Tõde ja Õigus II Terve tekst
tegemist härra Voitinski korjusega. Inimesed tõttasid siia ja sinna ja küpsuspidu oli ununenud,
nagu poleks teda üldse olnudki.
Ja imelikuna tundus peokorraldajaile, et nemad olid mõelnud kõigele, mitte aga surmale. Jah,
isegi kalamari oli neil rohkem südamel seisnud kui surm. Aga nüüd seisis kalamari enamasti
söömata ja kõik askeldasid surma pärast, sest surm tõmbas kõigest kriipsu läbi. Siin oligi see
silmapilk, kus Vellemaa südamest kahetses, et ta vähemalt luulekeeleski polnud öelnud tõtt, ja
temaga kahetsesid kaasa kõik need, kellel oli tagavaraks hulk tõdesid direktorile ja õpetajaile.
Aga polnud parata, surm oli nendest ette jõudnud ja vaevalt leidub neil veel kunagi juht oma
tänaseks valmistatud tõdesid avaldada; sest kuigi juhtuks nõnda, et mõni neist oleks tuleval
kevadel jällegi siinsamas, siis võib-olla ei taha ta aasta pärast tänavustest tõdedest enam
midagi teada
annaabi.ee 
