koordinaadid on 48°22'58"N 31°10'56"E. Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territooriumist hõlmavad madalikud, 25% -- kõrgustikud ja vaid 5% -- mäestikud, sellega on territooriumi keskmine üldkõrgus 175 meetrit. Ukraina territooriumi suurim osa paikneb Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas ja talle on iseloomulik tasane ja künklik pinnamood. Vaid riigi lõunaosas onKrimmi mäestik ja lääneosas on Ukraina Karpaadid. Ida-Euroopa lauskmaal vahelduvad madalikud ja kõrgustikud, nende olemasolu on seotud Ida- Euroopa platvormi ebatasasustega. Kõrgustikud on peamiselt seotud Ukraina kilbiga. Ukraina territooriumil paiknevad järgmised kõrgustikud: riigi lääneosas Volõõnia-Podoolia, Dnepri, idaosas Aasovi, Donetsi kõrgustik ning Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas, Musta mere rannikumadalik riigi
Mitmes kohas avalduvad karstinähtused, näiteks Lustiveres asub ainulaadne tunnelikujuline 3,4 m kõrgune karstikoobas. Pinnamood Valdavalt 65-75m kõrgune ala, millel on tüüpilised lavamaa omadused (maapinnalähedast aluspõhja katab suhteliselt õhuke pinnakate). Suhtelised kõrgused enamasti 10 m piiresse. Tasandikulisi pinnavorme läbivad moldorgudes voolavad jõed, eraldades üksteisest lavatasandikke. Palju soid, suuremad sood asuvad ala lääneosas Kõrvemaa piiril ja põhjaosas Pandivere kõrgustiku jalamil. Lääneosas on suurim Neeva- Prandi puis-põõsassoo (3062 ha), põhjaosas on suurimaks Silmsi madalsoo (3449 ha), keskosas Vistjärve-Jalametsa soo (2853 ha). Suurim lammisoo on Rutikvere soo (639 ha), mis asub kahel pool Põltsamaa jõge (linnast põhja pool). Veestik Põhiliselt esinevad jõed, millesse on juhitud hulgaliselt kuivenduskraave, järvi peaaegu polegi.
Suurimad on Abisko, Ängsö ja Björnlandet. Rahvus pargid moodustavad 1,6% Rootsi kogupindalast. Lisa Suuremad linnad: Stockholm (894 200 inimest), Malmö (280 400 inimest), Göteborg (549 800 inimest). Kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsit ja Taanit ühendab sild. Rootsi kogupindala on 450 295 km2. Rootsis elab kokku ~9 694 000 inimest. Küsimused Mis mäestik on Rootsi lääneosas? Mis on see eksootiline taim, mis kasvab Rootsis? Nimeta üks suurimatest Rootsi linnadest. Nimeta üks enimlevinud loomaliik. Kui palju inimesi Rootsis elab? *Mitu rahvusparki on Rootsis ja millal ehitati esimene?
Norra Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool Asend ja pinnamood Kliima Taimestik, Loomastik • Norra asub Skandinaavia lääneosas. Ta Norra lõuna- ja lääneosas, on täielikult avatud Atlandi tormile, seal on Tavalised loomad on põder, hirv, ahm, pindala on 323,802 ruutkilomeetrit. Norra talvedel rohkem sademeid kui Ida- ja põhjaosas. Ida ranniku aladel sajab lemming ja põhjapõder. Väikesed kaljusaared asub 57°N ja 81°N, 4°E ja 32°E vahel. Norra
paiknemise iseloomustus kaardi põhjal. Tai riigi rahvastiku keskmine tihedus on 118.43 inimest/km²- kohta. Sarnane tihedus on ka näiteks Poolas ja Moldovas. Jagades Tai (mõtteliselt) kaheks, tekib Põhja-Tai ja Lõuna- Tai. Põhja-Tai lõuna osas on rahvastiku paiknemine kõige suurem (100 in/km² - 1000 in/km²). Põhja-Tai idaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 250 in/km². Põhja-Tai põhjaosas on rahvastiku paiknemine 75 in/km² - 150 in/km². Põhja-Tai lääneosas on rahvastiku paiknemine 0 in/km² - 100 in/km². Põhja-Tai keskosas on rahvastiku paiknemine 75 in/km² - 250 in/km². Lõuna-Tai lõunaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 1000 in/km². Põhjaosas on rahvastiku paiknemine 0 in/km² - 100 in/km². Idaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 250 in/km². Lääneosas on 75 in/km² - 1000 in/km². Keskosas on 100 in/km² - 250 in/km². 2. Andmed Tai riigi rahvastiku keskmise tiheduse kohta.
