märku anda, et too saab õndsaks (kui inimene on edukas) Piirati lõbususi riietuti musta loobuti ehete kandmisest pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavst katris keisriga tülli minna ja ei andnud luba, seetõttu pidi kuningas Inglismaal reformatsiooni alustama. Ladinakeelsed missad asendati inglise keelsetega. Alles jäi katoliku kiriku liturgias aga õpetus muutus. Vastureformatsioon
Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel ning vajalik oleks rahvuskiriku loomine. Tänu reformatsioonile hakkasid inimesed paremini Piiblit ning selles sisalduvat mõistma. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille peaideeks oli protestantismi ehk väärõptetuse kõrvaldamine ja kiriku kõikumalöönud ühtsuse taastamine. Vaatamata kiriku suurtele pingutustele ja selleks loodud Jesuiitide ordu tegevusele, et õnnestunud inimesi luterlusest loobuma keelitada. Protestantie ja katoliiklaste vahelised vastuolud kujunesid 16.sajandi lõpuks koguni ususõdadeks. Sõdadesse olid pühendatud enamus Euroopa riigid. Ususõjad kulmineerusid pärast terve sajandi sõdimist 30-aastase sõjaga. Inimeste elu muutus lihtsamaks ning usuvabadus oli laienenud, kuna lubatuks tunnistati nii luterlus, katoliiklus kui ka kalvinism.
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ning 17. sajandil vapustasid Prantsuse ühiskonda ja riiki kodusõjad, mis on ajalukku läinud ususõdadena. 1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini
tuhkagi aru. Luterluses tehti raamatuid aga kodanikele arusaadavas keeles, mis tõi kaasa selle , et lihtkodanikud said ka neid lahti mõtestada ja selle tulemusel koostati ka kirjakeel. Luterlus lõi ka tee tänapäeva kirjandusse. Tänu luterlusele rajati tee usuni ka teistel rahvustel ja riikidel, pealegi oli neil usku lihtsam omaks võtta. Keel nendes uskudes oli ka erinev , katoliikluses juhtis ainult ladina keel, luterluses oli keeleks aga emakeel. See tegi luterlusest põhimõtteliselt tugeva ja juhtiva usu, kuna sellest said aru kõik linnakodanikud ja ka tavalised talupojad linnadest väljas. Luterlus oli parem katoliiklusest ,kuna seal hinnati inimese töökust ja kokkuhoidlikust , katoliikluses oli enamasti vastupidi, seal kästi käia lihtsalt kirikus palvetamas,pihtimas ja jumalat teenimas, mingeid erilisi kohustusi neil polnud . Kokkuvõtvalt on luterlus kõvasti parem usk kui katoliiklus, sest see on arukam ja
Lutheri usu hariduse sai ainult Saksamaalt ja seega oli see väga raskesti kätte saadav. Aga see andis suure tõuke emakeelseks hariduseks. Seega oli inimestel valiku võimalust, aga kumbki polnud piisavalt hea. Katoliiklus ühendas tervet Euroopat ja Eesti oleks saanud olla ühtne ala koos euroopa riikidega. Aga inimestele jäi euroopa võõraks. Lutherlus ühendas saksakultuuri ja usk oli igale inimesel isiklik. Iga inimene leidis enda usu ise piiblist. Seega oli inimesel valikut ja luterlusest ei surutud inimestele peale vaid ta sai selle enda jaoks ise leida. Katoliiklus säilis muinasusund ja juhatas preester. Aga luterluses muinasusund kaob. Muinasusund hindas inimeste töökust, isiklikku initsiatiivi. Oli ka ladina keelne piibel, aga inimesed ei saanud seda lugeda kuna ei osanud ladina keelt. Muinasusund lähtub kokkuhoidlikusest. Piibli asemel oli luhterlastel emakeelne pühakiri, mis oli inimestele meelepärasem. Seega inimesi hinnati ja ka tunnustati rohkem
