SÔnu seletav sÔnaraamat

Kuidas netis maksad? Vasta

Majanduslik olukord – hĂ”ivatus tööga jne.  Haiguse mudel – pĂ”hjal on uimastisĂ”ltuvus patoloogiline seisund oma iseloomulike sĂŒmptomitega ja eeldatava kuluga juhul, kui seda ei ravita -uimastisĂ”ltuvus 3-komponendiline bio-psĂŒhho-sotsiaalne haigus Mudel kohustab meditsiinitöötajaid vĂ”tma mittehinnangulist positsiooni sĂ”ltlaste ravimisel (diagnoos, raviplaani koostamine, juhendamine, prognoosimine) Teotus WHO-lt (Maailma Tervishoiu Organisatsioon), APA-lt (Ameerika psĂŒhhiaatriate assotsiatsioon).
Motoorseks ehk liikumismĂ€lu (isel mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses)  Emotsionaalseks (inimene mĂ€letab hĂ€sti oma tundmuste vahendusel)  Kujundiliseks (rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, harmoonia jmt salvestamisvĂ”imes ja reprodutseerimises)  SĂ”nalis-loogiliseks (spetsiifiline inimesele, kuna teised mĂ€luliigid oma madalamates vormides vĂ”ivad esineda ka loomadel; selle mĂ€luliigi sisuks on keele vahendusel antud mĂ”tted)
MÔÔtmisvahend selleks on Rotteri kontrollkeskme skaala, mille tulemus nÀitab, mil mÀÀral on inimene seesmise kontrollkeskmega, st usub, et tema kÀitumine tuleneb temast enesest, vÔi vÀlise kontrollkeskmega, st usub, et tema kÀitumise pÔhjused on tema kontrolli alt vÀljas. Seligmani depressioonikÀsitluse kohaselt nÀevad seesmise kontrollkeskmega inimesed nii head kui halba tulemust enda poolt tekitatuna, kuna vÀlise kontrollkeskmega inimesed nÀevad mÔlemat oma kontrolli alt vÀljas olevate nÀhtustena.

Mania e. kĂ”rgenenud meeleolu esineb kolmes erinevas raskuastmes ja sisaldab enamasti jĂ€rgnevat: PĂŒsivalt esineb kerge meeleolu kĂ”rgenemine (vĂ€hemalt mitu pĂ€eva jĂ€rjest), energia ja aktiivsuse tĂ”us ja tavaliselt ilmne heaolu ning vaimse ja fĂŒĂŒsilise töövĂ”ime kĂ”rgenemise tunne.
Mitteorgaanilise une - Ă€rkvelolekurĂŒtmi diagnostilised juhised: (a) individuaalne une-Ă€rkvelolekurĂŒtm pole antud keskkonna jaoks normaalse ning tavalise rĂŒtmiga sĂŒnkroonne; (b) seetĂ”ttu kannatab isik öösel unepuuduse ja pĂ€eval liigunisuse all ja seda peaaegu iga pĂ€ev vĂ€hemalt ĂŒks kuu vĂ”i korduvalt lĂŒhemate perioodide vĂ€ltel; (c) ebarahuldava kvaliteediga, kvantiteediga ja ajaliselt ebasobiv uni pĂ”hjustab mĂ€rgatavat distressi vĂ”i sotsiaalse vĂ”i professionaalse tegevuse hĂ€ireid.
MobiilsusvĂ”imaluste kĂ”rval on sama oluline ka inimese elu kĂ”ige otsesemalt mĂ”jutavate muude vĂ”imaluste (nt. sissetulek, kultuurilised ressursid jne) jagunemine ja sellest tulenev ebavĂ”rdsus. MobiilsusvĂ”imalusi peaksid aitama suurendada eelkĂ”ige vĂ”imalikult vĂ”rdsed starditingimused. Paraku uurimused nĂ€itavad, et Eestis toimub hariduslik kihistumine ĂŒha varasemas eas, sest kujunenud on konkurents lasteaedade vahel ning suurenenud lĂ”he eliitlasteaias, tavalasteaias ja kodus kasvanud laste vahel.

Maniakaalne episood e. mania - meeleolu kĂ”rgenemine vĂ€hemalt mitu pĂ€eva jĂ€rjest; fĂŒĂŒsilise ja vaimse tegevuse mahu ja kiiruse tĂ”us, energia ja aktiivsuse tĂ”us ja tavaliselt ilmne heaolu ning vaimse ja fĂŒĂŒsilise töövĂ”ime kĂ”rgenemise tunne; esineb ka kĂ”rgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus, seksuaalsuse tĂ”us ja unevajaduse vĂ€henemine, kuid mitte sellisel mÀÀral, et see pĂ”hjustaks raskeid hĂ€ireid töös vĂ”i sotsiaalsetes suhetes; vĂ”ib esineda luululisi mĂ”tteid.
Meditatsiooni seisundis on aktiivne (vĂ€ljapoole orienteeritud) teadvus pööratud sissepoole (inimesesse endasse). - Inimese aju ei reageeri helidele,lĂ”hnadele,mĂ”tetele jne - PĂ”himĂ”tteliselt esineb kaht liiki meditatsioone: 1. Inimene istub liikumatult ja koondab tĂ€helepanu ĂŒhele asjale - mantrale ehk pidevalt korratavale palvele, mingile pildile, kĂŒĂŒnlaleegile vms. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse vĂ€lismaailmast Ă€ra, et saavutada sĂŒgav lĂ”dvestusseisund.
Mentaalne mudel on representatsioon, mis seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskondlikest) tagajĂ€rgedest  Just mentaalne mudel teeb vĂ”imalikuks tajulise tagasiside kasutamine liigutuse korrigeerimiseks  Mentaalset mudelit kasutatakse ka tajumulje ennetavaks korrigeerimiseks, et sĂ€ilitada tajulist stabiilsust  Mentaalne mudel on sild taju ja tegevuse vahel, millest rÀÀgitakse sageli peegelneuroni idee vahendusel.

MittejĂ€rjepi - ‱ loominguli- ‱ loominguli- tide korral) selge kom- ‱ ebakindlus devad töö- suse toeta- suse testi- ‱ pere ĂŒhis- munikatsioon sotsiaalsete harjumused mine mine tegevused lapsega rollide suhtes ‱ halb enese- ‱ tulemused ‱ aktsepteerida kontroll tema tundeid ‱ loov ‱ sĂŒvaĂ”pe ‱ eelistab ‱ enesehinnan- aktiivset ja gu toetamine uurimuslikku ‱ kĂ€itumuslikud lĂ€henemist lepingud ‱ seisab oma veendumuste eest ‱ on vĂ”istlev 146 LISA 6
Muutliku e. liikuva e. fluiidne intelligentsuse all mĂ”istetakse vĂ”imet kĂ€sitleda uusi probleeme ja ootamatusi, seotud uue info omandamise kiirusega, fĂŒsioloogiliste omadustega, nĂ€rvisĂŒsteemiga. VĂ€heneb keskeas (ĂŒlesannete lahendamise kiirus). Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetĂ”ttu eriti sĂ”ltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mĂ”judest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema.
MÔÔtmest – collectivism, agency, assertiveness, relatedness – said naised suurema skoori ainult relatedness’is. LÀÀnekultuurid said suuremd skoorid mÔÔtmetes agency ja assertiveness, idakultuurid collectivism’is ja relatedness’is. Uuringust, mis kasutas Sex Role Ideology (SRI) skaalat 14. riigis uurides kuidas mehed ja naised peaksid kĂ€ituma, ilmnes mitu mĂ€rkimisvÀÀrset tĂ€helepanekut: 1. Sugude vĂ”rdust nĂ€hakse erinevates riikides rabavalt erinevalt.

Motivatsioonilise sĂ€ttumuse ehk motivatsiooniprofiili kolme pĂ”hitĂŒĂŒpi: ‱ progressiivne – ĂŒlekaalus ĂŒldise aktiivsuse, loomingulisuse ja sotsiaalse kasulikkuse motiivid; ‱ regressiivne – domineerivad eluliste tarvete rahuldamise, mugavuse ja prestiiĆŸi ehk vĂ€lised motiivid; ‱ alalhoidlik – domineerivad enesehinnangut toetavad ja alalhoidvad motiivid, niisuguseid inimesi iseloomustab sageli motivatsioonipuu- dus, abituse ja isikliku ebaĂ”nnestumise tunne.
Mitmed uurimused on keskendunud omakorda sellele kuidas inimesed hindavad oma tuju aja vĂ€ltel, sealhulgas millist osakaalu selles omavad erinevad sĂŒndmused (Kahneman 1999) ning kuidas on vastuste stiilid ning kĂŒsimuste jĂ€rjekord mĂ”jutanud ĂŒlemaailmseid hinnanguid (Schwarz & Starck 1991). NĂ€iteks, Diener jt (1991) leidsid et ĂŒlemaailmsed subjektiivse heaolu nĂ€itajad pĂ”hinevad enam positiivsete emotsioonide sagedusel kui nende intensiivsusel.
MĂ”justamise psĂŒhholoogia – 2005 8. Clayton, P Kehakeel töökeskonnas – 2004 (piltidega) 9. Demarais, A. Esmamuljed : mida te ei tea sellest, kuidas teised teid nĂ€evad - 2005 10. Frost, P MĂŒrgised emotsioonid (konfliktidega toimetulekust) 11. Gordon, T. Vanemate efektiivsustreening 12. Hage, M. KĂ”nelema 13. Hirsch, G.I. KĂ”nele vabalt ja veenvalt 14. James, J. KehakĂ”ne ehk kuidas endast positiivne mulje jĂ€tta 15. Kidron, A. Suhted töökollektiivis.

Muudatus on vajalik. Korraldati koosolek, kus vĂ”tsid osa osakondade juhatajad ning neile seletati, miks on vajalik vĂ€iksemate osakondade sulgemine ja mida sellega loodetakse parandada. Osakondade juhatajatele (need, kelle osakondade sulgemist kavandati) pandi ĂŒlesandeks teavitada nendest pĂ”hjustest töötajaid ning neile selgitada, et see muudatus ei tĂ€henda, et nad teevad kehvemat tööd, kui teised osakonnad, keda ei plaanita sulgeda.
Modaalsus - nĂ€gemine,kuulmine, haistmine jne.Ühe modaalsuse piires saab samuti eristada kvaliteete, nĂ€gemise puhul nĂ€iteks vĂ€rvust, heledust,liikumist jne. Niimoodi vĂ”imaldab aisting Ă”ieti peegeldada objektiivse maailma omadusi, neid
Matusetoetus – Â ĂŒhekordne toetus.  Ajutine arstiabi On Ôigus saada esmast arstiabi. Selleks on vaja  Euroopa ravikindlustuskaarti. Suuremates linnades ja keskustes on avatud  ööpĂ€evaringsed arstiabipunktid. VĂ€ltimatu abi  saamiseks tuleb pöörduda otse  tervishoiukeskuse esmaabikabinetti vĂ”i  Riikliku Tervishoiuteenistuse haiglasse.  Arstiabi saamisel peab maksma patsiendi  omavastutustasu.

Metakognitsioon 28 – 30 mitteformaalhariduslikud programmid 92 mittekognitiivsed isiksuse omadused 10 motivatsioon 8, 10, 31, 41 motivatsiooniline sĂ€ttumus 43 motivatsiooniorientatsioon 46 ego-orientatsioon 45 seesmine 43 valdamisorientatsioon (ka orienteeritus ĂŒlesandele vĂ”i meisterlikkusele) 45 vĂ€limine 43 multiintelligentsuse teooria 20 mĂ”tlemine 17, 62 divergentne 33 konvergentne 33 kriitiline 94 loovmĂ”tlemine 126 174 Aineloend
MĂ€rguanne on kĂŒllaldane (vt allpool). „TĂ€nan“ on selles kontekstis eelistatum kui „palun“. „TĂ€nan“ kannab endas pigem ootust antud juhise suhtes kui palvet (palun). ‱ Suunake klassi tĂ€helepanu: „Seadke end valmis.
Meta - analyses of studies testing Moscovici’s theory have identified three conformity effects: 1) public influence, in which the individuals behavior is influenced by the views of others, 2) direct private influence, where there is a change in the individual’s private opinions about the issue discussed by the group and 3) indirect private influence, where the individual’s private opinions about related issues change.

Murray jÀrgi on inimese pÔhitarbeist enamik otseselt vÔi kaudselt seotud sotsiaalse kÀitumisega, Tema klassifikatsioon on eriti lai, hÔlmab tervenisti 20 liiki tarbeid: allumise, edu, saavutamise, sÔpruse, pealetungi, iseseisvuse jonni, enesekaitse, aupauklikkuse, vÔimu, vÀljapaistvuse, ettevaatuse, hÀbi vÀltimise, abistamise, korra, mÀngu, keeldumise, tundmuse, ahastuse, seksuaalsuse ja taipamise tarve (Kidron 2004: 9).
Meeldivus – inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad tunnevad ja kes neile meeldivad. MĂŒĂŒgimehed kasutavad seda Ă€ra fĂŒĂŒsilise atraktiivsuse lĂ€bi ja luues tunde, et mĂŒĂŒgimees on kliendile kuidagi tuttav vĂ”i sarnane ( tegeleb sama huvialaga vĂ”i on vĂ€limuselt sarnane ) sarnasus .tuttavlikus – alateadlik sĂŒmpaatsus. SĂŒĂŒtu assotsiatsioon kas heade vĂ”i halbade asjadega mĂ”jutab inimeste suhtumist meisse.
Murstein – tema loogika jĂ€rgi on 3 sammu (SVR skeem): Stiimulite periood – saadan vĂ€lja enda poolt signaale ja saan neid (signaale/stiimuleid) ka vastu (mÀÀratlen Ă€ra, et on poiss/tĂŒdruk, must/valge, noor/vana, linnast/maalt). Nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed stiimulid (nt lĂ”hn). See vĂ”ib toimuda isegi siis, kui verbaalset suhtumist ei ole. Otsitakse sarnast/ĂŒhisosa (ĂŒhine huviala, koht, kus tulnud oled.

Motivatsioon on alati individuaalne, kuid ĂŒldjuhul mittemateriaalsed motivaatorid ajendavad pigem haritud ja kĂ”rgepalgalisematele töötajaid, madalapalgalised lihttöölised hoolivad pigem materiaalsetest motivaatoritest (Maslow vajadustepĂŒramiid). Samas kui tööandja on piisavalt analĂŒĂŒsivĂ”imaline, empaatiline ja loominguline peaks ta suutma mittemateriaalseid motivaatoreid rakendada kĂ”igis ettevĂ”tte osakondades.
Multiversum - ajamasinaga on vÔimalik liikuda aega, kus elasid meie eellased ja esivanemad. Nende elust ja arengust on kirjeldatud multiversumi teooria teises ( ehk kultuuri ) osas. MingilmÀÀral saame mÔista ka inimese ajus esinevaid loomeprotsesse, kui me ajas rÀndamise teel uurime palju tÀpsemalt inimese aju bioevolutsiooni ja inimajaloo jooksul loodud vÀga erinevaid ideid, mis vÀljenduvad kunstis ja kultuuris.
MittepsĂŒhhootilised e. neurootiline hĂ€ire ( maakeeli – nĂ€rvid on lĂ€bi ja nĂ€rvitsed) Ümbritsevale sisuliselt adekvaatne reageerimine ( kuid sageli ebaadekvaatne oma intensiivsuses, kestvuses nt. surmateate korral kĂŒll leinab, kuid leina kestvus ebaadekvaatne e. ĂŒle pole aasta) Tundlikkuse ja reaktiivsuse muutlikkus ( liigne sensitiivsus) KriitikavĂ”ime sĂ€ilimine KĂ€itumise regulatsiooni vĂ”ime olemas kuid piiratud

MĂ”juvĂ”im on saavutatavad ja arendatavad pika aja jooksul (6). MĂ”juvĂ”imu rakendamine, kasutamine juhtimises ja eestvedamises Eelpool toodud erinevatel vĂ”imuliikidel ja -tĂŒĂŒpidel on mitmeid ĂŒhiseid tunnuseid ning seoseid. KĂ”ik nad sĂ”ltuvad jĂ€rgijate/töötajate veendumustest ja usust, mida mĂ”jutavad omakorda juhi omadused ja kĂ€itumine (6). Töötajad peavad uskuma, et juhil on need mĂ”juallikad olemas.
Mao - ja soolestiku haigused, seedehĂ€ired  Allergiad ja nahahaigused o Muutused jumes  UnehĂ€ired (insomnia)  VĂ€simus  Seksuaalsuse vĂ€henemine  Peavalud  Selja- ja kaelavalud, lihaspinged  Hingamisteede haigused  Probleemid hammaste ja igemetega  SĂŒdame kloppimine  Suu kuivamine  Higistamine  Hingeldamine  NĂ€rvitĂ”mblused  Äkiline, mĂ€rgatav kehakaalu muutus
Meisterlikkusele - saavutusele suunatuse arengulised iseĂ€rasused: koolieelne iga ‱ Varem: vĂ€ikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud ‱ Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse arendamist, kuid kui vastupidi? ‱ Tugevalt vĂ”istluslik keskkond (Butler, 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel) – ei madaldanud seesmist motivatsiooni – madaldas loovust – vĂ€hendas motivatsiooni Ă”ppida teistelt.

MotivatsioonikĂ€sitlust – ĂŒks loomade, teine inimeste kohta ‱ Loomade & inimeste kĂ€itumise pĂ”hjused nĂ€ivad erinevad : loomade kĂ€itumine on mittetahtlik, seletub instinktidega, inimeste oma (moraalne) on tahte ja mĂ”istuse kontrolli all (Descartes) Instinktid evolutsiooniteoorias ‱ Darwin esitas seisukoha, mille jĂ€rgi loomade & inimeste fĂŒĂŒsilised omadused & kĂ€itumine on tingitud bioloogilisest olemusest.
MĂ”ttetu on nĂ€iteks kasutada potentsiaalselt positiivset sĂ”nastust – „Michael (...), Dean (...), te ‱ maandage igasugune kĂ”rvaline pinge (lk 209). jutustate; te peate siiapoole vaatama ja kuulama, tĂ€nan“ – kui öelda need sĂ”nad pahatahtlikul, Ma olen töötanud Ă”petajatega, kes tekitavad oma liigvalvsa hÀÀletooni, kĂ€itumise ja keele- teraval, Ă”elal, anuval vĂ”i vinguval toonil.
MĂŒĂŒdav kokaiin on segatud kas piimasuhkru vĂ”i mĂ”ne legaalse ravimiga( nĂ€iteks prokaiiniga (endine novokaiin)  Pulbrit tĂ”mmatakse ninna  Ravimi tugeva veresooni ahendava toime tĂ”ttu on kokainisti nina limaskest kĂ€rbunud,haavandunud  Kokaiini valmistamisel leotatakse kokapÔÔsaste lehti bensiinis, mille tulemusena on kokaiin hĂŒdrokloriid  Hape hĂ€vitaks kopsud  Seda saab ka sĂŒstida

Meeskonnad on erinevad: ➱TĂ€hed-kogu tĂ€helepanu on neil, grupi edu on kĂ”rvaline ➱jutupaunikud- hĂ”ivatud oma jutuga, tĂ€htis on saada tunnustust ➱Klounid- saada nalja,ei vĂ”ta grupitööd tĂ”siselt ➱Kamandajad- juhtimine n tĂ€htsam kui probleemide lahendus ➱Jonniajajad- vaidelevad ainult vaidlemise pĂ€rast, grupi edukus pole oluline, sest ei ole nÔÔus alla andma ja teistega nĂ”ustuma.
Monoloog - ĂŒksi kĂ”nelemine Motoorne ja sensoorne afaasia – kĂ”ne produktsiooni ja kĂ”ne mĂ”istmise hĂ€ired KĂ”ne funktsioonid - Suhtlemiseks – kommunikatsioon, ekspressioon MĂ”tlemiseks – signalisatsioon, ĂŒldistamine Assotsiatiivne eksperiment - idee lĂ€htub sellest,et iga sĂ”na kutsub esile teatud assotsiatsiooni, mida saab vĂ€ljendada teise sĂ”naga ( puu – lehed ; naelad – haamer )
Motiiv - enesekaitse (ohu vĂ€ltimine ja ohu eemaldamine), kĂ€itumised – vĂ”itlus/pĂ”gnemine, emotsioon – hirm,viha. Motiiv – haigus, terivs (mirkoobide vĂ”i parasiitide vĂ€ltimine, uute toidu hankimine), kĂ€itumised- toidu valik, emotsioon – vastikus,huvi. 2. Paljunemine : Motiiv – partneri leidmine, kĂ€itumised – seks, flirt, paaritusrituaalid, emotsioon – iha, armastus, kurbus.

Majutus - ,reisi- ja toitlustuskulud ‱ Reklaamikulud ‱ Audiovisuaalsete esitlustega seotud kulud ‱ Kujundus- printimiskulud,fotokoopiate hind ‱ SĂŒndmuste: konverentside,nĂ€ituste,esitluste jms. Seonduvad kulud ‱ Filmide ja videote valmistamiskulud,fotode hind ‱ Meediauuringud ‱ Postikulud,telefoni- ja faksikulud ‱ Pressimaterjalide koostamise,jaotamise hind ‱ Uurimiskulud
Millise panuse on psĂŒhholoogia metodoloogiasse andnud signaaliavastamisteooria (SDT)? Kuidas see mĂ”jutas psĂŒhhofĂŒĂŒsika varasemaid eeldusi? Tooge nĂ€iteid signaalide avastamise teooria kohase kĂ€itumise kohta igapĂ€evaelust (vĂ”ttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)! Kuidas saaks signaaliavastamisteooria ja tasuvusmaatriksi eeldusi rakendada Ă”ppimise kontekstis (ĂŒlikoolis ja/vĂ”i koolis)?
Materiaalne mina – kĂ”ik esemed ja asjad, mis kuuluvad antud indiviidile(minu keha, varandus, auto jms) -kuidas hindad asju, mis on Sotsiaalne mina - see, mida kaasinimesed minust arvavad Inimesel on palju sotsiaalseid Minasid ,mis elukogemuse pĂ”hjal sulavad ĂŒhte so Abstraktne mina(„teine mina“) Vaimne mina – inimeste psĂŒĂŒhiliste omaduste, vĂ”imete ja isiksuste omaduste terviklik kogum.

More mind - identified, which is the intensification of egoic dysfunction, there has also been a dramatic increase in the incidence of anorexia in recent decades. If the sufferer could look at her body without the interfering judgments of her mind or even recognize those judgments for what they are instead of believing in them – or better still, if she could feel her body from
Mitteteadvustunud psĂŒĂŒhika – alateadvus, eelteadvuse, teadvusvĂ€lise, teadvustamatuse mĂ”isted (tĂ€helepanu kesmest vĂ€lja jÀÀnud, kuid psĂŒĂŒhikas töödeldud signaalid, vastureaktsioonid nĂ”rkadele Ă€rritajatele, fikseerunud suhtumised vĂ”i hoiakud, unenĂ€od, patoloogilised nĂ€htused haige vĂ”i ebanormaalses seisundis inimese psĂŒĂŒhikas jne). See osa,mis jÀÀb teadvslikkuse piiri taha.
MĂ€lu protsessid - > 1) MeeldejĂ€tmine ‱ Assotsiatsioonid – oluline on materjali asetamine seostesse ‱ Tahteline ja tahtmatu omandamine ‱ Mnemotehnika e mĂ€lutehnikad ‱ MĂ€lu maht – loetakse piiramatuks 2) SĂ€ilitamine ‱ retro- ja proaktiivne pidurdus (ette- ja tagasihaarav) ‱ unustamiskĂ”ver (Ebbinghaus) – unustamine on kĂ”ige intensiivsem esimestel pĂ€evadel peale

MĂŒĂŒgiprotsessis on kindlasti, et tuleksid meeldivad kliendid, ootuseks vĂ”ib olla veel kliendi sagedus ( et kliente oleks palju kuna see vĂ”ib tĂ”sta tema töötulemusi kĂ”rgemale). Kindlasti ĂŒheks suuremaks ootuseks on juhtide tĂ€helepanu sinu headesse töötulemustesse ning sellele jĂ€rgnev kiituse avaldus, see motiveerib meid veel paremini töötama ja tĂ”stma töö kvaliteeti.
Moondunud arusaam – ei saa sellest aru. kiitus+tunnustus+karistus e mitte heaks kiit  Imik 0-2 – meeldiv-ebameeldiv mitte fĂŒĂŒsiline karistus; 4kk tegurit toimivad KOOS  Varajane lapsepĂ”lv 2-12 – saab ise hakkama *Inimene peab olema terve, et ennast kontrollida  Hiline lapsepĂ”lv 12-15 – lahendab iseseisvalt *Inimeses on kĂ”ik vajalik, et kasvada IDEAALSEKS.
MĂ”tlemishĂ€ired - ĂŒlekaalukas mĂ”te (mĂ”te, mis ei ole pĂ€ris adekvaatne, on ĂŒlekaalukas) - luul (pole ratsionaalne ja ei allu korrektsioonile) - folie a deux (jagatud luul ehk kui ĂŒhel inimesel on vĂ€lja arenenud luulusĂŒsteem, siis teised vĂ”ivad ka sissehaaratud saada) *kiirenemine (mĂ”ttekĂ€ik on nii suur, et tahaks rÀÀkida palju, aga suu ei suuda vĂ€lja öelda)

Mentally dwelling on the past, regardless of whether something happened yesterday or thirty years ago. We can learn not to keep situations or events alive in our minds, but to return our attention continuously to the pristine, timeless present moment rather than be caught up in mental movie-making. Our very Presence then becomes our identity, rather than our thoughts and
Mosaiiksed on aga teatud mĂ”ttes kĂ”ik loomad: sugunÀÀrmetes moodustuvad neil haploidsed rakud, maksas ja ka muudes kudedes esineb mĂ”ningane hulk polĂŒploidseid 19. GMO organismid 1. Transgeensed kanad: pĂ”llumajandus ja tervishoid 2. Maguskartul (pataat)) 3. Kuldne riis (avitaminoos) 4. TĂ€navavalgustuse puud vĂ”i veidrused (helenduvad kassid 20. Herbitsiidid.
Maniakaalsus - ĂŒlivirguse seisund Orienteerumisrefleks - inimese ja looma keeruline reaktsioon stiimuli uudsusele ja/vĂ”i ootamatusele ning uuele olukorrale ĂŒldse.

Millistele mĂ€luliikidele on juurdepÀÀs olemas ja millistele mitte kui ma suudan meenutada seda, kuidas Ă”ppisin tunnetuspsĂŒhholoogia eksamiks, ent ei suuda meenutada seda, kuidas erinevaid mĂ€lukategooriaid nimetakse? 6. Miks vĂ”tab vabal teemal kirjutamise – joonistamise alustamine enamasti kauem aega? Halvasti struktureeritud ĂŒlesanne, mĂ”te ei hakka kohe tööle.
Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nĂ€htuste ja sĂŒndmuste esitused meie mĂ”tetes. ‱ Mentaalsed representatsioonid vĂ”ivad olla analoogsed ja sĂŒmbolilised.
Maskuliinsus - FEMINIINSUS (G.HOFSTEDEÂŽI JÄRGI). Hofstede jĂ€rgi domineerivad mĂ”nedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud vÀÀrtushinnangud.

Motivatsioon – mudelit rakendatakse e jĂ€ljendatakse tavaliselt siis, kui vĂ”ib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu – kas teiste- vĂ”i enesepoolne kinnitus. Mudelite jĂ€ljendamisele avaldab peamiselt toimet enesekinnitus: enne mingi kĂ€itumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga vĂ”imalikke positiivseid ja negatiivseid tagajĂ€rgi.
MĂ€ekollid on ohtlikud ja salakavalad olevused ja niipea, kui korraga on kaldal mĂ€ekolle rohkem kui kÀÀbikuid, rĂŒndavad mĂ€ekollid viimaseid ja söövad need Ă€ra. Seega tuleb kogu ĂŒlesĂ”it korraldada mĂ”lema poole lĂ€birÀÀkimiste tulemusena nii, et hetkekski ei ĂŒletaks mĂ€ekollide arv kummalgi kaldal samas olevate kÀÀbikute arvu.
Mina seisund - kui psĂŒhholoogiline reaalsus; mÀÀratlemine tunnete sĂŒsteemi ja sellega kaasneva kĂ€itumismustrina. ● lapsevanema tasand- Ă”petab, juhib, kĂ€sutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nĂ”u. ● tĂ€iskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus.

Mu lapsed on kiiresti taibanud, millised Ă”petajad peast teadma?“ Ja Andreas ĂŒtles: „Kas me peame selle ĂŒles kirjutama?“ Ja Jaakobus ĂŒtles: milliste klassidega toime tulevad (ja miks); millised Ă”petajad Ă”petavad hĂ€sti (ja huvitavalt); „Kas meil tuleb selle peale kontrolltöö?“ Ja Filippus ĂŒtles: „Mul pole paberit.
Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hĂ”lmab nii inimese liikumist (hoiak, ĆŸestid, naeratus, pilkkontakt ja fĂŒĂŒsilise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kĂ”ne kiirus, valjus, intonatsioon, hÀÀle kĂ”rgus jne). Ćœeste saab liigitada jĂ€rgmisel moel: kaasasĂŒndinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud.
Maslowi hierarhia – on 5 astmeline vajaduste allumise sĂŒsteem: fĂŒsioloogilised vajadused, turvalisus, armastus ja kellelegi kuulumine, lugupidamine ja eneseteostamise vĂ”ime. Maslowi sĂŒsteem rÀÀgib meile sellest, et kui esimesed fĂŒsioloogilised vajadused pole rahuldatud ei suuda inimene keskenduda kĂ”rgemal asuvate vajadustele.

Moreno arvetes on mitmetes situatsioonides on oluline ja hea teada, millised grupid on olemas (nt lasteaedades sitatsioonides, kus Ă”petaja tahab midagi selgeks teha ja selleks on vaja gruppi mĂ”jutada selle liidri kaudu). Sotisomeetria on protseduur/meetod, millega ĂŒritatakse vĂ€ikeseid gruppe mÔÔta, teada saada nende hierarhia.
Misele koolis on „piiratud“. Klassis kallutab ta end tooliga tahapoole, tĂŒhi pilk silmis – ta vaatab et töötada vĂ€lja distsiplineerimismudel, mis propageeriks vÀÀrikat, lugupidavat ja samavÀÀrset suhtlust aknast vĂ€lja (ehk ka osalise vabaduse poole?). Tema tĂ€helepanu ei suuda haarata ĂŒlesande oma Ă”pilastega.
Motivatsioon - > on isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu, st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmĂ€rgid ->On teadvustatud protsess, st inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav ->On erinevate funktsioonidega – on aktiivsuse aluseks, aktiivsuse kindlustajaks, aktiivsuse suuna mÀÀrajaks.

Mccellandi – Vajaduste rĂŒhma teooria: ‱ Saavutusmotiiv: o Inimene vajab pidevat infot oma tegevuse tulemustest o Meelsamini töötab ĂŒksi o VĂ”tab riske ja seab kĂ”rgeid eesmĂ€rke („Alati valmis“) o On rohkem huvitatud tulemusest, kui meetodist o VĂ”rdleb oma tulemusi enda omadega o Otsib loovat uusi lahendusi.
MotivatsioonisĂŒsteem on toiminud piitsa-prÀÀniku meetodil, seega motivatsioon vĂ”ib ka olla negatiivsete materiaalsete (rahalised karistused, trahvid, vallandamine) vĂ”i mittematerialsete komponentidega (noomitused, negatiivne tagasiside). Üksnes piitsa-prÀÀniku meetod pole töötajate motiveerimise seisukohalt jĂ€tkusuutlik.
Manipuleerimine – vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psĂŒĂŒhikas kajastatud teadmisi ĂŒmbritseva maailma kohta.

MeeleoluhĂ€ired - labiilsus, depressioon, etc ‱  KokaiinipsĂŒhhoos ‱  Ajurabandus, sĂŒdameseiskus ‱  Kopsude kahjustus, puudulik toitumine ‱  SeksuaalhĂ€ired - libiido vĂ€henemine, viljatus, erektsioonipuudulikkus ‱  Raseduse ajal tarvitamine kahjustab loodet: enneaegne sĂŒnnitus, mahajÀÀmus arengus!
Mud - ide puhul peetakse kÔige sÔltuvust tekitavamaks otsest konkurentsi teiste inimestega, jututubade puhul on selleks sarnasus tÔeliste inimsuhetega (Kaha, 2002). Internetis veedetakse mitmeid tunde ja pÀevi, mille tulemusena jÀÀvad unustusse reaalne elu ja pÀris sÔbrad vÀljaspool virtuaalkeskkonda.
Magnetstimulatsioon on suhteliselt harv ja peamiselt kasutatakase seda ĂŒlikooli kliinikutes. UitnĂ€rvi stimulatsiooni viiakse lĂ€bi sĂŒdamerĂŒtmide sarnaselt naha alla siirdatud stimulaatoriga. Unest vÔÔrutamise teraapia puhul hoitakse patsienti ĂŒks kuni kaks korda nĂ€dalas öösiti Ă€rkvel ja magada ei lasta ka pĂ€eval.

Meelekindlus – kontroll oma soovide ja impulsside ĂŒle. TĂ€histab ka tahet ja sihikindlust, usaldusvÀÀrsust ja enesekontrolli 4. Neurootilisus – kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, neurootikutel on soodumus emotsionaalseteks hĂ€ireteks 5. Avatus kogemusele – huvi ĂŒmbritseva maailma ja oma siseelu vastu.
Maania on raske meeleoluhĂ€ire,mida iseloomustavad meeleolu ĂŒlemÀÀrane tĂ”us vĂ”i Ă€rrituvus,kĂ”rgenenud enesehinnang,mĂ”ttetegevuse kiirenemine ja lausa ekstaasi sattumine,vĂ€henenud unevajadus,kĂ”nevool,liigne familiaarsus,kergesti erutatavus ja kasvanud toimekus vĂ”i rahutus,mis vĂ”ivad olla tĂŒlikad.
Maimikuiga – Kiire fĂŒĂŒsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – KĂŒpsemise mĂ”ju 3. KOOLIEELIK – Motoorsed oskused, eriti peenmotoorika – JĂ”ud ja tugevus 4. KAINIK –FĂŒĂŒsiline kasv aeglustub – Sportlikud oskused ja jĂ”ud 5. MURDEIGA – Kiired ja pĂ”hjalikud fĂŒĂŒsilised muutused – SugukĂŒpsus

Mudakook - ĐłŃ€ŃĐ·ĐœŃ‹Đč Ń‚ĐŸŃ€Ń‚ (mudakukk-ĐżŃ€ŃƒĐŽĐŸĐČĐžĐș) ‱ alkohoolik ‱ puujalg jms- ЎДрДĐČяшĐșĐ° Olen hea; Mina olen hea (sina ei ole); Sina oled hea (mina mitte); Olen abitu; Olen sĂŒĂŒtu; olen Ă”rn; Olen tugev; Tean kĂ”ike; - aitavad sĂ€ilitada enda postisiooni,rahuldavad varjatud vajadusi.
MĂŒoopia – lĂŒhinĂ€gelikkus (silm on liiga “lai” – lÀÀts ei laiene piisavalt) HĂŒperoopia – kaugnĂ€gelikkus (silm on liiga “kitsas” – lÀÀts ei kumerdu) Katarakt (hallkae) – lÀÀtse tuhmumine 13. VĂ”rrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat vĂ€rvide eristamisest! Kumb teooria
Meelepetted – tajuelamus ei vasta tegelikkusele (erinevalt kujutlustest ei teadvustata meelepetete puhul, et tegemist on subjektiivsete elamustega) Illusioon e. eksitaju – on tegeliku objekti moonutatud tajumine (nt vaasi varju seinal tajutakse Ă€hvardava loomana); fĂŒsioloogilised illusioonid, pareidoolia.

Minapilt – terviklik kujund iseendast, arusaamine enda olemusest ja omadustest, enesehinnangust ning teiste suhtumisest Ebanormaalne kĂ€itumine – statistiliselt harva esinev kĂ€itumine, mis ei sobi sotsiaalsesse vĂ”i kultuurilisse konteksti, pĂ”hjustab ebameeldivusi ja kannatusi nii endale kui teistele
Matters - extra copies of the lessons were burned, passwords and secret signs were instituted, the contents of certain private tape recordings were not to be discussed with outsiders (so secret were the tapes that even longtime believers were prohib- ited from taking notes of them). Publicity was avoided.
Motivator - ajend, tĂ”uge 3 liiki vajadusi: ‱ FĂŒsioloogilised vajadused- nendeta inimene elada ei saaks nt. Vesi, toit, hapnik ‱ PsĂŒhholoogilised vajadused- uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus, oluline inimese ĂŒldise heaolu jaoks ‱ Sotsiaalsed vajadused- inimene omandab tavaliselt kultuuriga.

Masohismini ehk tingimusteta orjamiseni, mille taga on petlik kujutlus, et „kui teen kĂ”ike, mida ta tahab, siis ta jÀÀb minuga“. Depressiivsel inimesel on vĂ€he agressiivsust ja seega hakatakse tihtipeale ennast petma, öeldes, et asi polegi tĂ€htis ning vahel vĂ”ib see tulla ĂŒlevoolava hoolitsusena.
Meelteinfo alusel ehk milliste meelte kaudu jĂ”uab info mĂ€llu:  KuulmismĂ€lu  NĂ€gemismĂ€lu  LĂ”hnamĂ€lu  MaitsmismĂ€lu  LiigutusmĂ€lu 15. Kes on E. Tulving? Tema mĂ€lustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Endel Tulving- Ta on ĂŒks tunnustatumaid mĂ€lu-uurijaid maailmas.
Motivaatorid – palk, tulemustasu, soodustused (ametiauto, sportimisvĂ”imaluste loomine vĂ”i – kulude kompenseerimine), ĂŒritused jne. Mida paremini lĂ€heb ĂŒksusel, firmal, seda paremini lĂ€heb oma panust andval töötajal – sest siis on ĂŒksusel/firmal vĂ”imalused luua oma töötajatele kĂ”ik vajalik.

Meeskonna puhul on juhtimine jagatud – liidri positsiooni jagavad teatud mÀÀral kĂ”ik selle liikmed. Teine suure erinevus rĂŒhma ja meeskonna vahel on see, et rĂŒhmadel reeglina pole vĂ€lja kujunenud stabiilset koostöökultuuri ja kodukorda, sellepĂ€rast tekivad sagedamini ka konfliktid töötajate vahel.
Milgrami eksperiment – vabatahtlikel osavĂ”tljatel kĂ€sti katseisikutele ( nĂ€itlejatele) elektrilööke anda iga vale vastuse eest, mis nad kĂŒsimstele vastasid. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nĂ”ud andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepĂ€rast, et atoriteetlik ĂŒlevaataja neid kĂ€skis.
Moraalsus - abstraktsete printsiipide mĂ”tlemine, need on kĂ”igile -pĂ”hjendatud vajadusel vĂ”ib seadust muuta 6.aste -individuaalsete printsiipide ja sĂŒĂŒme - seadused peaksid pĂ”hinema universaalsetel eetilistel printsiipidel nt. teiste valikute aktsepteerimine, Ă”igus elule, Ă”igus haridusele jms

Matemaatika - ja testimisĂ€revuse all. Miks see siis ei ilmne koolihinnetes? VĂ”ib-olla on tĂŒdrukud korrastatumad, motiveeritumad ja tahavad saada paremaid hindeid? Kuid hinded kajastavad enamasti orienteerumist tuttavates probleemides, testid aga uudsetes, probleemilahendusi nĂ”udvates ĂŒlesannetes.
Melanhoolik – Melanhoolset tĂŒĂŒpi inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvĂ”tlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tĂ€htsusetule sĂŒndmusele, kui see puudutab tema isiksust.
MĂ”ista kedagi – eeldab tĂ€helepanelikku kuulamist ‱ Nautida kellegi seltskonda – kuulamine tuleb loomulikult ‱ Saada midagi teada – kuulamine tuleb loomulikult ‱ Pakkuda abi vĂ”i lohutust – vĂ€ljendab probleemile pĂŒhendumist Ka pseudokuulamine jĂ€tab sageli huvitatud kuulamise mulje.

MĂ€lulĂŒnk – mingi ajavahemiku kohta mĂ€lestuste puudumine, tekib ajukahjustuse tagajĂ€rjel.
Meditatsioon on aidanud inimmĂ”istusel jĂ”uda lĂ€hemale arusaamisele iseenese olemusest ja laiemast reaalsusest, mis vĂ€ljendab end lĂ€bi ĂŒksikisiku teadvuse, kogetagu seda reaalsust siis kummardatava jumalana vĂ”i inimmĂ”istuse kirjeldatusele ja defineerimisele kĂ€ttesaamatu kosmilise jĂ”una.
MerijĂ€nese uuringud – 20 000 n-rakku, sp hea uurida, tingitud reaktsioonid kujunevad vĂ€lja sama edukalt kui kĂ”rgematel loomadel). KokkuvĂ”ttes, muutused nĂ€rvikoes endas peale seda, kui teatud neuronitevahelisi ĂŒhendusi korduvalt aktiveeriti – sĂŒnapsite arv/neuronite-vaheliste ĂŒhenduste arv

Murdeiga - ‱ Keniston (1970): 11-12a -16-17a => murdeiga 16-17a - 
 => noorukiiga ‱
MĂ€lujĂ€ljed on vaid ĂŒks osa mĂ€lust, teine ja mitte vĂ€hemtĂ€htis osa on see informatsioon, mille abil midagi mĂ€lust ammutatakse. Instruktsioon, vihjed ja kĂ”ikvĂ”imalikud meenutamise ajendid kujutavad endast pĂ€ringut, mis elustab mingi osa aju seisundites salvestatud informatsioonist.
Matemaatilis - loogiline – hea arvu- ja numbrimĂ€lu, peastarvutamise, kategoriseerimise vĂ”ime, kalduvus sĂŒĂŒvida nĂ€htuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jĂ€tta korrutustabelit vĂ”i lahendada lihtsamaidki vĂ”r- randeid.

MĂ€lumaht - muutub ökonoomsemaks, vabanevad nö mĂ€lupesad, kui oled Ă”ppinud vĂ”i harjunud teatud koosesinevaid elemente tervikuks koondama Maagiline arv – Georg Miller, nĂ€itab infoĂŒhikute hulka, mida inimesed on vĂ”imelised vahetus mĂ€lus sĂ€ilitama ja vahetult reprodutseerima.
Mihkel nurm on öelnud, et hea suhtlemise vÔti asub tegelikult aktiivses kuulamises.
Meelepetted – tajuelamus, mis ei vasta tegelikkusele (erinevalt kujutlustest ei teadvustata meelepetete puhul, et tegemist on subjektiivsete elamustega); illusioon e. eksitaju (illusion) - on tegeliku objekti moonutatud tajumine; nt. vaasi varju seinal tajutakse Ă€hvardava loomana;

Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete sĂŒsteemide eesmĂ€rgipĂ€rane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipĂ€rase filtreerimise vĂ”i kindlakujulise struktureerimise.
Mööndused on lÀbirÀÀkimistel keskse tÀhtsusega, kuna ilma nendeta lÀbirÀÀkimisi tegelikult ei toimuks. Mööndused on mÀrk teise poole tunnustamisest ja liikumisest tema positsioonide suunas. See aga tÀhendab kaudselt teise poole seisukohtade ja nende Ôiguse jaatamist.
Merlin on liigitanud vĂ”imalikke reageeringutĂŒĂŒpe frustratsiooniseisundile jĂ€rgmiselt: 1) Enesevalitsus 2) Tigedus teise vastu 3) Probleemi ĂŒlehindamine („keegi ei suuda seda lahendada”) 4) Ärevus („see probleem ei anna mulle rahu”) 5) Depressioon 6) Agressioon.

