lUXEMBURG Mart Somelar HauptschuleLaeva 9.klasse Steckbrief Name - Luxemburg Staatsform - Konstitutionelle Monarchie Hauptstadt - Luxemburg Fläche - 2.586,4 km² Einwohnerzahl - 537.039 Nationalfeiertag 23.juni Symbole Radio & Tv-sender Nationalflagge & Wappe Lage . Google.com/luxemburg Quellen Google.com/luxemburg http://de.wikipedia.org/wiki/Luxemburg
SISUKORD 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA.......................................3 2. SCHENGENI ALA RAJAMINE.................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................................7 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA Beneluxi Liit ühendab endas Belgia ja Hollandi kuningriike ning Luxemburgi Suurhertsogiriiki. Nimetus Benelux tuleneb nende kolme riigi esitähtedest. Madalmaad on üks maailma arenenumaid tööstuspiirkondi ning nende majandus sõltub suuresti väliskaubandusest. Selleks, et kaitsta oma kaubandust, lõid Belgia ja Luxemburg juba 1921. aastal Belgia-Luxemburgi Majandusliidu. Liidust kasvas peale Teist Maailmasõda välja Beneluxi Liit, mis võimaldas inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise kome riigi vahel ning kordineeris ühist
EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSRUUM EL majanduspoliitika aluseks ja eesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL-i siseturu loomine. Sammud selle eesmärgini jõudmiseks: · 1958. aastal loodi Euroopa Majandusühendus (vabakaubanduspiirkond, omavaheliste tollide kaotamine, ühised tollimaksud kolmandate riikide suhtes) · 1968.aastal jõustus tolliliit, kaotati kõigepealt tollimaksud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hollandi, Luxemburgi vahel · 1985 Euroopa Komisjoni Valge Raamat siseturu loomise kohta ja tegevusprogramm selle eesmärgi täitmiseks · 1993 loodi siseturg kaupade vaba liikumine. Üleilmastumise tõttu on Euroopa praegu kolmandate riikide majanduslikust arengust sõltuvam kui kunagi varem. Siseturu põhituumaks on vaba konkurents, ühelgi ettevõttel ei tohi olla eeliseid teiste ees. Neli vabadust ühtse turu keskmes.
Lavr Kornilov- Venemaa sõjavägede ülemjuhataja, kuulutati mässajaks ja arreteeriti. N. Judenits- valgete väejuht Venemaa kodusõjas A.Kotsak- valgete väejuht Venemaa kodusõjas A.Denikin- valgete väejuht Venemaa kodusõjas L.Konilov- valgete väejuht Venemaa kodusõjas Peter von Wrangel- valgete väejuht Venemaa kodusõjas. A.Kork- Rinde komandör Venemaa kodusõjas. A.Kukk- Rinde komandör Venemaa kodusõjas. Sõja plaanid: 1) Saksamaa- välksõja plaan, lähevad läbi Belgia ja Luxemburgi ja suruvad prantslased vastu Lotringi liini. Peale seda kõik väed venemaa vastu. 2) Prantsusmaa- loodeti vaid oma kaitseliinile Lotring. 3) Venemaa eesmärgiks oli purustada saksa väed Ida-Preisimaal, ebaõnnestusid. 4) Inglismaa tahtis oma plaanid saavutada võõraste kätega finantseerides Prantsusmaad ja Venemaad. Lääne rinne: Sõjategevus algas sakslaste ootamatu sissetungiga Belgiasse ja luxemburgi, edutult. Augusti lõpus toimusid piirilahingud
1. Täida lüngad 1940.a. aprillis hõivab Saksamaa Taani ja Norra ning seejärel väikeriigid Belgia ja Luxemburgi. Juunis 1940 alustub Saksa sõjaväele Prantsusmaa. Kui kogu Euroopa jälgis pingsalt olukorda Prantsusmaal, otsustas NSV Liit okupeerida Balti riigid. 7.12.1941 astus Teise maailmasõtta Saksamaa liitlane Jaapan, kes ründas USA mereväebaasi Hawai saarestikus. Murrang Teises maailmasõjas Saksamaa kahjuks toimus 1942-43 a. Stalingradi lahingus. Teine rinne avati USA ja SuurBritannia vägede poolt Prantsusmaal 6.juuni 1944. 1944.a
et nimetuseks saab Euroopa identiteeti ''Euro'' – Nii rahale kui ka rahvale kes seda kasutama peavad suurepärane – Tähendus igalpool sama Euroala ● Rahapoliitikat juhib ● Enne Dijsselbloemi Keskpank juhtis Luxemburgi ● Rahandusministrid rah. Minister Claude moodustavad Juncker, alates 2005 Eurogrupi ● ● alates 21.jaan 2013 juhib Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem Raha ● Paberrahal Euroopa ● Kirja poolt kõik kaart ning Lipu kujutis mündid ühesugused ● Teine pool lähtuvalt riikide enda
Diekirchi ringkond › Clervaux' kanton (2) › Diekirchi kanton (3) › Redange'i kanton (9) › Viandeni kanton (11) › Wiltzi kanton (12) Grevenmacheri ringkond › Echternachi kanton (4) › Grevenmacheri kanton (6) › Remichi kanton (10) Luxembourgi ringkond › Capelleni kanton (1) › Esch-sur-Alzette'i kanton (5) › Luxembourgi kanton (7) › Merschi kanton (8) Vaatamisväärsused LUXEMBURGI VANALINN Iidvanad ja õdusad Väga kitsad Munakivi teed On pungil kohvikutest ja erinevatest ööklubidest , mis asuvad kohvikute all (maa all ) Notre-dame katedraal Casemates du bock linnus Mudam muuseum Gelle fra mälestusmärk Alzette jõgi National Museum of Natural History Grand Duchess Charlotte sild Strassen les thermes veekeskus Fort Thüngeni linnus Huvitavad faktid Luksemburgi kohta : On maailma üks turvalisemaid paiku
Kõige suurema elanikkuarvuga on luksemburg, kus elab ligikaudu 285/474st tuhandest inimest. Pinnamood on künklik (Ardennides kuni 563mm). Põhjas õilistavad Ardenni kannused. Valdav on parassoe mereline kliima (700750mm sademeid aastas) ja suhteliselt tihe jõgedevõrk. Lääne osas voolab suurim jõgi Mosel. Umbes kolmandiku pindalast katavad laialehelised metsad. Midagi vatamisväärsustest Keegi turist rääkis: "kaks jõge voolavad ka läbi Luxemburgi. Üks pidi olema 1-meeter lai ja teine 31cm. Seda meetrist nägin mina ka, aga seda teist ei pannud võib-olla lihtsalt tähele
..... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist................................. 11. Viited kasutatud allikatele........................................ 12. Näidised ja lisad..................................................... 2 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu asutused paiknevad üle kogu Euroopa. Mõned institutsioonidest asuvad Luksemburgis. Parlamendi ja ombudsmani ametiruumid on Brüsselis, Luksemburgis ja
juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli
1939 1.september Saksa väeosad tungivad üle Poola piiri 3.september Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17.september NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni Pariisi langemine 15.- 28.juuni NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22
sõjaohuolukorra. 1.augustil kuulutas Saksamaa sõja venemaale, 3. augustil Prantsusmaale. 4.augustil ründas Saksamaa Belgiat. Sellega rikkus ta Belgia neutraliteeti ja Inglismaa astus sõtta Antanti pool. 23. augustil astus Antanti pool sõtta Jaapan, 29. oktoobril Türgi Keskriikide poolele. Peagi oli sõjas 34 riiki, kõrvale jäi veel itaalia, kes oleks pidanud hakkama sõdima Saksamaa ja Austria-Ungari poolel. Sõdivate poolte plaanid 1. Saksamaa Prantsusmaa kiiresti purustada Luxemburgi ja Belgia kaudu, seejärel paisata väed Venemaa vastu. Loodeti sõda lõpetada 3-4 kuu pärast. 2. Prantsusmaa Lootis oma tugevale kindlustusvööndile Saksamaa piiri vastas. Lootis hõivata Elsass- Lotringi piirkonna ning minna sealt sissetung Saksamaale. 3. Inglismaa Puudus sõjaplaan. Kavatseti teha koostööd Prantsuse armeega saates Prantsusmaale 70 000 mehest koosneva ekspeditsioonikorpuse. 4. Venemaa
a) säilitas iseseisvuse. b) pidi loobutama umbes 10% enda aladest. 3. Millised territooriumid vallutasid NSVL ja Saksamaa aastatel 1939-1941? Täida õpiku ja kaartide abil Saksamaa NSVL Sai enda kätte Poola lääneosa Okupeeris Eesti, Läti ja Leedu, Bessanaabia Sai Norra ja Taani Luxemburgi, 2/3 Prantsusmaast, Belgia, Hollandi 4. Miks tungis Saksamaa NSV Liidule kallale, kuigi oli sõlmitud MRP ja sõpruse- ja piirileping? Et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatud eesmärk Saksamaa vastu. 5. Kuidas muutis Jaapani rünnak USA vastu jõudude tasakaalu Teises maailmasõjas Sõjategevus laienes ka Vaikse Ookeani piirkondadesse ning Euroopa tagant hakkas välja paistma Ida-Aasia. 6
Eesti Realism Rootsis Anders Zorn 1860-1920 Maalikunstnik Maalis portreid ja rahvaüüpe Castles in the air 1885 37x26 cm Realism Soomes Suureks toeks iseseisvusliikumisele Albert Edelfelt Eero Nikolai Järnefelt Akseli Waldemar Gallen-Kallela Realism Soomes Albert Edelfelt 1854-1905 Maalikunstnik ja graafik Lõi ajaloomaale Valgusrohked vabaõhumaalid Tegi ka portreid Maalid: "Lapse matused", "Merel", "Luxemburgi aed Pariisis". Arla Cederberg 1883 Eero Nikolai Järnefelt 1863-1937 Maalikunstnik Helsingi ülikoolis õpetaja ja professor Maalis portreid, rahvaelu ja maastikumaale Akseli Waldemar Gallen-Kallela 1865-1931 Maalikunstnik ja graafik Rahvaelu ainelised maalid "Kalevala" kompositsioonid Realism Eestis Johann Köler August Weizenberg Amandus Adamson Johann Köler 1826-1899 Esimene eesti soost kunstnik Käitumislaad enamasti