aurustamiseks Veestik Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) – ainuke Peipsist väljavoolav jõgi 1950. aastatel rajati Narva veehoidla Peipsi järve voolavad: Alajõgi, Rannapungerja, Avijõgi, Mustvee, Kullavere Mustajõe valgalal Puhatu soostik – Eesti suurim (570 km²). Selle eripära: vallilaadsed leedemuldadega männimetsased kriivad Endla nõgu (soostik) – väljavoolujõeks on Põltsamaa jõgi. Lääneosas suured allikad. Muld ja taimkate Kurtna mõhnastiku liivadel leetunud mullad → palu- ja nõmmemännikud Õhuheitmete tõttu on suurenenud rabade toitainete hulk ja liikide arv kasvanud Liigniisketes tingimustes gleistumine ja turvastumine → sinika- ja siirdesoo männikud ning rabad (kesk- ja idaosa) Lääneosas gleimuldadel soostunud metsad. Ojade läheduses lodusanglepikud Peipsi põhjarannikul luitevöönd – männimetsad
tüli . 5 . Mille poolest erinesid ja mille poolest sarnanesid Rooma impeeriumi ida- ja lääneprovitsid ? Lääneprovintsid polnud enne roomlastele alistumist kõrgelt arenenud . Sealsed linnad olid roomlaste rajatud ja meenutasid vägagi Itaalia linnu . Kasutati ladina keelt ja Rooma kultuuri. Idaosa maad olid kõrgelt arenenud . ladina keel ja rooma kultuur levisid palju vähem kui lääne pool . kasutati kreeka keelt igapäevases . linu oli palju rohkem ja need olid vanemad ja suuremad kui lääneosas . Kõrgel tasemel oli ka käsitöö . majanduselu oli elavam kui lääneosas . 6 . Mille poolest erines Rooma skulptuur Kreeka skulptuurist ? Kreeklased püüdsid kujutada täiuslikke inimesi ega hoolinud sellest kas skulptuur on mõne kindla isikuga sarnane või mitte . Rooma kujurid aga püüdsid tabada selle õige kuju .
Klass : 7.klass Kool : Tallinna Reaalkool Asukoht Himaalaja on mäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani (mõningail andmeil ka Afganistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtse Barwa mäeni. Lääneosas on ta loode-kagusihiline, idaosas kirde-edelasihiline, keskosas ida-läänesihiline. Keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal (mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast).Mäestikku läbib palju kuristikke. Iseloomustus Himaalaja on maailma suurim ja kõrgeim mäestik. Himaalaja asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval ning ta on umbes 2400 km pikk ja keskmiselt 300 km lai. Himaalaja keskmine kõrgus on 6000 meetrit üle merepinna
Agraartööstuskompleks: talunike ühistu või linna firma, mis osutab raha eest talunikele teeneid: nõustamine, maaparandus, masinate hooldamine, rentimine, saaduste kokkuost toiduainetööstusele. Spetsialiseerunud suurtalu- Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Toodang müüki, masinate kasutamine. Agrotehnika- kasutatakse väetisi, häid taimesorte. Veterinaaria tasemel, head loomatõud. Suur tootlikus ja saak. N: piimakarjatalu, seakasvatustalu. Ekstensiivne teraviljatalu- USA lääneosas ja Austraalias. Kogusaak suur, omahind väike, toimib seal, kus on palju maad. Rantso- suur loomakasvatusettevõte Austraalias, USA lääneosas, Argentiinas. Kasvatatakse lihaveiseid, lambaid. Loomad toituvad looduslikel karjamaadel. Tööjõu kulu on väike: lammaste pügamiseks palgatöölised. Veterinaariale kulutatakse palju. Toodang müüki, omahind väike. Loomavabrik- USA suurlinnade lähedal tühermaadel, Jaapanis.
