armastus ja sõda, peale selle pidi neis kindlasti esinema fantastiline element. Oma kangelastegusid ei sooritanud rüütel mitte üldrahvalike huvide, vaid isikliku au ja kuulsuse nimel. TRUBADUURIDE LUULE Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli
neis kindlasti esinema fantastiline element. Oma kangelastegusid ei sooritanud rüütel mitte üldrahvalike huvide, vaid isikliku au ja kuulsuse nimel. TRUBADUURIDE LUULE Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse
Ta võis küll kirjavahetust pidada oma koolivendadega Cimze seminarist, kellega ta olevat suhelnud torma-perioodil, kuid sellest oletavast kirjavahetusest ei ole midagi säilinud. Kõige rohkem on Jakobson Jamburgis tegelenud luuletamisega saksa keeles. See harrastus oli tal juba poisikesepõlvas, kestis edasi Valga seminaris ja koolmeistriametis Tormas. Ta on lugenud rohkesti klassikalist luulet, süvendanud oma teadmisi poeetikas, saavutanud teatava luuletehnilise oskuse ning kirjutanud saksakeelseid luuletusi. Nõnda pole ka tema Jamburgi-periood ilma tähtsuseta ka eesti kirjandusloo seisukohalt. Pärast isa surma jäi CRJ 8-liikmelise perekonna ainsaks toitjaks ja raske olukord jätkus Jamburgis. Narva pastor K. Hunnius suhtus algul Jakobsonisse heatahtlikult, ent muutus varsti vaenulikuks, vist aimu saades noore pedagoogi mõisa-ja kirikuvastasest meelsusest. Pastor ei maksnud enam talle palka, tekitades suures pere toidupuudust.
annaabi.ee 