Mmpi - 2: 567 vĂ€idet) ja osad kĂŒsimustikud mÔÔdavad ĂŒht konkreetset isiksuse omadust ja teised hĂ”lmavad kogu isiksuseomaduste spektrit (nt. kĂ”iki viit faktorit). KĂŒsimustike puhul eeldatakse, et inimene tunneb ennast ise kĂ”ige paremini ja vastab vĂ€idetele ausalt.
Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupÀrases kooskÔlas nii omavahel kui ka sÔnalise tekstiga.
Miller - Frustratsioon agressiivsuse hĂŒpotees (1939, Yale) ‱ Idee: eesmĂ€rgile suunatud tegevuse blokeerimine toodab agressiivsust ‱ Frustratsioon – olukord, kus eesmĂ€rgi saavutamine vĂ€liste tegurite poolt takistatud ‱ F loob pingeseisundi, mis vajab lahendust.

Madalama iq - ga (Postimees 2012). Isiksuse ja isiksuseomadustest aru saamine aitab paremini oma tulevikku planeerida. Samuti vÔimaldab mÔista, millega saab inimene paremini hakkama ning mida on vaja veel endas arendada, et tulevikus saavutada ja töötada soovitud erialal.
MĂŒra - igapĂ€evases elus nim. mĂŒraks ebameeldivaid vĂ”i tervistkahjustavaid helisid, mille pĂ”hjustajad vĂ”ivad olla nii looduslikud (Ă€ike) kui ka tehislikud (tĂ€navaliiklus). Tugev mĂŒra vĂ”ib pĂ”hjustada vererĂ”hu tĂ”usu, sĂŒdametegevuse nĂ”rgenemist ja arĂŒtmijat.
MĂŒĂŒginipid – ta on ettevĂ”tte parim mĂŒĂŒgi/teenindusmees. Mart tegutseb sisuliselt ĂŒksi – tema peal on kallima ja olulisema tootegrupi seadmete rent – kĂ”ik kliendisuhted on tema kĂ€es ning tema teab sellest firmast ainukesena, kuidas neid seadmeid kliendile pakkuda.

Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused.
Manifestne sisu on seotud pĂ€evasĂŒndmustega ‱ Latentne sisu vĂ€ljendab alateadlikke soove ja vajadusi ‱ UnenĂ€od on individuaalsed ja iga inimese oma kujutlus ‱ Uni on ilmtingimata organismile vajalik, et puhata fĂŒĂŒsiliselt ja vaimselt Mik s me n Ă€eme unen Ă€gusid?
MeeldejÀÀvust on eeltestis suhteliselt raske hinnata, kuna see ei vĂ”rdu pelgalt tĂ€helepanu Ă€ratamise vĂ”imega vĂ”i meenutamise lihtsusega. Oluline on mÔÔta, milliseid ja kui sĂŒgavaid seoseid vĂ”i tĂ”lgendusi reklaam vastaja isikliku taustsĂŒsteemi tasandil esile kutsub.

Muusika – helide mineviust + motoorika, nĂ€gemisorietntasioon, kujundite, sĂŒmbolite tunmidne, asjade kĂ”rguste vahed – ju siis on primaarne infotöötlus vajalik olulsielt vajalikum paramas PK-s. Et sidumine nimedega, kauguste mÀÀramine, loovus, kujutlusvĂ”ime.
Malliteooria e. mudeliteooria- mÀlus on salvestatud kujundite koopiad ehk vÀikesed mudelid, mida vÔrreldakse stiimulist lÀhtuva informatsiooniga (Eysenck ja Keane, 1995). Inimene tunneb tajutavas objektis Àra selle, mis vastab kÔige paremini mÀlus olevale mudelile.
Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetiƥismist ja vÔÔrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, vÀÀrteadvus jne. Praegu rÀÀgitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides.

Maslow on humanistlik psĂŒhholoog, kes arvab, et kĂ”igi elusolendite puhul on tĂ€htsaim eneseteostus. „Inimene on nagu seeme, millest vĂ”ib kasvada suur puu, aga sellest vĂ”ib tulla ka kidur Ă€barik“; eneseteostus on „sisemise puu“ kasvatamine, pĂŒĂŒdlemine.
MĂ”nes mĂ”ttes on see vĂ€gagi kiiduvÀÀrt eesmĂ€rk, vĂ”ib see tihtilugu tekitada inimestele NĂ”ustamiseks kĂ”ige sobivama meetodi valik sĂ”ltub eelkĂ”ige kliendi konkreetsetest tĂ”siseid probleeme, eriti kui nad ĂŒritavad valida tegevusala, arvestamata omaenda vajadustest.
Madalast enesehinnagust on vĂ”imalik vabaneda, kui proovida end panna teisiti mĂ”tlema (leida eneses positiivseid omadusi). Samuti on heaks abiks mĂ”ni hea lĂ€hedane, kes julgustaks inimest ning paneks teda uskuma, et ta on vĂ€ga palju vÀÀrt; ning pöördumine psĂŒhholoogi poole.

Motivatsioon - vajadus vÔi soov, mis on kÀitumise tÔukejÔuks ja suunab seda eesmÀrgi poole. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima vÔimalusi seda rahuldada, kaalub eri teid ning valib neist selle, mis peaks kindlasti viima soovitud vajaduseni.
Mitteverbaalsed sĂŒmbolid on vanemad ja usaldusvÀÀrsemad, emotsionaalsed, vĂ€ljendavad universaalseid tĂ€hendusi, olemuselt on loomulikumad ja pidevamad, defineerib suhte, vĂ”imaldab vĂ€ljendada emotsioone ja hoiakuid, toetab verbaalset kommunikatsiooni, on tagasiside vahendiks.
Massikommunikatsioon - kÔneleja ja vastuvÔtja on eraldatud ajas ja ruumis

Monaaditeooria on ĂŒks kuulsamaid terviksĂŒsteeme filosoofias, tegelikkuse ĂŒldliigendus, selle idee on esitatud artiklis „Monadoloogia“. See on nĂ€ide kuivĂ”rd absurdne ja hĂ€bematult irdunud argielu tĂ”siasjadest on ÀÀrmuseni viidud filosoofiline spekulatsioon.
MĂ”ju tegevusele on seletatav kognitiivse protsessiga: kui tasu pakutakse, siis inimesed kĂ€sitavad seda kui motiivi ĂŒlesandega (tööga) tegelema haka- ta, kuigi nad oleksid (enesele teadvustamata) seesmise motivatsiooni ajel ilma tasutagi selle tegevuse juurde asunud.
MĂ”testatus – inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tĂ€hendus ja taju sĂ”ltub oluliselt sellest tĂ€hendusest. Tunnuste ĂŒlekandmine – inimene asetab tajutava isiku teatud kategooriasse ja omistav selle isikule selle kategooria omadusi.

Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud.
Methyl - CpG-binding protein-2)  Eluiga Naistel pĂ€randuv (elavad kuni 30.a., kĂ”nehĂ€ired), mehed surevad sĂŒndimisel 11. Downi, Patau ja Edwardsi sĂŒndroomid Downi sĂŒndroom (ingl. Down syndrome)- Inimese 21. kromosoomi trisoomiast tingitud patoloogia.
MĂ”tete elemendid – aistingud (modaalsus ja intensiivsus) ja nendega kaasnevad tunded (osad helid mĂ”juvad meeldivamalt). ‱ Pertseptsioon – passiivne protsess – vormitud aktuaalse stimulatsiooni, indiviidi anatoomilise seisundi ja varasemate kogemuste poolt.

Mitmendal kohal on tööga seotud stress Euroopas levinumate tööst tingitud haiguste osas 2000. aasta European Working Conditions Survey (uurimus) andmetel? Euroopa levinumad tööst tingitud haigused 2000.a andmetel on stress teisel kohal teiste haiguste seas.
More far - flung illustrations of the power of effortful commitments exist, as well. There is a tribe in southern Africa, the Thonga, that requires each of its boys to go through an elaborate initiation ceremony before he can be counted a man of the tribe.
Motiiv – koostöö (vastastikuste kohustuste, Ă”igluse alalhoidmine, vĂ”rdsuse ja vastastikuste teenete tasakaalu alalhoidmine, kĂ€itumine- grupireeglite tĂ€itmine, vastastikku teenete osutamine, emotsioon - sĂŒĂŒ, kadedus, tĂ€nulikkus, moraalne viha.

Motoorne - toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes fokaalne (fokuseeritud) - vaimsete infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena jÀrjestikku ja teadvustatult tunnetatakse objekte, ideid, tunnuseid, mÔistes nende tÀhendust ja funktsiooni.
Meenutamine inimesele on valus vĂ”i need mĂ”tted ei lĂ€he kokku ĂŒhiskonnas tekkivate moraalinormidega. See nn vĂ€ljatĂ”rjumine on tema arvates nii tĂ”hus, et inimene ei suuda neid tĂ”rjutud mĂ”tteid ja kujundeid ilma Ă”ppinud nĂ”ustaja abita teadvusesse tagasi tuua.
Meenutamise pĂ”hisisuks on teadlik materjali vĂ€ljatoomine pĂŒsimĂ€lust ja selle ĂŒleviimine operatiivmĂ€llu. Reprodutseerimise efektiivsus sĂ”ltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega vĂ”i mitte.

Mehed mustas on riietatud laitmatutesse Ă€riĂŒlikondadesse ning autod jĂ€tavad uhiuue mulje. Nad teesklevad ametiisikuid, kes töötavad salajases riigiasutuses vĂ”i jĂ€tavad mulje maskeerunud tulnukatest ning kĂ€sivad ohvritel oma UFO kogemustest vaikida.
Morfeem - foneemide kombinatsioon, mis on vĂ€ikseim tĂ€hendust omav keeleĂŒhik NĂ€iteks saab samadest foneemidest moodustada erinevaid sĂ”nu: muna-anum Pindmine struktuur-konkreetne kuuldavate ja loetavate sĂ”nade jada, mis on kĂ”rvalseisjale otseselt
Motivatsioone teke - Soovimine-EesmĂ€rgi ja vahendite valik-Otsustamine-Tegutsemine. 6. Abuulia- (kr k kĂ”hklevus) on ĂŒldjuhul aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenĂ”rkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise vĂ”ib mĂ”ista tegevuse vajalikkust.

Maailmgi on praegu sootuks teistsugune tegevuspaik ning ootused on pĂ”hjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole ĂŒks tĂ€htsam kui teine vaid nii isa kui ema tĂ€iendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee).
Manipuleerib –  SĂ”ltuv muutuja – m Ă” Ă”d etud vÀÀrtus, mis  (tĂ”enĂ€oliselt) sĂ”ltub sĂ”ltumatust muutujast                             ‱ Tuhkatriinu efekt”  “ – Juhuvalik kui vĂ”rdsustav tegur
Moslemid on juba loomuldasa sĂ”jakad 11.Ilmest petta laskmine 12.Vastaspoolelt tuleva teabe alahindamine (eiramine, mĂ€rkamata jĂ€tmine) Nt vĂ”idakse arusaamatu pidada juhuslikuks, keerukas taandada lihtsaks, vastuoluline tĂ”lgendada ĂŒhelaadseks


MĂ€luprotsessid – meeldejĂ€tmine(aluseks on psĂŒĂŒhilisestegevuses tekkivad ajutised v. pĂŒsivad nĂ€rviseosed ja nende assotsiatsioonid), sĂ€ilitamine(uue lisamise ja vana taandamise protsess),meenutamine(Ă€ratundmine, meenumine,mĂ€letamine,meenutamine).
Muutuvad referents - brĂ€ndideks – brĂ€nditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkĂ”ige eristumine/Ă€ratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsetele tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv.
MĂ”ttetu on Ă”pilast „anuda“ vĂ”i temaga „kaubelda“, kui jĂ€rel on vaid vĂ”ib hilinemise teema kiiresti muutuda stseeniks, kus Ă”pilane usub, et ta peab oma kaaslastele ĂŒks vĂ”i kaks vaba kohta ning ta keeldub sinna istumast; seda juhtub.

Madalam sotsiaal - majanduslik staatus 3. madalam stressitaluvus 4.kergemini haavatav 5.frutatsioon 6.toimib juhusele vastavalt 7.madalam enesehinnang 8.lÔhiajalised eesmÀrgid 9.passiivne 10.madalam kohanemisvÔime 11.mina-konseptsioon mitteadekvaatne.
Miks ometi on nii vĂ€he informatsiooni rohtude kohta? KĂ”ik teabelehed on ĂŒsna ĂŒheĂŒlbased, jutt on enamvĂ€hem ĂŒkssama vĂ”i on siis nii keeruliselt seletatud, et inimesed, kel pole meditsiinist aimu, ei saa absoluutselt aru, millest jutt kĂ€ib.
Muusikal on ka psĂŒhholoogiliselt suur mĂ”ju.

MotivatsioonitĂŒĂŒp – miks inimene suhetesse astub ja millist suhet otsib: Nint – lĂ€heduse otsimine, ei vaata suurt pilti, vaid “nopib”, ĂŒks partner, kellega luua avamismĂ€ngu mĂ€ngida Naff – kuuluvus, seotud olemise otsimine, palju sĂ”pru jne
MĂ€lulĂŒnk – AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV – MÄLETATAKSE SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST, KUID EI SUUDETA MIDAGI UUT JUURDE ÕPPIDA; TAGASIHAARAV – EI SUUDETA MEENUTADA SÜNDMUSI ENNE AJUKAHJUSTUST); LIIGMÄLU E.
Minaideaal on superego positiivne kĂŒlg, midagi, mis tĂ”stab eneseusku. Taotledes tĂ€iust mĂ”tetes, sĂ”nades ja tegudes, pĂŒĂŒab superego talitseda id’i kĂ”iki tunge, mis lĂ€hevad vastuollu moraali ja sobivaks peetava kĂ€itumise standarditega.

Morrise jÀrgi on enese puudutamise varjatud siht enda lohutamine, rahustamine, eneseintiimsus. President Kennedy nÀppis avalikkuse surve all oma keskmist vestinööpi, Winston Churhill olevat pingeolukorras surunud kÀed vastu kuue alumist serva.
MĂ€luhĂ€ired on asjad mida me unustame vĂ”i mille meelde jĂ€tmisega on raskusi, kui aga tegemist on sellega et meelde ei jÀÀ ĂŒldse midagi vĂ”i ei pĂŒsi seal, siis on tegemist amneesiaga ehk mĂ€lulĂŒngaga, mis tekib mĂ€lukahjustuse tagajĂ€rjel.
MÀluhÀiretega on tegemist siis, kui nende tÔttu ei tule inimene enam toime igapÀeva tegemistes, ei mÀleta Àsja kuuldud vestluse temaatikat ja ei suuda iseseisvalt toime tulla eelarve, ravimite kasutamise, kohustuste ja muude selliste asjadega.

Meelde tuleb – seal mÔÔdeti nii vastamis aega, vastatud sĂ”nu, vererĂ”hku, sĂŒdame tuksumise kiirust jms. *) See test oli seotud Jungi komplekside ideega – alateadlike mĂ€lestusi vĂ”i ideid, mille vahel on samasugune emotsionaalne seisung.
Motivatsioon - ĂŒldine asjade kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas Alakomponendid: *vajadus - on puudujÀÀk mĂ”nest vajadusest *motiiv - konkreetne tegutsemise ajend (teadlik vĂ”i ebateadlik) *eesmĂ€rk - erinevate motiivide summa
MĂŒra 130 - 180db juures vĂ€ga kahjustav.

Magneto - entsefalograafia (MEG) - Signaalide mÔÔtmine induktsioonpoolidega, milles tekib aju magnetvÀlja tagajÀrjel vool, tekitades magnetvÀlja SQUID-s). Korrelatsioon nÀitab kuivÔrd tugevasti on kaks asja vastastikku seotud on.
Meeleelunditel on spetsiaalsed vĂ€liskeskkonnast informatsiooni vastu vĂ”tvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks Ă€rritusele tekib meeleelundites nĂ€rviimpulss , mis liigub nĂ€rve mööda ajusse, kus seda analĂŒĂŒsitakse ja tĂ”lgendatakse.
Many weight - reduction clinics, for instance, understand that often a person's private decision to lose weight will be too weak to withstand the blandishments of bakery windows, wafting cooking scents, and late-night Sara Lee commercials.

Manifestne sisu – SEOTUD PÄEVA SÜNDMUSTEGA, EELKÕIGE ESIMESTES ÖISTES UNENÄGUDES; MÕJUTADA VÕIVAD UNEAJA VAHETUD KOGEMUSED; 2) LATENTNE SISU – ILMSIKS TULEVAD INIMESE ALATEADLIKUD SOOVID JA VAJADUSED, MIS VÄLJENDUVAD SÜMBOOLSELT.
Mil mÀÀral on enesekĂ€sitlus kristalliseerunud  mida me tahame kes me oleme, mida kristalliseerunud meie ensekĂ€sitlus on seda rohkem me enda kĂ€itumist mĂ”jutame, mida ebamÀÀrasem meie enesekĂ€sitlus on seda paindlikumad me oleme.
Motivatsioon on grupiti vĂ€ga erinev – oleneb töötajate elustiilist, huvidest, vanusest. NĂ€iteks ei huvita koduse elusviisiga vanemaid mehi ĂŒldsegi ĂŒhisĂŒritustel osalemine ega sportimisvĂ”imalused, kĂŒll aga huvitab see nooremaid.

MÔistmise sisuks on oletatavasti jÀrgmised detailsemad protsessid: semantiline kodeerimine, sÔnavara omandamine, tekstis olevate ideede mÔistmine, teksti vaimse mudeli loomine ja teksti mÔistmine konteksti ja lugeja seisukohta arvestades.
Magusatundlikkus on suurim keele tipul, hapu- ja soolasetundlikkus keele kĂŒlgedel, mĂ”rutundlikkus on suurim keelepĂ€ral (vt. joonis 2). Anorgaanilise happe haput maitset seostatakse vabade H- ioonidega, orgaanilise happe puhul anioonidega.
Meetodi aluseks on suur hulk t??d, mida-on tehtud organisatsioonips?hholoogia ja karj??rijuhtimise vallas (Herzberg, Mausner & Snyderman 1959; Holcombe Ehrhart & Ziegert 2005; Mitchell, Holtom, Lee & Erez 2001; Poehnell & Amundso + 5 h t—

Mitmekesisus - lood, statistika, nÀited ja tsitaadid muudavad esinemise kuulajale huvitavamaks. Hea on rÀÀkida ka isiklikest kogemustest- see nÀitab publikule, et sinu esitatud faktid ei ole pelgalt teooria, vaid tegelikkuses toimiv.
Most special - interest-group money on six key issues during the 2002 campaign cycle found these Representatives to be over seven times more likely to vote in favor of the group that had contributed the most money to their campaigns.
MĂ€lukaotust ehk amneesiat, kui ka lĂŒhiaegseid petlikult tugevnevaid mĂ€luhooge ehk hĂŒperamneesia (see vĂ”ib tekkida nĂ€iteks palaviku ajal). VĂ”ib ka esineda mĂ€luhĂ€ireid, kui on vĂ€henenud vĂ”ime meeles pidada ehk hĂŒpoamneesia.

MĂ”tlemise tavatĂ€hendus – uskumine, meenutamine, arutlemine Teaduslikus psĂŒhholoogias 1. mĂ”tlemise laiem tĂ€hendus – kogu arukas kĂ€itumine 2. mĂ”tlemise kitsam tĂ€hendus – teatud vaimsete elementidega ĂŒmberkĂ€imine e. manipuleerimine.
Magaja - efekti. VĂ”ib esineda ka interaktsioon F1 ja F2 vahel [Fig10-4). Joonistel on nĂ€ha, kuidas faktorid mĂ”jutavad tarbija hinnangut (kas lĂ€heb ostma, st. kas hinnang on paranenud). Magaja-efekt avaldub F2 ĂŒldefektina.
Materjali konspekteerimine on suurepÀrane lahendus minu jaoks edukaks Ôppimiseks, sest kui korra Ôppematerjal lÀbi kirjutada jÀÀb see paremini meelde. Seda enam, et mul on piltmÀlu(nÀgemismÀlu). Mulle meeldib ka igasuguseid seoseid luua.

Meenumine – aktualiseerub materjal kergesti, nagu iseenesest hetke situatsiooni vĂ”i tegevuse ajel. Edukus sĂ”ltub sellest, kuivĂ”rd selgelt ja tĂ€pselt on pĂŒstitatud reprodutseerimiseĂŒlesanne ja kuivĂ”rd see on teadvustatud.
Mikrogliiarakud on vÀikesed rakud, mis erutuse korral muutuvad liikuvateks. Erutuse pÔhjustajaks vÔivad olla mikroorganismid, vÔÔrkehad. Nad aktiveeruvad ka pÔletiku korral olles seega olulised nÀrvikoe kaitsevÔime seisukohast.
Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud,olemasolevassenaktiivsusse.Motiivid erinevad ĂŒksteisest juhtiva vajaduse poolest,ilmnemisvormidelt,ĂŒldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult ,milles nad esinevad.