ajavahemikus juulist septembrini. ka suurim rahavastikutihedus. Mägedes Keskmine maksimaalne temperatuur on rannikualadel umbes asub palju riisikasvandusi. Üldandmed 30 ° C (suvel ka kõrgem), mujal 25 ° C. Talvel võib Saare lääneosas asuvad põhiliselt temperatuur Antananarivos ja mujal mägismaal langeda kuni savannid, kuivad metsad, väikesed kõrbed 10 ° C ja öösel isegi madalamale. ja Madagaskarile omased okastaimedega Rahvaarv: 20 milj. Madagaskari keskosas pealinna piirkonnas umbes 1200 m tihnikud.
Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets
Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. (Ukraina on Eestist 13 korda suurem.) Riigi loodus Ukraina on vaheldusrikas, maaliliste maastikega ja väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Maa lõuna-ja keskosas on väga viljakad mustmullad. Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Neid eraldab teineteisest Krimmi poolsaar, kus on palju supelrandu ja looduslikke sadamaid. Poolsaare lõunaservas kerkib madal Krimmi mäestik. KLIIMA Ukrainas on parasvöötme mereline kliima. Iseloomulik üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel,
Läbivad nii tahket, vedelat kui gaasilist Levivad ainult tahkes aines keskkonda 15. Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega 1 P-lained 2 S-lained 3 Pinnalained 16. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. Maavärinad on suuresti laamade piirialadel. Näiteks Euraasia ja Aafrika laama vahel, Lõuna-Ameerika laama lääneosas, Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel, Põhja-Ameerika lääneosas.
ROOTSI Üldandmed: Pindala: üle 500 000 km2 Rahvaarv: üle 9 miljoni Pealinn: Stockholm Suuremad linnad: Malmö, Göteborg, Uppsala Kuningas: Karl XVI Gustaf Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia GEOGRAAFILINE ASEND Paikneb Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Piiririigid on idas Soome ja läänes Norra. Lähiriigi Taaniga on ühendatud silla abil üle ÖRESUNDI väina. Lääneosas on Taanist eraldatud SKAGERRAKI ja KATTEGATI väinadega. Suuremad saared on GOTLAND ja ÖLAND LOODUS Pinnamood Lääneosas asub SKANDINAAVIA mäestik. Kõrgeim punkt on KEBNEKAJASE (üle 2000 m) Ida- ja lõunapoolne osa madaldub järk-järgult Läänemere suunas. Põhjaosas asub NORRLANDI platoo, Lõunas asub SMÅLANDI tasandik. Nende vahel suurte järvede piirkonda jääb Kesk-Rootsi madal ja tasane SKÅNE madalik, ida osas asub
Soomaa Rahvuspargi ala vabanes mandrijääst umbes 12 500 aastat tagasi. Jää taandumisel Sakala kõrgustikust põhja ja loode suunas moodustus liustiku ning kõrgustiku vahelisele alale kohalik jääpaisjärv. Navesti (jõe pikkus 100 km), Halliste (86 km), Raudna (58 km) ja Lemmjõe (41 km) alamjooksu tuntakse Riisa küla järgi Riisaküla üleujutusalana, mis pindalalt on Eesti suuremte hulgas (kuni 175 km²). Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde.
Vilsandi rahvuspark Asukoht Saare maakonna lääneosas - Lümanda ja Kihelkonna vallas. Hõlmab ligi 100 saart. Vilsandi rahvuspark Rahvuspargi ülesanded Kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; Kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; Arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi; Ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale
Filipiinid Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Filipiinide pealinn on Manila. Nende pindala on 300 000 km². Riigikeeled on filipiino ja inglise keel. Filipiinidel elab 88 570 000 (2007) inimest. Rahaühik on Peeso. Filipiinidel on presidentaalne vabariik. President on Benigno Aquino lll. Filipiinide usud: katoliiklased (83%) protestandid (9%) muslimid (5%) muud (3%) ehk 83% 9% 5% 3% katoliiklased prote.mus.m.
Eesti üks tuntumaid ja paremini uuritud linnuseid. Tüüpiline neemiklinnus. Õuepindala 850 ruutmeetrit. Kaevati täielikult läbi 1951- 1955. Maa poolt on eraldatud: kraavi 3 m kõrguse liivast ja kruusast kuhjatud otsavalliga. Enamik kultuurikihist kuulub 8.-11 sajandisse On leitud kuni 6 erinevat ehitusjärku Õueosas leiti 3-4 elamu savipõranda jäänused. Hooned suurusega 3-5x3-4 m, Paiknesid vööndina linnuse põhjaküljel Õue keskel ja lääneosas oli mitu koldeaset Linnuses paiknes ka väike hoone, kus oli tegeletud pronksivalamisega. Linnus suuruselt sobin üliku eluasemeks. :) AITÄH TÄHELEPANU EEST!! :)
külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse, kus on talved soojad ja vihmased, suved jälle kuumad ja kuivad. Päike soojendab seal palju tugevamalt kui kusagil mujal Euroopas. Kõrged mäed on takistuseks külmadele põhjatuultele. Arktikavöötmesse jäävad Teravmäed ja Franz Josephi maa, kus aasta läbi valitseb arktiline õhk, mis põhjustab madala temperatuuri mitte ainult talvel, vaid ka suvel. Arktilise vöötme lääneosas, kuhu tungib sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru, on talv veidi soojem. Barentsi mere lõunarannikul ja Skandinaavia poolsaare põhjaosas valitseb lähisarktiline kliima, kus talv on tuuline, niiske ja mitte eriti külm, suvi jahe ja niiske. Kesk-Norra rannik Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul
VILSANDI RAHVUSPARK Asukoht: Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas Looduskaitseala moodustavad: Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega Vaika saared, Atlalaht, Kihelkonna, Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Rahvuspargi ülesanded: kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi. Leida uusi linde. Tänan kuulamast!
49 a.) (2005) Mongoolia on halduslikult jaotatud aimakkideks (kokku 21) ja keskalluvusega linnaks. Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega. 6 2. Asend Mongoolia on riik Sise Aasias. Naaberriigid on põhjast Venemaa ja lõunast Hiina. Riigil puudub väljapääs merele. Maismaapiiri pikkus on 8220 km. Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt Nayramadlin Orgil (Huyten Orgil) 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna. Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN)
Tequila. Päritolu: valmistatakse Mehhiko lääneosas asuva Tequila linna ümbruses. Kangus: (3850%) ja kergelt kibe. Saamine: valmistatakse sinisest agaavist. Agaavidlõigatakse lõikudeks,saadakse kätte tuum. See röstitakse, seejärel tärklis muutub suhkruks, tuum, mida kutsutakse Pinaks, hakitakse ning pannakse pressi alla. Press surub hakitud Pinadest mahla välja. Väljatulnud mahl pannakse kääritamise paaki. Mahla hulka lisatakse pärmi mille tagajärjel see hakkab muutuma alkoholiks. Mahl jäetakse käärima 30-48 tunniks
Mäestikud kõrgmäestikud madalmäestikud keskmäestikud Mäesti Himaalaja Andid Alpid k Asuko Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval. Lõuna Ameerika lääneosas. Kesk-Euroopa lõunaos ht Kirjeld Keskosa koosneb kristalsetest Maailma pikim mäestik. Mäestiku Mäestiku keskosas pai us kivimitest ning servad põhja- ja lõunaosa on suhteliselt kristalsed ja servadel s settekivimitest. kitsad, keskosas aga laienevad nad tunduvalt. Keskm 6000 meetrit üle merepinna
KORALLIMERI ASUKOHT Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Korallimeri piirneb edelas Austraaliaga, loodes Uus-Gineaga, kirdes Saalomoni saartega, idas Vanuatu ja kagus Uus- Kaledooniaga. Läänes on Korallimeri Torrese väina kaudu ühenduses Arafura merega, põhjas piirneb ta Saalomoni mere, kagus Fidzi mere ja lõunas Tasmani merega. MUUD Korallimere sügavus on kuni 7661 meetrit. Meres paikneb ka Korallimere nõgu, mille sügavus on kuni 4842 meetrit Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele
Jägala jõgi Jägala jõe lähe asub Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külas ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe pikkus on 97 km. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem-ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3/s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi.