luterlasteks ning keda nimetati eri maadel erinevalt. 20. Kalvinistid on Sveitsi protestandid, kes lähtuvad Calvini õpetusest, mille kohaselt inimene peab tööd tegema ja kooliharidus on kohustuslik. Presbüterlased on kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaanid on kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenotid on kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Luterlased on protestandid Saksamaal, kes lähtuvad luterlusest. Anglikaani kirik on kuningale alluv kirik, mille pea on kuningas 21. Kuidas olid kuningas Henry 8 isiklik elu seotud usupuhastusliikumisega Inglismaal? Ta kuulutas end kirikupeaks. Ta tahtis uuesti abielluda. 22. Kuidas lahendas kuningas probleemi, et talle oli vastumeelne nii paavst kui ka luterlus ja kalvinism? Tegi uue kiriku- Anglikaani kiriku. 23. Vastureformatsioon Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku
mõisniku elukompleks 6.17.Kõik mis meri annab oli selle, kes leiab 6.18.Jätkuvalt tsunftisundus (et tegelda käsitööga pidi kuuluma tsunfti) (linnas pidi olema vähemalt 3 kindla ala käsitöö meistrit, et võiks moodustuda tsunft) 6.19.Manufaktuuri asemel kasutati arvatavasti sõna VESKI 6.20.Hüti manufaktuur ehk klaasikoda (Eesti vanim, asus Hiiumaal) 6.21.Luteri usk oli võitluses 6.21.1. Katoliku usk 6.21.2. Maausk (nõiad!) 6.21.3. Luterlusest valesti arusaamisega 6.22.Konsistoorium oli kirikuvalitsus, mis kontrollis kiriku õpetuse sisu 6.23.Vöörmünder tegeles kirikukoguduse majandusasjadega 6.24.Võitlus väeusuga 6.24.1. Nõiaprotsessid 6.24.2. Muinasusk kaob
Ristikivist Birgitta Ots 9 B klass Karl Ristikivi sündis 1912. Aasta oktoobris ülivaeses Pärnumaa piirkonnas Paadremaal. Sealne pinnas oli väga viljatu, seetõttu oli ka külakogukond ülimalt vaene. Oma religioonilt, mis hilisemas elus ja romaanides tugevat rolli mängib, oli Ristikivi õigeusklik, sest 1840-datel aastatel käis mööda Eestimaad kuulujutt, et kõik eestlased, kes luterlusest õigeusku astuvad, saavad tasuta maad. Selle pärast oli ka kogu küla õigeusklik, tema algne ristinimi oli venepäraselt Karp Ristikivi. Ema oli vaene taluteenija ning Karl ise vallaslaps. Külakogukond loomulikult isata lapsi ei sallinud ning seetõttu kasvas noormees sotsiaalses isolatsioonis ning pideva põlu all. Raske lapsepõlv (kuni Tallinna minekuni) on mõjutanud tugevalt tema kirjutisi ning kajastub tema novellides ja ka romaanides
Vastureformatsioon: · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jeuiitide ordu 1540 · Ignatius Loyola poolt loodud · Oluline kiriku tööriist läbi 16 sajandi · Eesmärgiks levitada usku läbi hariduse · 1583 rajati Tartusse jesuiitide kollegium · Kuulsaim põhimõte: eesmärk pühitseb abinõud · Trento kirikukogu 1545-63 · Üritati katoliku usku eristada luterlusest · Jäädi kindlkas dogmadele piibli tõlgendamise ainuõigus ja kiriku õpetus on ainuõige · Võeti kasutusele Gregoriuse kalender Ususõjad · üldnimetus konflitidele, mis puhkesid reformatsiooni tulemusena · kestsis Euroopas ligi 150 aastat · Prantsusmaal 1562-98 · Puhkes kuningakojas tekkinud tülide tulemusena (1560 kuningaks saanud Charles IX eestkostjaks sai hugenott Antonie Bourbon, suri 1574, tegelik võim läks Caterina di Medici
