Asutas üle 1000 küla. Valgustatud absolutistlik valitseja. Maria Theresia(1740-1780)- pärimis õigus ka naistele, koondati riigi valitsemine riigikantseleisse, asutati välisministeerium, loodi sõjaväeakadeemia, kehtestati üldine tulumaks, loodi rahvakoolid ja kutsekoolid. JosephII(1780-1790)-kaotati pärisorjus,kärbiti esinduskogu võimu,sõjareform-sõjavägi oli alaline. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648)Katoliiklik Euroopa ja Lutherlik euroopa. Usulised põhjused ja Habsburgide pärimisprobleemid. Ametlik lõpp Festfalirahuga, viimane ususõda euroopas, hollad isesesivus.epiteemiate ja haiguste levik euroopas. Põhjasõda(1700-1721) Venemaa Rootsi. Põhjus: läänemeri oli muutunud rootsi sisemereks, venemaa tahtis väljapääsu läänemerele. Rootsi kaotas osa oma ülemvõimust, venemaa sai pääsu läänemerele. Galileo :uuris kuud, alustas teleskoobi abil esimesena taevavaatluse. Descartes:mõistus võimaldab teadmisi
Kirikul oli keskajal suur kaitse funktsioon. Olemas olid müüritrepid kuhu varjuti sõja korral kuid Nigulistes pole seda tehtud. 15. sajandi alguses sai kirik praaeguse vormi, kuju ja väljanägemise. Kirikusse ehitati uus basiilika ning uus koori ruum. Niguliste kirik on seest äärmiselt valge ja ühtlane ruum ehk kabelid on avatud. 15. sajandi lõpul suurendati kabelit, mida teati Matheuse kabeli nime all kuid mis tänapäeval on Antoniuse kabel ümber. Pärast reformatsiooni sai lutherlik kirik peakirikuks aga 17. sajandil sai Saksa kaupmeeste kirikuks. Kirikus oli üle 30 altari ning pinke kasutati vähe. Samuti ka peaaltarit, kõrvalaltarit kasutati vähe. Niguliste kiriku peaaltar oli olemas aastatel1478-1481. Niguliste peaaltar on kappaltar mis oli kollektiivne tellimus ning pidi vastama erinevate koguduste tahtmisele ehk taheti, et kujutatakse neile meeldivaid püühakuid. Saksa tüüpi kappaltar ehk ülaehituselt on nagu riidekapp
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirl...
· Kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · Barokk- kunst mõjutas rahvariideid 2. Absolutistlikud maad, kusilmalik võim oli kiriku allutanud · Pr, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640 a. · Tellijaks õukond · Klassikalised antiikkunsti mõjud 3. Kapitalistlik ja protestantlik Holland · Holland, revol järgne Ingl, Lutherlik P- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · Tellijaks kodanlus Arhidektuur Itraalias ja Saksamaal Tunnused: · Kasutati antiigi dekoorielemente- sambad, poolsambad, pilastrid, ehitusviilud, karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide sek. Elementide kuhjamine- nt pilaster, poolsammas, sulptuurid katuse servadel · Eesmärk muuta hoone atraktiivseks · I ehitised kirikud · Fassaadi ehitised eenduvad ja taanduvad osad · Mõnik
piiskop, kirikuvalimistel abistas teda ainult vaimulikest liikmetest koosnenud konsistoorium, tallinna linn allus raele. 5. 1) patronaadi õigus – pastori ametisse kutsumise õigus. 2) kontroll kiriklike majandusasjade üle, mõisnike hulgast valiti kiriku eestseisjad. 3) kiriku eestseisjad ja pastor moodustasid kirikukohtu -> valve kiriku distsipliini järele. 4) Liivimaal ja Saaremaal rüütelkonna esindajad konsistooriumi hulgas. 6. 1) lutherlik õpetus juurdus aeglaselt. 2) püsisid mitmesugused eelkristlikud või katoliiklikud kombed. 3) kiriku elus passiovne osalemine -> pidi omandama kristliku usu alused, osalema talitlustes, tasuma kiriku koormisi. 4) valiti madalama astme kiriku teenrid. 5) kihelkonna kiriku juures kirikumõis koos talupoegadega. Ptk 7. Haridus ja kirikusõna 1. Eesmärgiks oli 1) iga kristlane suudaks lugeda usutekste, 2)
pooldasid, sest nemad allusid piiskoppidele ja ordumeistrile, nad tahtsid nõrgestada katoliku kirikut, et ise otsustusõigust saada rohkem. Pooldajateks olid aga vaimulikud,piiskopid,ordumeister. Pärast reformatsiooni vaibumist ei tunud kohe siia Lutheri kirik, kuna nendest põhimõtetest ju aru ei saadud. Terve 16 saj vältel säilis katoliku kirik, aga säilisd ka reformeeritud kogudused. See, et me täna oleme lutherlik riik on sellepärast, et me 16 saj langesime Rootsi võimu alla. Rootsi võim kinnistas täielikult luterluse.(alles 17 saj täielik luterlus) 1555 euroopas Augsburgi usurahu, mis ütles, et ''Kelle võim selle usk''.Isand feodaal valib usu ja tema alamad järgivad seda. Selles asjas oli Vana-Liivima euroopast ees, 1554 võeti see vastu siin aladel. Katolik kirik enne reformatsiooni: Kõige tähtsam juht ordu ja piiskopid. Suur korrupeerumine.