ning elupaiku, need leiab täpsemalt juba Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirjast. Samast dokumendist võib lugeda ka Nigula looduskaitsealal kehtivast kaitsekorrast. Nigula looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba ja seda ümbritsevad vanad metsad. Raba pindala on 2320 ha ja turbakihi paksus on kuni 6,8 m. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega. Jääajajärgsest tuhandete hektarite suurusest veteväljast on Nigulasse alles jäänud vaid 18 ha suurune jäänukjärv Järve ehk Nigula järv. Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi asuvad 11,5 meetrit rabapinnast allpool
Araabia meri Asukoht Araabia ja Hindustani ps vahel India ookeani loode osas Edelas külgneb Aafrika, loodes Araabia poolsaar Lääneosas asub Adeni laht, loodeosas Omaani laht Mere lõunapiiriks loetakse mõttelist joont Caseyri neemest India lõunatipuni Üldandmed Suurim sügavus 4652 m Pindala 3 862 000 km2 Puhuvad mussoonid Õhutemp. u. 25-27°C Vee soolasus u. 36,5% Talve vee temp. 22-25°C Suve vee temp. 23-28°C Veeloomad Araabia meri on kodu paljudele loomadele näiteks: Merikilpkonnadele, haidel, vaaladel, raidel, delfiinidele ja troopilistele kaladele,rannakarpidele,kammkarbitele,austritele,
Brasiilia Liitvabariik Karel Nagel ja Jan-Roland Kolk Asend Lõuna-Ameerika idaosas Naaberriigid Laiuskraadidel 33° S - 7°N • Suriname • Boliivia Pikkuskraadidel 73° W - 45° • Guyano • Paraguay W • Venezuela • Uruguay Atlandi ookeani lääneosas • Colombia • Argentiina • Peruu Pealinn Brasília Rahvaarv 192 296 000 Riigikord presidentaalne vabariik Pindala 8 511 965 km² Rahaühik Brasiilia reaal (BRL) sündimus on - 14,97 suuremus on - 6,51% Loomulik iive on – 8,46 %. Rahvaarv suureneb 0,83% aastas Linnastumine Suurem osa rahvastikust on ranniku aladel 87% brasiilia elanikest elavad linnades
Filipiini Meri Koostas: Gabriel Samoilik Asukoht Filipiini meri on meri Vaikse ookeani lääneosas. Piirneb edelas Filipiinidega, läänes Taiwaniga, loodes Nansei (Riukiu) saartega, põhjas Jaapaniga, kirdes Ogasawara saartega, idas Mariaanidega ja kagus Belauga. 18° N, 134° E Pilt, kus asub Filipiini meri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindala ja Sügavus Pindala on 5000000 km² Sügavus on 10 265 m Keskmine sügavus on 4 108 m
Jaguneb Polaar-, Lähispolaar-, Põhja-,Kesk-ja Lõuna- Uuraliks. Kõrgeim tipp Narodnja (1895 m) asub Lähispolaar-Uuralis. Maavarariks; mäe-ja masinatööstus. Uurali andmed ● Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kashstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km, laius kuni 150 km) kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestik Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on Vaigatši saar ja Novaja Zemlja saarestik. Kõrgemad tipud on Narodnaja Lähis-Polaar Uuralis (1895 m) ning Jamantau (1640 m) ja kahetipuline Iremel (1590 ja 1450 m) Lõuna-Uuralis. Pilt Pilt Kasutatud kirjandus ● http://entsyklopeedia.ee/artikkel/uural4 ● http://et.wikipedia.org/wiki/Uural
tuuled puhuvad mandritel. Kõige paremeni on ekvatoriaalne upwelling esitatud Kesk- ja Ida- ekvatoriaalses Vaikses ookeanis, eriti La Niña aastatel. [6] 9 2.2.1. Ekvatoriaalne upwelling, El Niño ning La Niña nähtused Joonis 6. kujutab tüüpilist atmosfääri ja ookeanilise tsirkulatsiooni, mis eksisteerib troopilises Vaikses ookeanis. [14] Tavaliselt Vaikse ookeani lääneosas pinnakihi temperatuur on mõne kraadi võrra suurem kui Lõuna-Ameerika rannikuvetes. See on tingitut passaatidest, mis puhuvad idast läände piki ekvaatorit ning võimaldavad külma, toitainete rikka, Lõuna- Ameerika looderannikust pärineva vee tõusu ehk upwelling’ut (vt 2.2). Ka need samad tuuled lükkavad pinnakihi vett läände, mille tulemusena vesi koguneb Vaikse ookeani lääneosas. Indoneesia ranniku keskmine merepinna kõrgus on umbes 0,5 meetrit kõrgem kui on Peruus. [12,14]
Uural Uural ehk Uuralid (nimekuju Uraal ei ole soovitatav) on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. Mäestiku jätkuks põhja suunas on Novaja Zemlja saarestik. Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see
PIHLAKAS ehk pihelgas, pihlak, pihl või pihlapuu. Kui teaduslikult täpne olla, siis pihlakal ei ole marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv. Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest.
