemine
Mitmepoolne Ă”igussuhe - tekkimiseks on vaja kahte vĂ”i enamat isikut, kelle kokkulangevad tahteavaldused ĂŒheskoos moodustavad Ă”igussuhte.

Mitteesitamise tagajÀrjel on tema tÔendamisvÔimalused kahanenud ja mille regressivÔimalused on aja jooksul tÔenÀoliselt samuti halvenenud.
Motiiv - igal Ôigusvastasel tahtlikul teol on motiivid, millest Ôigusrikkuja juhindub ja on eesmÀrk, mida ta silmas peab.
Majandusmudel – ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ĂŒhe konkreetse valdkonna tĂ€htsamatele seostele.

MassivÔlausaldajad - pankortivara vÔlausaldaja; eelkÔige need, kelle nÔue on tekkinud pankrotvara suhtes tÀnu halduri kÀitumisele.
Meeste teadvuses on olemas varasem akumuleerunud kogemsued naistega suhtlemises, arvestavad teise sugupoole psĂŒĂŒhilisi iseĂ€rasusi.
Muusika - , draama- ja muu kirjadusteose avalikuks esitamiseks on vaja autori vÔi tema Ôiguste omaja eelnevat nÔusolekut.

Muutlaenuleping – kreeditor annab deebitorile asju kohustusega tagasi anda samas hulgas ja samas headuses kindlaksmÀÀratud ajal.
MÀÀratlemata hĂŒpotees – ei mÀÀra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral vĂ”i isikliku Ă€ranĂ€gemise kohaselt.
MÀÀratletav tsĂŒs - i § 7 lg 1 – FĂŒĂŒsilise isiku (inimese) Ă”igusvĂ”ime on vĂ”ime omada tsiviilĂ”igusi ja kanda tsiviilkohustusi.

MajandustsĂŒkkel – Ă€ritsĂŒkkel, oluliste makromajanduslike nĂ€itajate sĂŒnkroonseid, kuid ajutisi kĂ”rvalekaldeid nende trendist.
Manumissio censu - kodanikkude nimekirja koostamisel laskis isand kanda orja nimekirja vaba isikuna, mis toimus censori nÔusolekul.
Marksism on intelektuaalselt kĂ”ige ambitsoonikam, sĂŒstemaatilisem ja mĂ”jukam poliitiline filosoofia tĂ€napĂ€eva maailmas.

MĂ”ni mĂŒrk on tervisele kasulik [aine]. S–iP– Teine tuletis on esimesest otseselt tuletatav vĂ€ite ĂŒmberpööramise teel.
MÔÔtude vahel on vastuolu projektiga, siis on töövÔtja kohustatud kooskÔlastama mÔÔdud vastava protokolli alusel tellijaga.
Maakleril on Ă”igus nĂ”uda mĂŒĂŒgiobjekti kohta dokumentide koopiaid ning nĂ€idata potsensiaalsele ostjale objekti kohapeal.

Maksubaas – siirdehinna (seotud isikute vahelise tehingu hind) erinevus turutingimustel sĂ”lmitud sarnase tehingu hinnast.
Mandandil on kÀsundi tÀitja vastu hagi, mis mandataari kahjuks tehtud otsuse puhul toob kaasa viimase autuks tunnistamise.
Marxi jÀrgi on vÔÔrandumine tulemus ajalooliselt produtseeritud pingest tekkinud vÔimaluste ja nende realiseerimiste vahel.

Materiaalne seadus – nii parlamendi poolt vastu vĂ”etud seadused kui ka muud abstraktsed universaalsed Ă”igusaktid nagu mÀÀrused.
Minuarvamus on selline, et kollektiiv leping on töötajatele lihtsam kuna ei pea ise nii vÀga muretsema oma lepingu pÀrast.
Mittesekkumise pÔhimÔte on klassikalise rahvusvahelise Ôiguse pÔhimÔte, hÔlmab eelkÔige relvajÔu kasutamist ja sellega Àhvardamist.

Muutlik vÀÀrtus - sÔltub tegevuse iseloomust, retseptori momendiseisundist, Àrrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest.
MÀÀratletud – MÀÀrab tĂ€pselt ja ammendavalt kindlaks poolte Ă”igused ja kohustused, jĂ€tmata subjektidele valikuvabadust.
MĂ”ni ravim on mĂŒrk. M–iP– KĂ”ik ravimid on tervisele kasulikud [ained]. M+aS– MĂ”ni tervisele kasulik [aine] on mĂŒrk.

