Marie Under
paaziks, nagu ta end ise nimetas lõpuni. Marie Underi ja Arthur Adsoni abielu sai
vormistuse 1924. aastal ja kestis viimase surmani 5. jaanuaril 1977.
Need varased aastad olid Marie Underi poeetilises arenguloos otsustava tähendusega,
kujundades põhja, millel rajanes kõik järgnev. Esimeset trükitud luuletusest esikkoguni kulus
kolmteist aastat. Marie Underi talent küpses vaikselt, kuid pidevalt. Iseloomu tagasihoidlikkus
ei lubanud esialgu unistadagi luuletajasaatusest. Aega võttis sisseelamine eesti luulemaailma,
kuhu sajandi algul tungisid uued hääled. Eelmises sajandist olid tulnud A. Haava, K. E. Sööt,
J. Tamm, sajandi algul kerkis esile Juhan Liiv oma uue, ebatavalisest tundeintensiivsusest
kantud luulega. Uute kõladega aktualiseerisid lüürikat E. Enno, V. Grünthal-Ridala.
Luuletama õhutasid aga eriti G. Suitsu uueaegsed kirglikud rütmid, mis lõplikult murendasid
sajandilõpu lõtvunud luulesüsteemi
annaabi.ee 