29. okt Saksamaa ja A-U poolel astus sõtta Türgi Peagi 34 riiki. Kõrvale jäi vaid Itaalia Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis: Nelikriik (keskriigid): Saksamaa, Austria-Ungari,Türgi, Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia, Rumeenia Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan nimetati kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaan:Prantsusmaa kiire purustamine Belga ja Luxemburgi kaudu 39 päevaga, seejärel väed paisata Venemaa vastu, kogu sõda võita 3-4 kuuga Prantsusmaa plaan 17: loodeti tugevale kindlustusvööndile, Elsass-Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale, kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Inglismaa plaan: Iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks vaid Prantsusmaa vägedega, korpuse suuruseks planeeriti 70 000 meest Venemaa plaan: Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14
Selle näiteks Eesti pinnal võime tuua juba klišeeks kujunenud kunagise IT- startupi Skype, mille peakontor asub Luxemburgis, kuid suured harukontorid on veel Kristen Tamm BEB-2 Tallinnas, Prahas, Londonis, Tartus ja San Joses. Väga paljud Eesti itimehed on kasutanud võimalust korporatsioonisiseselt minna kogemust omandama kas Ameerika Ühendriikidesse, Inglismaale, Tšehhi või Luxemburgi. See on nagu kahe otsada mõõk, ühtepidi saavad korporatsioonisiseselt täiel rinnal globaliseerumist nautivad tööinimesed käia omandamas kogemusi ja ennast täiendamas, kuid teistpidi ähvardab samat allikat pidi Eesti riiki tööjõu väljavool. Muidugi tasub aru saada, et inimestele on tähtis oma elatustase ja elukvaliteet ja kuna Eesti riik on veel noor ja majanduslikult alles arengujärgus, siis palgad ei ole veel võrreldavad arenenud Euroopa riikidega
NATO- sõjalispoliitiline liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni peatamine. (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949). CSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, (1973-75), Helsingis. Eesmärgiks suurendada Ida- ja Lääne-Euroopa omavahelist suhtlemist. Otsusteks: lääs tunnistab II MS järgseid piire, ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse, kohustutakse oma riigis järgima inimõiguseid, toimub majandus- ja kultuurialane koostöö. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luxemburgi ühine nimetus. Mitteühinemisliikumine- 3.nda maailma riigid, kes ei soovinud endale pooli valida, algatasid selle liikumise, kuid rohkem olid nad meelestatud lääne vastu. Finlandiseerumine- Soome välispoliitiline suund, tahtis olla NL-iga heades suhetes, et kindlustada Soome iseseisvus. Hoiduti koostööst läänega, kehtis mõningane tsensuur riigis, et vältida NL-i pahameelt. Praha kevad- Tsehhoslovaki A.Dubceki liberaliseerimisprotsess, alustas reforme, et
kiirelt. 17.sept samal aastal tungis teiselt poolt kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6.oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Poola riik lakkas olemast. 8. Välksõda läänes Hitleri väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luxemburgi, tungima mööda Maginot’ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha, et need ühe hoobiga purustada. 10.mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades kõikki erinevaid jõude. See toimis igati, 12.-13.mail purustasid sakslased kogu prantslaste põhiväe. Inglased suutsid suure vaevaga evakueerida oma väed, kahjuks aga pidi loobuma varustusest. Varsti astus sellesse sõtta ka Itaalia sakslaste poolelt
Sarajevo atentaat põhjustas I ms, kuna tapeti A-U troonipärija Franz Ferdinand (terroristi poolt); Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa A-U´t. Saksamaa soovitab A-U´l kuulutada sõda, Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni, Saksamaa kuulutab sõja Venemaale (riikidel liitlased, astuvad sõtta). Sõjaplaanid: Saksamaa-Schlieffeni plaan. Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaa vastu 40 päeva. Prantsusmaa- passiivse kaitse strateegia; Maginot´piirkindluste süsteem. Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir. Venemaa-kasutada ära tohutu armee, tungida peale pikal rindel. Inglismaa- kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada mereväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi, kuna prantsuse ja inglise vägedel õnnestus neid lüüa. 3
