Mõhn mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt). Mõhnastikke esineb kõrgustike äärealadel, kus mandrijää intensiivse sulamise perioodil jääserv pikemat aega peatus ning sulaveed kuhjasid kokku settekuhikuid.

Maastike iseärasused

Mõhnad on kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Männikvälja ja Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas ning Mustoja

GEOLOOGILINE EHITUS

Mõhn - Galaktika tsentraalne mõhn on piirkond mida moodustavad vanemad tähed Halo on enam vähem sfääriline komponent, mis koosneb vanadest tähdedest ja peaaegu ei sisalda gaasi ja tolmu.

Füüsika materjal ( Universum)

Mõhnad – ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti – Eesti pinnavormide geograafiline jaotus

Eesti geograafia 9. klass

Mõhnad - üleminekuvomid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpil limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted.

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

Mõhnad - kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist.

Eksami materialid

Mõhn – ümara põhiplaaniga mandrijää sulamisvee setetest koosnev küngas, harilikult paiknevad rühmiti mõhnastikena.

Konspekt 2009 geoloogia

Mõhn on liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamast ümara põhiplaaniga.

Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam

Mõhn on kogu aeg pööratud Maa poole), lakkasid tsentrivälised pöördemomendid Kuul ja Kuu saavutas stabiilse oleku.

Maailmaruum

Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke.

Eesti pinnavormid

Mõhn - ehk siis Igikelts kui jää taandub,jäävad maha jäänukmäed,millest settib välja settekühm.

Rakendusgeoloogia kordamisküsimused

Mõhnade kõrgus on valdavalt 10 m ümber ning pikkus ulatub mõnekümnest meetrist 300 meetrini.

Karula kõrgustik

Mõhnad – liustikujõe või jääpaisjärve setetest tekkinud küngas või kuppel.

Metsabotaanika

Mõhnastikud on arvatavasti kujunenud aktiivsuse kaotanud liustiku jäämassiivis.

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

Mõhnade ärahoidmisel on kasuks kreemid, mida peaks kasutama enne treeningu alustamist.

Spordivigastused

Mõhnad on kuhjekõrgendikud. Koosnevad peamiselt liivast ja kruusast.

MAATEADUS

Mõhnad – künkad ja kuplid, mis on kujunenud irdjää tulemusena.

Konspekt 2009 geoloogia

Mõhn on liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm.

Litosfäär

Mõhnad – ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud.

Geograafia konspekt

Mõhnad on iseloomulikud sõudjaile ja võimlejaile.

Spordivigastused

Mõhn on liustikujõesetetest koosnev pinnavorm.

Mandrijäätekkelised pinnavormid

Mõhn - kruusast ja liivast koosnevad kübkad.

Pinnavormide iseloomustus

Mõhnastikupaigastikud on kõrgustiku loode-ja läänepiiril.

OTEPÄÄ KÕRGUSTIK

Mõhnad – kuppelmõhn, lavamõhn, oosmõhn.

Maateadus alused

Mõhnad – koosnevad liivast ja kruusast.

Pinnamood

Mõhnkeha on teine oluline juhteteede kogum.

Kordamisküsimused 2(vastused)

Mõhnkeha - ühendab suuraju 2te poolkera.

Anatoomia materjal

-1

Mõhnastikulis - moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved.

Maastike iseärasused

-1

Mõhnkeha - paks valgeaine plaat, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse.

Anatoomia kordamisküsimused-vastused

-2

Mõhnkeha on suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel.

Anatoomia (regulatsioonimehhanismid, närvisüsteem, meeleelundid)

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

teljega 90 - kraadise nurga all. 35 mm lühema fookuskaugusega lainurkobjektiividega pildistades on võimalik, et taevas paistab ühes pildi servas tumedam, kui teises.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti