Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
tähendab, et ida ja lääs olid juba siis selgesti piiritletud tol ajal.
EESTI ARENGUTEE EELAJALOOLISEL AJAL
Kogu Põhja- ja Kesk-Euroopa vabanes jääkatte alt umbes 10 000 aastat
eKr, mille järel inimlik elu neil aladel sai võimalikuks. Arheoloogilised leidud
Pärnumaal ( tulekivist ja luust esemed ) on pärit 7500 a. eKr, on vanim tõend
Eesti ala inimasutusest. Leiud Kundast osutuvad küttide-kalurite kivi- ja
luukultuurile 6000a. eKr.
2500 a. Paiku eKr püsis valdavalt küttimine ja kalapüük; ajapikku hakkas
arenema põllumajandus, mis sundis inimesi üha enam elama veekogude äärest
kõrgematele aladele. Varjupaikadena rajati linnuseid.
Moodsa ajaarvamise algsajandeil arenes muinas-Eestis majanduslik ja
kultuuriline elu jõudsasti. Selleks andis hoogu Rooma impeeriumi õitseng, mille
mõju ulatus ka Läänemere piirkonda. Suhteid Rooma riigiga arendati kas
annaabi.ee 
