Reformatsioon
Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastasid
vaimulike ettevalmistamisi. Paavst Gregorius XIII toetas 1582. aastal
kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale
Gregoriuse kalendrile.
Ignatius Layola
Hispaanis kui vastureformatsiooni kants
Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks Euroopas sai Hispaania.
Reformatsioonist jäi Hispaania peaaegu puutumata. Luterlustpeeti seal
kõigepahelisemaks ketserluseks ning selle poolehoidjad jõuti enne kõrvaldada,
kui liikumine saavutanud suuremat ulatust. 1556. aastal sai Hispaania kuningaks
Karl V poeg Felipe II, kelle võimu alla kuulusid lisaks Hispaaniale ja tema
koloniaalvaldustele veel Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli ja Milano.
Hispaanias kasvanud Felipe II oli fanaatilike katoliiklane. Felipe II valitsusaega
langes katoliku usu levitamine Ladeina-Ameerikas, aga ka ketseritevastased
massirepresioonid