Jõuti nii kaugele, et lõbustused nagu teatrietendused mittevajalikud. Piirati kõrtside lahtiolekuaega. Tantsimisse ei suhtutud soosivalt. Kes neist reegleist kõrvale astusid neid karistati. Kalvinistite puhul oli koguduse vanemal õigus kontrollida inimese eraelu. Kalvinism rõhutas töö tegemise vajadust. Kui teeb tööd, siis saab kindlustunde tulevasest pääsemisest. Töö ongi inimese Jumalast seotud elueesmärk. Töö peab olema inimese kutsumus. Kalvinism luterlusest äärmuslikum. Levis Madalmaadesse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sotimaale. REFORMATSIOON INGLISMAAL Oli seotud konkreetselt kuningaisiku Henry VIII-ga, sest algselt, kui algas luterlik reformatsioon Saksamaal, siis oli Henry VIII reformatsiooni Vastane ja toetas igati katoliku kirikut. Probleemid tekkisid siis, kui Henry VIII soovis lahutada oma abielu, aga katoliku kirikus oli lahutus toona praktiliselt võimatu. Lubatud ainult paavsti loal. Toonane paavst
oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Sahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasematele keskvõimude poolt soositud usuvahetuskampaaniatele, jäid Eesti talupoegade motiivid õigeusku siirdumiseks valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada "tsaari usu" vastu võtmisel "hingemaad" ja pääseda sõltuvusest mõisa ees. 19. sajandi teisel poolel hoogustunud industrialiseerimise käigus rajati Eestis suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja
õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Sahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasematele keskvõimude poolt soositud usuvahetuskampaaniatele, jäid Eesti talupoegade motiivid õigeusku siirdumiseks valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada "tsaari usu" vastu võtmisel "hingemaad" ja pääseda sõltuvusest mõisa ees. 19. sajandi teisel poolel hoogustunud industrialiseerimise käigus rajati Eestis suuri
koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja. Kõige tuntum paganlusega seotud rahutus oli Pühajõe mäss 1642.a Urvaste kihelkonnas Osulas. Luterlik kirik Poola Rootsi sõdade järel Luterlik kirik pärast Põhjasõda · Korraldati nõiaprotsesse · Nõiaprotsesse ei toimunud · Luterlust püüti peale suruda väevõimuga · Luterlus levis uute usuvoogudega · Luterlusest kõrvale kalduvaid õpetusi ei · Oldi leebed levivate usuvoogude suhtes sallitud (Pietism ja hernhuutlus) · Luteri kirikule vajalikke ametimehi hakkas · Tartu ülikooli sulgemise tõttu oli kadunud ette valmistama 1632.a avatud Tartu ülikool võimalus saada usulist kõrgharidust koha · Paljud kirikud olid hävinud · Paljud kirikuõpetajad kas surnud, põgenenud või küüditatud
· Katariina II poolt kehtestatud asehalduskorraldusega (1783-1796) kaotati ajutiselt Balti erikord. · 1739 Ilmus Piibel eesti keeles (tõlkis A.Thor Helle). · 18.sajandi lõpul sai valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks klassitsism · 1802 taasavati Tartu Ülikool. · 1816 Eestimaa ja 1819 Liivimaa kubermangus kaotati pärisorjus. · 19.sajandi alguses kujunes välja talurahva omavalitsus - vald. · 1845 algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine, mille käigus läks ~60 tuhat inimest luterlusest üle vene õigeusku. · 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadustega mindi järk-järgult teorendilt üle raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1860-ndatel algas väljarändamisliikumine, mille käigus kümned tuhanded eestlased asusid elama Venemaa suurlinnadesse (N:Petrburi) ja rajasid eesti külasid üle kogu Vene impeeriumi. · 1857 hakkas ilmuma J.V.Jannseni "Perno Postimees", millega pandi alus järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele.
