Eesti kirjandus II kevad
VII loeng
Ta hakkab kirjutama laias laastus sellist satiirilist luulet, mida 50ndatel
hakkas luules tulema. Ilmneb kokkupuuteid modernistliku luulekeelega.
Ajaloo poole pöördumine käib selgelt tuleviku nimel – menvikku
kasutatakse tuleviku huvides. Krossi kangelased on nt Kolumbus,
Gutenberg, Galilei jm, selles nähakse viiteid tulevikule. Suhteliselt
intellektuaalne laad torkab ka antud ajas silma. Teda hakatakse pidama
mõtlevaks ja konstrueerivaks luuletajaks. Mingid väikesed muutused
luuleloominugsse tulevad 60ndate jooksul ja avalduvad eriti luulekogus
„Vihm teeb toredaid asju“. See on valikkogu ja pakub uut just varasemate
tekstide poolest. Üksikuid luuletusi kirjutab ta ka hiljem, kuid pidev
luuletamisvoog siiski katkeb.
Kross kirjutab ajalooainelist proosat ja sellega seoses saab ta ka tuntuks.
Suurem tuntus tuleb 70ndate jooksul, eriti romaaniga „Keisri hull“. Kross
tegeleb 70ndatel/80ndatel ennekõike Eesti ajalooliste tegelastega.