Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Mükeene kultuur – Kultuur sai alguse Mükeene lossi järgi; Kultuuri kandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased; Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B; majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustatud, nende ümbert puudusid linnad; freskodel domineeris sõjatemaatika; skulptuuriteosed puudusid, ainsaks erandiks olid nn Lõviväravad; lossis paiknesid ruumid korrapäraselt ja lossi ümbritsesid kükloopilised müürid.
Mükeene ümbrusest on leitud ka omapäraseid maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest (nn Atreuse varakambri pseudokaar ja pseudokuppel). Kreeta paleede keerukas ruumidepaigutus sai aluseks ka legendile, kus kuningas Minos lasi kuulsal arhitektil Deadalusel ehitada loss-labürindi, millesse panna luku taha oma koletu poeg Minotauros.
Mükeene –  kultuurikeskus. Tirünsi ja Mükeene – võimsad kindlustatud lossid, lossil  oli pearuum – megaron e meestesaal, kus peeti nõu ja korraldati pidusid, puudus keskne  õu, kasutati võlvimist, sammas sama, omapäraseim – suured maa­alused hauad  (kuppelhauad), kõige suurema kõrgus 13,6m.
Mükeene kultuurile on omane lineaarkiriB, mis on teadlaste poolt tänaseks dešifitseeritud, kuid ei anna meile mingit tevet, selle aja valitsemise kohta, kasutati ainult majapidamis aruannetes. Mükeene rahvas kindlustas oma lossid „kükloopsete“ müüridega.
Mükeene lõvivärav – koosneb 3st kivimürakast ja neile toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, sellel kõrgreljeef kahe sambale toetuva lõviga 4. Vana - Kreeka Arhitektuur Dooria order (templid) - nt: Poseidoni tempel, Parthenon • lihtsus, rangus, tugevus.
Mükeene kaevandushaudatest on leitud suur hulk käsitöötooteid, relvi, kuldsõrmuseid, metallnõusid, ehteid, kuldmaske ja muud sellist, paljud neist on kindlasti Kreetalt sisse veetud. Need on ainsad tunnistajad varase Mükeene kunsti kohta.
Mükeene ehk hellaadilise kultuuri rajasid kreeklaste esivanemad, indoeurooplaste hulka kuuluvad ahhailased. Nad saabusid Balkanile juba 2000 eKr, kuid kõrgkultuur kujunes siin alles 15. saj. eKr, pärast Kreeta vallutamist.
Mükeene e. egeuse kultuur, mis őitses Egeuse mere rannikul ja saartel aastail 3000-1100 e.Kr. Egeuse tsivilisatsiooni tunti varem Homerose eeposte ja nende kreeka legendide kaudu, mille tegevuspaik oli Kreeta.
Mükeene lõvivärav - koosneb kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud relieef kahe smaba najale nõjatuva elukaga c) Tirynsi linnus-asub Peloponnesose idaosas.
Mükeene linnustele on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja –müürid (kükloopilised müürid). Ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad.
Mükeene – pronksiaja linn, Egeuse kultuuri peamisi keskuse Peloponnesose poolsaarel; siinseid väljakaevamisi teostas 19. saj. teisel poolel, nagu Troojaski, H. Schliemann
Mükeene linnamüürist on tänini säilinud kuulus liivakivist peavärav - Mükeene Lõvivärav (1300-1250 eKr.). Mükeene Lõvivärav on saanud oma nime 2 reljeefse kuju järgi.
Mükeene - ja dooria aegseid varemed, mis on pärit ajast 7.-6. saj eKr). Ateena sümbol on lüli, mis ühendab võimsat antiiktsivilisatsiooni tänapäevaga.
Mükeene ehk Hellaadiline kultuur – 1600-1100a e.m.a Iseloomulik – sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine.
Mükeene kultuur - Kujunes välja u 2000 a eKr . See on hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk.
Mükeene arhitektuur – Mükeene linnamüür oli laotud hiiglaslikest kividest (kükloobi müür). Mükeene lõvivärav koosnes ainult 3-st suurest kivist.
Mükeene kultuur – 1400-1100 eKr; 2000 eKr tungisid Kreekasse kreeklaste esivanemad, Kreetale algul ei jõutud, areng Kreeta omast madalam.
Mükeene kultuur - hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk.
Mükeene on väiksema territooriumiga kui Knossos, valitseja palee oli samuti väiksem kui Knossoses.
Mükeene ümbrusest on leitud omapäraseid maa-aluseid kuppelhaudu, mis on sarnased idamaade haudehitistega.
Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad aimu ehitustehnika edenemisest.
Mükeene linnamüür on laotud samasugustest hiiglaslikest kivipankadest nagu Tirynsi linnus.
Mükeene - söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst.
Mükeene kultuur – lõvivärav – friis 2 lõvikujuga (kindluse peasissekäik)
Mükeene kultuur - elukohtadeks olid lossid, mis olid sõjaliselt kindlustatud.
Mükeene – ümbritsetud linnamüüriga – kükloopilised müürid.
Mükeene linn on laotud samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnuski.
Mükeene linnamüür on laotud suurtest kivipankadest nagu Tirynisi linnuski.
Mükeene on Egeuse kultuuri hilisem ajajärk 1400 – 1200 eKr.
Mükeene periood – olulised rituaalsed keskused olid lossidel.
Mükeenest on leitud ka nn. Agamemnoni kuldmask (hauast)
Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud.
Mükeene lõviväravad - koosneb kolmest suurest kivimärakast.
Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun