taustaga. Püsiteema on sõda või laiemalt vägivald, ka vaesus. 18. Kuidas avaldub kontseptuaalne suhe luuletamisse? Mõnel luuletajal on kirjutamisel kohe algusest peale eelnevalt olemas selgem kontseptsioon ja tihti kujunevad selle mõjul siis ka suuremad kompositsioonid. Näiteks paljudel Krulli raamatutel on eelnevalt olemas olnud kontseptsioon, nii on sündinud tema eeposed, aga mõni muugi raamat ("Veel ju vist" jmt). Valdur Mikita on väga kontseptuaalne oma luuleraamatutes, aga samamoodi võib siis öelda, et näiteks Afanasjevi "Tünsamäe tigu" või Tõnis Vilu "Ilma" või "Kink psühholoogile" või Kätlin Kaldmaa "Armastuse tähestik" või Hanneleele Kaldmaa "Oliver" poleks ilma eelneva kontseptsioonita saanud sündida. 19. Mis on säilinud 20. sajandi klassikalisest esteetikast praeguses eesti luules ja mil moel? Klassikalisus kohtub keeleluulega (nooremas eesti luules). See on sujuv üleminek ühelt teemalt teisele
kord varjundavad metafüüsilised vihjed, kord vürtsitavad ülistuse-mõnituse palavikuline vaheldumine ja ülikaunis vormis obstsöönsused. Kosmilise ja kristliku sümboolika sagenemine 90ndatel ning kõrge-madala dramaatilise vastasseisu suubumine kurvatoonilisusesse. Õrritavale maneristlikule kujundistikule lisandub veel totaalne ja teadlik enesekordamine, mis väljendub selles, et oma 90ndate arvukates luuleraamatutes tavatseb ta ühes vastsetega pidevalt ümber trükkida ka varasemaid tekste. 16. Hasso Krulli ,,erinevuste" luule. Esikkogu ,,Mustvalge" (Max Harnoon), rõhutatud nartsissis ja estetism + uue põlvkonna põhimõttelisemat seljapööramist luule rahvuslikule ,,abiteole" ja tõrksust kõikvõimalike etteantud ühtekuuluvussundide vastu. ,,Luuletused 19871991": kõik siin sünnib piiridel, ühe ja sama luuletuse raames vahetuvad kogu aeg diskursused, kõnesituatsioonid, ajastud
annaabi.ee 
