Eesti muusika ajalugu
aastal
Tartusse jõudes, tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu, kes olid vastureformatsiooni
peamised toetajad. Nad rajasid Tartus muuhulgas tõlkide seminari ja tegutsesid maarahva hulgas
rahvakeelsete misjonäridena. 1585. aastal andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka
esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik, et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid
eeskujuks hilisemad Eesti lauluraamatud, kuid katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal
lutherlaste poolt. Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi
kogu Eesti mandrialad oma valdusesse.
Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikkeelses tõlkes Heinrich Stahl oma „Käsi- ja
koduraamatu“ II osas, need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksaleelseid
laule mõista. 1656. aastal ilmus „ Neu Ehstnisches Gesangbuch“ (Uus Eesti lauluraamat), kus