LUTSERNI SEGUKÜLVI BOTAANILISE KOOSSEISU MÕJU ROHUSÖÖDA KVALITEEDILE
moodustumisel. Sellel perioodil ladestub biomass põhiliselt lutserni vartesse, varte
NDF kasvas 468-lt 571-ni g kg-1 KA. Kõrreliste varte NDF kasv kõrsumisest loomise
alguseks oli 536 vs 626 g kg-1 KA. Lutserni varte ligniini (ADL) kontsentratsioon
NDF-st oli õiepungade moodustumise faasis 16,1%, kõrreliste vartel loomise algul-
5,4%, see on üks põhjus, miks kõrreliste kiud on potentsiaalselt seeduvam kui lutserni
kiud. Vaatamata sellele vähenes rohusööda seeduvus lutsernisegusse võetud kõrreliste
mõjul. Märkimisväärne vähenemine oli roog-aruheina ja ohtetu luste mõjul. Seeduvuse
langus oli suurem hübriidlutserni segude koristamisel, seoses hübriidlutserni segude
hilisema niitmisega ja väiksem päideroo-lutserni variantides, sest päideroogu oli
segukülvi KA-s ainult 5-21%.
Hariliku lutserni segukülvide II niite toiteväärtust mõjutasid suvised kõrged
temperatuurid rohkem kui hübriidlutserni segudel. Segukülvide II niite seeduvus ja