MĂŒra on ebakorrapĂ€raste helide kogum, mis koosneb suurest hulgast erineva sageduse ja tugevusega lihtsatest toonidest.
MaksejĂ”uetuse hindamisel on oluline vĂ”lgniku pĂŒsiv maksejĂ”uetus,ajutise maksejĂ”uetuse korral puudub alus pankroti vĂ€ljakuulutamiseks.
Metodoloogiakirjandus on tÀis termineid, mis kirjeldavad kvalitatiivsete uuringute mitmesuguseid suundi, koolkondi ja lÀhenemisviise.

Midagi ĂŒle – ta ei saa sĂ”lmida ei aĂ” lepingut ega vĂ” lepingut, mĂ”lemal on ĂŒhine algpĂ”hjus, mis muudab nad kehtetuks.
MĂ”istagi on vĂ”imalik, et kehtiva jĂ€relduse alusesse on meelevaldselt lĂŒlitatud mĂ”ni tĂ”estamiseks mittetarvilik lause.
MĂŒĂŒgihind koms - i tĂ€henduses on kĂ€ibemaksuseaduses sĂ€testatud maksustatava kĂ€ibe maksustatav vÀÀrtus ilma mĂŒĂŒgimaksuta.

Maksuhalduril on Ôigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Moratoorium - . vÔlakohustuste tasumise seismapanek mÀÀratud ajaks erakordse olukorra tÔttu [VPL] 2. makseraskustes oleva krediidiasutuse tegevuse osaline vÔi tÀielik peatamine eesmÀrgiga selgitada vÀlja makseraskuste pÔhjused, iseloom, vÔimalused maksevÔime taastamiseks ja kaitsta vÔlausaldajate varalisi huve.
MÀÀrangute ehk preskriptsioonide jÀrgi saab teatud tegusid vÔi asjaolusid iseloomustada kui kÀske, keelde vÔi lubamisi.

MÀÀratakse Ôhu - ja merepiir rahvusvaheliste konventsioonide alusel Eesti Vabariigi seaduste ning riikidevaheliste lepingutega.
MÀÀratlemata ÔigusemÔiste - Seadusse on teadlikult jÀetud avara tÀhendusega mÔiste, millega tagatakse haldusorgani tegevuse paindlikus.
MĂ”lemad pooled on lepingu lĂ€bi vĂ”rdsed, mis annab vĂ”imaluse ĂŒhel poolel leping ĂŒles öelda, kui teine pool rikub lepingut.

Maavanem - korraldus, kÀskkiri Volikogu mÀÀrus otsus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmÀrgipÀrane.
Majanduslikud funktsioonid on klientide raha hoiustamine, laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad ja maksete teostamine.
Majandusteooria – majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise ĂŒldiste seaduspĂ€rasuste uurimisega.

Maksukohustuslasel on Ôigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid vÔi vÀljavÔtteid.
Massikommunikatsioon on protsess, kus avalikud, ĂŒhepoolsed ja tehniliselt vahendatud sĂ”numid on suunatud hajutatud auditooriumile.
Mayer on mÀrkinud, et haldusÔigus loob Ôiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes.

Menetlustoimingu tegemiseks on esitanud mÔlemad pooled vÔi toimub see kohtu algatusel, tasuvad asja lÀbivaatamise kulu pooled vÔrdselt.
MitmetĂ€henduslikkus – kui ĂŒhel ja samal sĂ”nal on kĂ”igi asjatundlike kĂ”neljate jaoks erinevates kontekstides erinev tĂ€hendus.
Muudatusi töölepingus on vÔimalik teha poolte kokkuleppel Muudatustega nÔustumisega ei ole peaaegu mitte kunagi vÀltimatult kiire.

MĂ”ni surelik on Sokrates. S–iP– Teisena konstrueeritud sĂŒllogism mĂ”jub veidi vĂ€hem veenvana ehk just sellepĂ€rast, et
Maksukohustuslasel on Ôigus enne tema Ôigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus vÔi vastuvÀited.
Maruste - eristatakse riikluse aluspÔhimÔtteid lk 2. H. Schneider 3. K. Merusk 4. U. LÔhmus 5. T. Annus 6. R. Alexy

MÔistevÀljendit nimetatakse terminiks. Loogika jÀrjekindlaks esitamiseks peab toetuma mingile filosoofilisele maailmapildile.
MÔnes riigis on enne seaduse jÔustumist antud parlamendi vÀhemusele Ôigus taodelda KK-lt seaduse PS-pÀrasuse kontrolli.
Maksuhalduril on Ôigus jÀtta asendustagatis aktsepteerimata, kui see ei ole vÔla tagamiseks piisav vÔi usaldusvÀÀrne.

Maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenÀhtud maksud ja maksed. Töötasus lepitakse kokku bruto summas.
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe vÔi enama isiku tahteavaldus. Mitempoolsed tehingud on lepingud.
Meede on sobiv just seetÔttu, et kriminaalmenetluse lÀbiviimist vÔib olla vÔimalik takistada ka kolmanda isiku

Meer on ka kohaliku administratsiooni juht ning peab sellena tagama, et kohaliku volikogu otsused viiakse tÀide.
Modus - ehk kÀsund, lisasÀte Ôigustehingus, korralduse teinud isik paneb teisele isikule peale mingi kohustuse.
MĂ”istusel on kĂŒll oma funktsioon, kuid mĂ”istus ei suuda midagi enamat peale muljetest saadud ideede organiseerimise.

Maksualane vÀÀrtegu on aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jÔustumiseni on möödunud kolm aastat.
Miinimum infot ehk siis kogu vahistamise alused ei pruugi olla korraga öeldud eriti kui vahistatakse mitme asjade tÔttu.
MitteĂ”igeaegsel maksmisel on sĂ€testatud lisas nr. 2. Nimetatud lisas sĂ€testamata kĂŒsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvist 701.

MĂ”eldamatu on hoonestusĂ”iguse seadmine ehitise ĂŒhele korrusele, kuna teistel korrustel kaoks fĂŒĂŒsiline side maaga.
MÔistmise tagajÀrjeks on vabadusekaotus koos trahvi vÔi kuriteo toimepanemisel saadud tulu, vara ja vahendite konfiskeerimisega.
Maakonna esinduskogu on maakonna kÔrgeim vÔimu-organ. Selle Ôiguslik staatus ja struktuur on analoogsed valla esinduskogule.

Mitmepoolsed tehingud on ka ĂŒldkoosoleku otsused, see on nt. hÀÀletajate omavaheline leping, et vĂ”tame vastu sellise otsuse.
MittetÀielik kohustus on selline kohustus, mille vÔlgnik vÔib tÀita, kuid mille tÀitmist ei saa vÔlausaldaja temalt nÔuda.
MittetÀielikud Ôigusnormid - objektiivne Ôigus sisaldab Ôigusnorme , mis formaalselt ei vasta tÀielike Ôigusnormide struktuurile.

Moraalinormid - mingis inimeste kollektiivis vĂ”i kogu ĂŒhiskonnas kĂ€itumisreeglitena tunnustatud kĂ”lbluspĂ”himĂ”tted.
MĂ”jutusvahendideks on ĂŒhistranspordi kasutajate elu ebamugavaks tegemine; tööandjal jÀÀb saamata piletitest saadav tasu.
Maakler - ĂŒĂŒrnik on vĂ”imalik ja igati seaduslik sĂ”lmida kokkulepe, mille alusel maksab vahendustasu ĂŒĂŒrnik.

Maakonnakohtute kÔrvale on paljudes osariikides moodustatud mitmeid erikohtuid, mis vaatavad lÀbi ainult teatud liiki kohtuasju.
Majapidamine – majandusĂŒksus, millel on ĂŒhine eelarve ja ĂŒhine sissetulek ning ĂŒhine otsus hĂŒviste tarbimiseks.
MikrolĂŒlitus on originaalne, kui see on autori loomingulise tegevuse tulemus ning ei ole asjatundjate hulgas tavaline.

Mikroökonoomiks on samastatav tootmistehnoloogiaga – muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid vĂ€ljunditeks.
Motiveerumine - Ă”igus reguleerib inimeste hoiakud nii, et nad valivad sellist kĂ€itumist, mis on ĂŒhiskonnale kasulik.
MÀÀrust on Ôigus anda Vabariigi valitsusel, ministril, kohaliku omavalitsuse volikogul, Eesti Panga presidendil.

