Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
tõusevad esile hilisemas luules kui varasemas. Rummo salapärane tasa jäämine 72. aastal: seletusi pole, üks seletusi on: ta on
öelnud, et jõudis kätte hetk, kus talle tundus, et seda reaalsust kus ta viibib, pole võimalik sõnadesse panna. See pole sõnadesse
pandav. Poliitilise reaalsuse plaanis põrkab vastu poliitilisi müüre, käitub dissidentlikult. Tunnetuslik asi tähtsam. Reaalsus ei allu
kirjeldamisele. Mängib rolli ka see, et tema luuletajahoiakus on läbi 60-70 sees muutumine. Ei taha kaks korda üht ja sama
luuletust kirjutada. Ta peaks muutuma, aga jõuab kätte hetk, kuhu peaks muutuma. Luule vs mitteluule - ei ole vahet?
Jaan Kaplinski. s 1941
Teine oluline luuletaja 60ndatel. Välislugeja jaoks kõige tuntum kirjanik Jaan Kaplinski. Elav klassik nr 1. Kirjutab edasi,
Kultuurkapitali nominent. Ei ole vastuolu noore ja vana Kaplinski vahel. Kaplinski Poola-Võru päritolu, isa poola keele ja
annaabi.ee 
