Jaanimardikas
jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast
seda hukkuvad.
ELUVIIS
Heledat kollakasrohelist valgust kiirgavad nii emased kui isased, mõningatel liikidel
ka vastsed. Valgus tekib keemilise reaktsiooni tulemusena lutsiferiiniks kutsutava
aine oksüdeerumisel. See aine peitub külgedel ja tagakeha kolme viimase lüli tipul
paiknevates helenduselundites.
Valgusreaktsiooni tekkeks vajavad jaanimardikad hapnikku, vett, lutsiferiini ja erilist,
lutsiferaasiks kutsutavat ensüümi. Oma valguse kustutamiseks katkestab
jaanimardikas hapniku juurdepääsu helenduselunditele. Keemiline reaktsioon on
äärmiselt tõhus. Peaaegu kõik inimese loodud valgusallikad kasutavad energiat
ebasäästlikult. Esimesed elektripirnid muutsid valguseks vaid 3% energiast (ülejäänud
läks soojuseks). Jaanimardika elund kasutab valgustamiseks kuni 98 % energiast.
Jaanimardikate "laternad" peegeldavad valgust, kuna helendusaine all paiknevad
annaabi.ee 