Rootsi ajal manufaktuuride rajamine. Suured kästitöö ettevõtted. Rootsi riigi ajal kadus vana tsunftikord, osa säilis, kuid manufaktuurid muutusid olulisemaks. Säilisid aga linnas keskaegsed raed 18. saj teise pooleni. Rootsi ajal veel oluline kultuur ja haridus. Eestlaste haridustase ja lugemis- ning kirjutamisoskus tugines Rootsi ajal tehtud muudatustele. Pärast reformatsiooni ei kinnistunud lutherlus siinsetel aladel. Rootsi riik oli aga täielikult lutherlik riik. Seega oli loogiline, kehtestati lutherlus ning kaotati katoliku usk Eestimaal 17 saj esimesel poolel, teisel poolel Liivimaal ja Saaremaal. Ehitati ka kirikuhooneid maapiirkondadesse ja linnadesse, Rootsi riigi kulul kirikuõpetajate õpetamine. 17 saj. Rootsi aeg on tuntud ka ajaloos kui kõige suurem nõiajahtide aeg. Neid otsiti, sest rahvas pöördus vahepeal muinasusu poole. Kui kirikud hakkasid uuesti töötama, muutusid eestlased süvausklikeks. Teised kuulutati nõidadeks
sakramenti mingid seadused. · Õigeusu kirik. Pea on patriarh. Eestis on eesti õigeusu kirik mis allub konstantinoopoli patriarhile ja on vene õigeusukirik, mis allub moskva patriarhile. Ühine on see et jumalateenistus toimub püstiseistes. Jumala teenistusel ei kasutata muusika instrumente. Peamine sõna on slava bogu ehk ülistatakse jumalat · 1517 martin luther ja sellegaoli reformatsioon ja tekkis lutherlik kirik, reformeeritud kirik, anglikaani kirik. Selle tulemusena läks jumala teenistus emakeelseks, piibel tõlkimine rahvuskeeltesse.lutheri kirik. Kirikud on lihtsamad on olemas ainult altari maal, jumala teenistuse vorm on lihtsam, alles on jänud kaks sakramenti eesti on üle saja tuhande lutherlaseks. Alates reformatsioonist on 20 000 eri kirikut nt vabakirikud:
See saksa keel saab saksa kirjakeele aluseks. Heine von Klaustil on teos "Michael Kohlhaas". Jutustab talupoegade mässust saksamaal, grupp inimesi, kes rüüstavad mõsat. Üheks tegelaseks on ka Luther, on selgelt näha, kuidas ta üritab talurahvast mõistusele tuua mitte mässama. Üks talurahva juhte Thomas Müntzer, nõudis täielikku võrdsust ühiskonnas. Võimud hukkasid ta ülestõusu mahasurumise järel. Protestantlik kirik ehk lutherlus. Tekib reformimeelne, lutherlik kirik. See levis ka põhjamaadesse, ka Eestisse. Saksamaal on samas siiski ka päris palju katoliiklut alles jäänud. Luther taotles: mitteallumine katoliku kirikule, mitte makse maksta. Tõukeks oli see, et oli hakanud kaubitsemine patukustutuskirjadega. Neid müüdi aemtlikult, nendega võis äritseda. "Tormese Lazarilla" on etendus, kus naerdi ja õhtutati patukahetsuskirjade kaubitsemist (vist). Heine on saksa suur kirjanik, hiline romantik. Kuni 19.sajandi keskpaigani elas. Ei
Kus õpisid peamiselt kaupmeeste lapsed. Õpetati kirjutamist lugemist arvutamist ladina keelt ja vähem kiriklike aineid. Edasi õppida soovijatel tuli suunduda euroopa ülikoolidesse. Tüdrukutele haridust ei antud. KIRJANDUS Seoses reformatsiooniga tekkis vajadus eestikeelse kirjasõna järgi. 1525a- lüübeckis trükiti jumala teenistuse käsiraamat eesti liivi ja lätikeelsete selgitustega. Ei ole säilinud kuid peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks. 1535a- lutherlik katekismus mille koostas niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja tõlikis eesti keelde Johann Koell. Säilinud on 11lehte. 1549a- hakkas piiblit eesti keelde tõlkima hans susi. Käsikiri ei ole säilinud. Esimene teade eestikeelsest aabitsast. Liivi sõda. 16saj tugevnes võitlus ülemvõimu pärast läänemerel.(Taani,rootsi,poola-leedu,moskva). Kõik olid huvitatud oma mõju suurendamisest Baltikas(head sadamalinnad). 1539- keelati liivimaal venemlaste otsene kauplemine välismaalastega
eestvedamisel tegeletakse igast usuteemadega. Samuti oli oluline piibli lugemine originaalis, mis eeldab sügavaid teadmisi heebrea keeles ja kreeka keeles. Pietism seega levis kindlates seltskondades, erti pastorid ja vaimulikud, ka osad aadlikud ja linnakodanikud. Talupoegadek jäi teeadmisi väheks selle jaoks. Vennastekoguduste liikumine (hernhuutlus, Hernut`i kohanime järgi)- sai alguse Tsehhi aladelt, 18 saj selgelt protsetantlik (lutherlik) liikumine. Sarnasusi pietismiga- peamine see, et tekitada inimeses niiöelda isiklikku usutunnetust. Mõlemat nimetatakse nn äratuseks. Pietism eeldas seda, et selle vastuvõja oli pigem haritud, eliit seltskonnale rohkem, talurahvale pietism mingit mõju otseselt ei avaldanud. Hernhuutlus levis aga kõikides ühiskonnakihtides, balti provintsides eriti ulatuslikult veel talurahva seas. Hernhuutlust võb pidada esimeseks rahvaliikumiseks talupoegade seas. Kõige
annaabi.ee 