1993 – loodi sekretariaat Viinis 1994 – nime muutus Olulisemad: Eesistujamaa: Soome (2008) – Gruusia nt. Troika põhimõtted Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo Meediavabaduse Esindaja Vähemusrahvuste ülemvolinik Peasekretär ja sekretariaat Council of Europe- Euroopa Nõukogu W.Churchill, kes esitas sellel Haagi kohtumisel ka “Läkituse eurooplastele” (“Message to the Europeans”) Julgeolek Märtsis 1948 sõlmisid 5 riiki - Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Luxemburgi ja Suurbritannia valitsused nn Brüsseli Lepingu Mais 1948 - Euroopa Nõukogu - Council of Europe põhikirja loomine Asutamisliikmeid 10 : Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luxemburg (5 Brüsseli Lepingu riiki) ja lisaks veel Itaalia, Iirimaa, Norra, Rootsi ja Taani. Tegevuse algus 1949 Eesti liitus 1993 EN liikmeks võib saada iga riik, kes austab inimõigusi, tegutseb õigusriigi põhimõttel ja on nõus realiseerima EN-I printsiipe EN eesmärgid: 1
Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil. 1912- Itaalia okupeeris Liibüa. 1912-1913 Balkani sõda Türgi vastu(Kreeka ja Serbia tugevnesid).Atentaat põhjustas sõja, sest tapeti Austria-Ungari prints ning Austria-Ungari kuulutas seetõttu Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksamaa sõjaplaan: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. Prantsusmaa sõjaplaan: Passiivne kaitsestrateegia, piirkindluste süsteem, kuid Belgia piir kindlustamata. Venemaa sõjaplaan: Kasutada suurt armeed(6 milj), tungida peale pikal rindel. Inglismaa sõjaplaan: kasutada mereväge, mitte maaväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi sest Suurbritannia saabus kiiresti belglasi abistama, Venemaa
Esimene maailmasõda 1. Sõjategevuse algus. Läänerinne. 1914. aasta. 2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned
liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pikal rindejoonel, lootus suurele armeele Inglismaa – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu?
12. märts - Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10. mai - Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks. 15. mai - Holland kapituleerus Saksamaale. 28. mai - Belgia kapituleerus Saksamaale. 29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10. juuni - Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse valitsus pages Pariisist. 12. juuni - Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel ainult hajutatud ja keskse
Kiievis, Lvovis, Odessas, Kurskis, Kunstimuuseumis, Tallinn Harkovis, Simferoopolis, Bakuus, 1965 Tallinna Kunstihoone Soomes, Rootsis, USAs 1965 personaalnäitus Stockholmis 1966 personaalnäitus Viljandi 1958 esimene personaalnäitus Tallinnas. Koduloomuuseumis ja Kohtla-Järvel Reis Hollandisse, Belgiasse ja 1967 personaalnäitus Bakuus Luxemburgi. 1968 maalid, Rakvere, Rapla 1960 personaalnäitus Moskvas, Kiievis, 1968 joonistuste näitus kunstisalongis Odessas Tallinnas 1960"Kalevipoja" illustratsioonid, 1971 "Kalevipoja" illustratsioonide Tallinn näitus reisilaeval "Tallinn" 1961 personaalnäitus Haapsalus, Kohtla- 1974 eksliibriste näitus Tallinna
alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast. 10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast. 30. november - NSV Liit alustas sõjategevust Soome vastu (algab Talvesõda). 1940 12. märts - Lõppes Talvesõda, Soome loovutas Karjala kannasse. 9. aprill - Saksamaa tungib Norrasse ja Taani (plaan "Weserübung"). 10. mai - Saksa väed tungisid Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchillist sai Suurbritannia pea- ja sõjaminister. 15. mai - Holland kapituleerus. 28. mai - Belgia kapituleerus. 29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10. juuni - Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja. 14. juuni - Pariis oli Saksa vägede poolt ümber piiratud. 15. juuni - NSV Liit okupeeris Leedu. 17
P-norras inglise-prantsuse dessant, 1940 suveni jätkusid seal ägedad sõjad, hiljem dessantlased evakueeriti ja Norra alistati lõplikult. Välksõda läänes: hitler valmistas tani ja norra vallutamisega ette välksõda läänerindel. Plaani kohaselt tuli saksa vägedel anda esiteks löök belgia ja hollandi pihta, et meelitada prantsuse ja inglise põhijõud belgiasse, et tõrjuda 1914 a schliffeni plaani meenutavat pealelööki. Tegelikult pidid saksa väed hõivama luxemburgi, tungima üle ardennide, mööduma Magnot' liinist ning jõudma lääneliitlaste selja taha, et nende väed ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased belgiat ja hollandit (langevarjuüksused), purustades ootamatu löögiga piirikindlused. Prantsuse ja inglise väed langesidki hitleri ülesseatud lõksu. 12-13 maiületasidsaksa väed maasi jõe. Suure vaevaga said inglased oma väed lõpuks juuni alguseks prantsusmaal evakueerida, sõjavarustus langes sakslaste kätte
