Desmaalne e. sidekoetekkeline ossifikatsioon Mesenhüüm tiheneb ja tekivad skeletogeensed saared. Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid(kasvuplaadid; toruluude ülemine/alumine osa). Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid,
Desmaalne e. sidekoetekkeline ossifikatsioon Mesenhüüm tiheneb ja tekivad skeletogeensed saared. Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid(kasvuplaadid; toruluude ülemine/alumine osa). Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid,
Desmaalne (sidekoetekkeline) ossifikatsioon. ·(B) mesenhüümi tihenemine ja skeletogeensete saarekeste teke ·(C) mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba ·(D ja E) osteoblastid hakkavad ladestama mineraalained osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks (D ja E) osa osteoblaste jäävad tekkiva luu substantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks ·(E) ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega Lihaskude ja lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist, koosneb: ·Silelihaskoest silelihasrakk: d=2-5m, p=100-400m ·Vöötlihaskoest e skeletilihaskoest lihaskiud: d=10-100m, p=10-15cm (max30cm) ·Südamelihaskoest kardiomüotsüüt: d= 15m, p=80m F-aktiin(peenike filament)
annaabi.ee 