Miks ĂŒldse on huvitav uurida asju, kui me vĂ”iksime vĂ”tta lihtsalt kasutusjuhendi ja seda sealt vaadata? SedavĂ”rd, kui öelda, et inimene on sotsiaalne loom tĂ€hendab see, et maailm on meie jaoks sotsiaalselt konstrueeritud.
Must pedagoogika on termin, mida kasutavad mĂ”ned tĂ€napĂ€eva psĂŒhholoogid ja sotsioloogid, et kirjeldada mĂ”ningaid traditsionaalseid lapsekasvatuse meetodeid, mida saab kirjeldada kui julma ja lapse tundeid allasuruvat kasvatust.
Margiteadvus on reklaamipsĂŒhholoogia teoreetiline konstrukt, mis vĂ€ljendab seda, kuivĂ”rd tarbija tunneb reklaamitavat objekti, suudab seda Ă€ra tunda, hinnata, meenutada, seostada teiste objektidega ja omaenda elu seikadega.

Meditsiinilised nĂ€hud on ahenenud pupillid, ainitine pilk, rippuvad silmalaud, tasakaaluhĂ€ired, iiveldus, ĂŒldine halb enesetunne, aeglane pulss, madal vererĂ”hk, aeglane hingamine ja aine ĂŒledoosi korral eluohtlik hingamise halvatus.
Muutuja – st fakt pole artefakt) -> faktid ĂŒldistatakse ja tehakse jĂ€reldused teooria paikapidavuse vĂ”i muutmisvajaduse kohta -> uue teooria vĂ”i teooria arendatud variandi kontrollimiseks pĂŒstitatakse uus hĂŒpotees.
MĂ”tlemisvormid – (1) MĂ”iste mis liigitatakse ĂŒksikus, ĂŒldiseks, konkreetseks ja abstraktseks; (2) JĂ€reldus, mida jaotatakse tĂ”eseks ja vÀÀraks, (3) otsustus, mis vĂ”ib olla a) induktiivne, deduktiivne, b) tĂ”ene, vÀÀr.

Mckinsey 7 - S-raammudel(idee, et inimesed ja nende tĂ”ekspidamised kuj.org. toimimiseks vajalikud tegurid) MĂ€rksĂ”nad: Strateegia-org eesmĂ€rkidest lĂ€htuv sĂŒstemaatiline ressurside jagamine ja kasutamine Struktuuri mood.
Mitmesugustele töö – ja elukeskkonna stressiteguritele ning nende toimetulekumehhanismid on nĂ”rgenenud. Depressiooni iseloomustab eelkĂ”ige huvideringi kitsenemine, alanenud meeleolu, elurÔÔmu kadumine ning energia vĂ€henemine.
Materialistlik - SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslĂ€hedus J.LOCKE – tabula rasa – teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sĂŒndides on laps HEA(kristlik vÀÀrtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis nĂ€ha ja tunda.

Meenutamine - tahtlik, mĂ€llu salvestatud info meeldetuletamine Meelespidamine e sĂ€ilitamine - ĂŒldistatud ja tĂ€htis info talletatakse, ebaoluline unustatakse lĂ”plikult vĂ”i muudetakse suuremateks ĂŒldistatud ĂŒhikuteks.
Motivatsioon on kogum toimivaid motiive (motiiv on aktiivsusele ergutav impulss, mis on seotud teatud vajaduse rahuldamisega), mis ajendab inimest tegutsema vĂ”i teatud viisil kĂ€ituma, annab kĂ€itumisele suuna ja pĂŒsivuse.
MĂ”istagi on see jaotus kĂŒllaltki tinglik ja osa situatsioone satub kohe mitme idealiseerimise liigi alla , kuid eristada meie rahulolematuse sfÀÀre on ju kuidagi vaja , seepĂ€rast peame me kinni sellistest jaotustest.

Millise kujuga on joonis? Kas helivajuste absoluutne lÀvi on kÔigi helikÔrguste korral sama? Kas kÔrgeid ja madalaid helisid hakkate kuulma sama valjuse korral? Kumma korral on vajalik valjem heli, et see oleks tajutav?
Motivatsioon on ĂŒldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab Vajadus on keha vĂ”i psĂŒĂŒhika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujÀÀk Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu.
Mao - ja soolestiku haigused, seedehĂ€ired ‱ Allergiad ja nahahaigused: (A. Muutused jumes ‱ UnehĂ€ired (insomnia) ‱ VĂ€simus ‱ Seksuaalsuse vĂ€henemine ‱ Peavalud ‱ Selja- ja kaelavalud, lihaspinged

MassaaĆŸi puhul on Ă”lidel fĂŒĂŒsilised omadused, tungides lĂ€bi naha ning jĂ”udes vereringesse fĂŒĂŒsilised omadused, tungides lĂ€bi naha ning jĂ”udes vereringesse imevĂ€ikestes kogustes, ravimaks siseorganeid ja lihaseid.
MĂ”justamise valdkonnas on keskseks need vĂ”tted, millega ĂŒks inimene vĂ”i mingi grupp paneb teise(d) inimese(d) vĂ”i inimgrupid kĂ€ituma endale sobival viisil ning psĂŒhholoogilise mĂ”ju kujunemise ja kustumise seaduspĂ€rasused.
Magamise - Ă€rkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) – toodetakse kĂ€binÀÀrmes, tekitab unisust 2) AtsetĂŒĂŒlkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse kĂ€binÀÀrmes, mĂ”jutab neerupealiste

Mitteteadvustunud psĂŒĂŒhika – Inimese kĂ€itumist mĂ”justavad hulk Ă€rritajaid ja psĂŒĂŒhilisi nĂ€htusi, millest osa jÀÀb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustunud psĂŒĂŒhika osa. TeadvusvĂ€lise psĂŒĂŒhika hulka loetakse:
Mudeli pĂ”hiseisukoht on see, et eksisteerib ĂŒldine vaimne vĂ”imekus (general intelligence e. g-faktor), mis avaldub kĂ”ikides vaimsetes vĂ”imetes, s.o taiplikkus, vĂ”ime arutleda, lahendada probleeme ja mĂ”elda abstraktselt.
Merkeli rakud – karvadega kaetud nahas sageli kogunenud sensorelundisse Ruffini kehakesed – sĂŒgavamates nahakihtides RA-sensorid Meissneri kehakesed – karvadega katmata piirkondades (nt sĂ”rmeotstel ja huultel)

Missugusele etapile on kĂ”ige iseloomulikum grupiliikmete tegevuse sĂ”ltuvus grupi juhi arvamusest? 6.Mille jĂ€rgi on Sul vĂ”imalik Ă€ratunda, kas grupp on oma psĂŒhholoogilises arengus jĂ”udnud toimimise ehk koostööni?
Motivatsioonil on kaks dimensiooni: I rahulolust mitterahuloluni so. MOTIVATSIOONIFAKTOR II rahulolematusest mitterahulolematuseni so. HÜGIEENIFAKTOR Juht peaks kĂ”rvaldama rahulolematust pĂ”hjustavad situatsioonid.
Meeste depressioon on seotud ka sĂŒdameprobleemidega. Depressiooni all kannatavad mehed kannatavad teistest meestest kaks korda rohkem sĂŒdame – veresoonkonna haiguste all. Tuleb mĂ”ista, et depressioon pole hĂ€biasi.

Melanhoolik - 1) kĂ”rge sensitiiv- vĂ”tab sĂŒdamesse liiga; “+”, “-“, “+” – oskab tajuda hĂ€sti, mida teised tunnevad (saab suurema elamuse kunstiteostest) 2) akt madal – hindab end alla 3) kĂ”rge
MentorĂ”petaja - ja haavumist – ja miks ei peaks? na nendega töötades uskusin ma, et klass suudab koos taastada ĂŒhise sihiteadlikkuse ja isegi 3. Hoidke hÀÀletoon vĂ”imalusel alati lugupidava ja positiivsena.
Metafooridesse on kĂ€tketud teave selle kohta, kuidas klient oma probleemi tajub ja millisena ta nĂ€eb oma suutlikkust Kliendi abistamine hetkel tema kohta kehtivate metafooride teadvustamisel ja takistusi ĂŒletada.

MuusikapsĂŒhholoogia uurimismeetodid on pĂ€rit eksperimen- taalpsĂŒhholoogiast ning nende meetoditega saadud tulemused asetatakse ĂŒldisesse psĂŒhholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinilise ja neuroloogilise psĂŒhholoogia valdkonnad.
Metadoon on sĂŒnteetiline opiaat, mis on keemiliselt struktuurilt looduslikest opiaatidest erinev, kuid toimelt organismile sarnaneb looduslikega. Metadooni kasutatakse muu hulgas ka heroiini vÔÔrutusravis.
Metaformoosid on asetanud oma pitseri inimkonna kogu ajaloole ja seda eriti klassiĂŒhiskonna perioodil, kaasaarvatud nĂŒĂŒdisaeg (4:5). Inimesed ei tohiks teada vĂ”imust vĂ€hem kui teistest ĂŒhiskonna nĂ€htustest.

Meta - analĂŒĂŒsides on meediavĂ€givalla ja agressiivse kĂ€itumise vahel nĂ”rk seos (eksperimentides r=0,4, kĂŒsimustikes r=19). MĂ”ju sĂ”ltub vahendatavatest teguritest: Isiksuslikust agressiivsusest ja
MinakĂ€sitlus – inimest nĂ€hakse kui sĂ”ltumatut, enesekeskset (idiotsentrilist) ja autonoomset tervikut, kelle mina on defineeritud inimese sisemiste omaduste (isiksuse omadused, vĂ”imed, vÀÀrtused) baasil.
Meeste jutt on enamasti otsekohene ja kindel. Teine viis oma vÔimu nÀitamiseks on vestluse katkestamine(vanemad katkestavad lapsi ja mehed naisi). VÔimu vÀljendatakse ja tunnistatakse ka mitteverbaalselt.

Mihaly csikszentmihaly on pĂŒĂŒdnud vĂ€lja selgitada loova inimese kĂ”ige iseloomulikumad tunnused. Selgus, et loovad inimesed: ‱ Armastavad oma tööd – nad jĂ€tkaksid ka siis, kui tasu ja tunnustus oleks vĂ€hesed.
MÔlemad faktorid on vÀga tÀhtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada. Geenide avaldumine on alati seotud keskkonnaga, vÀhemasti biokeemilise keskkonnaga, aga sageli ka kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga.
Maslow – vajaduste pĂŒramiid ehk inimvajaduste hierarhia (1. FĂŒsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4. Tunnustus, 5. Eneseteotus). Allport – leidis 18 000 sĂ”na isiku kirjeldamiseks.

Mil moel on geenid seotud nĂ€rvisĂŒsteemi ja kĂ€itumisega? Aju ehitus sĂ”ltub geenide poolt dikteeritud seni veel teadmata hulgast erinevast juhisest neuronite tekkimise paljunemise ja migratsiooni kohta.
Motiveerida on alati raskem kui manipuleerida, sest siis tuleb salgitada ja nÀidata, miks see vÔi teine tegumisviis teisele hea on. PÔhilised motiveerimise viisid saab kokkuvÔtlikult jagada kaheks (Krips
Muutmiseta – Internaliseerimine – nĂ”ustumine, et enamuse vaated on enamkehtivad – Identifitseerumine e. samastumine – hoiakute muutmine selle nimel, et kellegagi (lugupidamise objektiga) sarnaneda.

Motiveerimine on inimese tegevusele HERBERT SIMON NOBEL 1978 ajendavate jÔudude teadvustamine ning Tegevuse juhendamine soovitavas suunas ORGANISEERIMINE individuaalsus nende vahendusel inimese mÔjutamine.
MĂ”tlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psĂŒhholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mĂ”tlemise asupaigaks mĂ”istust ning mĂ”tlemise arendamist hariduse ideaaliks.
MĂŒoopia – lĂŒhinĂ€gelikkus (silm on liiga “lai” – lÀÀts ei laiene piisavalt) HĂŒperoopia – kaugnĂ€gelikkus (silm on liiga “kitsas” – lÀÀts ei kumerdu) Katarakt (hallkae)– lÀÀtse

Melanhoolik on kergesti solvuv vaikse hÀÀlega, liigutused vaoshoitud, vĂ€ljendusvaese miimikaga. Melanhoolset tĂŒĂŒpi inimest iseloomustab veel tagasihoidlikkus, erakordne emotsionaalne vastuvĂ”tlikkus.
Möönduse tegematajĂ€tmine – tĂ”sine sĂ”num jĂ”ust, jĂ€ikusest Mis on sellevĂ”tte ohud? 


.. Viimase pakkumise mööndus peaks olema korralik See tuleks “isiksustada” (Tuleme teile kui vanale kundele vastu)
Medikamentoosne ravi on tihti ĂŒsna pikaajaline ja see peab kestma vĂ€hemalt ĂŒle poole aasta ka siis, kui patsiendil haigusnĂ€hte enam ei esine, sest haiguse taastekke oht pĂ€rast lĂŒhikest raviperioodi on suur.

Migratsioon – rĂ€nne – elukoha vahetuste ja rĂ€nde suund oli enamasti maalt – linna, vĂ€ikelinnadest suurematesse ja suurematest pealinna, elukoha vahetus ka sĂ”jalistel ja perekondlikel pĂ”hjustel
Mingiks ajaks - kuuks, kvartaliks vĂ”i aastaks- pĂŒhendada kĂ”ik jĂ”ud ĂŒhes suunas edasiliikumisele Ära varja enda eest tulevasi raskusi ja takistusi, vaid pĂŒĂŒa mĂ”elda vĂ€lja neid ĂŒletavaid abinĂ”ud.
Mitteametlikud ehk mitteformaalsed grupid : - Huvigrupid - SĂ”prusgrupid Sotsiomeetria J.Moreno- konfliktide vĂ€hendamine Sotsiomeeriline test Grupi struktuurielemendid HĂ€sti arenendus pĂŒsivates gruppides

Moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest: Weberi seadus kehtib kÔigi sensoorsete modaalsuste e. meelte kohta (Weberi fraktsiooni konkreetsed suurused on erinevates meeltes erinevad)
Motiivide konflikt – valikusituatsiooni olemasolu erinevate kĂ€itumisvĂ”imaluste ilmnemisel ja teatud barjÀÀri vĂ”i takistuste kujunemine sujuva tegevuse teele kui motivatsioonilisi pingeid tekitav nĂ€htus.
Motiveeritud kĂ€itumiseks on vajalik kolme tingimuse olemasolu: ‱ pingutus-soorituse ootus peab olema >0 ‱ sooritus-tagajĂ€rje ootus peab olema >0 ‱ KĂ”ikide potentsiaalsete valentside summa peab olema indiviidi

Meelekindlus - kontroll oma soovide ja impulsside ĂŒle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsuses ellu ka siis, kui see nĂ”uab neilt pingutust.
Monaadid on hingelist laadi, nende sisemist loomust iseloomustavad pertseptsioon (taju e. tegelikkuse peegeldus) ja pĂŒĂŒdlus Ainult inimese hingele on omane mĂ€lu, teadvus, ja eriline taju tĂ€psus.
Metafoor on kujund, mille abil me mĂ”istame ja kogeme ĂŒhte tĂŒĂŒpi asju vĂ”i olukordi teiste kujundite abil (Lingvist George Lakoff ja ïŹlosoof Mark Johnson). Metafoorid kui disaini tööriistad.

MĂ€lule on suuremad nĂ”udmised suulise teksti kuulamisel Suulise kĂ”ne korral palju mĂ”istmisi abistavaid mĂ€rke Kirjutamise faasid: 1) planeerimine – ĂŒldkava paikapanemine, mida tahame öelda.
Maailmakuulus – mĂ€llu salvestunu mÀÀratakse sellega, mis oli tajutud ja kuidas ta oli kodeeritud, aga see, mis asub mĂ€lus, mÀÀrab efektiivsed tunnused mĂ€lus esindatud infole juurdepÀÀsuks.
Maitsmiselundiks on keel. Selle nĂ€sade (vall- ja seennĂ€sad) epiteelis esinevad maitsmispunagad ehk –karikad (vt. joonis 1); need koosnevad rakkudest, mille ĂŒmber keerduvad maitsmisnĂ€rvide lĂ”pmed.

Melanhoolik – vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik, Ă€revil-nĂ€rviline, tujukas, tundlik, suletus; [nĂ”rga nĂ€rvisĂŒsteemiga] ** []-s I. Pavlov tĂŒĂŒpidest kĂ”rgema nĂ€rvitalitluse omaduste alusel
Metafoor – semantiline konstruktsioon, mis kannab ĂŒhe mĂ”iste omadused teisele ĂŒle ( metanĂŒĂŒmina, allegooria, isiksustamine, vĂ”rdlus, kujund, analoogia). Uute mĂ”istete loomise mehhanism.
Muutused tahteaktiivsuses - isu, janu, uudistav kĂ€itumine, uni, motivatsioon /(mis vĂ”ib hakata lagunema) *agiteeritus *hĂŒperaktiivsus, hĂŒperkineesia *pidurdatus (vĂ”ib ilmnema kangestunud pooside vĂ”tmiseni)

Mats – on kasvatamatu, jĂ€medakoeline, Ă€rritav, taktitu, madala kombekultuuriga, lohakas, viletsa kujutlusvĂ”imega, tobedalt enesekeskne, pikatoimeline, pealetĂŒkkiv, rumal ja arenematu.
Materiaalne mine - keha, rÔivad, lÀhedased inimesed Sotsiaalne mina- see, kelleks teda peetakse, nii palju nagu on ringe ja seltskondi, on ka sotsiaalseid minasid Vaimne mina- vanema, abikaasa, amet
Miimika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kĂ”ne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada vĂ€ljakujunenud olukorrast ja töösĂŒsteemist.

Mittetraditsioniline sex - orientatsioon ja ‱ transseksuaalsuse pĂ”hjustest vĂ€he teada- ”voodituum” vĂ€ike- naiste suurus ‱ tagumiseks tsooniks ehk tagumiseks kiirukooreks ĂŒlejÀÀnud piirkondadega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Motivatsioon on sĂŒsteem, mille ĂŒles-andeks on organismi kui terviku aktiveerimine Peamised alajaotused: * seesmine-vĂ€line; * ĂŒldine aktivatsioon-vajadusespetsiifiline aktivatsioon; * vajaduste kontekstis tihti Abraham Maslow vajaduste hierarhia teooria: fĂŒsioloogilised (hingamine, toit, vesi, soojĂ€tkamine, ...), turvalisus-, kuuluvus- (sĂ”prus, pere, ...), tunnustus-, eneseteostusvajadus
MÔnel mÀÀral on teada ka mis unenÀgude tekkimist mÔjutavad, kuid teadlased pole siiani pÀris kindlaks teinud unenÀgude algset tekkepÔhjust ning leidnud nende spetsiifilist vajadust inimesele.

Mannetu naljahammas – on vĂ€sitav, nĂ”der, ebameeldiv, tĂŒhine, taktitu, harimatu, jĂ€me, tĂ€helepanematu, pealiskaudne, lugupidamatu, lĂ€rmakas, pealetĂŒkkiv ja ĂŒmbritsevate suhtes ĂŒkskĂ”ikne isik.
MÀlusooritus on tÔenÀoliselt parem katsegrupis A. 13.Kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi kohaselt on mÀlusooritus seda parem, mida sarnasem on kontekst meenutamisel ja mÀllu salvestamisel.
Motiiv on tunnetatud vajadus, aga motiiviks vĂ”iks nimetada ka seda, mis ajendab inimest midagi tegema. Selle sĂ”na tĂŒvi tuleneb liigutatusest ja kĂŒsimusest, mis on tegevuse pĂ”hjustaja.

MĂ€rkamine – kĂ€itumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste kĂŒlgede tĂ€helepanemist, kusjuures kergemini mĂ€rgatakse niisuguseid kĂ€itumisviise, millest ollakse huvitatud.
MĂ”jutusteooria – kĂ€itumist vaadeldakse muutuva suurusena ja kĂ€itumises soovitud muutuste esilekutsumise vĂ”imalusena nĂ€hakse teatud mĂ”jurite (juhendamine, ergutamine, tagasiside) kasutamist.
Margaret mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sĂŒmbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lĂ€henemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus).

Mitmetes uuringutes on nĂ€idatud,et kothualuse atraktiivsus on hea ennustamisvĂ”imega factor isiku sĂŒĂŒditunnistamisel nn mĂ€ngukohtutes ning selles,kas kasutatakse nn mĂ”istliku kahtlemise klauslit.
Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jÔudude teadvustamine ja inimese mÔjutamine nende kaudu, nii, et tulemuseks ei ole mitte numbrid ja tooted/teenused, vaid rÔÔm töö tegemisest.
MĂ€lusĂ”jad – kohtuprotsess 1990 a. Franklin mĂ”isteti sĂŒĂŒdi oma tĂŒtre tunnistuse pĂ”hjal, hiljem psĂŒhhiaater Leonore Terri abil meenus veel ĂŒks isa sooritatud mĂ”rv- mĂ”isteti sĂŒĂŒdi.

MĂ”nes mĂ”ttes on hoiatustel ka tĂ”epĂ”hi taga – nĂ€iteks naised, kes saavad aru, et edukaks karjÀÀritegemiseks on tarvis rĂ”hutada mehelikke omadusi, hĂŒlgavadki tihti oma naiselikud jooned.
Me selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nÀgu koopa vastasseinale. Seega vÔime nÀha koopa seinal ainult varje neist tÔelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale.
Mehhanosensorite tĂŒĂŒbid - aeglaselt adapteeruvad (SA-sensorid), kiirelt adapteeruvad (RA-sensorid) vĂ€ga kiiresti adapteeruvad (PC-sensor). Esimene meesl, mis arenema hakkab ja selle keskus on ajukoores.

MÀlujÀlgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks(informatsiooniliseks aluseks 5. Tuleb eristada mÀlus olemasolevat informatsiooni juurdepÀÀsetavast, ligipÀÀsetavast informatsioonist.
MĂ”nest olukorrast on suhteliselt kĂŒsin ma endalt ennekĂ”ike: „Kas ma oskan siseneda teise inimese maailma kerge aru saada, samas kui teised nĂ”uavad peidus olevate tunnete sĂŒgavamat mĂ”istmist.
MĂ”testatus – OBJEKTID , MILLEL ON MEILE MINGI TÄHENDUS, ON SELGEMAD . KOGEMUSTE, HOIAKUTE JA EMOTSIOONIDE MÕJU VARASEMAD KOGEMUSED – VÕIB TAJU HÕLBUSTADA, KUI KA VASTUPIDI PÄRSSIDA.

Mitmed inimesed on uskunud unenĂ€gude jumalikku pĂ€ritollu juba aastakĂŒmneid ning 2.-1. Sajandini eKr oli Kreekas palju arstikunstijumal Asklepiose templeid, mille solid kehaorganite kujutised.
Moros - juhm) idee: vĂ”rdlus keskmise intelligentsusega empiiriline kriteerium: 3,5,7,9,11 aastased lapsed, Ă”petajate hinnagul keskmiste vĂ”imetega, SalpĂȘtriĂšre’i kliiniku lapsed.
Moraalne otsustamine – mĂ”tlemine „Ôige” ja „vale” ĂŒle Kuigi nn Ă”igete asjade tegemine pole lihtne paljudele inimestele, kujutab see ilmselt eriti rasket ĂŒlesannet kurjategijate jaoks.

Motivatsioonis – harva ĂŒritab pĂ”geneda; Ă”ppimises – juhuslikule edule ei jĂ€rgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide vĂ€liste avaldusteta.
MÀluprotsessid on meeldejÀtmine(toimub tahtmatult vÔi tahtlikult; seda hÔlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille kÀigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.
MĂ”judeks on erutus, Ă€rritus, hirm/paranoia, enda ĂŒle kontrolli kaotamine, jĂ€rsud meeleolumuutused, psĂŒĂŒhikahĂ€ired, otsustusvĂ”ime halvenemine, mis kĂ”ik vĂ”ivad viia kuritegudeni.

MÔnedes uuringutes on nÀidatud,et atraktiivseid lapsi eelistatakse tÀiskasvanute ja teiste laste poolt juhul,kui nad on toime pannud mitte-atraktiivsete lastega identseid antisotsiaalseid akte.
Motivatsioon – inimese tegutsemist suunavad vĂ”i energiaga varustav ajendid, pĂ”hjused, jĂ”ud - „miski” mis mĂ”jutab inimese jĂ”upingutuste pĂŒsivust ja eesmĂ€rki ning tema teotahet.
MĂ”istmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis kĂŒsimuses ĂŒksteisele arusaadavad. MĂ”istmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte sugugi vĂ”imatu. (Isikutaju)

Madala enesehinnanguga on inimesed, kes ei pea endast lugu, ei suuda armastada ennast ja teisi, alavÀÀristavad kÔiki k.a ennast, valetavad sageli ja hÀirivad enda kui ka teiste vaimset heaolu.
Muutuva riigiga on sellised, et vesi (neerud) annab vastutustunde, puu (maks) otsustusvĂ”ime, tuli (sĂŒda) rÔÔmutunde, maa (pĂ”rn) mĂ”tisklemise ja kaastunde, metall (kopsud) meenutamise.
MĂ€lu ehitus on seotud meie kuulmise, haistmise, tunnetamise, maitsmise protsessidega, kust tuleb peale ĂŒha uut informatsiooni, mis talletub meie mĂ€llu, kuid iga detail oma nö. pessa.

Meeltest – kĂ€itumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- MaitsenĂ€sad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- KĂ€itumine (söömine, joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm)
Meeskond on vĂ€ikesearvuline rĂŒhm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ĂŒhise eesmĂ€rgi saavutamiseks ning kes arendavad oma proffessionaalseid oskusi pidevalt edasi.
Mittesallitavaks alaks nimetatakse seda, kui probleem on minul (Partneri kÀitumised, mille suhtes tunnen sallimatust). Sellele aitab kaasa probleemide kÀsilevÔtmine ja toimetulek vastupanuga.

Madissooni uuring on Eesti kriminaalpsĂŒhholoogia ajaloos olulisel kohal,kuna tĂ”statas nii kasvatusasutuste efektiivsuse uurimise vajaduse kui ka pĂŒĂŒdis seda empiiriliselt mÀÀratleda.
Makrotasand – e ĂŒhiskkond, sh seadused, mÀÀrused, eeskirjad, Ă”ppekavad jms. Ühiskond, kus laps elab, saab sellest mĂ”jutatud toetuste, riiklike palkade (vanematele) jms lĂ€bi.
Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 – 322 eKr) ja I. Kant (1724 – 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid kĂŒsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga.

MĂ”nedele Ă”pilastele on vaja ka esialgset juhtumipĂ”hist kava konkreetsete kĂ€itumisviiside kohta, teie klassis“. mis tuleb lĂ”petada ja kĂ€itumisviiside kohta, millega nad peavad alustama.
MÔttejÔud on suur jÔud mis on nakkav, kui ise millessegi vÀga palju uskuda ja pidevalt sellest mÔelda siis see ka tuleb ja teised hakkavad ka su mÔtet jagama; uskuma; mÔtlema.
Meditsiiniliselt on ta vaimse puudega, mis loob temast sellise lihtsa ja vastutustundetu tegelaskuju, kes ei löö risti ette mitte millegi ees. VĂŒrtsi lisab juurde tema alkoholilembus.

Magu on tundlik toitudele, valutab sageli, tekib söömisjÀrgne ebamugavustunne jne. Maosekretsiooni muutus Àrritab mao limaskesta ning aja jooksul kujuneb vÀlja haavand.
MetronoomiplÔksatusi - selgus kord kasvab, kord kahaneb). Selle nÀhtuse puhul on siiski vÀga raske eristada tÀhelepanumehhanismide seisundi kÔikumisi sensoorse tundlikkuse kÔikumisest.
Möönduse tegemine tÀhendab tegijale ka teatud riski, kuna kui teine pool samaga ei vasta, vÔib möönduse tegija tunduda nÔrgem ,sest tema on jÀrele andnud ilma midagi vastu saamata.

Meeldivaks - ebameeldivaks, sÔbralikuks-ebasÔbralikuks jne. Sellel etapil mÀrgatakse inimese seisundeid, mis vÀljenduvad nÀos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel.
Mentorlus on ĂŒhine kutsealane ĂŒmber mĂ”testada paljusid seisukohti, mis puudutavad kĂ€itumist klassiruumis, Ă”petaja kĂ€itumist, teekond: selles ei kehti ĂŒlema-alama suhteid.
Metatasandi oskusi - oskust jÀlgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas Ôpitakse, samuti oskust luua ja sÀilitada Ôpimotivatsiooni ning saavutada Ôppimisel vajalik emotsionaalne

MĂ”nesid uuringuid on kasutatud kinnitamaks arvamust, et meie tajusĂŒsteemis on ĂŒksainus, piiratud mahutavusega tĂ€helepanukanal, mille lĂ€bi ĂŒksnes vĂ€ike osa meie aistmiskogemustest.
Meeleelundid on selleks, et tajuda ĂŒmbrust, vĂ”tta vastu otsuseid ja sĂ€ilitad kontakt keskkonnaga ning need on kohastunud fĂŒĂŒsikaliste vĂ”i keemiliste Ă€rrituste vastuvĂ”tuks.
Meenutamisel on ĂŒhevĂ”rra olulised nii algsel kodeerimisel tekkinud mĂ€lujĂ€lje (ehk nĂ€rviseoste) tugevus kui ka kontekst, samuti organismi seisund ja sobivate taastamistunnuste

Meeskond on vĂ€ikesearvuline rĂŒhm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ĂŒhise eesmĂ€rgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ĂŒhiselt vastutavaks.
Menstrual cycle - related changes of functional cerebral asymmetries in fine motor ‱ need inimesed on muus osas kognitiivselt N kuid kĂ”ne koordinatsioon on hĂ€iritud coordination.
MotivatsioonisĂŒsteem on motivatsiooni mĂ”jutavate tegurite kogum, milleks on tasustamissĂŒsteem, organisatsioonikultuur, töökorraldus, töösoorituse juhtimine ja ressursside jaotamine.

MĂ€ngimine on talle pĂ”genemisteeks probleemide eest vĂ”i dĂŒĂŒsfoorilisest meeleolust ‱ On korduvalt ebaĂ”nnestunud katsetes kontrollida, lĂ”petada vĂ”i vĂ€hendada mĂ€ngimist
MĂ”nes mĂ”ttes on iga uus olukord Veel ĂŒks, veidi struktureeritum viis tundmaĂ”ppimise etapi lĂ€bimiseks on kasutada rassidest ja kultuuritaustast olenemata multikultuurne suhtlus.
Meetod töötab ehk annab positiivseid tulemusi. PsĂŒhhoanalĂŒĂŒs on kallis ja vĂ€ga pikaajaline (aastaid, aastakĂŒmneid kestev). Eestis on ka umbes kĂŒmmekond psĂŒhhoanalĂŒĂŒtikut.

MÀluprotsessid on meeldejÀtmine (uue info kinnistamine varem omandatuga seostades), sÀilitamine (uue lisamine ja vana taandamine), reprodutseerimine (mÀlus sÀilinu taastamine).
Meeleelundid on selleks, et tajuda ĂŒmbrust: ‱ tunda valgust, ‱ maitset, ‱ lĂ”hna, ‱ heli, ‱ kĂŒlma-kuuma; ‱ karedust jms. Silm nĂ€eb, kĂ”rvad kuulevad, nahk kombib.
MĂ”nele mehele tĂ€hendab impotentsuse diagnoos vĂ”imetust teistelgi aladel ja nad pĂŒĂŒavad oma seksuaalse nĂ”rkuse ilminguid kĂ”igi, aga pahatihti iseendagi eest kiivalt varjata.

Meeleelundiks on silm mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed asuvad vĂ”rkkestas. Silma optilise sĂŒsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber, lÀÀts ja klaaskeha.
Motiiviks on kriitika vĂ€ltimine, Ă€revuse vĂ€ltimine ja hirm hĂŒljatuse ees. Probleemi lahendamine - sellega saavad kĂ”ige paremini hakkama tasakaaluka hingeeluga inimesed.
Maniakaalne - depressioon on psĂŒĂŒhikahĂ€ire, mille puhul vahelduvad kĂ”rgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine.

Meenutamine EHK REPRODUTSEERIMINE /retrieval/ MÀlus olemine (availability) ei tÀhenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepÀÀs (accessibility) materjalile.
Mitmekesisem toitumine on tĂ€heldatav ka kĂ”rgemalt arenenud ajuga loomadel vĂ”rdluses vĂ€hem arenendud ajuga loomadega. Tuli lubas inimestel ka kĂŒlmemas kliimas elada ning tegutseda.
Moonutanud - me kuuleme ainult nende inimeste arvamust, kellele see toode meeldib, ja seetÔttu saame loomulikult erapooliku pildi sotsiaalse toetuse kohta sellele kaubale.

Motivatsioonli on oluline koht juhtimis- ja eestvedamisteooriates ning nende praktilisel rakendamisel. Töötajate motiveerimine on tÔhusa juhtimise ja eestvedamise eelduseks.
MÀÀramatus on t ud,mit: me,aju mÔlemat poolkera rakendav otsustamismeeto e puhul kasutatakse selliseid loovaid vahendeid nagu paindlikkus, optimism ja kujutlus, me. (lk i)
Mattias on kĂŒll kolmene, kuid ta oskab mĂ€ngida nii iseseisvalt kui ka koos kaaslastega ja samuti ehitada klotsidest silda, mida peaks tegelikult oskama nelja aastane.

Mehrabian on kindlaks teinud, et ainult sÔnade abil antakse teabest edasi 7 % , heli abil (kaasaarvatud hÀÀletoon) 38% ning mittesÔnaliste vahendite kaudu 55% . (1:7)
Millist informatsiooni on vÔimalik tajuda bioloogilise liikumise mustrist? Bioloogilise liikumise tajuvÔime ongi ilmselt arenenud teiste organismide kavatsuste paremaks mÔistmiseks
MiskipĂ€rast on osade inimeste mĂ”tetes kinnistunud arvamus, et mustanahalised ja vĂ€lismaalt pĂ€rit inimesed on kuidagi halvemad kui ĂŒlejÀÀnud „korralikud“ inimesed.

MÔtete edastamine on vÔimalik. Juhusliku tulemuse puhul peaks katsete Ônnestumisprotsent olema 25%, meil oli see 45,5%. Kuid kogutulemuse tÔenÀosus sÔltub ka katsete arvust.
Meis kÔigis on sisimas tung kasvada, saada iseendaks, omada isiklikku arvamust, tegutseda, end maksma panna ja jÀtta endast jÀlg. Vahel ei toeta vanemad lapse kasvamist.
Melanhoolik - tujutu,kartlik,jÀik,kaine,pessimistlik,reserveeritud,seltsimatu,raulik. NT:kui melanhoolik eksiks metsas Àra, siis ta hakkas kartma ja lÀheks paanikasse.

MĂ€lumahu kohta on tehtud katseid, kuid ei Ă”nnestu tĂ”estada (ega ĂŒmber lĂŒkata) hĂŒpoteesi, et kĂ”ik millega elus kokku puututakse, talletub pĂŒsivalt mingil kujul mĂ€llu.
Maailma kÔrval on olemas ka teised maailmad, mis oma tÔekspidamiselt ja kÀitumiselt erinevad senisest. Absoluutide maailmas elanule on suhtelisuse tajumine valus kogemus.
Meenutamise ajend – Nt: Ă”ppida Ă€ra kĂ”ik sĂ”nad koos teiste sĂ”nadega, mis peaksid aitama meenutada esialgset sĂ”na. Seda abistavat sĂ”na nimetatakse meenutamise ajendiks.

Mnemoonilised ehk mĂ€lu abistavad tehnikad – subjektiivne organiseeritus ja objektiivne organiseeirtus, mille abil luuakse seoseid ja sĂŒsteem Ă”pitavas informatsioonis.
Motoorika kontroll on keerulisem: * ĂŒldine kavatsus, plaan tegevuseks   „motoorne meloodia“ – liigutusmuster   liigutus   ĂŒksikute lihaste kokkutĂ”mme
Muutubki slk - de uurimisel suurimaks komistuskiviks, sest kui ei leita mingisuguse nÀhtuse empiiriline tÔestus, siis teadus selle nÀhtuse olemasolu ka ei aktsepteeri.

MÔÔdikud – haiguspĂ€evade arv, magamise pikkus, hommikusöök hĂŒpotees – tervise Ă”ppijad on pĂ€rast Ă”pinguid tervemad, tervise Ă”ppijad on tervemad kui teised.
Mallide aluseks on 
1) Konkreetsed mÀlestused kiindumussuhetest ja tÔlgendused nendest suhetest, nii nende suhete hindamine kui ka enda ja teiste kÀitumise seletamine.
Mckendrick - tarbimine aitas kodanlusel kÔrgklassi hulka ronida, Ja vastuseis - tarbimisseadused. VÔitlus erineva esteetika positsiooni ja tÀhenduse pÀrast kestab.

MeeleoluhĂ€ire - on psĂŒĂŒhikahĂ€ire, mida iseloomustab pĂ”hiliselt inimese meeleolu vĂ”i afekti muutus, tavaliselt alanemise e. depressiooni vĂ”i tĂ”usu e. maania suunas.
Mlu on psĂŒĂŒhikanĂ€htus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejĂ€tmises, sĂ€ilitamises ja reprodutseerimises (mĂ€lust taastamises vĂ”i ammutamises).
Motivatsioon – mudelit rakendatakse e jĂ€ljendatakse tavaliselt siis, kui vĂ”ib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu – kas teiste- vĂ”i enesepoolne kinnitus.

MĂ€lupildid on jÀÀnud, sĂŒnnipĂ€ev, KÕNE 7 Mitu osa, peab tajuma, rÀÀkima, vatsama, Ă”pitud oskus, kui keelekeskkonda ei ole, siis kĂ”net sĂ”naline segmentatsioon.
MÀrgatavalt rohkem on nimetatud viimatise pöördumise korral probleemina ebaviisakat suhtumist registratuuris/vastuvÔtule registreerimisel ning seda, et perearstikeskus asub
MĂ”tteliselt on vĂ”imalik analĂŒĂŒsida ka selliseid asju mis praktikas osadeks jaotavad ei ole. (psĂŒĂŒhilised protsessid) SĂŒntees on analĂŒĂŒsile vastupidine protsess.

Maania on traditsiooniliselt moodustanud ĂŒhe poole klassikalisest maniakaal-depressiivsest vaimuhaigusest,mille nimeks on tĂ€napĂ€eval bipolaarne meeleoluhĂ€ire.
Mingi osa on inimesel ikkagi ka bioloogiline, mitte ainult kultuurinormide ja kÀitumisnormide vormida. Bioloogiline osa aitab meid rasketel hetkedel otsuseid teha.
Mitmetes uuringutes on leitud uinakute positiivse mÔju kohta. PÔhiline, mis vÀlja tuuakse on uinaku positiivne mÔju erksusele, tÀhelepanuvÔimele ja unisuse vÀhesusele.

Msn on peamine n.ö moodne suhtlusvahend, mida kasutan sÔprade, tuttavate ja lÀhedastega suhtlemiseks kui neid parasjagu silmast-silma nÀha pole vÔimalik.
MĂ”nel inimesel on ĂŒsna kerge tunda möödanikus Ă€ra oma olulisemaid andeid ja tugevaid kĂŒlgi, sest nad on tĂ€iesti tavatute ahaa-elamuste kaudu saanud saatuselt selge
MĂ”tlemisprotsessi ratsionaalsus on sĂŒnonĂŒĂŒmne sĂŒstemaatilisusega  Otstarbekuselt jÀÀb heuristiline mĂ”tlemine sĂŒstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ĂŒlesannetes.

Millise metafooriga on kÔige Ôigem kirjeldada opioidide antagonisti naloksooni toimet? a) Kits kÀrneriks b) Koer heintel c) Sadul sea seljas d) Vihma kÀest rÀÀsta alla
MĂ€rter – enesehaletseja, kes kasutab tihti sĂ”nu „kĂ”ik“, „alati“, „mitte kunagi“, „mitte keegi“. 2) NĂ”rguke – fĂŒĂŒsiliselt haiglane isik.
MÔni a on B MÔned naised on ilusad MÔni C on A MÔni arst on naine ________________________ ______________________________ Ei saa jÀreldada Ei saa jÀreldada

Massvalik – Nt kĂ”ikide punapeade vĂ€lja valimine jne. Selektsiooni diferentsiaal (S), selektsioonikoefitsient (s), valiku intensiivsus, selektsiooni tulem (R).
Meenutamine on tahtlik protsess, mille kĂ€igus pĂŒĂŒtakse taastada kunagi mĂ€llu salvestunud informatsiooni mingi sĂŒndmuse, nĂ€htuse, fakti vĂ”i protseduuri kohta.
Motiiv – tegutsema ajendav tegur motivatsiooniline seisund – motiiid mĂ”jutavad psĂŒĂŒhilist ja kĂ€itumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund

Mental age - niveau intelléctuel - Intelligenzalter vaimse vanuse leidmine testid grupeeritakse vanuse jÀrgi testide valik: 75% vastava vanusega grupist (50+25)
MĂ€letamine tĂ€hendab Donald A. Normani (1982) sĂ”nade jĂ€rgi edukat toimetulemist kolme ĂŒlesandega: omandamisega, sĂ€ilitamisega ja info korduva vĂ€ljatoomisega.
Minevik on lĂ€inud, tulevik aga ebamÀÀrane. SeepĂ€rast on parem keskenduda hetkele: seatakse valdavalt lĂŒhiajalisi eesmĂ€rke ja oodatakse kiireid tulemusi.

Mitteformaalhariduslike prog - rammide hulka kuuluvad nĂ€iteks igasugused konkursid ja vĂ”istlused, aga ka muuseumitunnid, teaduskeskuste vĂ”i teadusteatri etenduste kĂŒlastamine.
Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist kĂ”igis eluvaldkondades. Moraal vĂ€ljendab isiksuse suhet teise inimesse, ĂŒhiskonda, loodusesse.
Motoorne – . Motoorne allsĂŒsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist vĂ€lisĂ€rritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.

Madal enesehinnang – inimesed ei suuda kohaneda probleemidega, lĂ€bikukkumistega - ĂŒritades neid vĂ€ltida ning elades neid ise raskelt ĂŒle. Selle tulemusena hinnang
Meditatsiooni seisundis on aktiivne (vÀljapoole orienteeritud) teadvus pööratud sissepoole (inimesesse endasse). Inimese aju ei reageeri helidele,lÔhnadele,mÔtetele jne
Muusika on liigendatav ja selle tagajĂ€rjel omandab ta taas ĂŒhismÔÔdulisuse vĂ€lismaailmaga, ĂŒhiskondliku reaalsusega, olgugi et vĂ€ga kaudset teed pidi.