Euroopa kaunimaks valitsejaresidentsiks Katariina palee Lossikompleksi pärliks on Katariina palee Suur Katariina palee on pühendatud Katarina Ile, mille arhitekt on Rastrelli Palee on Peeter I kingitus oma naisele Tõeliselt grandioosse ilme sai see Jelizaveta Petrovna valitsemisajal Katariina palee Aleksandri park 120 hektari suurune Koosneb Uuest aiast, maastiku pargist, kolmest tiigist ja kunstmägedest Pargi lääneosas on Kuzminka jõgi ja selle tamm. Aleksandri park Katariina park 107 hektari suurune Koosneb Vanast aiast ja inglise pargist Park on eraldatud suure tiigiga Nimetatud Katariina I järgi Katariina park Merevaigutuba Ehitati Preisimaal 18nda sajandi alguses 1716 annetatud kuningas Friedrich Wilhelm I lt Peeter Ile Lõpetatud 1746 ja paigaldatud Sankt Peterburgi talvepaleesse 1755 toodud Tsarskoje Selosse
Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km. Oma asendilt asub Saudi Araabia strateegiliselt väga tähtsas kohas Pärsia lahe ja Punase mere ääres, kus liigub enamus maailma toornaftast. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Ülevaade looduslikest tingimustest: Pinnamood: Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Mägisem on lääneosas. Kliima: Kliima on karm kõrbekliima: kuum ja kuiv. Temperatuuri kõikumised on suured. Tihti esineb põuda, tugevaid liiva- ja tolmutormisid Loodusvarad: Saudi Araabias on rikkalikult maavarasid. Inimesed tegelevad peamiselt nafta pumpamisega (Saudi Araabia on maailma suurimate nafta- ja maagaasi varudega ning suurim naftatootja), rändkarjakasvatusega, kus võimalik ka niisutuspõllumajandusega.
ROOTSI DIANA LAAR 7.A KLASS VÕRU KESKLINNA KOOL RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND • ASUB EUROOPA SKANDINAAVIA POOLSAARE IDAOSAS • 62° PÕHJALAIUST, 15° IDAPIKKUST • MAISMAA JA MEREPIIR • LÕUNAST PIIRAVAD TEDA BOTNIA LAHT,BALTI MERI JA SKAGERRAKI VÄIN • RAHVASTIK 9,760,1421,313,271 (7KORDA ROHKEM) • PINDALA 175,896 17,413 (10 KORDA SUUREM) • KUJU ON PIKLIK VEIDI OVAALNE RASSID,RAHVAD,PEAMISED KEELED • EUROPIID • RAHVAD: SOOME,IRAAK,POOLA,IRAAN • ROOTSI KEEL • SOOME KEEL KOMBED, TAVAD • NUUSKTUBAKA TARBIMINE RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA TIHEDUS • RAHVAARV 9 747 295 KM²(31.12.2014) • PINDALA 450 000 KM² • ~23,9 INIMEST/ KM² (31.12.2014) • RAHVASTIK PAIKNEB EBAÜHTLASELT • TIHEDALT ASUSTATUD STOCKHOLM JA GÖTEBORG • HÕREDALT ASUSTATUD PÕHJA- JA LÄÄNEOSAS • VÄIKE SEST RIIK SUURE PINDALAGA, RAHVASTIKU KESKMINE TIHEDUS VÄIKE LINNASTUMINE, SUUREMAD LINNAD • MAALT MINNAKSE LINNADESS...