Mittealandatav summa ehk töötajale jÀÀv summa iga ĂŒlalpeetava kohta ĂŒhe kolmandiku vĂ”rra töötasu alammÀÀrast kuus.
MittemÔÔdukas on selline vahend, mis muudab PĂ”hiĂ”iguse pĂ€rast sekkumist olematuks, vĂ”i kahjustab seda ĂŒlemÀÀra.
MÀÀruses on toodud kollisiooninormid, mis asendavad liikmesriikides kehtivaid rahvusvahelise eraÔiguse sÀtteid.

Maailmapoodidel ehk Ă”iglase kaubanduse poodidel on olnud oluline roll Õiglase kaubanduse liikumise kĂ€imalĂŒkkamises.
Meediavabadusel on oluline avalik funktsioon ja sel pĂ”hiĂ”igusel on vaieldamatult erakordselt tugev objektiivne kĂŒlg.
MitmeparteisĂŒsteemi puhul on oluline see, et valitsuse moodustamisel osaleksid pikema ajaperioodi jooksul vĂ€hemalt kolm parteid.

MittetulundusĂŒhing – asutajaid min 2. Asutamislepingud pĂ”hikiri ja asutamisleping 6. Sihtasutus – piisab 1 asutajast.
Mittevaraline kahju - Mittevaraline kahju hĂ”lmab eelkĂ”ige kahjustatud isiku fĂŒĂŒsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
Munitsipaal - vĂ”i avalik-Ă”iguslikule Ă”ppeasutusele alaliseks kasutamiseks «tiigrihĂŒppe» sihtprogrammi raames.

Makstud töö - vÔi teenustasu Tulumaksuga maksustatakse kÔik töötajale makstavad rahalised tasud TuMS §13 lg 1
Minimarket - lĂ€hikauplus, kus toidu-ja esmatarbekaupade osatĂ€htsus ei ĂŒleta 2/3. Asuvad vĂ€iksemates asulates.
Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on ĂŒks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-mĂŒĂŒgi leping, kinkeleping.

MĂ”iste maht on nende esemete kogu (hulk vĂ”i ĂŒksikeksemplar) millel on need tunnused, mida antud mĂ”iste hĂ”lmab.
MÔÔtkavafotod - nende jÀrgi saab vajadusel kindlaks mÀÀrata fotol kujutatud objekti vÔi selle detaili mÔÔtmed.
MĂŒller - Graff, Gesellschaftsrecht im Kontext und in der Dynamik des europĂ€ischen Wirtschaftsordnungsrechts.

MaaĂ”igus – vastava territooriumi kohalik Ă”igus, mis tĂ€iendas samal ajal kehtivat lÀÀni ja mĂ”isaĂ”igust.
Majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad muutused ka praegu oluliselt suuremad kui arenenud maades.
Maksukulu – indiviidi vĂ€ljaminek maksude tasumiseks, mida peab tegema selleks,et saada vastu ĂŒhishĂŒviseid.

Millises vahekorras on ĂŒlipositiivne Ă”igus ja positiivne Ă”igus vĂ”ttes aluseks Teie poolt valitud analĂŒĂŒsitava akti?
Mitmetes kĂ€sitlustes on tĂ€iendavalt vĂ€lja toodud 4. Ă”iguspĂ€rane –mĂ”istlik ja paikapandud korra kohane kehtestamine.
MÀngima sundida ehk ravi edukusega tervikuna ei saa arst ennast Ôigustada, sest seda ei saa arst patsiendile tagada.

MaksumÀÀr – nĂ€itab, kui suur osa vĂ”etakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust vĂ”i vÀÀrtusest.
MenĂŒĂŒkulud – seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ĂŒmber mĂ€nguautomaate, taksofone jne
Miidla - Vanatalu, M. Konspekt (2004) Ôigusallikaga sarnase iseloomu, avaldavad sellist mÔju nagu seadus.

MittetulundusĂŒhendused on isikute vabatahtlikud ĂŒhendused, mille eesmĂ€rgiks ei ole majandustegevuse kaudu kasumi saamine.
Moraal - Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib kÀituda ja kuidas ei tohi kÀituda.
Muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud vÀlislepingutega, kohaldatakse vÀlislepingu sÀtteid.

Maja lammutamine on ka variant aga selleks kulub liialt aega ning selleajaga vÔib jÔuda tuli juba keskmise majani.
Makroökonoomika – rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mÔÔtmine ja majandussektorite seoste problemaatika.
Metsikul inimesel on kaks peamist tunnet: soov end alal hoida ja kaastunne enda sarnaste suhtes, kui need kannatavad.

Mistahes Ă”igusakt on keelerĂŒĂŒs antud eeskiri sotsiaalsuhete korraldamiseks ja kuulub Sotsiolingvistika huviorbiiti.
MÔistel autoriÔigus on kaks tÀhendust: 1. AutoriÔigus kui Ôiguse instituut, normistik, mis kaitseb autorite Ôigusi.
Maagia on suguharudele omane lokaalne uskumuse vorm - iga suguharu uskumused erinevad teise klanni omast.

Mai 1871 – URL: http://lexetius.com/leges/StGB/Inhalt;jsessionid=1sktltl7ralnr8kieo8nnbe5a?0 (30.11.2013)
Manumissio vindicta - isand deklareeris pidulikult oma tahe orja vabastamiseks, pÀrast seda vabastas magistraat orja.
Miks nĂ”ue on nii suur? 3.2. KorteriĂŒhistu A esitas hagi tema hallatavas majas elava korteriomaniku B vastu.

MittetÀielik on kohustus, mille vÔlgnik vÔib tÀita, kuid mille tÀitmist ei saa vÔlausaldaja temalt nÔuda.
Muudatuse mĂ”te on selles, et kui alused on olemas, on tĂŒhistamine tehtud lihtsaks, ei pea alati minema kohtusse.
MĂ”istagi on teretulnud ka kĂ”ik tĂ€iendavad selgitused, argumendid ja hinnangud tĂ”statatud kĂŒsimuse osas.

MĂŒĂŒgilepingu tĂ€itmiseks on vajalik eraldi kĂ€sutustehing (vt TsÜS § 6 lg 3), millega antakse ĂŒle omand mĂŒĂŒdud asjale.
Menetlusosalised on kohtu ja seaduse ees vÔrdsed ning teisalt on kohtu kohustus tagada menetlusosaliste vÔrdsus.
MÀÀrav side - kasuaalne seos, seda nii reaalselt kui ka eeldusena vastava Ôigusnormi koosseisulises mudelis.

MÀÀruskaebus on pĂ”hjendatud, tĂŒhistab ta vaidlustatud mÀÀruse ja teeb vĂ”imaluse korral ise uue mÀÀruse.
Maakleril on Ôigus maakleritasule alates tema vahendamise vÔi osutamise tulemusena lepingu sÔlmimisest.
Maksete teostamine on enimlevinud pangandustehing, kus majanduses osalejad kannavad enda arvelt raha teiste arvele.

Millisteks koostisosadeks on riik jagatud, nende omavahelised suhted (riikliku korralduse/territoriaalse korralduse vorm).
Mittekaristuslikuna – see ei ole etteheide toimepandud sĂŒĂŒteo eest, vaid vahend reageerimaks isiku ohtlikkusele.
Mudeleid on erinevaid, sĂ”ltudes eri maade ajaloost, Ă”iguskultuurist ja kriminaalmenetlussĂŒsteemist, on

MÀÀramata tĂ€htaja – kehtivad, kuni muudetakse vĂ”i tĂŒhistatakse vĂ”i satuvad vastuollu kĂ”rgemal seisva aktiga.
MÔlemas koodeksis on see punkt eraldi vÀlja toodud, millest osa on ka pÔimitud teistes punktides tekstisiseselt.
Majutuskulude alammÀÀradeks on vastavalt 200 kr ööpÀevas riigisisesel lÀhetusel ja 800 kr ööpÀevas vÀlislÀhetusel.

Marksismi teooria on teinud jÀrelduse, et Ôiguse ja majanduse omavahelises seoses on mÀÀrav mÔju majandusel.
Modifitseeritud subjektiteooria on vÀhemalt teoreetiliselt kÔige tÀpsem ja sellest lÀhtub valdavalt ka Eesti kohtupraktika.
Monokraatse sĂŒsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on ĂŒksikisik ning talle on antud ainuotsustamise Ă”igus.

MĂ”isakohtud – talupoegadele (sama, mis varem); Lossikohtud (1599)- suuremate kriminaalasjade arutamiseks.
MĂ”istusĂ”igus on enesekasvatus, millega igaĂŒks peab isiklikult tegelema ning mitte segama teisi sellel teel.
MĂŒĂŒjal on kohustus omand ĂŒle anda – omandireservatsiooniga lĂŒkatakse omandi ĂŒleandmine tulevikku.

