"luuleloominugsse" - 1 õppematerjal

Eesti kirjandus II kevad

VII loeng Ta hakkab kirjutama laias laastus sellist satiirilist luulet, mida 50ndatel hakkas luules tulema. Ilmneb kokkupuuteid modernistliku luulekeelega. Ajaloo poole pöördumine käib selgelt tuleviku nimel – menvikku kasutatakse tuleviku huvides. Krossi kangelased on nt Kolumbus, Gutenberg, Galilei jm, selles nähakse viiteid tulevikule. Suhteliselt intellektuaalne laad torkab ka antud ajas silma. Teda hakatakse pidama mõtlevaks ja konstrueerivaks luuletajaks. Mingid väikesed muutused luuleloominugsse tulevad 60ndate jooksul ja avalduvad eriti luulekogus „Vihm teeb toredaid asju“. See on valikkogu ja pakub uut just varasemate tekstide poolest. Üksikuid luuletusi kirjutab ta ka hiljem, kuid pidev luuletamisvoog siiski katkeb. Kross kirjutab ajalooainelist proosat ja sellega seoses saab ta ka tuntuks. Suurem tuntus tuleb 70ndate jooksul, eriti romaaniga „Keisri hull“. Kross tegeleb 70ndatel/80ndatel ennekõike Eesti ajalooliste tegelastega.