territooriumil. Kirjeldus maailma kõrgeim mäestik, tähtis Maailma pikim mäestik Euroopa kõrgeim mäestik. Asub Skandinaavia po kliimapiir, ta eristab niisket Lõuna- lääneosas. Aasiat ja kuiva Sise-Aasiat. Keskmine kõrgus 6000 m 4000 m 2350 m 490 m Mäestiku pikkus 2500m 9000 km 1200 km 1700
Gabon Marta 2010 Gaboni Asukohast. · Gabon on riik Lääne-Aafrikas. · Piirneb põhjast Kameruni ja Ekvatoriaal- Guineaga ning idast ja lõunast Kongo Vabariigiga. · Lääneosas on riigil merepiir Atlandi ookeani Guinea lahega. Gaboni asukoht kaardil · Gabonis kehtib demokraatlik põhiseadus. · Gaboni suurus on ligi 270,000 km ², mille keskmine rahvaarv on 1.500.000. · Gaboni Pealinn on Libreville . Gaboni lipp · Lipp on horisontaalsete laidudega rohe-kolla-sinine trikoloor, sellel on ühendatud Prantsusmaa lipu- ja panaafrika värvid. · Kollane viitab nii päikesele, kui ka ekvaatorile, mis läbib
Eestis on lendorav oma levila läänepiiril ning peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsadesse. Veel leidub teda isoleeritud asurkondadena Lõuna- Pärnumaal, Soomaal, Harju-- ja Raplamaal. Arvukus Kogu levila piires on arvukus üsna väike ning hajus, kuid täpseid andmeid ei ole teada. Arvukuse ja elupaikade vähenemine on olnud iseloomulikud ja süvenenud pidevalt terve 20. sajandi vältel. Levila idaosas on arvukus suurem kui lääneosas. Levila lääneosas on lendorav kõige laiemalt levinud Soomes. Euroopas arvukus väheneb, sest liigse metsade majandamise tagajärjel hävivad vanad õõnsate puudega haavikud, mis on liigile olulised elupaigad. Välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks eelpool mainitule on lendorava saba horisontaalselt lamendunud
Laululuik ja luitsnokk-part Laululuik Ladinakeelne nimetus: Cygnus cygnus. Pesitsevad Euraasias. Eestis väga haruldane, kuid suureneva arvukusega. Kuulub partlaste sugukonda ja haneliste seltsi. Üldpikkus on 145160 cm. Tiibade siruulatus 218243 cm. Luitsnokk-part Ladinakeelne nimetus: Anas clypeata. Rahvapärane nimetus luitsnokk. Kuulub partslaste sugukonda ja haneliste seltsi. Elab Euraasia parasvöötmes ja Põhja-Ameerika lääneosas. Talvitub lõunas. Kaalub: 4701100 g. Lühikene kael ja väike pea. Toitub limustest, planktonist, vähilaadsetest, veeputukatest ja nende vastsetest. Laululuik ja luitsnokk-part Laululuik Ladinakeelne nimetus: Cygnus cygnus. Pesitsevad Euraasias. Eestis väga haruldane, kuid suureneva arvukusega. Kuulub partlaste sugukonda ja haneliste seltsi. Üldpikkus on 145160 cm. Tiibade siruulatus 218243 cm. Luitsnokk-part
omad. Eesti temperatuur kõigub üle 20°C aasta jooksul. Manilas on kõrgem temperatuur. Eestis on üldse kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur +35,6 °C, selline temp. on Manilas üsna tavaline. Eesti sademete hulk on suurem - 500 kuni 700 mm / aastas. Manila on Filipiinide pealinn ja riigi suuruselt teine linn. Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. See valdab seal mereline kliima. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Asub lähisekvatoriaalses vöötmes. Koha absoluutne kõrgus on kuni 1012 mb. Filipiinide saarestik asub sooja hoovuse Kuroshio kõrval, mis teeb nende kliima pehmeks ja soojaks.