Metaandmete sirvimine on enamasti kÔigile avalik ning seetÔttu on repositooriumid kujunenud pÀris populaarseteks.
Ministeeriumi sÔnul on suurim probleem see, et neil, keda laiendamine mÔjutab, ei ole Ôigust menetluses osaleda.
Maksuhalduril on Ôigus nÔuda tagatise esitamist Maksuhalduril on Ôigus jÀtta kÀendaja aktsepteerimata.

Materiaal - ja menetlusĂ”iguse kaasus II voorus provokatiivsed kĂŒsimused erinevatest eluvaldkondadest.
Minoriteetne - teine rahvus rahvusriigis, erinevad keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse jms poolest.
Mudelleping – standard leping, nĂ€idis Piiratud maksustamisĂ”igus – eestis saadud tulu on maksustatav

MÀÀrtused on valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja tÀitmiseks vastu vÔetud Ôiguse allikad.
MÀÀratlemata Ă”igusmĂ”isted – enamasti seadusemĂ”isted, vĂ”ib avalduda ka ebatĂ€psuse vĂ”i evaluatiivse avatuse kujul.
Möödudes on frantsiisi saajal kohustus uuendada ja hooldada nÀiteks kontori sisustust vÔi seadmeid.

Makrotasand – konflikt inimes ja ĂŒhiskonna vĂ”i ĂŒhiskondade vahel sotsiaalne kĂ€itumine vĂ€ljendub.
Maksuhalduril on Ôigus nÔuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
Mitmepoolsete puhul on vajalik eelnev nÔusolek; kui eestkostja nÔusolekut pole, on tehing hÔljuvalt kehtetu.

Maakohtutes on osakonnad: ‱ kinnistusosakond – peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit.
Max weber on vĂ”imu legitiimsuse alusel vĂ€lja toonud kolm erinevat autoriteedi tĂŒĂŒpi ĂŒhiskonnas:
Mikrotase – vaadatakse konkreetset indiviidi, pĂŒĂŒtakse leida, mis ĂŒks isik paneb toime kuriteo.

Muud avalik - Ôiguslikud JI-d on asutatud vastava juriidilise isiku enda kohta kÀiva seaduse alusel.
Maakohtud on ainukesed kohtud kus on osakonnad: 1. Kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatu.
Mandrieuroopa Ă”igussĂŒsteemis tĂ€hendab heas usus kĂ€itumine kohustust kĂ€ituda nagu ausalt ja Ă”iglaselt mĂ”tlev isik.

Mandrieuroopalikus Ôiguskultuuris on Ôigusele vastava otsustuse tegemine seotud otseselt Ôigustloovate aktide tekstidega.
Minimaal - ja maksimaalpiirid ‱ mÀÀratlemata – jĂ€tab sunnivahendi normi rakendaja otsustada
Mitte normatiivsed on indivituualse iseloomuga. Õigus aktid moodustavad hierarhilise sĂŒsteemi riigiseselt.

Muud avalik - Ă”iguslikud juriidilised isikud – ainult see, kellel on tema enda kohta kĂ€iv seadus.
MÀÀratletud sanktsioonid on sellised, kus mÀÀratletud Ôigusvahend on antud ilma igasuguste muude vÔimalusteta.
MĂ”ni inimene on kirjaoskaja. S–iP– Kuidas valem saadi? Terminite asukohad on lausetega mÀÀratud.

Margus m on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli.
Milli kĂ€sitluses on kĂ”ik ĂŒhes komplektis – vaba inimene, liberaalne ĂŒhiskond ja liberaalne valitsus.
Muuhulgas on sÀtestatud sihtkapitalid ja defineeris tÀpselt lepingu mÔju kolmandale osapoolele.

MÔlemal osapoolel on apellatsiooni Ôigus 30 pÀeva jooksul . Sellega kuulutan tÀnase istungi lÔppenuks.
Maksab printsiip - nĂ”uab saastamisega seotud kulutuste kandmist saastaja , mitte riigi (vĂ”i Ü) poolt.
Menetlusnorm – sĂ€testatakse menetluskord, kelle suhtes kuidas toimida Ă”igusnormide elluviimisel.

Mingi pidepunkt on siiski olemas NĂ”rgad on vĂ€ljendid siis, kui me ei tea ĂŒleĂŒldse tĂ€hendusulatust.
Maksuhaldus – riigile vajalike rahaliste vahendite hankimine kodanikelt saadavate maksude kaudu.
Meeida on institutsioon, mis tagab ĂŒhiskonna sĂ€ilimiseks ja arenguks vajaliku infovahetuse.

Mesomorf - kiiljas keha, kandiline keha, vĂ€he rasva- ekstrovert, introvert, mĂ”tte/tundetĂŒĂŒp
Missugused tunnused on iseloomulikud Ôigusnormile ja mis on Ôigusnormi funktsioonid? 1) LÀhtub riigist.
MÔistlik kÀitumine tÀhendab alati eetilist samuti kohustatud jÀrgima iga tava, mida isikud, kÀitumist.

MaksekÀsundi aktseptimine on tahteavaldus, millega kÀsundisaaja tunnustab maksekÀsundist tulenevat kohustust.
Margiartikli imidĆŸ on uskumuste kogum kindla kaubamĂ€rgi suhtes. Margi kasutamine on vĂ€ga levinud, sest
Metalliotsijaid – tĂ€iuslikumad neist on vĂ€ga tundlikud ja reageerivad metallesemele valikuliselt.

Minor – toimus siis, kui inimene sĂ€ilitas kĂŒll vabaduse, ent kaotas Rooma kodakondsuse.
Mitmepoolsed tehingud on lepingud. NÀiteks: lepingud vÔi juriidilise isiku organi vÔi seltsingu otsused.
Mitteamorfsus – terviklikkus II. Hierarhilisus Iseseisvus EesmĂ€rk Organiseeritus Iseregulatsioon

Monarh on sunnitud nimetama valitsusjuhiks selle partei liidri, kes sai parlamendis enamuse.
Muus osas on kasuliku mudeli Ôiguskaitse sarnane patendi omale, kuid sellest oluliselt odavam.
MÀÀrusega on kehtestatud ametikohade loetelu, millele kehtib lĂŒhendatud tĂ€istööaeg ja selle

MÔistlik kÀitumine on alati heas usus kÀitumine, kuid heas usu kÀitumine ei pea alati olema mÔistlik.
MÔni mitte - P pole mitte-S MÔni mitte-rumal [isik] pole mitte-tudeng. (Limiteeritud jÀreldus.
MaksejÔuetuse korral on tema juhatuse liikmed vÔi likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama.

Marihuaana – kuivatatud taimeosised – THC sisaldus 1-20% / suitsetada ehedalt vĂ”i tubakaga
Metsa kasutamine – pĂ€ikese tĂ”usust loojanguni vĂ”ib erametsas viibida, va kui mets on tarastatud.
Millises ulatuses on selline uus Ôigus Ôiglane? Spetsialistide roll tÀnapÀevases Ôiguses oluline.

Minimaal - ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust Ôigusnormi rakendav isik).
Ministreid on 12. Vabariigi President vÔib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita
Moodsas heaoluriigis on Ă”igusnormide tĂ€htsaks ĂŒlesandeks kujunenud sotsiaalse kaitstuse kindlustamine.

Muudatustest on tulenenud EL ĂŒhinguĂ”iguses toimunud muudatuste ĂŒlevĂ”tmisest Eesti Ă”igusesse.
MĂ”nes lÀÀne - Euroopa riigis). PĂ€rimisjĂ€rgud BES-is - veresugulaste jĂ€rkude pĂ€rimissĂŒsteem.
Mandata - instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele , peamisel provintside valitsejatel

Manu puhul on naine vaba ja iseseisev isik mehe kÔrval nii isiklikult, kui ka varanduslikult.
Miks pant on tekkinud? – tagab kreeditorile kindluse ja deebitorile vĂ”imaluse laenu saada.
Minoriteete on omakorda pĂŒĂŒtud liigitada: ‱ rahvusvĂ€hemusteks ning ‱ vĂ€hemusrahvusteks.

MittetÀielikud ehk spetsialiseeritud Ôigusnormid ei vasta tÀielike Ôigusnormide struktuuridele.
Muuta ps - s sÔnaselgelt nimetamata positsioone pÔhiÔiguslikult kaitstud positsioonideks.
MĂ”lemal poolel on Ă”igus kĂ€esolev leping ĂŒles öelda , teatades teisele poolele ĂŒlesĂŒtlemisest

MĂŒĂŒgikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja mĂŒĂŒb kaupa vĂ”i pakub ja osutab teenust.