MĂ”rvad on ĂŒritatud sooritada vĂ”i sooritatud kĂ”ik mĂ”nes mĂ”ttes sarnasel viisil ja ka ohvritel vĂ”ib kĂ”igil olla midagi ĂŒhist, nĂ€iteks rass vĂ”i sugu.
Me eset – me sirutame oma kĂ€e. Kui Ă”pilane keeldub koostööst, jĂ€tame edasilĂŒkatud tagajĂ€rje Otsesed kĂŒsimused tema „valikuks“ ja vastutuseks.
Meelespidamine ehk sĂ€ilitamine ‱ info muutub lĂŒhemaks ja lihtsamaks ‱ tekivad teatud lĂŒngad ‱ loogikavastane info ununeb ‱ mĂ”ni teema muutub valdavaks

Meeskonnaroll on soodumus meeskonnas mingil kindlal kombel kĂ€ituda, meeskonnatöös osaleda ja kaasliikmetega suhelda. Kokku on ĂŒheksa erinevat meeskonnarolli.
Magnetresonantstomograafia on uuring, mis vÔimaldab tugeva magnetvÀlja abil saada keha erinevatest piirkondadest ja elunditest nii kahe- kui ka kolmemÔÔtmelisi kujutisi.
Materiaalne mina - keha ja omand 2. sotsiaalne mina- mida teised mĂ”tlevad minust 3. vaimne mina- psĂŒĂŒhilised vĂ”imed, kalduvused Ch.Cooley- peegel-mina teooria.

Mediaatorained on keemilised ĂŒhendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mĂ”jul nĂ€rvilĂ”pmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega.
Meelespidamine on mÀlusse kodeeritud informatsiooni salvestamine ja talletamine, ning meenutamine on varasemalt omandatud informatsiooni mÀlust vÀlja toomine.
MÔÔdikul on nool, mida saab pöörata Õpetaja nĂ€itab mĂ”nd suurt joonistust (vĂ€hemalt A3 suuruses), mis kujutavad lapsi klassisi- igale neljast pildist.

Matemaatilis - loogilise Ôppija jaoks on huvitav vÔrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju vÔi nÀhtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada.
Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks vÔimed ja oskused ning rass ja rikkus ei mÀÀra sotsiaalset staatust.
Minakaitsemehhanismid on alateadlikud. Minakaitsemehhanismid olukorda ei lahenda, kuna neil on destruktiivne (lammutav) iseloom ja nad töötavad ainult emotsioonidel.

Motivatsiooni aluseks on eelkÔige tegevusest vÔi protsessist endast tulenev huvi, pÔhielementideks on selle juures uudishimu, uurimine ja problee- mide lahendamine.
Murstein - stiimul, vÀÀrtus ja roll GEORG MEAD: peegelmina, tÔlgendades teiste suhtumisi, loon pildi endast, samuti tÔlgendades kuulusgrupi suhtumist.
Must pedagoogika tÀhendab seda, et tÀiskasvanu peab end lapse valitsejaks, lapsest targemaks, pidades enesestmÔistavaks, et laps allub talle vastuvaidlematult.

MĂ€ngust on mĂ€rgata ka seda,et lapsed ĂŒritavad juba ĂŒksteisele konkurentsi pakkuda, veendes ostjat,et just tema koogid on kĂ”ige paremad ja maitsvamad.
Mania - nĂ”udlik omada sooviv, kontrollimine ‱ agape – altruistlik ‱ pragma – otsitakse sobivate tunnustega partnerit: religioon, vanus, töö
Meelespetsiifilisus – nĂ€gemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesĂŒsteemil erinevad tööpĂ”himĂ”tted (nĂ€gemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem jĂ€rjestav)

Mitoosikrom - ga vĂ”rreldes on meioosikrom raskem analĂŒĂŒsida, kuna meiootiline jagunemine toimub ainult spetsiifilistes kudedes sugurakkude moodustumisel.
Motivatsioon on ka kindlasti paremini meelestatud kui nad ei pea oma kÔige vÀÀrtuslikumat asja ehk aega raiskama vahendite leiutamise ega hankimise peale.
MÔjuvaim viis on heita regulaarseid, umbes kolme kuni viie sekundi pikkuseid varglikke pilke, huvi arenedes aga pikendada neid kahe kuni kolme sekundi vÔrra.

Möödudes on ĂŒhiskond muutumas tolerantsemaks ning inimesed on rohkem teadlikud vĂ€hemuste olemasolust ning suudavad oma eelarvamusi juba ĂŒmber lĂŒkata.
MĂŒller - Lyeri illusioon 1889 Suuruse illusioon Click to edit Master text styles Second level ● Third level ● Fourth level ● Fifth level
Meelelahutuslik scene – peamiselt klubikultuur, levinud ka vĂ€ljapoole Meelelahutuslik tarbija – töö vĂ€lisel ajal, kontroll tarvitamise ĂŒle, ei sega argielu.

Milgrami eksperiment – vabatahtlikel osavĂ”tljatel kĂ€sti katseisikutele ( nĂ€itlejatele) elektrilööke anda iga vale vastuse eest, mis nad kĂŒsimstele vastasid.
MĂ”jutĂŒĂŒbid on aga omavahel tihedalt seotud, mis vĂ”ib nĂ€iteks ĂŒhe mĂ”juallika ebaĂ”ige kasutamise tagajĂ€rjel vĂ€hendada ka teiste mĂ”juallikate toimet.
Mania - Erose ja Luduse kombinatsioon, tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei Ônnestu armastatut ainult endale hoida.

Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lĂ€histel) ja feminiinsemad kĂŒlmema kliimaga aladel (Hofstede 1991: 79-107; vt ka Pajupuu 2000).
Members - need to be alert to influence tactics that begin by requesting just a small step. Those small, cautious steps can lead to big, blind leaps.
Mitmed kolhoosiesimehed on sattunud raskustesse seetĂ”ttu, et nad lootsid vaid oma initsiatiivile, pĂŒĂŒdsid ise kĂ”ike korraldada, ei organiseerinud endile aktiivi.

Munarakk – von Baer, 1862. 1875. aastal demonstreeris emrĂŒoloog ja tsĂŒtoloog Oskar Hertwig, et viljastumise kĂ€igus tungib spermatosoid munarakku.
MÔtetelugejal on kalduvus oletada, mida vestluskaaslased temast arvavad: Kindlasti vaatab ta, kui kole nÀonahk mul on.. Ilmselt olen ma tema arvates loll.
MÔtlemis - ja arutlemisoskuses, mÀletamisvÔimes, mÔistmisvÔimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvÔtmises, teadmiste rakendamise oskustes.

Möelda - : “Ma mĂ€ngin Motsarti sĂŒmfooniat”, kuigi me kĂ”ik teame, et meie panime plaadi mĂ€ngijasse ja et tema annab edasi, mis temasse pandi.
Moraali lugemine on demoraliseeriv. See kĂŒlvab Ă€revust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat enesevĂ€ljendust ja sĂŒnnitab teesklust (Bolton 2007: 40-41).
MĂ”iste sisu – objekti subjekti nĂ€htuse olulised tunnused MĂ”iste maht – need, mis kuuluvad mĂ”isyesse Oileri ringid MĂ”iste mahu avamine e liigitus

MeeldejĂ€tmise tingimus on kordamine. Meelespidamine (e info sĂ€ilitamine) – on aktiivne protsess, mille kĂ€igus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi:
Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine- Talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning vÔib toimuda Àratundmise, meenumise vÔi meenutamise kaudu [3].
Milgrami eksperiment - vĂ€ita, et kĂ”ik tĂ€iskasvanud inimesed on valmis autoriteedi kĂ€sku tĂ€ites peaaegu ĂŒkskĂ”ik kui kaugele minema (elektriĆĄoki andmine).

Motoorne – viitab tĂ€helepanule, mis on tarvukuj toimingute ja liigutuste suunamiseks ja kontrolliks TĂ€helepanu suundade paljususest eristatakse:
MĂ€lu maht – vahetu mĂ€lu maht: tĂ€iesti uue vĂ”i omavahel mĂ”tteliselt seostamata materjali (arvud, sĂ”nad, terminid vÔÔrsĂ”nad) omandamisvĂ”ime.
MĂŒĂŒgiprotsess on pikk tegevus, mille kĂ€igus pĂŒĂŒdakse mĂŒĂŒa ja pakkuda oma tooteid ja teenuseid klientidele kaasaarvatud potensiaalsetele klientidele.

Mina vÔimuses on midagi teadvusest vÀlja tÔrjuda vÔi siis viivitada mÔne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis.
Mitteverbaalsed suhtlemismÀrgid on valdavalt teadvuse kontrolli vÀlised, raskesi juhitavad ja seepÀrast sageli tÀpsemat hinnangut vÔimaldavad kui sÔnades edasi antu.
MĂ€lu maht on 7±2 kamakat (mitte lihtsalt sĂŒmbol vaid ĂŒks kamakas = nt „SOS“). LĂŒhiajalises mĂ€lus sĂ€ilib info nii kaua kui seda korratakse.

Maskeerimine on kui ĂŒhe objekti tajumist hĂ€iritakse teise objektiga Maskeerimist saab esile kutsuda mitmel moel (pattern-,metakontrast,shine-trough)
Metadoon on sĂŒnteetiline opiaat, mis on keemiliselt struktuurilt looduslikest opiaatidest erinev, kuid toimelt organismile sarnaneb looduslikega.
MittepsĂŒhhomeetrilised on testid, mille puhul pole vĂ”imalik meetrilisi skaalasid kasutada ning jÀÀb ainult nominaal- ja ordinaalskaala rakendamise vĂ”imalus.

MotivatsioonikĂ€sitluse ootuste - vÀÀrtuste teooria kohaselt on keskkond psĂŒĂŒhikas esindatud ootuste kujul, mis esinevad kĂ€itumise tĂ”enĂ€olise tulemuse hinnanguna.
Motivatsioonil on vĂ€ga ĂŒldiselt öeldes kaks suunda – sisemine ja vĂ€line ning motivatsioon on vastavalt siis kas kaasa tĂ”mbav vĂ”i tagant tĂ”ukav.
Mental - emotional formations such as wanting and fearing – the primary motivating forces of the ego – it loses itself in those formations.

Mikromeedia – flaierid, klubinimekirjad – mille abil tuuakse rahvas kokku, niơimeedia nagu muusikaajakirjanudus loob ja muudab noorteliikumisi.
MÀÀramatus - Kui inimesed pole eneses kindlad, olukord on segane, siis on tÔenÀolisem, et nad jÀlgivad teiste kÀitumist ja peavad seda Ôigeks.
Mirror - Often when you get along with a person, when the two of you get a good connection, you will start to mirror each other unconsciously.

Modern ideas on children) ‱ A few modern philosophers
 assert that an individual’s intelligence is a fixed quantity which cannot be increased.
MÀngusÔltuvuse tunnuseks on vÔimetus vastu seista soovile, ajele vÔi kiusatusele sooritada mingit tegu, mis on kahjulik inimesele endale ja tema lÀhedastele.
MÔnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nÀhtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujÀÀmise, kuid pikaajaline stress mÔjub organismile hÀvitavalt.

MĂ”tlemisoskus on ĂŒks tĂ€htsamaid oskuseid ja eriti kriitiline mĂ”tlemisoskus, et psĂŒhholoog suudaks teha Ă”igeid otsuseid ja mitte olla mĂ”jutatud.
Mehed mustas on kurjakuulutavad olendid, kes teevad tĂŒli mĂ”istatuslike nĂ€htuste tunnistajatele, Ă€hvardavad neid ja esitavad veidraid kĂŒsimusi.
Mitmel pÔhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise hÀired, probleeme tekitavad tervisekÀitumise negatiivsed suunad.

Many - thousand-dollar deal, the hundred or so dollars extra for a nicety like an up- graded CD player seems almost trivial in comparison.
MÀluga on semantiline mÀlu abstraktsem, sest informatsioon sÀilitatakse selles loogiliselt seotud kujutluste, mÔistete ja pÔhimÔtetena.
Maitsel on „sĂŒmboliline vĂ”im” Bourdieu leiab, et inimesed investeerivad kultuurilist kapitali selleks, et saada materiaalset kapitali.

Mattiasel on puudu veel r (mis vÔib olla tingitud perekonnast, kuna terve pere hÀÀldab r-i valesti, seega vÔib seda hakata tegema ka laps.
Mdma kasutamisel on naistel kirjeldatud menstruatsioonitsĂŒkli muutusi, aga need vĂ”ivad olla seotud intensiivse fĂŒĂŒsilise koormusega reivitantsul.
Meenutamisinformatsioon on informatsioon , mida inimene peab teadma, selleks et tuua teadvusesse vÔi kasutada teadmisi, mida ta oli omandanud kunagi varem.

Metafoorid on ka akvalad asjad, nende abil on vĂ”imalik lapsi Ă”petada, ei pĂ”hineb (grammatilised). Need reeglid ĂŒhtlustavad info edastamist.
MĂ”ni mĂ”ju on aga seotud ainulaadse looga – tundub, et tĂ”mbume kummalisel moel inimeste poole, kes on meie endi vĂ”i ĂŒhe meie vanema moodi.
Madalikud on neil toitumiseks ja puhkealaks hommikusel ajal, pĂ€evasel ajal on nad veekogu ÀÀres, kus nad saavad uuda, toituda, pĂŒherdada.

Meeskonnatöö vahendid – koosolek, ajurĂŒnnak, jututuba jne. ... Meeskonnaliikmete ĂŒlesanded, ĂŒhiste normide kehtestamine ja nende tajumine meeskonnas
Moraali rikkumine on kultuuriĂŒleselt problemaatiline teema, eriti arvestades, et mis kvalifitseerub moraalinormide rikkumisena on kultuuriti erinev.
Moraali subjektile on omane: ‱ arenenud mina-teadvus, ‱ kĂ€itumise ja vÀÀrtuste suhteline pĂŒsivus, ‱ oma tegevuse tagajĂ€rgede teadvustamine,

Muslikust vĂ”istluslikkusest – on ju vĂ”istlus spordi mÀÀratlevamaid jooni – vĂ”ib eeldada tugevamat seost tajutud vĂ”imekuse ja seesmise rahulduse vahel.
MÔtestatus tÀhendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nÀhtuste tÀhenduse ja/vÔi otstarbe mÔistmisega.
Mitmed uuringud on nĂ€idanud, et hĂŒpnoos on kolm korda efektiivsem kui teised suitsetamisest loobumise meetodid, aidates 30 protsendil juhtudest.

MĂ€rts 1916 – 4.september 1997) oli Saksa pĂ€ritolu Briti psĂŒhholoog, keda mĂ€letatakse tema tööde kaudu intelligentsusest ja isiksusest.
Meditatsioon on tegelikult vÀga lihtne viis, et valgustada vaimu, unustada igapÀevane stress ja keskenduda ainult vaimsele lÔÔgastumisele.
Meid kÔiki on Ôpetatud selle jÀrgi elama ja kÔik teame, milliseid sotsiaalsed sanktsioonid ja pilked saavad osaks neile, kes seda reeglit

Mingi piirkond on seal töökorrast Àra. Kuulmisinfo ja nÀgemisinfo integreerumine toetub suurel osal oimusagara piirkondade keskuste tööle.
MÔnedel juhtudel on mÔistetele (mÔistete grupile) raske sÔnalist vastet leida, kuigi nende mÔistete kuulumine antud gruppi ei tekita kahtlusi.
Madalaimal tasandil on kehalise iseloomuga unenÀod, mis on seotud instinktide ja refleksidega. Need unenÀod vÀjendavad inimese vahetuid vajadusi.

Mentaalne struktuur - a) punktide ĂŒhendamise probleem, ei taha vĂ€ljuda kastist, sest ei ole sellega harjunud b) Soodustab, kui on tuttav probleem.
Mitteteadvustatud mĂ”juvahendid - sarnasused, assotsioonid, poolteadvuses vastu vĂ”etud sĂŒmboolne mĂ”te, midagi meenutavad kujundid, ebamÀÀrane ĂŒldmeeleolu.
Moodustub aminoatsĂŒĂŒl - tRNA ja eraldub AMP. Iga spetsiifiline aminoatsĂŒĂŒl-tRNA- sĂŒntetaas tunneb Ă€ra teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule.

Mudeli puudus on subjektiivsus. LĂ€henemine on kohandatud sĂŒsteemide teooriale, mis tĂ€hendab, et kĂ”ik on organismis omavahel hierarhiliselt
MĂ€rkimisvÀÀrseid juhtumeid on veel palju – kĂ”ik erinevad motiivide ja viisi poolest, samas omavad sarnaseid jooni viidates sarimĂ”rvari mĂ”ttemaailmale.
MÀssu uurimused on nÀidanud, et vÔimule astutakse vastu, kui saadakse aru, et inimestega manipuleeritakse, et midagi ebamoraalset korda saata.

MĂ”nes kultuuriruumis on hakatud turismi survel Ă”petama kohalikele elanikele, kuidas paremini teatud etnilisse gruppi kuuluvaid kĂŒlalisi teenindada.
Masterson on öelnud: Nartsissistliku inimese kĂ”ikvĂ”imsuse fassaadi taga on lĂ”putu tĂŒhjustunne ning suure kadeduse kĂŒtkes olev raev.
Meeleelund – anatoomia-alane mĂ”iste ja kĂ€tkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud vĂ€lismaailma Ă€rritajate vastuvĂ”tuks.

Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida fĂŒĂŒsikalised stiimulid nĂ€rviimpulssideks, mida nĂ€rvisĂŒsteem seejĂ€rel töötleb kĂ”rgemates ajukeskustes.
MĂ”justamisviisid on efektiivsed vaid siis, kui nad toetuvad psĂŒhholoogilistele reeglipĂ€rasustele kĂ€itumises, emotsioonides ja kognitsioonides
Monadoloogia - Leibnitz ĂŒhendas fĂŒĂŒsika, bioloogia, introspektsiooni ja teoloogia maailmavaatesse, mis oli ĂŒhtaegu veider ja keeruline.

Motiiv – tunnetatud vajadus, arusaamine vajadusest, tegevusest selle rahuldamisel, eesmĂ€rkidest,mis viivad vajaduse rahuldamisele.
MÔnes aspektis on need mÔlemad olulised - loomulikkus ja kasulikkus, kuid neid ei kasutata mitte ratsionaalselt vaid ratsionaliseeringutena.
Mals - with a mental apparatus that is unequipped to deal thoroughly with the in- tricacy and richness of the outside environment.

Maniakaalne rahutus on seotud meeleolu kĂ”rgenemise ja aktiivsuse tunduva tĂ”usuga, mis vĂ”ib minna ĂŒle sihituks ja eesmĂ€rgituks tegutsemiseks.
Meeldivad omadused - töökas, aus. Vaenlasele projitseeritakse need omadused, mida endas ei taheta Ă€ra tunda – silmakirjalikkus, ihnsus jne.
Mehhiko mz - kaksikute uuringus oli neljast kokkulangemise juhtumist ĂŒhe puhul tegemist kaksikutega, kes eraldati ĂŒheksa kuu vanuselt.

Metafoorselt on ettevalmistavas faasis tegemist "peaga vastu probleemi jooksmisega". Haudefaasis toimub probleemi lahendamisest loobumine.
Motoorne piirkond on piirkond, mis tÀpsustab, kuidas kÔiki liigutused toimima peaksid (kontrollitakse lihaste talitlust). NÀiteks haaramine.
Murdeealisel noorel on selleks uueks kindluseks oma identiteedi leidmine, mis ei pruugi olla seesama, mida talt ootavad vanemad vÔi eakaaslased.

MĂ”tlemise paindlikkus – vĂ”ime kiiresti ĂŒle minna ĂŒhest mĂ”tlemiskategooriast teise, vĂ”ime luua erinevaid lĂ€henemisviise mingile probleemile.
Materiaalsetest asjadest – erinevalt tĂ€napĂ€eva ĂŒhiskonnast kus me peame koguaeg tarbima ning ostma, ostma ja ostma, et tunda ennast Ă”nnelikult.
MeeldejĂ€tmise aluseks on psĂŒĂŒhilises tegevuses tekkivad ajutised vĂ”i pĂŒsivad nĂ€rviseosed ja nende keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid.

MiiĂŒt - majanduskasv on kĂ”igile kasulik kĂ”rge hinna tĂ”ttu otsivad paljud inimesed nĂŒĂŒd aga alternatiivseid töö- tamisviise.
Madalama sotsiaal - maj. staatusega vanemad kasutavad direktiivset kĂ”net – rÀÀgivad selleks, et lapse kĂ€itumist suunata ja reguleerida.
Materjali esiletoomine on mitteteadlik. Implikatsioon mÀlu on rigiidne, tihedalt seotud selle algse situatsiooniga, millal Ôppimine aset leidis.

Motoorne allsĂŒsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist vĂ€lisĂ€rritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.
MĂŒĂŒdid on tavaliselt dramaatilise sisuga , ebamÀÀrased ja seotud org.ĂŒmberkujundamise tegelike vĂ”i kujyteldavate sĂŒndmustega.
Motivaatorid on seotud eelkĂ”ige psĂŒhholoogilise tasuga, kus töötaja saab rakendada enda teadmisi ja vĂ”imeid ning saada tunnustust.

Madal enesehinnang - Kiirustamine - LĂ€bitöötamata vaenulikkus - Mineviku mĂ”ju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja ĂŒksildus
Mingis mÔttes tÀhendab postmodernistlik keeleline ja kultuuriline pööre tagasipöördumist antropoloogilise kultuurinÀgemuse poole.
Metafoorid on visuaalsed kujundid, mida me igapÀevases abil saaks klient uurida, kuidas leida pÀÀsetee oma tÀbarast olukorrast.

Mikrotasand – e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, Ă”ed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist vĂ€ga mĂ”jutatud.
Mittesekkuv liider - juht ei sekku aktiivselt grupi töösse, vÀldib seisukohavÔtte, lubab toimida töötajatel oma ÀranÀgemise jÀrgi.
Moraalne tĂŒĂŒp - eelistus ametlikult esitatud rolliootustele Kasulikkusele orienteeritud tĂŒĂŒp- minimiseerida nagatiivsed sanktsioonid

Muuseas – sama kehtib ka (paari)suhete puhul, mis inimese kui sotsiaalse olendi elueesmĂ€r- kides ei ole sugugi vĂ€heolulised.
MÀÀratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast ĂŒha tĂ€psemalt ja pĂ”hjalikumalt ka identifitseerima.
MĂ”ningad foobiad on pĂ€ritavad. Foobiate tunnused Hirm ei sĂ”ltu alati mingi rahvuse vĂ”i ĂŒksikisiku kultuuritasemest ega arenguastmest.

