Bioloogia 30.03.2012 Loote areng Sügoot e. Viljastatud munarakk Lõigustumine Vahetult viljastmusele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. Moorula Moolurast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e
Tehakse:kui naisel esineb tervise- rike(munajuha umbus);mehe viljakuse korral.Kloonimine-identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist.Kloon-geneetiline teisik,saadud järglaskond moodustab klooni. Kloonimise 2 meetod:1)Embrüonaalkloonimine-loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend, nt loomakasvatuses.2)Tuumkloonimine-keharaku tuuma siirdamine munarakku,mille oma tuum on kõrvaldatud.Tüvirakud-lõigustusrakud-üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke. Embrüon.tüvirak-embrüoblasti rakud,mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks,kuid pole võimelisedarenema tervikorganismiks.Täiskasvanu tüvir-sünnijärgse imetajaorganismi kudedes asuvad vähesed tüvirakud,millel arvati olevat suhteliselt piiratud diferentseerumis- potentsiaal.Tüvirakk-hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad dife- rentseeruda eri tüüpi koerakkudeks.GMO-geneetiliselt muundatud organism,enamasti trans-
3.Viljastumise tõenäosus suurem. 4.Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Kondoom- Spermid ei satu naise organismi(2%) Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse(2%) Hormoonsüstid- (0,25%) süstitakse iga 3 kuu järel Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. (9-25) Ebaefektiivne meetod, sobib siis, kui rasestumise korral ollakse valmis sünnitama. Embrüogeneesi 3 varast etappi: 1) Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula 2) Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode. Embrüoplast- sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse
alusuuringutele ja biotehno.stele katsetele eesmärgiga uurida haiguste olemust ja nende ravi. Bioonika bioloogia ja tehnika piirteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Blastomeer rakk, mis on tekkinud looma sügoodi lõigustumisel (aka lõigustusrakk) Dendriit närviraku jätk, mis võtab vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse. DNA kloonimine elusolendi DNAfragmendi paljundamine bakterikloonides. DNAkonstrukt erinevat päritolu nukleotiidijärjestuste ühendus, mis on loodud geenitehnoloogilisel otstarbel. DNAprofiili määramine DNAsõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse isiku tuvastamisel, kurjategijate ja laipade identifitseerimisel.
ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA fragmentide ahelate otsad lihaskude - kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon lookus - mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element luukude - jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure lõigustumine - loomade embrüonaalse arengu esimene järk, sügoodi ja tekkinud rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta lõigustusrakk - üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke lümfotsüüt - vere leukotsüütide hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element mahepõllundus - looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus, mille eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke taime- ja loomasaadusi meeleelund - spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks
Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Polüspermia vältimine - aeglane blokk. 4. Lõigustumine Mis on lõigustumine? Lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi genoomi aktivatsioon. Millest sõltub lõigustumise tüüp? Lõigustusmise tüübid, klassifikatsioon: Mõisted- täielik e. holoblastiline, osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), osata tuua näiteid loomariigist. Blastulate tüübid (tuua näiteid). Täpsemalt:
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
→ enne siirdamist ning pärast siirdamist saab naine hormoonravi → embrüot saab külmutada Lõigustumine → tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess → kõik loote rakud poolduvad üheaegselt (ehk täielik lõigustumine) Bioloogiline tähtsus hulkraksuse taastamine rakkudevaheliste kontaktide tekitamine tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula Umbes 7 päeva peale viljastumist areneb moorulast seest õõnes blastosüst ehk põisloode Blastosüst pesastub emaka limaskesta, Kui blastosüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Ülesanded: Kaitse põrutuse eest kaitse veekaotuse eest vähendab raskusjõu mõju kaitse temperatuurimuutuste eest
b) vähenemine kaks korda c) suurenemine kaks korda d) suurenemine neli korda 10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis 11. Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viliastumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga b) meioosiga c) vegetatiivselt d) eoseliselt 13. Meioos esineb a) vegetatiivsel paljunemisel b) somaatiliste rakkude pooldumisel c) sügoodi lõigustumisel d) ovogeneesil 14. Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a) 23 b) 26 c) 43 d) 46 15. Geenivahetus kaasneb: a) interfaasiga b) mitoosi profaasiga c) meioosi esimese profaasiga d) meioosi teise profaasiga 16. Inimese munarakkude küpsemise keskmine intervall on: a)12 päeva b) 20 päeva c) 28 päeva d) 32 päeva Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. 18
Emakasse siirdamiseks valitakse välja 1-3 embrüot. Enne siirdamist ning siirdamisejärgselt saab naine hormoonravi. Embrüot on võimalik ka külmutada. Embrüogenees Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1. hulkraksuse taastamine; 2. rakkudevaheliste kontaktide tekitamine; 3. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
folliikul, millest eraldub küps munarakk; moorula on kobarloode, see on tekkinud sügoodi lõigustumisel; emaka limaskest on emakaseina pindmine (sisemine) kiht, mis paksenenuna on ette valmistatud loote vastuvõtuks (selle implantatsiooniks). 16.4. Naissuguhormoonid: progesteroon ja östrogeenid. 16.5. Jah, on võimalik. 16.6. Haploidsed on sugurakud seemnerakud ja munarakk. Diploidsed on ovogoon (munaraku eellasrakk, munasarjas), sügoot ja sellest lõigustumisel tekkinud rakud. 16.7. Kui viljastumist ei toimuks, ei saaks joonisel kujutada seemnerakke, sügooti ja selle lõigustumist. Järgneks menstruatsioon emaka limaskesta pindmise kihi taandareng ning eraldumine koos viljastamata munarakuga. KÜSIMUS Paljunemine 17. Siiami kaksikud on selline juhtum, kus kaksikute kehad on omavahel kokku kasvanud. Siiami kaksikutel võib kehaline seotus piirduda vaid ühiste siduvate naba
Põhjused, mis takistavad spermide jõudmist munarakuni: Limakork Naissuguelundite happeline pH Leukotsüüdid fagotsüteerivad (spermid on kehavõõrad rakud) Väike tõenäosus minna õigesse munajuhasse õigel ajal (munarakk viljastumisvalmis vaid paar tundi) 12. Kirjelda loote arengut sügoodist kuni gastrula (platsenta) tekkeni. Tea, millised elundid tekivad erinevatest lootelehtedest. 1. Sügoot areneb kiiresti, moodustab loote ehk embrüo 2. Lõigustumisel moodustub ühesuguste rakkude kobar ehk kobarloode ehk moorula 3. Rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist väline lootekest; põisloode ehk blastotsüst 4. Karikloode ehk gastrula; embrüo rakud jagunevad lootelehtedeks (rakukogud, millest tekivad erinevad elundid) Endoterm ehk sisemine looteleht hingamis- ja seedeelundkond (kopsud ja soolestik) Mesoderm ehk keskmine looteleht kehaõõned, vereringeelundkond,
Bioloogia II kodune kontrolltöö nr.1. TEEMAD- AINE-JA ENERGIAVAHETUS NING ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. A. AINE-JA ENERGIAVAHETUS. I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on süsihappegaas. Väär; Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 2. Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle orgaanilisteks Ühenditeks. Väär; Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle hapnikuks. 3. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad tsütoplasmavõrgustikus. Väär; Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses. 4. Dissimilatsiooniprotsessideks vajab organism ATP-sid. Väär; ATP tekib dissimilatsioonilprotsessides. 5. Püroviinamarihape moodustub tsitraaditsükli reaktsioonide käigus. Väär; Püroviinamarihape moodu...