Taani alistus kiiresti Norra kasutas oskuslikult ära oma mägiseid alasid ning pidas kõige kauem vastu o Quisling natsipartei juht, keda peeti Norra reeturiks - Saksamaa tahtis põhjamaid enda alla saada ning ohustas Suurbritanniat - Kollane plaan o Taheti minna Prantsusmaa vägede selja taha, kust saksa vägesid oodata ei osatud o Holland-Belgia-Luxemburgi kaudu o Prantsuse, Inglismaa ja Belgia sõdurid võeti piiramisrõngasse - Dunkerque- linn, mis jäi piiramisrõngast välja. Selle linna kaudu suudeti päästa ~ pool miljonit sõdurit. - Prantsusmaale kuulutas sõja ka Mussolini - 14.06.1940 Saksa väed marssisid Pariisi - Tegutsema hakkas ka NSVL o 14.06.1940 - Ultimaatum Leedu valitsusele, kus nõuti valitsuse väljavahetamist, väideti, et Leedu pole
2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellega oli I maailmasõda alanud. Selles osales 34 riiki. Sõdivad riigid jagunesid kaolitsioonideks. Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Usa, Jaapan, Belgia, Serbia, USA, Rumeenia,, Tsernogooria. keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi. Suurriigid olid väljatöötanud oma sõjaplaanid: SAKSAMAA - Schlieffeni plaan: löök Prantsusmaale Belgia ja Luxemburgi kaudu. Prantsuse vägade surumine vastu Lotringi kindluste liini ja Sveitsi piiri. Sõda tuli võita 3-4 kuuga. PRANTSUSMAA - Eesmärk oli vältida 1870-1871 aasta kordumist. Selleks rajati piirile kaitsevöönd ning otsustati pidada kaitsesõda. VENEMAA - plaanis suurt pealetungi Ida-Preisimaale ja seejärel teistele Saksa ja Austria-Ungari aladele. INGLISMAA - plaanis liitlaste sõjaliste tellimuste finantseerimist, lahingutegevuses osalemine piiritletud koguses.
Kommunismi kokkukukkumisega Kesk- ja Ida-Euroopas said eurooplastes lähemad naabrid. 1993.a. lõpetab Ühisturg ,,nelja vabadusega": kaupade, teenuste, inimeste ja raha liikumine. 1990-ndad on ka kahe lepingu dekaad, Euroopa Liidu ,,Maastrichti" leping 1993.a. ja Amsterdami leping 1999.a. inimesed on mures, kuidas kaitsta keskkonda ja kuidas eurooplased saavad koos hakkama, kui tulevad päevakorrale julgeoleku ja kaitse teemad. 1995.a. saab EL kolm uut liiget, Austria, Soome ja Rootsi. Väike Luxemburgi küla annab nime ,,Schengeni" lepingule, mis järk-järgult lubab inimestel reisida ilma, et nende passe piiril kontrollitakse. Miljonid noored inimesed õpivad teistes maades EL-i toel. Kommunikatsioon muutub lihtsamaks, kuna üha enam inimesi hakkavad kasutama mobiiltelefone ja internetti. 2000 2009 Edasised laienemised Euro on paljude eurooplaste jaoks uus kehtiv valuuta. 11. september 2001 saab sünonüümiks ,,terrorisõjale", kui kaaperdatud lennukid lendavad New Yorgi ja
1939. aastal septembrist detsembrini Suurbritannia kaotab 114 laevu sakslaste allveelaevade rünnakutest, Saksamaa aga kaotab ainult 9 allveelaevu. Saksa rünnakud tekkitasid suure ohtu Britannia majandusele, sest riik kaotas tohutu kaupa vee sees. 30. novembril NSVL alustas sõjategevust Soome vastu, sellega algas Talvesõda, mis oli lõppenud 12. märtsil. 9. aprillil Saksamaa tungib Norrasse ja Taani „Weserübung-i“ plaani järgi; järgmisel päeval saksa väed tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse ning W. Chutchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15. mail kapituleerib Holland, 2 nädala hiljem – Belgia. 10. juunil Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõjat, 4 päeva hiljem Pariis oli ümber piiratud Saksamaa vägede poolt. Järgmiste päevade jooksul NSVL okupeeris Balti maad, hiljuti seal hakkasid toimuma kommunistlikud riigipöörded. Kahe kuu jooksul Leedut, Lätit ning Eestit inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. 27
Venemaa ei lõpeta mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja, seda ta tegigi. Hiljem tungisid Saksa väed Belgiasse ning Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. 6. Augustil kuulutas Austria- Ungari sõja Venemaale. Nüüd olid kõik suurriigid omavahel sõjaseoskorras. 7. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid? Saksamaa: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaa vastu 40 päevaga (vältida sõda 2 rindel) Schlieffeni plaan. Seejärel väed itta. Prantsusmaa: Passiivne kaisestrateegia Maginot' piirikindluse süsteem. Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir Paaln 17. Venemaa: kasutada ära tohutu armee, tundiga peale pikal rindel. Armee kokkusaamine võttis suurte vahemaade tõttu kaua aega.