MÔtestatus - midagi nÀhes, kuuldes, kompides, nuusutades asuvad lisaks tegevusse ka meie mÔtlemine, ja tÀhenduste teadvustamine.
MÔÔtmise kĂŒsimus – mida me mÔÔdame, mis on meie mÔÔtmiseaine, objekt, mis liiki mÔÔtmisega me tegeleme, kui tĂ€pne on mÔÔtmine.
MĂŒĂŒja on saanud natuke aega tagasi oma ĂŒlemuselt Ă”iendada ja on siiani kurb/vihane ning elab selle viha kliendi peal vĂ€lja.

Maitsmisaisting – KUIDAS TEKIB, KUS ASUVAD KEELEL ERINEVAD MAITSED? – KUJUNEB LÕPLIKULT OIMUSAGARAS . MAITSMISRAKUD ASUVAD KEELEL.
Meeleline tunnetuse – moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused, MT-sele jĂ€rgnevad tunnetusprotsessid omandavad kvalitatiivse eripĂ€ra.
MĂ€lu toimimiseks on vaja kolme protsessi – materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mĂ€luprotsessideks.

MĂŒĂŒdid - dramaatilise sisuga, ebamÀÀrased ja seotud organisatsiooni ĂŒmberkujunemise tegelike vĂ”i kujutlevate sĂŒndmustega.
Maania ajal on patsient ĂŒlienergiline, sage on ideedetulv, tihti vĂ”tab ta endale vĂ”imatuid ĂŒlesandeid, mida ĂŒritab ka tĂ€ita.
Motiveeritud unustamine – sageli nĂ€ivad ebameeldivad vĂ”i niisugused sĂŒndmused, mida inimene ei taha enam meenutada, mĂ€lust nagu kaduvat.

MÀlu pÀrsivad - ajukahjustus(amneesia), interferents e. vastastikune hÀirumine,valede taastamistunnuste olemasolu, konteksti mÔju.
MÀlutehnikad ehk mnemotehnilised vÔtted ehk mnemoonikad Ilma igasuguse kahtluseta allub mÀlu hÀsti Ôppimisele ja harjutamisele.
MĂ”nel puhul on raske mÀÀrata, eriti intensiivsusega. Kui tekib selge valuaisting, siis on selge, et oleme selle piiri ĂŒletanud.

Meisterlikkuse saavu - Sellest johtuvalt vÔib arvata, et erinev motivatsioon vÔib olla laste tamisele orienteeritud kÀitumises nÀhtav.
Mil moel on vÔimalik Ôppetöösse kaasata matemaatikatunnis igavlevat ADD (attention deficit disorder) diagnoosiga Ôpilast?
MÔni mÀlujÀlg on vÀga nÔrk ega tule sealt kunagi vÀlja, paljudel juhtudel aga puudub nende vÀljatootmiseks vajalik stiimul [3].

MĂŒra on suhtlusahelaga sagedasti kaasnev koostisosa, mis vĂ”ib moonutada ja muuta saatja poolt algselt edastatud sĂ”numit.
Maateadust Ôppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sÔrmega vedada mööda riikide piire, jÔgede ja mÀestike kulgu.
Max – 25€ kuus, vaba arveldusarve, ei ole kantud maksehĂ€ireregistrisse ja deklaratsiooni tagastuse vaba kasutamine;

Motiiv – partneri hoidmine, kĂ€itumised – valvamine, agressivsus rivaalide suhtes, emotsioon – armukadedus, kiindmus.
Motiiv – jĂ€reltulijate kaitsmine, kĂ€itumised – fĂŒĂŒsiline hoolitsemine, Ă”petamine, emotsioon- kiindumus, kaastunne.
Motiveeritud kÀitumine on vastupidine : individuaalselt muutlik, paindlik, erandeid arvestav, motiivide poolt kÀivitatud & emotsionaalne.

MĂ€lujĂ€lje kestus on töötlussĂŒgavuse funktsiooniks ning osaliselt tĂ€hele pandud ja pindmiselt töödeldud info unustatakse ruttu.
MÀrgataval viisil on kadunud varem omandatud oskused ja kogemused. Varasemalt omandatud informatsiooni kadumine, sÔnavara vaesumine.
MĂ”justamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid kĂ€itumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mĂ”justamine

Me hÀÀlestuse – emotsionaalselt tajutava hÀÀlestuse – mis vĂ”ib pĂ€rssida kĂ”ikide motivatsiooni kui nad klassi sisenevad.
Meningifoobia - ajuhaigused, hirm saada ravimatut vÔi progresseeruvat ajuhaigust, ajukahjustusega inimesed - spetsiifiline hirm
Motivatsioon on alati individualiseeritud vĂ€liskeskkonna ja psĂŒhholoogilis-bioloogiliste sisetingimuste ĂŒhitamise mehhanism.

Muus osas on inimesed, kellel on foobia verejooksuga vigastuste suhtes, enamasti fĂŒĂŒsiliselt ja psĂŒhholoogiliselt terved.
MÔjutamine - motivatsiooniline nÀhtus Komponendid: kognitiivne, afektiivne, kÀitumuslik L.Festinger kognitiivne dissonants!
Max weber - kolm autoriteedi liiki: karismaatiline, traditsiooniline, Ôiguslik-ratsionaalne. Jacob Moreno - sotsiomeetria.

Moodustest on kategoriseerimine. See annab ĂŒldisi teadmisi ka nendest objektidest, millega me pole otseselt kokku puutunud.
Motoorsed vÀljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused kÀsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks.
MÔistupÀrane kasvatus - arendatakse igale inimesele omaseid loomupÀraseid hÀid kalduvusi, loomulike soodumuste delikaatne arendamine.

MÔtlemist iseloomustab - teadlikkuse - suunatus (hÀsti, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad)
Manipulatsioonid on ĂŒsna erinevad oma tehnika ja eesmĂ€rkide poolest, manipulaator ei pea just alati tegutsema plaani pĂ€raselt.
Marihuaana - kanepi emastaimede latvade ja Ôisikuosade kuivatatud puru, mida suitsetatakse puhtalt vÔi tubakaga segatuna.

Maslow teooria - eneseteostusvajadus, tunnustusvajadus, armastus ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, fĂŒsioloogilised vajadused.
Meenutamine - reprodutseerimisliik, kus pĂŒsimĂ€lus fikseerunu vĂ€ljatoomiseks on vajalik tahtepingutus, sihipĂ€rane otsing.
Mesotasand – e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, Ă”petajad. Selles tasandis areneb suurel mÀÀral koostöö ja suhtlemisoskus.

Miimika – universaalsed nĂ€ovĂ€ljendused (ĂŒllatus, hirm, viha, vastikus, rÔÔm, kurbus) Miimika ehk nĂ€ovĂ€ljendused
Mittesoovitud kĂ€itumine – seda on vĂ”imalik terapeutilises suunas mĂ”jutada, arvesse tuleb vĂ”tta inimese ja keskkonna interaktsiooni.
MÔnitamine - Àhvardus-sÔim-vÀgivald. Agressiivsusel on emotsionaalsed, motivatsioonilised ja kÀitumuslikud komponendid.

Mcmurphy – kurjategija vĂ”i lunastaja? McMurphyt ei saa kategooriliselt liigitada ei kurjategijaks ega ka lunastajaks.
MeeldejÀÀmise tingimuseks on kordamine. ‱ Kordamine- paljude oskuste omandamine toimub suuresti pideva harjutamise ehk kordamise kaudu.
Miimika - ja ĆŸestitaju – NĂ€ovĂ€ljenduste taju – Ă€ratundmislĂ€vi on madalam kui mingil lihtsal kontuursel esemel.

Mitmed arheoloogid on veendunud, et esimene kultuurtaim mida muistsed kĂŒtid-korilased teadlikult kultiveerima hakkasid oli kanep.
Morrise basseinikatse –   PCP efektid, DA vabanemine ajukoores, glutamaadi mĂ”ju suurenemine (NMDA), 5-HT2A & 5-HT6 blokeerimine,
Motivatsiooniseisundid – hoiakud, seadumused, soovid, kavatsused, huvid,veendumused, tĂ”ekspidamised, pĂŒĂŒdlused,kiindumused, kired

MÀÀrava tÀhtsusega on primaarsed grupid (perekond, eakaaslased). Ka tagasiside osade inimeste poolt on olulisem, kui teiste poolt.
MĂ”ttekaaslus – ande vĂ€ljaarendamiseks peab inimesel olema oma „vĂ€li“ – inimesed, kellega saab oma mĂ”tteid jagada.
Manifestsed verbid - (nt tegema) loovad kujutluse vÀiksemast hulgast subjektidest, kes on ametis antud tegevuse vÔi toiminguga.

Motivatsioon - - sotsiaalne vĂ”i psĂŒhholoogiline tingimus, mis suunab indiviidi kĂ€itumist teatud kindla eesmĂ€rgi suunas.
MÔlemaid söömishÀireid on uuritud ja on jÀreldatud, et selle pÔhjustab keemiline taskaalutus Hyphothalamuses vÔi siis ajuripatsis.
Maskuliinse suunitlusega - Marlboro, Chrysler, Ă”llefirma Anheuser-Busch. Siiani ei ole eesti keeles sobivat terminit image’i jaoks.

Maslow motivatsiooniteooria – vajaduste hierarhia – inimene pĂŒĂŒdleb selle poole, et saavutada kĂ”ik, milleks tal ressursse jĂ€tkub.
Metamfetamiin on amfetamiini kangem ja tugevama mÔjuga teisend, mis levib valge pulbri vÔi kristalse lÀbipaistva ainena.
Motivatsioon on kÔikide asjaolude koosmÔju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. KÀimapanev jÔud = motiiv.

Motoorne – liikumismĂ€lu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevustes.
Muutuvas ĂŒhk on raske hakkama saada inimesel, kel on kindel identiteet. 6) 18-30 eluaastat : Intiimsus versus isolatsioon.
MÀluvÔtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejÀtmine paraneb ning meenutamine on edukam.

MĂŒĂŒgi juures on oluline see, et suudaksime kliendile selgeks teha, miks on meie tooted/teenused paremad kui konkurentidel.
Maslow jĂ€rgi on inimese vajadused ĂŒksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese pĂŒĂŒdluste tipuks on eneseteostus.
Millist abi on sul seejuures vaja? Arvan, et selle kĂŒmmne aastaga olen omas valdkonnas saanud piisavalt palju kogemusi.

Mittereversiivsus - lasped ei suuda liikuda mÔttes edasi-tagasi. Intuitiivne mÔtlemine- vahetu arusaam ja asjade mÔistmine.
MnemoonikavĂ”tete kasutamisel on siiski probleemiks, et mĂ€rgatavate tulemuste ilmnemiseks on vajalik kĂŒllalt pikk ja pĂ”hjalik treening.
Motivatsiooni kahanemine on reeglina seotud töötaja poolt tajutud panuse/tulemuse ning motivaatorite vahelise tasakaalu kadumisega.

Motoorset ehk liikumismÀlu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses.
MĂ€lust unustamine on vajalik, sest muidu muutuks inimese mĂ€lusĂŒsteem liiga suureks, et vajalikku informatsiooni ĂŒles leida.
MĂ”lemate kiindumus on ebakindel. ‱ Kindlalt kiindunud/ebakindlalt kiindunud partnetite kombinatsioon annab keskmise rahulolu.

MaitsenÀsad - keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Manipulatsioon on arvestatud elulisele vĂ”idule. On vĂ”imalikud ka mingisugused teised manipulatsiooni motiivid nt. Õpetaja on klassijuhataja. On tulemas klassijuhataja tund ning nagu ootab tĂŒdruk hakatakse teda klassikaaslaste poolt teravalt kritiseerima, seepĂ€rast on soovitav juba varakult vĂ”ita Ă”petaja poolehoid.
Mehe kell on sageli tema ainus kallihinnaline ehe. See rÀÀgib tohutult palju ta stiilist, staatusest ja jÔukusest.

Mitte tuletuse ehk argumenteerimise kaudu, mis on muidu aktsepteeritava teadusliku mĂ”tlemisviisi ĂŒheks kindlaks aluseks.
Muutlik intelligentsus - mÔtlemise kiirus ja probleemilahendamise paindlikkus; seotud neuroloogilise arenguga; vanusega vÀhenev.
Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus vÀlismaailmast inimese sisemaailma (1).

Meeleolu alanemine on subjektiivne elamus, mis vÀljendab negatiivsete emotsioonide tunnete domineerimist pikema aja vÀltel.
Meeskonna juhil on mitmeid erinevaid rolle ning ta peab olema kindlasti selline isiksus, kes need rollid ka vÀlja kannab.
Mitteassotsiatiivne e. primitiivne Ă”ppimine – muutub ĂŒksiku sĂŒndmuse mĂ”ju kĂ€itumisele vĂ”i reageerimise tĂ”enĂ€osusele.

MittesĂ”nalised suhtlusvahendid on teabe saatja seisukohalt motoorsed reaktsioonid ja vastuvĂ”tja poolt vaadatuna visuaalsed teabeĂŒhikud.
MĂ€lust – seda, mis hĂ”lmab teadvustatud teadmist Ă”ppimise kohta ja info kohta mĂ€lus, st eksplitsiitset mĂ€lu.
MĂ€nedĆŸeri ĂŒlesanne on sel juhul töörĂŒhma materiaalse baasi eest hoolitseda ning selle liikmeid isemĂ”tlemisele julgustada.

Martin seligman - Ôpitud abitus (learned helplessness), Ôpitud pessimism, Ôpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - )
Meisterlikkus milleski tÀhendab oskuste meisterdamine" kasutamine aitab inimestel taas leida oma loovust, muuta oma mÔtteviisi
Metafoor on hea vÔimalus tÔsta probleem inimesest vÀljapoole (eksternaliseerimine) ja viia see uuele tasandile.

MetĂŒĂŒlfenidaadi - (“Ritalin”) & amfetamiinisooladepreparaatide (“Adderall”) tarvitamine on levinud ADHD-diagnoosi
Moonutus ehk sĂŒstemaatiline jĂ€reldamisviga on ĂŒhenduslĂŒli ebaotstarbeka skeemi ja automaatse mĂ”tlemise vahel.
Most pain - bodies want to both inflict and suffer pain, but some are predominantly either perpetrators or victims.

MÔju saavutamiseks on vaja neid vahendeid, mida teised inimesed tahavad, selleks, et saada need vahendid, mida soovite teie.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Mardi ema on lastega kodune ning isa kĂ€ib tööl – ta teeb kohalikus vallas ja mĂ”nikord ka naabrusvallas juhuslikke lihtöid. SeetĂ”ttu ei ole ka pere sissetulek eriti suur ning nad on vĂ€hekindlustatud, kuid maja on siiski puhas ja korras ning ĂŒhelgi pereliikmel ei ole diagnoositud olulisi terviseprobleeme.
Medakad e. Jaapani riisikalad (Oryzias latipes) 16. Transgeensed loomad ja linnud Erinevad helendavad jm loomad.

Mitmed teadusuurimused on nĂ€idanud, et depressiooni leevendab juba seegi, kui peate iga pĂ€ev oma meeleolumuutuste ĂŒle arvet.
Moduleerivad eest - taha suunatud mĂ”jud ning retikulaarformatsioonist ja taalamusest ĂŒlesse ei saa aru, et ta pole pime.
Moraalne vÀÀrtus on selle reeglites, motiivis: Ôige kÀitumine ei pea meid tegema Ônnelikuks, vaid Ônne vÀÀriliseks.

MÔnes mÔttes on see Ôige, kuid poosi pÔhiolemus on siiski sÔjakus. Seda poosi nimetatakse ka lÀbilöögiasendiks.
MÔtlemis - tegutsemisvabadusest turvalisuse eest, mis pakkus neile koht, kus kÔik otsused nende eest Àra tehti.
Metsade perekonnas on viis venda ja igal vennal on Ôde. Kui vÔtta arvesse ka ema, siis mitu naist on Metsade perekonnas?

Motoorne oskus on eesmÀrgipÀraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad ja korrigeerivad tagaside mehhanismid.
MĂ”jutamine - inimesed astuvad ĂŒksteisega suhetesse, mille tulemusena kujuneb vastastikune mĂ”ju e. interaktsioon.
MÔtlemiserinevuste pÔhjuseid on otsitud ka keelest arvates, et protsessid vastavad selle keele iseÀrasusele, mida inimene kÔneleb.

Maksimeerida tulu - kapital peab teenime raha . ROI- return on investment . ROI vajab tasakaalustamiseks teisi eesmÀrke
Mandelkehas — ajupiirkonnas, mille tegevus on nn tingitud hirmurefleksi aluseks nii inimeste kui loomade juures.
Meeste puhul on depressiooni raskem avastada, sest nad ei rÀÀgi oma tunnetest ja muredest nii avatult kui naised.

Meloodia on kÔige pindmisem muusika aspect ja iseloomustab enamiku kuulajate jaoks muusikat kÔige otsesemalt.
Mitte mina – parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele.
Mitteverbaalne ehk pildiline test, mille abil mÔÔdetakse eelkĂ”ige jĂ€relduste tegemise oskust ja analĂŒĂŒsvĂ”imet.

Modus tollens - tagajÀrje eitamiselt aluse eitamisele a. [(p nool q)^q kaetud] nool p kaetud Induktiivne jÀreldus.
Motiveeriminne on tehelikult personaalne ja teist motiveerida suudab kÔige paremini inimene, kes teda hÀsti tunneb.
Motoorne – vĂ€ljendub spontaansetes (isetekkivates) liigutustes ja teise inimese liigutuste jĂ€reletegemises.

MÔni inimene on Ônnelik siis, kui tal on koht, kuhu ööseks jÀÀda vÔi lÀhedased, sÔbrad, kellega aega veeta.
Maailma sĂŒndides on inimesel ainult Miski, mis koosneb siis peamiselt seksuaalsetest ja agressiivsetest instinktidest.
Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me mĂ€rkame ja suudame jĂ€lgida tema reaktsioonides ja kĂ€itumises.

Massikommunikatsioonil on tĂ€napĂ€eval eriline roll mitte ainult laste, vaid kĂ”ikide ĂŒhiskonnaliikmete sotsialiseerumisel.
MesosĂŒsteemis on seotud kaks mikrosĂŒsteemi, ĂŒks on see milles ta osaleb ja teine see milles ta vahetult ei osale.
Mil mÀÀral on inimene nÔus pingutama valitud kÀitumisega tulemuste saavutamiseks? Töömotivatsiooni elemendid

Motoorseks ehk liikumismÀlu (isel mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses)
Muuseas usa - s korraldatud kĂŒsitlus nĂ€itas , et juhtidena eelistavad alluvad nĂ€ha pikka ja meessoost inimest.
MĂ€lu protsessid on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning on ĂŒleminevad ĂŒhtse mĂ€lutegevuse komponendid.

MĂ€lu protsessid on protsessid, millega mingeid sĂŒndmusi vĂ”i olukordi salvestatakse, sĂ€ilitatakse vĂ”i taastatakse.
MÔjutamine on protsess, mille kÀigus inimesed asuvad 11 suhetesse, mille tulemusena kujuneb vastastikune mÔju.
MĂ”ningatel olukordadel on pĂ”hjuseks see, et vanem eelistabki ĂŒht last teisele ja siis tekibki omavahel tugev vastumeelsus.

MĂŒeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ĂŒmbritseb nĂ€rvirakkude kĂ”ige pikemaid jĂ€tkeid – aksoneid.
MĂŒstikud on muidugi kulutanud aastaid, et teada saada, kuidas transsi jÀÀda, kuid ĂŒritused on olnud edutud.
Massikommunikatsioon - kÔneleja ja vastuvÔtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine

Mineviku kogemus – objekte tajutakse tervikuna, kui neid esitatakse nĂ€iteks vĂ€ga lĂŒhikese ajalise jĂ€rgnevusega.
MĂ€lestussammastes on mĂ”ned neist positsioonidest saanud nii tĂŒhjaks ja banaalseks, et neid vaevalt enam mĂ€rgatakse.
MÔnes mÔttes on nad tÔesti kargu eest, sest uima kadudes pole mingit muutust - ollakse jÀlle mustas masenduses.

MĂ”testatus – inimene tajub ĂŒldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tĂ€hendus vĂ”i mĂ”te.
MÔttekÀigus on sagedased tÔkestused ja seosetus ning vÔib tunduda, et mÔtted vÔtab Àra mingi vÀline jÔud.
Mcgraw - Hill 2000 4. "Erectile Dysfunction causes". Erection Problems (Erectile Dysfunction). Healthwise.

Meediaga on laps seotud juba alates oma esimesest eluaastast ning tema osakaal lapse kasvades aina suureneb.
Meetodite mÔju on teaduslike vahenditega raske mÔÔta, kuna tegeletakse inimese elu pÔhiolemuse ja alustaladega.
Minapilt – teadmine iseendast, mis mĂ”jutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle).

Misele – see tĂ€hendab vĂ”imaluste loomist vĂ”imetekohaseks arenguks, nagu me eeldame iga inimese puhul.
MĂŒeliinkest – nĂ€rviraku jĂ€tkeid ĂŒmbritsev kiht, mille funkt on elektriimpulsside levimiskiiruse tĂ”stmine.
MĂŒĂŒgitöös on minu ĂŒlesanne saada inimestest aru. mĂ”ista nende vajadusti ja siis vastavalt sellele kĂ€ituda.

Monokulaarsed tunnused - Visuaalse stiimuli tunnused, mis nĂ€itavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult ĂŒks silm.
Moodusta 16 - st tikust kahe tiku ĂŒmberpaigutamisega neli vĂ”rdse suurusega ruutu (vaata joonistatud skeemi).
Moreno nÔustaja - konsultandina vanglates, puuetega inimeste raviastutustes ning mitmetes sotsiaalsetes gruppides.

Motivatsioon on teema millega puutume me kokku pÀevast pÀeva, kas siis me teadvustame seda endale vÔi mitte.
MÔjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. MÔjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 KokkuvÔte 10 Kasutatud allikad 11
MÔtlemise liigitamiseks on mitmeid vÔimalusi: Piltlikkuse astme jÀrgi liigitades: konkreetne - ja abstraktne mÔtlemine.

MĂ”tteline mĂ€lu – sĂ”nalises vormis loetud ja kuuldud mĂ”tete omandamine ja sĂ€ilitamine ning reprodutseerimine.
Mandelkeha – inimese emotsionaalsuse keskus, sealt tulevad inimese tunded ja hoiab ĂŒleval huvi elu vastu.
Mangotsellulaarne juhtetee – liikumine Ümbritsevate objektide tajumisel on tĂ€htis koht nĂ€gemistajul ja silmaliigutusel.

Manipuleerimine on suhtlemispartneri tunnistamine selliseks indiviidiks, kellel pole Ôigusi ja kes pole vÔrdne.
Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lĂ€histel) ja feminiinsemad kĂŒlmema kliimaga aladel.
MeeleoluhĂ€ired – pĂ”hiliseks meeleolu vĂ”i afekti muutus, tavaliselt depressiooni vĂ”i meeleolu tĂ”usu suunas.

Moodus selleks on suhtlemine. Nimelt, kommunikatsiooni puudumine pÔhjustab alluvate ja juhtide vahel konflikte.
Moraali kujunemine on seotud isiksuse kujunemisega: inimene teadvustab oma kordumatust, oma vÔimalusi ja vastutust.
Mustrid on tavaliselt pĂŒsivad ja hĂ”lmavad mitmeid kĂ€itumise ning psĂŒhholoogilise toimimise valdkondi.

MĂ€luprotsessid ehk KUIDAS MÄLU AJAS TOIMIB?
kĂŒsimus viitab kogu sĂŒsteemis toimuvatele aktiivsusilmingutele.
MÔnel inimesel on hea liikumismÀlu, teisel aga nÀgemis- vÔi kuulmismÀlu. MÀlu saab harjutamisega parandada.
MesinĂ€dalate faas - töö algusperiood, inimene usub, et suudab lahendada ĂŒhiskonna ja teiste inimeste probleeme.

Mildly anti - American or pro-Communist that they seemed inconsequential ("The United States is not perfect.
Motiiv tegutsemiseks on piisav, kuna paljudele jÀÀb tunne,et teine, nÀksu mÀnginud pool, ei ole kaubelnud ausalt.
Muutusepimedus - nt katse kaks vÀikese erinevusega pilti, vahetatakse neid, kuni inimene aru saab erinevusest.

MÀlujÀlgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks( taju,kujutlus,mÔltemine)
MĂ”tlemis - Aistingud, taju, OPERATSIOONID, MÕTLEMISE TĂ€helepanu, mĂ€lu -LIIGID, ARENG LOOGIKA STRUKTUUR
MĂ”ttemĂŒtsi puhul on tĂ€htsad faktid mitte vaidlused, kuna vaidluse osana ei saa fakte vĂ”tta kunagi erapooletuna.

Meeldetuletamine - talletatud informatsiooni esiletoomine, toimub Àratundmise, meenumise vÔi meenutamise abil.
Meeleline tunnetus on tihedas seoses loogilistel vaimsetel operatsioonidel pĂ”hineva tunnetusega – mĂ”tlemisega.
Meeste seas on levinud nn ratsionaalsena nĂ€iv agressioon, mis on ĂŒldse levinuim kaudse agressiooni viise.

Mitteverbaalsed infokandjad - zestid, poosid, miimika, silmside, kÔnega kaasnevad helid, hÀÀletoon, kÔne tempo, pausid.
Motivatsiooniks nimetatakse vajadust vÔi soovi, mis on kÀitumise tÔukejÔuks ja suunab seda eesmÀrgi poole.
Muusikalid on huvitavamad kui draamatĂŒkid LaulusĂ”nade meeldejĂ€tmine on mulle lihtne SUMMA (Sektsioon 2)

Meditsiinikeskusest on tÎestanud, et vÀhene magamine ei jÀta jÀlgi ainult ajule, vaid mÎjutab kogu organismi.
Meditsiiniline mudel – olemas kehaline pĂ”hjus; vaimuhaigus; 1)orgaanilised hĂ€ired, 2) psĂŒhhoosid, 3) neuroosid
Mittedeklaratiivne mÀlu on teadvustamata kaugmÀlu osa, mis jaguneb erinevate oskuste ja talitlusviiside mÀletamiseks

Monoloog - ainukĂ”ne ehk ĂŒhekĂ”ne KĂ”ne funktsioonid: Suhtlemiseks: 1) kommunikatsioon 2) ekspressioon
MÔistet spirituaalsus on vÀga laialdaselt kasutatud, kuna see on inimeste maailma pildis nÔnda kaua eksisteerinud.
MĂ”jutamisoskus – manipuleerimist ei vaadelda tĂ€napĂ€eval negatiivses kontekstis, vaid loomuliku nĂ€htusena

MĂŒĂŒgitehnikaid on samuti vĂ€ga palju erinevaid ning iga teenindaja saab neid ka ise luua ja vĂ€lja töötada.
Madala enesehinnaguga on inimene, kes nĂ€eb endas ainult negatiivseid kĂŒlgi alavÀÀristades ka enda hĂ€id kĂŒlgi.
Maimik – kaal, pikkus, hambad, kĂ”ndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus.

Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja purustatud lehtede, varretĂŒkkide, latvade ja Ă”isikuosade segu.
Materjali korrastus - Tulemuslik meeldejÀtmine sÔltub olulisel mÀÀral ka omandatava materjali korrastatusest.
Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine tĂ€pselt toimub, sellele pole praegu ĂŒhest vastust.

Milgrami katsed - allumine, elektrilöögi andmine- mida kaugemal/kaudsemal viisil, seda raskem on ei öelda.
MinakĂ€sitlused on psĂŒhholoogide jaoks olnud ĂŒheks huvipakkuvamaks teemaderingiks enam kui sajandi vĂ€ltel.
Mitmes olukorras on aga inimestele alkoholi tarvitamine tervishoidlikust lÀhtepunktist absoluutselt keelatud.

MÀrguannete suhtes - vÔimetus jÀlgida ja reguleerida oma kÀitumist -vÀhene hoolimine toimingute sotsiaalsest
MÔlema puhul on tegemist erinevate tegevuste ja mitmekesise informatsiooni omandamise ning sÀilitamisega.
Mcraeon on jÔudnud jÀreldusele, et enam-vÀhem kÔik tunnusjooned taanduvad viiele pÔhifaktorile.

Mehe pĂ€rusmaaks on konkurents. Naine vajab lĂ€hedussuhetes ĂŒhelt etapilt teisele ĂŒleminekul kohanemisaega.
Meile kĂ”igile on antud sĂŒndides temperament ja ma arvan et seda varjata vĂ”i ĂŒritada muuta ei ole Ă”ige.
Miller - Dollardi konfliktisituatsioonide tĂŒĂŒpologiasse ei kuulu-kahekordse vĂ€ltimise-vĂ€ltimise

Mingil mÀÀral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nÔudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema.
Motivatsioon on vajadus vÔi soov, mis on tegutsemise tÔukejÔuks, suunates eesmÀrgi saavutamise poole.
Motivatsioon ehk innustus, see annab jÔudu ja tuge, paneb meid ennast liigutama, oma vajadusi rahuldama.

Motoorsed on kÔik liigutusvilumused, sensomotoorsed vilumusedkujunevad kahe erineva liigi liitumisel.
MĂ”du - piirkondades, kus olid mesilased (3 kuud kÀÀritamist- Ă”lle eelkĂ€ija) Õlu- Odraviljast
MÔjutajana on kool. Siin oleneb kÔik sellest, kuidas kujunevad suhted eakaaslastega ning Ôpetajatega.

MĂ”nuainete puhul on lihtne neid ĂŒle doseerida, et meeleolu languse korral endalt elu vĂ”tta (Saveljev 2005).
Meant self - reliance, a discovery of one's singularity, a commitment to mobility, choice, and change.
Metsik mÔtlemine on kujundlik, kuna kodustatud mÔtlemine lÀhtub abstraktsioonidest (Tulviste 1984 :32-36).

Mitmed allikad on tĂ”estanud1, et ĂŒlekaalulisus on probleemiks nii tĂ€iskasvanute, kui ka noorukite seas.
Muidugi vabaabieluna on lihtsam see, et ei pea hakkama planeerima abielu, pidu, dokumentide ĂŒmber vormistamist.
Meeldetuletamine tÀhendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning vÔib toimude meenumise teel.

Meeskond on elav, muutv, arenev, nad seavad koos eesmÀrke, hindavad ideid, arutavad oma eesmÀrke.
Megan on sel puhul alluva rollis ja rĂŒnnaku objektiks ning tavaliselt ta jookseb nuttes minema.
Melanhoolikud on tagasihoidlikud, hÀbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvÔtlikkusega.

Metoodiline sĂŒsteem on erinevaid Ă”ppemeetodeid ja metoodilisi vĂ”tteid ĂŒhendav Ă”ppetöö korraldamise viis.
Minust on aastate jooksul saanud veendunud mees, kes oli kogu oma elu töötanud lihttöölisena.
Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete sĂŒsteemida eesmĂ€rgipĂ€rane aktiivsus.

Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jÔudude teadvustamine ja inimese mÔjutamine nende kaudu.
MÀlu toimimiseks on vaja kolm (mÀlu)protsessi: 1) materjali salvestamine 2) meeles pidamine 3) meenutamine
MÀlustrateegiad ehk abstraktsete vÔi visuaalsete kujundite tekitamine, kordamine ja tegevuste kasutamine.

MĂ”ttetegevus on olemas. Nad jĂ€lgivad ĂŒmbeolevat kekskkona ja kĂ€ituvad, tegutsevad vastavalt sellele.
Metafoorid on piltlikud mahutid, millesse 3. AnalĂŒĂŒsimine saab paigutada vĂ€ga mitmesugust teavet.
MÀlu funktsioneerimine on liitprotsess. MÀlu liigitatakse info sÀilimise aja ja info sisu vÔi olemuse jÀrgi.

MĂ€rgisĂŒsteemidel on sarnaseid jooni, erineb inimkeel oluliselt loomade omavahelise suhtlemise vahenditest.
MĂ”lemate puhul on ilmselt tegemist kaasasĂŒndinud vĂ”imega tajuda nĂ€htava maailma ulatumist sĂŒgavusse.
MĂ”ttetuid 3 - tĂ€helisi silpe ning demonstreerides niiviisi nii Ă”ppimise kui unustamise dĂŒnaamikat.

MÔÔdukas annuses on konformsus sotsiaalsete suhete normaalseks funktsioneerimiseks soovitav ja paratamatu.
Madala mina - monitooringuga isikutel puudub kas siis vƍime vƍi motivatsioon, et reguleerida nende
Medikamentoosses ravis on ĂŒheaegselt kasutatud nii neuroleptikume kui ka meeleolu stabiliseerivaid preparaate.

MeeldejĂ€etud materjal on tihtipeale juhuslikku laadi, sest tahtmatu meeldejĂ€tmine pole sĂŒsteemne ega tĂ€pne.
Mentaalne rotatsioon – vaimne pööramine ( peab mĂ”ttes objekti pöörama ruumiliselt) TEEMA 10 MÕTLEMINE
Mongoliidide keskmine on 106, mis on suurem kui europiidide keskmine, mis on mÔÔdetud europiidide testidega.

Moraalne dilemma – Teadvusel on vĂ”imalik veto toimingule peale panna, mis on aju poolt juba algatatud.
MÀlu liigid on sensoorne, primaarne ja sekundaarne mÀlu (liigtatakse materjali Àlus sÀilimise aja
MĂ”jutus – sĂ”ltumatu muutuja vÀÀrtuse muutmine, eksperimentaalse manipulatsiooni sĂŒnonĂŒĂŒm

MÔnes mÔttes on vaimne sÔltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem Àra tunda ja endale tunnistada.
Maiustuste hulgast on kÔige kuulsam baklava, mis on pÀhklipuruga kihiline krÔbe koogike suhkrusiirupis.
Mania - Painav ja intensiivne tunne, tugev vajadus olla armastatud ja hirm armastatu kaotada.

Maniaki meeleolu on lĂ”bus ja optimistlik,ta veiderdab ja naljatab ning on oma liigutustes ĂŒliaktiivne.
Mediteerimise praktikad on erinevad. Mediteerimine kutsub esile muutusi teadvuses , et saada mingit kasu, head.
Monism - filosoofiline seisukoht, mille jĂ€rgi on kĂ”igel olemasoleval ĂŒks universaalne alge.

Mooduseks on oma esialgse seisukoha muutmine, selle suurem vÔi vÀiksem sobitamine tehtud teole.
MĂ€lumaht – LĂŒhimĂ€lumaht on piiratud, seal pĂŒsib maksimaalselt 9-10 meeldejĂ€etavat ĂŒhikut.
MÀÀratluse jÀrgi on tÀhendus «tÀhendus ja tÀhendamine; kavatsus ja kavatsemine; lennutamist kogevad.

MĂŒopaatia on puhas lihashaigus! DĂŒstoonia (basaalganglionis midgai). vastutahtelised liigutused.
Madal ego - haaratus – mida suurem erinevus info ja hoiaku vahel, seda suurem muutus hoiakutes
Mees 25 - 33 oli vÔitja tunnus, sissetulek kuni 2500 kr. Suur erinevus meeste ja naiste vahel

MĂ”tlemise areng on tema arvates seotud ĂŒhiskonna arenguga, kusjuures vahendajaks on ĂŒhikonnaliikmete
Meelespidamiseks on selline: “Ära kasuta teesulge, kui sa oled ise pinges vĂ”i on seda su kaaslane.
Melanhoolia on depressioonitĂŒĂŒp, mille puhul paistavad silma eelkĂ”ige fĂŒĂŒsilised sĂŒmptomid.

Millises arengufaasis on kirjeldatav perekond? Kirjeldage seda arengufaasi perekonnas ja kuidas see ilmneb?
Motiivide konflikt – A eeldab vajadust valida kahe vĂ”i enama vĂ”rdselt positiivse alternatiivi vahel.
MĂ”tlemise voolavus – ideede ja seoste hulk, mis tekivad vastusena mingile probleemsele situatsioonile.

Mao - ja kaksteistsÔrmiksoole haavandi ravi korral on vÀga oluline reguleerida töö-,
Marihuaana suitsetamisel on inimesed reeglina rahumeelsed, kĂ”rgendatud fĂŒĂŒsilise ja tajulise tundlikusega.
Maslowi pĂŒramiid – vĂ”ib keerata ka vastupidiseks – kĂ”rgem vajadus ei eelda madalama rahulamist.

Materialistlik psĂŒhholoogia – Demokritos vĂ€itis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi.
Materjali korrastatus – just tĂ€nu korrastatud materjalile jÀÀb meile kĂ”ige paremini materjal meelde.
Meeldivus – inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad tunnevad ja kes neile meeldivad.

Meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mÀlust uuesti vÀlja.
Meenutamis - ehk reprodutseerimistest ja Àratundmistest (jÀrjestikune vÔi vaba meenutamine).
Mikrofoobia - bakterid, mikroobid, viirused, haigust pÔhjustavad patogeenid- spetsiifiline hirm

Millist tĂŒĂŒpi on tagasiside (noogutamine vĂ”i midagi muud), see nĂ€itab, et kuulatakse aktiivselt.
Mitmed Ă”pilased on omavahel jutlemas, kui Ă”petaja ĂŒritab kehtestada klassi tĂ€helepanu ja fookust.
Meeldiv naeratus – ei mingit viidet sarkasmile vĂ”i sellele, et „sa Ă€hvardad mind“ vĂ”i „ma

Motivatsioon - vajadus vÔi soov, mis on kÀitumise tÔusujÔuks ja suunab seda eesmÀrgi poole.
Meeldetuletamine ehk info vĂ€ljastamine ‱ Ă€ratundmine ‱ meenumine ‱ meenutamine MĂ€lu liigid
MeeleoluhÀired on seotud teatud normaalse isiksuse ning patoloogiliste joontega (isiksushÀired).

Meeleorganite tööl on ka â€œĂŒlemine” piirang – liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada
Minapilt – Enesevaatlus, -analĂŒĂŒs, - kujutlus, -hinnang, enesele omistatud pĂŒĂŒdlused.
Marihuana on on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, vĂ€ikesed varretĂŒkid ja

Meeldiv teenindaja on see, kelle pÀrast tullakse firmasse tagasi, mitte konkreetse teenuse pÀrast.
Mehhaanilise kordamine – tĂ”hus materjali hoidmiseks lĂŒhiajalises mĂ€lus, kuid pikaajalisse mĂ€llu ei
MesinÀdalad - lÔik tundub ilus 2. probleemide kuhjumine 3. lÔppfaas- kÔik tundub mÔttetu.

Mitteametlik juht - inimene, kellel on mÔjuvÔim ja kellele teised grupiliikmed jÀrgneda tahavad.
Moraalilugemine - Paljud inimesed armastavad enda pakutud lahendusi ĂŒmbritseda mingi aupaistega.
MĂ€luga on seotud erinevad ajukoorealad (eelkĂ”ige otsmikusagar) ning limbiline sĂŒsteem.

MĂ€luprotsessid – on mĂ€lu töö aluseks olevad informatsiooni sĂ€ilitamist tagavad protsessid.
MĂŒeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik nĂ€rviimpulsside kiireks liikumiseks.
Mainekaotus - leiab aset siis, kui osapoolte konfliktikÀitumine saab avalikuks probleemiks.

Maitsmispungasid on inimese keelel sĂŒndides ligi 10 000. Vananedes maitsmispungade arv vĂ€heneb.
Makrokeskkond – majanduslikud, poliitilised, rahvusvahelised jms firmat ĂŒmbritsevad tegurid
Meisterlikkuse saavutamine tÀhendab teadmiste omandamist ja oskuste kujundamist ehk terviklikku Ôppimist.

Meloodia on ainult ĂŒks dimensioonidest, mille abil helilooja saab edasi anda emotsioone.
Mingil mÀÀral on iga kultuur etnotsentriline, vastandab end teistele ja peab end mingis suhtes
Mittemeeldimise ehk vastikuse erg(disgust), meeldivuse erg (appeal), allumise (self- submission)

Muusikalis - rĂŒtmiline intelligentsus seisneb vĂ”imes mĂ”elda muusikalistes kategooriates.
MĂ€rgatav söömishĂ€ire on söögiisutus ehk anoreksia . ïŹ Anoreksia on tahtest juhitud nĂ€lgimiskuur.
MÔistete vÔrgud on hierarhilised struktuurid. Enamusele mÔistetest on vaste sÔna nÀol olemas.

Meeste eluiga on lĂŒhem, naistel on rohkem akuutseid haiguseid, naistel on kĂ”rgem immuunsus.
Mesomorfne - vÀga ekstavertne, vÀljapoole elav, teatud olukorras vÔib olla kuritahtlik.
Mittekongruentseks nimetatakse suhtlemist juhul, kui sisu ja mitteverbaalne teade pole kooskÔlas.

Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib (vÔi ei teki) ning mida peab pidevalt
Motivatsioonilisest seisukohast on eesmÀrgile suudatud kÀitumistega seonduvad emotsioonid kÔige huvitavamad.
MĂ”istmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis kĂŒsimuses ĂŒksteisele mĂ”istetavad.

MÔjutaval inimesel on vÔim teist karistada kui ta ei tÀida tema nÔudmisi, ei allu tema tahtele.
MĂ”ttetu on panna Ă”pilast kinnipidamise ajal lihtsalt lauseid kirjutama („Ma ei tohi.
MĂŒĂŒdid – kollektiivne alateadvus manifesteerub unenĂ€gudes, unistustes, sĂŒmbolites.

MaavĂ€lised liigid on uurinud inimese psĂŒĂŒhikat, et seda enda eesmĂ€rkide tĂ€itmiseks kasutada.
Magamatuse kestus - registreeritud maksimaalne ĂŒle 18 ööpĂ€eva, laboratoorselt ĂŒle 60 tunni.
Marketingi pÔhielemendid on toode, hind (hinnapoliitika), turunduskoht (sh sihtturg) ja edustustegevus.

Mehhanism on nii tundlik, et suudab kasutada juba paarikĂŒmne mikrosekundilist ajavahet.
Meridiaanid on energia kulgemise kanalid, mida usutakse olevat seotud keha siseorganitega.
Meta - ANALÜÜS - varem samal teemal lĂ€biviidud empiiriliste uuringute analĂŒĂŒs.

Mutatsioon x - kromosoomis (retsessiivne). Sagedus 1:3500 meestel, mehed elavad kuni 20. a.
Magamine on eluliselt vajalik ning sellega kaasnevad tarvilikud protsessid organismis.
Manawee - sugune armastaja on sissevÔetud nii sisemisest kui ka vÀlimisest poolest.

Manipulatsioonid on tegelikult bioevolutsiooni ĂŒks toime mehhanisme uute liikide tekkimiseks.
Meeleolu muutusel on mitmeid varjundeid: mure, pessimism, tujutus, nukrus, ahastus, meeleheide.
Minakaitsemehhanismid on alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad Àrevuse vÀhendamiseks.

Moraal on normide kogum, mis reguleerib inimeste kÀitumist kÔigis eluvaldkondades.