Esiajalugu ja selle periodiseering
ladet horisontaalsed sahtid, kust tulekivitükke kaevandati. Selliste
sahtide pikkus ulatus kuni 20 meetrini. See aitas kaasa tööriistade
massilisele tootmisele, mis omakorda soodustas vahetuse arengut
teiste piirkondadega. Neoliitikumis võeti kasutusele selliseid kiviliike,
mida ei saanud töödelda kildude äralöömise teel vaid neid hakati
lihvima ja puurima. Need töötlusviisid võimaldasid välja töötada eseme
selgema kuju. Puuriks kasutati torujat luuteravikku, mis pandi
vibunööriga pöörlema. Otsa alla raputati märga liiva, mis hõõrudes
puuris kivisse rõnga.
Teine oluline tunnus oli keraamika kasutuselevõtt. Varaneoliitikumis
olid algelised paksu seinaga kumera või terava põhjaga nõud. Selline
kuju näitab, et nõud pandi maasse kaevatud lohkudesse. Sellise kujuga
anumaid oli ka mugav koldekohas kivide najale panna. Et nõu oleks
vastupidavam, segati savisse kivi- või kruusapuru ning kohati ka
teokarbitükikesi