Kunagi tekib XX sajandil toimunud protsessidest kindlasti üldistatum pilt, kas või sel lihtsal põhjusel, et liiga palju detaile minevikust ei viitsi keegi endaga kaasa tassida. Oluliseks muutuvad teosed, milles sisalduv osutub vajalikuks ka tulevikus. Mulle tundub, et selliste teoste autoriteks on Stravinski, Mahler, Rahmaninov, Prokofjev, Šostakovitš, Orff, Gershwin, Sibelius, Ravel, Debussy (kui nimetada mulle eriti sümpaatseid), aga kindlasti ka Boulez, Penderecki, Lutoslawski, Ligeti, Xenakis. Aga võib-olla hoopis terve plejaad siin praegu mitte nimetatuid. Eesti autoritest jätaksin diskreetselt taolise loetelu tegemata, sest valdav osa eesti senisest heliloomingust kuulub XX sajandisse, kus meie õnneks on loodud palju häid teoseid, mis – ma loodan –pakuvad huvi ka tulevikus. XX sajandi muusikale veidi sotsioloogilisema nurga alt vaadates tundub mulle oluline afroameerika muusika levik ning selle protsessi tulemusena pop- ja rockmuusika teke, mille
2 ja op. 3), 15 kvartetti koosseisule viiul, vioola, kitarr ja tsello 24 Kapriisi sooloviiulile (1820) üks väheseid helilooja eluajal trükis avaldatud teoseid; iga kapriis kirjutatud erinevale mängutehnikale; ehkki tänapäeval on need kuulsad kontsertpalad, pidas helilooja neid harjutuste kogumikuks ega pidanud sobivaks esitada neid avalikult. Viimast kapriisi on kasutanud oma loomingus Brahms, Rahmaninov, Balcher ja Lutoslawski Palju muusikat soolokitarrile, 5 viiulikontserti (II kontserdi viimane osa La Campanella, it. k kelluke) Uuenduslikud võtted viiulil: Hüplev või põrkav poogen ehk ricochet Topelttrillerid ehk kahe noodiga triller Topeltnoodid Poognamäng ja pizzicato üheaegselt Väga suured hüpped
Ajaloolise opera buffa ümbermõtestamine. Henryk Gorecki Alguses serialistlikud teosed. Hiljem uustonaalne helilooja. Uustonaalsus on rõhutatult askeetlik, lihtne ja heakõlaline. Peamine erinevus on selles, et uustonaalsuse puhul ei kasutata tavaliselt muusikalise materjali kordamist. Tihti religioosne ja seostub keskaja ja renessansi pärandiga. Suur edu "kolmas sümfoonia" , Kurbade laulude sümfoonia holokausti ohvrite mälestuseks. Sai ülemaailmse edu. Witold Lutoslawski Varajane muusika on poola rahvamuusikast mõjutatud. Näiteks "Tantsu prelüüdid" on nii harmooniliselt kui meloodiliselt rahvamuusikast mõjutatud. Mõningatel juhtudel ei ole folk muusika ära tutnav, näiteks Concierto for Orchestra. Ta ise ütles, et neil päevil ei osanud ta kirjutada sellist muusikat, millist soovis, vaid kirjutas sellist nagu oskas. Viies loos tutvustas ta oma enda 12 tooni muusikat. Ta ehitas harmoonia ja meloodia üles kindlatest intervallidest