rasestumise periood 12...16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. See kehtib nii 21-, 28- kui ka 35-päevalise tsükli kohta. Arvestama peab, et menstruaaltsüklis võib esineda mõningaid ajalisi kõrvalekaldeid. Lisaks sellele püsivad spermid naise organismis viljastumivõimalistena kuni kaks ööpäeva. Kõik see suurendab viljastumisriski väljaspool nimetatud perioodi paari päeva ulatuses. Inimses varjane embrüogenees ehk looteline areng 1. Sügoodi lõigustumisel (mitoosil) moodustub moorula ehk kobarloode, mille kõik rakud on ühesugused. 2. Kobarlootest moodustub blastotsüst ehk pärisloode, mille välimisest kihist tekivad lootekestad (vesikest, kusekott, kõldkest). Sisemisest rakukobarast areneb karikloode. 3. Kõldkst ja emakasein kasvavad kokku ja moodustub platsenta ehk emakook. Platsenta kaudu on emaorgenism ühenduses areneva lootega. Platsenta veresooned varustavad
Embrüogenees-org looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel), koorumisega(lindudel) või idu mood. seemnes (taimedel) Taimedel:kujun taime vegetatiivsete organite algmed:idupung, -juur, -vars, -leht. Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng. Erinevatel loomorg embrüogenees lõpeb embrüo kinnitumisega emakaseinale ning kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ning moodustuvad platsenta. Kobarloode ehk moorula tekib sügoodi lõigustumisel munarakus tsütoplasmast saadud toitainete abil. Karikloote mood in embrüogeneesis algselt koosneb karikloode kahest rakukihist, neid nim lootelehtedeks. Varases staadiumis on eristatavad väline ja sisemine looteleht. Peagi mood. välimise lootelehe rakkudest embrüo pinnale vagu (ürgjutt),mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning mood. keskmise lootelehe.
Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. *Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja vegetatiivsed organite algmed: idupung, idujuur jne. Seemne idanemisega algab taimel juba lootejärgne areng. * Inimesel on lõigustumine ( vahetult viljastumisele järgnev mitoosi protsess. Kõik rakud poolduvad üheaegselt. See algab munajuhas ja lõppeb emakas. *esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Sellest areneb välja plastotsüst ehk (alamatel)põisloode( 7 päeva pärast) *embrüoplast, semine rakkude mass, millest areneb inimene. * Siis tekib järgmisena karikloode ehk gastrula(pole veel loode). Algselt koosneb embrüoplastist arenev karikloode kahest rakukihist(lootelehed). Välimine ja sisemine looteleht. *välimise lootelehe rakkudest tekib embrüo välispinnale vagu, ürgjut.eesmises osas paikneb ürgsõlm. Areneb välja pea-ja seljaaju
Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia - Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia - tegeleb "puhaste" kudede uurimisega Erihistoloogia - tegeleb organite rakulise ja koelise ehituse ja talitluse uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektod...
Alguses - jagunemine ilma kasvamiseta. Tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine - munaraku suur tsütoplasma kogus jaotatakse väiksemate blastomeeride vahel - Sünkroonne lõigustumine - blastomeerid jagunevad üheaegselt (enamik loomi, nt linnud, roomajad, kalad, putukad, amfiibid) - Asünkroonne lõigustumine - blastomeerid jagunevad ajalise nihkega (imetajatel algusest selline - munarakus vähe rebu) Kuidas toimub lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), mida tähendab kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi/embrüo genoomi aktivatsioon? MPF - blastomeeride sünkroonset lõigustumist aitavad kiiresti läbi viia maternaalselt talletatud komponendid nagu MPF e mitoosi võimendav faktor, mis koosneb tsükliin B ja tsükliin-sõltuvast kinaasist (CDK). Tänu sellele (ja ensüümidele, tubuliinidele, histoonidele jne) on klassikalisest
Kehaväline viljastumine- kalad, konnad- munarakud viljastuvad vees. Kehasisene vilj- inimene- munarakk viljastub munajuhas. Menopaus-sugurakud enam ei küpse, ovulatsioon lakkab 45-55 aastaselt. Menstruatsioon-vigastumata munarakk väljub organismist jne. Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni. Embrüo-loode. Embrüogenees-organismi looteline areng. Lootejärgne areng-algab sünnimomendiga. Moorula-kobarloode, areneb sügoodi lõigustumisel, varase embrüogeneesi staadium. Blastula-varase embrüogeneesi staadium, alamatele selgroogsetele omane. Blastotsüst-seest õõnes põisloode, varase embrüogeneesi staadium. Gastrula- varase embrüogeneesi staadium, karikloode. Platsenta-kokku kasvanud koorion ja emaka limaskest, ühendab emasorganismi lootega. Lootekestad-koorion, allantois, amnion. Lootelehed-rakukiht, millest koosneb gastrula. Nendest arenevad välja kindlad elundid ja elundkonnad. Fülogenees-liigi ajalooline areng.
· DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis. · Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viljastumisel. · Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga, b) meioosiga, c) vegetatiivselt, d) eoseliselt. · Meioos esineb: a) vegetatiivsel paljunemisel, b) somaatiliste rakkude pooldumisel, c) sügoodi lõigustumisel, d) ovogeneesil. · Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomdes DNA molekule kokku: a) 23, b) 26, c) 43, d) 46. · Geenivahetus kaasneb: a) interfaasiga, b) mitoosi profaasiga, c) meioosi esimese profaasiga, d) meioosi teise profaasiga. · Inimese munarakkude küpsemise keskmine intervall on: a) 12 päeva, b) 20 päeva, c) 28 päeva, d) 32 päeva. · Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a) 8 tundi, b) 12 tundi, c) 36 tundi, d) 72 tundi.
KONTROLLTÖÖ: ONTOGENEES 1. Inimese viljastumine toimub munajuhas. 2. Naine on viljastumisvõimeline 4 päeva igas kuus, sest munarakk on viljastumisvõimeline 2 päeva ja seemnerakk on viljastamisvõimeline 2 päeva. 2+2=4. 3. Ovulatsioon toimub ~14-16 päeval peale menstruatsiooni algust, ühe korra kuus alates teismeliseast kuni menopausini. 4. Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. Folliikul toodab östrogeeni ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina). 6. Kollakeha toodab hormoone (östrogeeni ja progesterooni) ja ei lase emaka limaskestal irduda. 7. Naissuguhormoonid tekitavad ja hoiavad emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, mis on ettevalmistuseks loote arengule. 8. Loode kasvab ja areneb emakas 9. Miks on abort äärmiselt taunitav? Abort on lubatud kuni 3. raseduskuuni. Selleks ajaks on aga lootel välja arenenud kõik organid ning tegu on "valmis lapsega" ehk tükkideks ...
1.Tsöloblastula ehk õõnesblastula: ühe- või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl. Konn, meritäht, merisiilik. 2.Stereoblastula ehk umbblastula: siseõõs on rudimenteerunud. Kärssussid, lameussid, rõngussid, molluskid, putukad. 3.Plaakula: blastula on lamenenud liistakuks. Väheharjasussid, mantelloomad. 4.Blastotsüst: imetajatel (toimub rakkude divergents, õõnsuse teke ei ole võrreldav tüüpilistel blastulatel toimuvaga). 5.Diskoblastula ehk ketasblastula: lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas ehk blastodisk. Linnud, roomajad, luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid. 6.Periblastula ehk ümbrisblastula: blastotsööl puudub, on asendunud rebuga. Enamik putukaid. Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud
õlid, vahad, steroidid jt.). Lõhestav valik - loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. Lõigustumine - loomade embrüonaalse arengu esimene järk, sügoodi ja tekkinud rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta; lõigustumisel tekib moorula. Lõigustusrakk (blastomeer) - üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke (kuni embrüo blastulajärguni). Looduskaitse - loodusliku mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasustest. Looduslik valik - populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimustest piiravast toimest
Wilmut. 7. Kolm vastuväidet kloonimisele! *Inimese sigimise teatud aspektid peavad jääma teadusest ja tehnoloogiast puutumata. *Organismide kloonimine on ebaloomulik ja seega ebaeetiline. Võivad tekkida eugeenilised kiusatused ,,parandada" inimpopulatsioone mingi standardi suunas. *Organismide kloonimine on ebaloomulik ja seega ebaeetiline. 8. Mida tähendab mõiste lõigustusrakk? Lõigustusrakk ehk blastomeer on üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke (kuni embrüo blastulajärguni). 9. Nimeta tüvirakke? Embrüonaalsed tüvirakud, nabaväädivere tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud. Õ. lk. 37-42 1. Mis on ligaas? Ligaas on ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. 2. Mis on geenitehnoloogia? Geenitehnoloogia on molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide(geenide)
liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. In vitro "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. Kloon ühe organismi või raku vegetatiivne järglaskond. Kloonimine geneetiliselt identsete järglaste saamine. Lõigustusrakk üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkiv rakk (kuni embrüo blastulajärguni). Lümfotsüüt vere valgeliblede hulka kuuluv rakutüüp ja organismi immuunsüsteemi tähtsaim element. Meristeem taimede algkude, mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja milles võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda terviktaimeks. Meristeempaljundus
ovarii proprium’i kaudu emaka ülanurgaga Munarakk – ovum EHITUS (väljast sisse) - läbimõõt ligi 0.2 mm - ühekihiline kuupepiteel – modifitseerunud kõhukelme - viljastumisvõimeline 24h (eluiga 2 ööpäeva) - tunica albuginea – tihedast sidekoest - lõigustumisel juba blastotsüsti staadiumi jõudnud munaraku implantatsioon - munasarjakoor – cortex ovarii – hõlmab parenhüümi (folliikulid ehk (sisestumine) ehk nidatsioon (pesastumine) emaka limaskestale toimub VI nääpsud) ja seda ümbritseva sidekoe päeval pärast ovulatsiooni - munasarjasäsi – medulla ovarii – paikneb tsentraalselt (kohev sidekude, Kollakeha – corpus luteum sooned, närvid)
kiiresti eemaldatakse isaspronukleusest ja DNA mähitakse ümber nukleosoomide, mis sisaldavad histoone 19 Isas-ja emaspronukleus liiguvad (-12 h) teineteisele lähemale mikrotorukeste kaasabil. Replitseerunud pronukleused ei liitu; nende kromosoomid kondenseeruvad ja asetuvad ühisele metafaasiplaadile. 4.Lõigustumine 42. Mis protsess on lõigustumine? Mida tähendab sünkroonne ja asünkroonne lõigustumine. Kuidas toimub lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), mida tähendab kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi/embrüo genoomi aktivatsioon? Lõigustumine on organismi hulkraksuse taastamine. Tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimine (1:10 vs 1:1000; 1:1) järjestikuliste mitootiliste rakujagunemiste käigus viljastatud munaraku (sügoodi) suur tsütoplasma kogus jaotatakse väiksemate moodustuvate blastomeeride vahel.
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
Munarakk irduv ovulatsioonil folliikulist (munarakku ümbritsev põisjas rakkude kiht) munajuhasse. Folliikulist areneb kollakeha, mis eritab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni. Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi, spermid 48 tundi. Viljastumisel tekib sügoot. Kehasisese viljastumise eelised: viljastumise tõenäosus suurem, järglane kaitstud paremine keskkonnamõjutuste eest. EMBRÜONAALNE (LOOTELINE) ARENG. 1. sügoodi lõigustumisel moodustub moorula e kobarloode, millest areneb seest õõnes üherakuline blastotsüst e põisloode, mille ühel poolusel tihe rakukobar embrüoplast. Plastotsüst kinnitub emakaseinale 2. Arenevat loodet ümbritsevad kestad: vesikest e amnion kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste mõjutuste eest. Kusekott e allantois ja kõldkest e koorion. 3. koorion ja emakasein kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu on emaorganism ühenduses lootega. Platsenta
