"luulkujutelmadesse" - 1 õppematerjal

Tammsaare ja Gailit elulugu

põhiideed on peaaegu alati vähelohutavad. Kõige oleva relatiivsuse tunnetamine, püsivate tõdede olemasolus kahtlemine, mitte nende otsene eitamine, vaid nende asetamine suure küsimärgi alla, mida alatasa kohtame Tammsaare mõtestikus, muudaksid enamuse ta teoseist teissuguse, vähem hubase serveerimise puhul lootusetult kurvaks. Kui võtta Tammsaare teoseid ükshaaval nende põhiidee seisukohalt, siis hävitab ta neis tükk-tükilt vankumatu usu paljudesse eluks vajalikkudesse kas või luulkujutelmadesse: usu õigluse kehtivusse (,,Tõe ja õiguse" I-s köites), jumalasse (II-s köites), vabadusse (III-s köites), abieluõnnesse (IV-s köites), elu mõtestatusse (V-s köites), armastusõnnesse (,,Ma armastasin sakslast"). See on skepsis, mis kõige puhtamal kujul väljenduse leiab romaanis ,,Ma armastasin sakslast" majaperemehe puhtsüdamlikus, kurvas tunnistuses naise pärimisele: ,,Inimene tahab ometi elada, inimene peab ometi elama! Või ei pea sinu arvates