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: kliima, reljeef, vesi, mullad. Majanduslikud: tööjõud, kapital, tehnika. Põllumajandus on suur arengumaades ja väike P-Ameerikas, Euroopas. Tootmisvormid: Agraalajastu-korilus, küttimine, kalapüük. Industriaalajastu: segatalud-kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi omatarbeks. Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt.Kogu toodang suur.Levivad:USA kuivas lääneos...
Ameerika Ühendriigid Koostaja: Tiina Illi Kodusõja algus ●19. sajandil sisepoliitiline kriis, peamine küsimus orjandus ●1860. Abraham Lincoln ●Lõunaosariigid tahtsid eralduda, moodustasid uue riigi, sellest tekkis sõda ●Sel ajal Põhjaosariigid arenesid tööstuses ning nende elanikkond suurenes Abraham Lincoln Ameerika lõuna- ja põhjaosa Lincolni reformid ja kodusõja lõpp ●Mitmed ümberkorraldused ●lõunaosariigides kaotati orjus ●iga Ühendriigi kodanik sai lääneosas endale maa, haris seda 5 aastat ning sai selle maa omanikuks ●Põhi tugevdas vägesid, lõuna osa sai Euroopa toetusi ●Tekkis toidupuudus, tuli sõda, kestis 4 aastat ●Sõda vaibus kui Lincoln tapeti Gettysburgi lahing oli kodusõja pöördepunktiks Ümberkorraldused Lõunas ●1865. aastal kaotati orjus lõplikult ●Orjadel polnud haridust, neile anti perekonnanimed ●Massilised hulkumised, vargused, röövimised ●Lõuna osa ei leppinud sellega ning loodi
Lõvi (nimi) Nõo Reaalgümnaasium 10c Sissejuhatus Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Tähtkuju Andmed Tüvepikkus: 180240cm Saba pikkus: 6090cm Mass: 180227 Eluiga: 13 aastat Elupaik: avarad, veekogudega savannid Toitumine: Lihasööjad Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid,
Põhja-Ameerika/Kordiljeerid Kordiljeerid asuvad Põhja-Ameerika lääneosas, pikkus on umbes 6000 km, laius 500-1600 km. Ida- ja lääneosas paiknevate ahelike vahel asuvad lavamaad - Yukoni, Fraseri, Columbia ja Colorado platoo, Suur nõgu (Great Cannion) ning Mehhiko kiltmaa. Lõunapool Tehuantepeci maakitsust (Kesk-Ameerikas) jagunevad Kordiljeerid kaheks: üks haru suundub itta ja jätkub Ameerika Vahemere saartel, teine ühendab Kordiljeere Panama maakitsuse kaudu Andidega. Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism
Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. Pinnamood. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit Kliimaolud Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades
...............................6 7.Soorollid.........................................................................................7 8.Kokkuvõte......................................................................................8 9.Kasutatud allikad........................................................................... 9 3 1.Sissejuhatus Birma asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare lääneosas. Birma (või Myanmari Liidu, nagu seda praegu ametlikult kutsutakse) riigi nimi on tulnud seal valitseva etnilise rühma- birmalaste järgi. Kuna praeguses reziimis puudub õigusjärgsus ja piiratakse inimõigusi, ei kasutata riiginimetust Myanmar Liit väljaspool riiki. Birma on üks ilus maa Aasias. 4 2.Asukoht ja geograafia Birma asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaare lääneosas.
Räägitakse Inglise keelt, rahaühik on dollar ja praegune president on Barack Obama. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid. Need kulgevad põhja ja lõuna suunas piki Põhja Ameerika mandri idarannikut. Ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on ka Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik mis on USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km. Sellest põhja poole on Suur järvistu. USA-st, ida pool on Atlandi ookean, põhja ja kagu poole minnes Mehhiko laht. Nende ranniku madalik laiuvad 3540 km ulatudes Codi neemes kuni Rio Grandeni.
Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. 1.1. PINNAMOOD. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. 3.1. KLIIMAOLUD Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