imetajatel ja äädikakärbsel? Äädikakärbsel toimub isastel X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon, mille käigus võimendatakse transkriptsiooni taset X-lt. Imetajatel toimib vastupidine mehhanism: X-liiteliste geenide inaktivatsioon. Üks X on tihedamalt kokku pakitud ja seega transkriptsiooniliselt inaktiivne; nim Barri kehakeseks. See on tuumamembraani sisepinnale kinnitunud ning aktiveerub sugurakkude moodustumisel ( = oluline, et mõlemad X oleks sügoodi lõigustumisel ja embrüo varases staadiumis aktiivsed). See, kas inaktiveerub isalt või emalt saadud X, on erinevates rakkudes erinev. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. Enamus uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega. Nt on uuritud inimese valgeid vererakke (mitoosikrom); selleks eraldatakse need punastest ja pannakse kunstlikult kasvama. Poole jagunemise pealt töödeldakse kemikaalidega,
* on üks eriline rakkude jagunemise viis: a) jagunemised sisuliselt järgnevad üksteisele. b)rakud vahepeal ei kasva. - rakkude mõõtmed kogu aeg vähenevad. - rakkude arv suureneb, kuni taastub normaalne tuuma ja tsütoplasma suhe. lõigustumise boiloogiline tähtsus : * taastatakse normaalne tuuma - tsütoplasma suhe. * tagatakse hulkraksus. * alguses on lõigustumine sünkroonne. teatud etapil muutub see asünkroonseks. * tulemuseks on rakukobar e. moorula. * lõigustumisel kehtib 2 põhireeglit : a) väherebused sügoodid lõigustuvad täielikult(inimene) b) paljurebused sügoodid lõigustuvad osaliselt(rebu jääb lõigustumata - linnud) Blatula e. põisloode : NB! lootest ei saa blastula puhul veel rääkida! 1. Blastoderm(kattekoe rakukiht) 2. Blastotsööl. täidetud vedeliku või rebuga. - blastula kujuneb inimestel välja 7-9 arengupäevaks. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. (kui blastotsüst ei pesastu, siis ta
Viljastumise bioloogiline tähtsus: 1) Taastatakse diploidsus (esialgne ploidsus) 2) Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus kolmandal alatasandil 3) Paljudel organismidel määratakse sugu 4) Aktiveeritakse munarakk edasisteks jagunemisteks 5) Viljastumise tagajärjel tekib sügoot e. viljastatud munarakk Sügoodiga toimuvad muutused e. lõigustumine: Lõigustumine on eriline väga kiire rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel rakkude arv suureneb ja mõõtmed vähenevad. Lõigustumisel rakkudel puudub kasv, ainuke sünteesiprotsess on DNA kahekordistumine. Jaguneb: 1) Sünkroonne a) kõik rakud jagunevad samaaegselt b) rakkude vahelised kontaktid pole veel välja kujunenud ja ei toimi 2) Asünkroonne a) rakkude jagunemine ajas eristub b) on väljakujunenud tõeline hulkraksus (naaberrakud mõjutavad üksteist) Vähese rebuhulgaga sügoodid lõigustuvad täielikult (pärisimetajad), suure rebuhulgaga sügoodid lõigustuvad osaliselt- lõigustumata jääb rebumass.
Rakus. Esmalt kirjeldas Curt Stern (1936) heterosügootsel Drosophila'l kellel oli suguliitelised mutatsioonid kollase kehavärvuse määramiseks (y+/y) ja keerdunud karvadele (sn/sn+). Kuna oli toimunud mitootiline ristsiire saime ühel isendil kaks fenotüüpi (mosaiik). Seletada saab häirega kromosoomide lahknemises, kuid kuna mosaiiksed piirkonnad on alati kõrvuti, siis on see seletatav geenivahetusega mitoosis lõigustumisel . Prokarüootide ja viiruste geneetika Nende genoom on haploidne. Kõik geenid, mis seal on, avalduvad vastavalt tingimustele otsekohe. Kui tekib mingi mutatsioon, siis seal pole kompenseerivat geeni ning see avaldub otsekohe. Keskkonnamuutuste kohapealt on nad väga paindlikud, sest iga geeni avaldumine nõuab energiat ning seetõttu toimuvad protsessid ja ümberlülitused väga kiiresti. Vajalik populatsiooni säilumiseks, toimub positiivne valik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