Sellel päeval sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, millega Leedu läks NSVL huvisfääri, piir Poolas kahe riigi vahel nihkus veidi ida poole. 3.Sõjategevus Euroopas 1939-1940: 1) Poola vallutamine Saksamaa ja NSVL poolt 1.sept. 1939 28.sept. 1939 2) Soome Talvesõda 30.nov. 1929 12.märts 1940 3) Taani, Norra alistamine 1940 kevadel Saksamaa poolt 4) Saksamaa sissetung Hollandisse, Belgiasse, Luxemburgi, Prantsusmaale, 14.juuni langeb Pariis, 22.juuni kirjutatakse alla Prantsusmaa- Saksamaa vahelisele lepingule: Saksamaa okupeerib Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa, Lõuna-Prantsusmaal moodustatakse Vichy valitsus, eesotsas Petainiga, kes teeb koostööd Saksamaaga. 5) Lahing Britannia pärast, plaan ,,Merelõvi" 4. Talvesõda, NSV Liidu laienemine. 1) Talvesõda
Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid
kui kuu aja pärast (põhi pidas pisut kauem vastu). Norra poliitik Vidkun Quisling, kelle nimi on saanud tänapäeval reeturi ja kollaborandi sünonüümiks, oli okupatsiooni ajal üks Norra 14 juhtivaid poliitikuid, end isegi hitleri jaoks oli tegu liiga suure pugeja ja lurjusega. Peale sõja lõppu lasti Quisling maha. 10.05.1940 ründasid Saksa väed Hollandit, Belgiat, Luxemburgi ja Prantsusmaad. Kummaline sõda oli läbi, liitlastele väga õnnetult. Luxemburgi suurhertsoginna põgenes koos valitsusega kohe Londonisse. Holland kapituleerus 15. mail. Belgia kuningas Leopold III sattus sakslaste kätte vangi ja elas sõja üle Saksamaal. Prantsusmaa kapituleerus 22.06.1940, Põhja- ja Lääne- Prantusmaa okupeeriti sakslaste poolt. Ülejäänud osas loodi nn. Vichy vabariik, mis oli Saksamaa mõju all ja mille valitsus tegi koostööd Hitleri valitsusega
võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid
NSVL'ile Samal ajal esitas NSVL Soomele, Eestile, Lätile, Leedule vastastiku abiandmise lepingu väed ja baasid. Soome pidi veel nihutama piiri: Karjala kannase ja Viiburi linna loovutama. Balti riigid võtsid vastu, Soome mitte. *Talvesõda 39nov 40märts võitis NSVL, aga Soomet hiljem ei liidetud *Kummaline sõda sept 39 aprl 40väed rindel, aga reaalselt ei sõdinud,Pr:Ingl aprill 1940 Sm okupeerib Taani, Norra mai 1940 Sm okupeerib Luxemburgi, Hollandi,Belgia, Prantsusmaa Inglismaaga sõjad kolooniates *Eestis oleks pidanud valvsaks muutuma vägede liikumisest NSVL läänepiiril *Sm käest oli 2/3. Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa. Vastupanuliikumist juhtis Charles de Gaulle Inglismaalt. Rajas liikumise ,, Vaba Prantsusmaa'' Pilet 28 Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine 1941 22.juuni Sm tungis kallale NSVL'ile plaan Barbarossa NSVL läänepoolne osa(kuni Uuralini) vallutada 10 nädalaga.
sajandi alguse üks tunnustatumaid klassitsismi järgijaid. Ta tõi klassitsismi Prantsusmaale ja oli tähtis tegelane revolutsiooni ajal, enamikel suurtel teostel olid rahva mõjutamiseks poliitilised tagamõtted. Tema tööd on tundelised, väljendusrohked ja kaunid. Nii mõnigi tema töödest on praegu väga hinnas. Seega on Jacques-Louis David 18. sajandi üks kuulsaim kunstnik, kes rikastas oma kunstiteostega Roomat, Itaaliat, Luxemburgi, Brüsselit ja kõige rohkem tervet Prantsusmaad. Teda toetas alati tema naine, Charlotte. David oli emotsoniaalne, tormakas ja rahutu hing. Isegi 60-aastasena maalis ta ikka samasuguse kirega nagu noorukina. Ta võitles oma tahte eest maalida ja olla parim juba väiksest peale. Peale tema surma kirjutas tema naine Charlotte enda ja Davidi elu kohta päeviku, mis hiljem ülesleituna tehti ümber raamatuks ,,Madamé David" 21
Tolliliidu peamised eesmärgid saavutati 1968 (kaotati tollid tööstuskaupadele) põllumajanduspoliitika (CAP) toetas abirahadega (kõrge kokkuostuhinna sisseviim- farmereid, eriti Prantsusmaal. Uuesti võimuletulnud ja Prants 5 Vabariigi (al 1958 kuni 1981 parempoolsed võimul) moodust de Gaulle tekitas nn tühja tooli kriisi EL-s (juuni1965- jaan 1966). Prantsusmaa (de Gaulle) oli vastu föderalistl suunale: Prantsusmaale on prioriteediks rahvusriikide Euroopa. 1966. jaan a Luxemburgi kompromissiga sisseseatud (Prantsusmaa nõudel) vetoõigust prooviti osaliselt asendada ühisturu uute õigusaktide-paketi (Cockfieldi e Komisjoni valge raamatuna tuntud) paketi vastuvõtmisega (sisaldas 282 seni kehtestamata seadusandlikku akti, mis olid takistanud ühisturu arengut sügavuti). Uued liikmesriigid ühinesid : pärast Ch de Gaulle erruminekut 1969 Suurbritannia 1973, veel Iirimaa, Taani, Norras ref-l öeldi ei (50,4%)Norras ei-ütlejaid
Pr väed nt Maginot liinil, Sm väed Siegfried liinil. Võimalik põhjendus Pr peaminister lootis veel mingile kokkuleppele Sm jõuda. Kummaline sõda lõppes aprill '40 Sm pealetungiga. Sm tungis esmalt peale Taanile ja siis Norrale. Taani kapituleerus, Norra osutas vastupanu. Taani hõivati selleks, et saada kontroll Läänemere üle. Norra hõivati selleks, et kontrollida Põhjamerd. Norra oli ka hea tugipunkt tungimaks kallalae UK'le. Mais alanud sõjakäik ulatus Hollandi, Belgia, Luxemburgi ja Pr vastu. Kuigi Pr oli eelmisest sõjast õppinud ning paigutas hästi oma sõjaväe kaitseliinid, siis Sm tabas neid kõige ebatõenäolisemast kohast. Sm ründas läbi Lux üle Ardenni mägede. See oli aga Pr ootamatu. Sm pani oma sõjaväed ka veel põhjas Hollandi ja Belgia poole ning lõunas Pr poole. Sm tuli kasuks see, et välksõjas kasutas Sm kahte olulist jõudu tanke ja lennuväge. Sm olid olemas eraldi tankideviisid, mid Pr polnud
Elavad Islandil. Eristatav tunnus: kasutab kahte märki et tähistada th häälikut, sõna alguses on þ ja sõna keskel edaspidi ð. jidiš Ainuke germaani keel mis ei kasuta ladina tähestiku ja seda kirjutatakse paremalt vasakule. Ajalooliselt saksa juutide keel, mis pärineb ülemsaksa keelest. Keel on nagu sulam germaani, heebria + aramea keele ja slaavi keelte elementidest. Rääkijaid on 400 000 ja nad on üle maailma. Eristatav tunnus: see on heebria tähestikus. letseburgi keel Luxemburgi suurhertsogiriigi ametlik keel. Seadusandlik keel on prantsuse. Ajalooliselt on see saksa murre. Murdest keeleks saamine on alati poliitiline otsus. Levinud kõnekeelena. 275 000 native speakers. Eristatav tunnus: e peal on täpid - norra Norra keelel on kaks keelekuju Lääne-norras räägitakse islandi ja fääri pärast Nynorski, ida-norras taanipärast Bokmali. Kokku ~4 milj. kõnelejat. Eristatav tunnus: å æ ø, av, Nynorsk- ikkje, Bokmal - ikke rootsi ~8 milj kõnelejat
võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648
Baasidelepinguga koos otsustati anda Leedule tagasi Vilniuse ala. · Algas sõda merel. La Plata merelahing Saksa ja Inglise laevastiku vahel · 3.04.1940 mõrvasid NKVDlased Katyni metsas üle 20 000 Poola ohvitseri, kes olid vangistatud Poola idaosa annekteerimisel. Kevad 1940 Euroopas · 10.05.1940 läks erru Chamberlain ja peaministriks sai Winston Churchill. · Samal päeval alustas Hitler Prantsusmaa, Belgia, Hollandi ja Luxemburgi vastast kampaaniat . Algab Battle for France, mis lõpetas "kummalise sõja". · 14.05.1940 kapituleerus Holland . · Maginot' liinist läksid Saksa väed mööda, üle metsaste Ardenni mägede, mida peeti "looduslikuks tõkkeks" saksa tankiväele. · Suurem osa briti vägedest lõigati ära ja pidid lahkuma Dunkerque'i sadama kaudu (evakueeriti 330 000 liitlassõdurit). Pariisi langemine
· 9. apr 1940 Sm hõivas Taani ja ründas Norrat, õnnestus enamus Norrast kätte saada, saabus Ingl-Pr dessant, lahingud jätkusid suveni, mil Norra lõplikult alistati Välksõda läänes · Taani ja Norra hõivamisega samal ajal tegi ettevalmistusi välksõjaks läänerindel: plaan, mille kohaselt esiteks löök Belgiale ja Hollandile, meelitades vastased Belgiasse, et tõrjuda Schlieffeni plaani matkivat pealööki--->tegelikult Luxemburgi hõivamine, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot' liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et purustada · 10. mail 1940 ründas Belgiat ja Hollandit, kasutades langevarjuüksusi, mis vallutasid piirikindlused, toetas lennuvägi · Pr ja Briti sõjavägi polnud suvel veel sõjaks valmis: soomusjõud nõrgad, lennuvägi jäi alla, langeti Hitleri lõksu
9. apr 1940 – Sm hõivas Taani ja ründas Norrat, õnnestus enamus Norrast kätte saada, saabus Ingl-Pr dessant, lahingud jätkusid suveni, mil Norra lõplikult alistati Välksõda läänes Taani ja Norra hõivamisega samal ajal tegi ettevalmistusi välksõjaks läänerindel: plaan, mille kohaselt esiteks löök Belgiale ja Hollandile, meelitades vastased Belgiasse, et tõrjuda Schlieffeni plaani matkivat pealööki--->tegelikult Luxemburgi hõivamine, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot' liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et purustada 10. mail 1940 – ründas Belgait ja Hollandit, kasutates langevarjuüksusi, mis vallutasid piirikindlused, toetas lennuvägi Pr ja Briti sõjavägi polnud suvel veel sõjaks valmis: soomusjõud nõrgad, lennuvägi jäi alla, langeti Hitleri lõksu
Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10. mai 1940 15. mai 1940 Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele. Holland kapituleerus Saksamaale. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks. 28. mai 1940 Belgia kapituleerus Saksamaale 10. juuni 1940 12. juuni 1940 Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel
Novembriks 1918, kui algas novembrirevolutsioon, oli Saksa Keisririik kaotanud Esimese maailmasõja, ning viimane keiser, Wilhelm II oli troonist loobunud ja Hollandisse maapakku läinud. 11. augustil 1919, kui revolutsioon lõppes ja Weimari põhiseadus vastu võeti, oli Saksamaal keisrivõim lõplikult murtud. Asemele tuli Weimari vabariik keisririigi-aegse viimase kantsleri Friedrich Eberti juhtimisel. Revolutsiooni ajal aga tegutses ka Karl Liebknechti ja Rosa Luxemburgi juhitud kommunistlik liikumine Spartakusbund. 4.-15. jaanuar 1919 toimus Spartakusbundi ülestõus, mis aga suruti maha ning Liebknecht ja Luxemburg hukati. Samuti kuulutati Münchenis sama aasta 6. aprillil välja Baieri Nõukogude Vabariik. Hakati ellu viima kommunistlikke reforme. Toiduvarud ja pangad hõivati, luksuslikud korterid võõrandati ja anti kodututele, tehased läksid tööliste kontrolli alla. Plaanitud olid ka raha- ja haridusreformid, mida aga ei jõutud teha. 30
kuulutab ta Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. Inglismaa Kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi Sõdivad pooled: Keskriigid ja Antant Peamised rinded: läänerinne Pr, Briti, USA + liitlased vs Saksamaa idarinne: Venemaa vs Saksamaa ja Austria-Ungari Sõda läänerindel
kohtusse, kui ei rakendata K-i kooskõlas põhimõtetega). Euroopa Inimõiguste kohtu lahendid: kindlalt saab lugeda RÕ allikaks EK lahendeid selles osas, milles nad on fikseerinud EL õiguse ülimuslikkuse siseriikliku õiguskorra suhtes. EK on seisukohal, et pädevuse piires antud EL õigus murrab isegi riigi PS-i. Nt lahend 11/70. (EK leidis, et ühenduse meetme kehtivust ja selle toimet riigis ei saa mõjutada väited meetme vastuolu kohta riigi aluspõhimõtete jm...). Luxemburgi kaasus teise näitena (avalik teenistus ainult antud riigi kodanikud võivad olla avalikus teenistuses. Samas on ka bussijuhid nt Luxemburgis avalikus teenistuses; gaasiseadmete monteerjaks ka ei saa, K-i vastane). Kohus leidis, et seadus kehtib vaid asjades, mis on seatud riigivõimu teostamisega. §5 religioossed ja ideoloogilised allikad Näiteks loetakse islami maades Koraani sageli islamiõiguse allikaks. §6 rahvusvahelise avaliku õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja õiguse
1387 läks Luxemburgide kätte ka Ungari troon (seal valitses kõrvalliin). Aastal 1400 kaotasid Luxemburgid Saksa-Rooma trooni. 1410 tekkis tsehhide hulgas uus ristiusku reformiv liikumine hussiidid. 1419 Ungari, Tsehhi ja Saksa-Rooma ühendati personaaluniooniga. 1419-1437 kestnud hussiitide sõdade ajal kaotasid Luxemburgid võimu Tsehhi üle. 1437 sai Luxemburgide liin otsa ning lõppes Saksa-Roomat, Tsehhit ja Ungarit ühendanud personaalunioon. Karl I - oli Luxemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas. 1356 andis ta välja Kuldbulla(Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsad ürikud), mis määras kindlaks keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid kuurvürstidele. Ta rajas Böömimaa pealinna Prahasse Karli ülikooli ning valitses sealt ka impeeriumi. Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tsehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa dünastiast. Vaclav IV Tsehhi kuningas 1378-1400. Karl IV poeg
annaabi.ee 