talurahvasõda (1524–1525). Sellisest anarhistlikust ja ekstremistlikust puhangust ehmunud Luther asus aga aadlike poolele ning suutis niimoodi sõlmida ka teatud vaherahu Karliga, ehkki Saksa-Rooma riigi valitseja ei aktsepteerinud jätkuvalt enamikku tema seisukohtadest. Ometigi ühendas harrast katoliiklast Karl V ja sügavalt usklikku usu-uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale. Luterlusest sai aga Saksa riigivürstide tööriist nende keisrivõimust sõltumatuse suurendamisel. Paavstidega olid Karli suhted enamasti halvad, sest tema ilmalik võim oli nende jaoks liiga suur. Renessansiaegsed paavstid olid üldiselt pigem ilmalikud valitsejad kui vagad vaimulikud kirikupead ning enamasti oli nende sooviks muuta Kirikuriik võimsaimaks riigiks Itaalias. Sõdalasest paavstil Julius II-l (paavst 1503–1513) oli see ka peaaegu
16 saj 16 saj algus tõis kaasa, eelkõige euroopas muutused. 1517 Lutheri põhimõtted, algas usupuhastus ehk reformatsioon. Algasid suured muudatused, mis ka Vana-Liivimaale jõudsid. 1522-1523 jõudsid need Vana-Liivimaale. Esmalt Tartusse ja Tlna, need kujunesid keskusteks. Euroopast evangelistid, kes hakkasid seda jutustama. Siin, keegi nime Luther ei teadnud ja luterlusest seega rääkida ei saa. Toimusid pigem reformatsioonist tulenevad muudatused. Evangelistid olid suhteliselt rahumeelsed, aga mida rohkem pooldajaid nad said, seda radikaalsemaks nad läksid. Inimestele läksid need phmted peale, sest katoliku kirik ei meeldinud rahvale ja muudatust taheti. Sellega seoses 1524 jõudis Vana-Liivimaale, eelkõige Tallinnasse PILDIRÜÜSTELIIKUMINE.Tlna kirikuid rüüstati. Niguliste kirik jäi aga puutumatuks, kuna kirikuteener valas sulatina lukuaukudesse
saamist. 1523-1528 aastatel tõlkis ta Piibli prantsuse keelde, millega läks oma kodumaa kultuurilukku. Kui 1520. aastatel jõudsid Lutheri ideed Prantsusmaale, peeti vajalikuks ohule reageerida, mille tagajärjeks oli mõne luterlase surm tuleriidal. 1534. aasta lõpul aga tehti katset propageerida oma õpetust kuningalossis, mis lõppes palju karmima karistusega- 35 neist põletati ja umbes 300 pandi vangi. 11 Hugenotid Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism ning kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Calvini õpetust kasutasid nad vaid poliitilistel eesmärkidel. Absolutismile pürgiv kuningavõim asus Lõuna-Prantsusmaa aadli ja linnade vabadusi kärpima
3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. 4) Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). 5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Tallinnas Toompeale Aleksander Nevski katedraal (1900). 6) Vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. 7) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (nt Dorpat Jurjev 1893). 4.2. Eesti ühiskond venestusajal: 1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud
õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Sahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasematele keskvõimude poolt soositud usuvahetuskampaaniatele, jäid Eesti talupoegade motiivid õigeusku siirdumiseks valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada "tsaari usu" vastu võtmisel "hingemaad" ja pääseda sõltuvusest mõisa ees. Eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti
3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. 4) Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). 5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Tallinnas Toompeale Aleksander Nevski katedraal (1900). 6) Vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. 7) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (nt Dorpat Jurjev 1893). 4.2. Eesti ühiskond venestusajal: 1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli
ristivanemaiks ( vaderiteks). Luterlus on küll protestantismi suurim, kuid mitte ainuke haru : 1. Käremeelsemalt kui Luther töötasid usupuhastuse heaks Zürichi jutlustaja Jean CALVIN. Õpetused said aluseks r e f o r m e e r i t u d ehk k a l v i n i s t l i k e l e kirikutele. Jumalateenistust lihtsustati otsustavalt asjalikkuse suunas. Reformeeritud kirikud on koguduste liidud, erinevalt luterlusest puudub neil piiskopiamet. 2. I n g l i s m a a l viidi usupuhastus läbi kuningas HENRY VIII ajal, kes 1534. aastal kuulutas end kirikupeaks. Inglise usupuhastusjärgses kirikus said kokku elemendid luterlikust reformeeritud ja katoliku kirikust, seda nimetatakse a n g l i k a a n i k i r i k u k s. 3. Arvukamad protestantlike kirikute seas on ka b a p t i s m, m e t o d i s m, a d v e n t i s m jm. hilisemad voolud.
Kuigi kuningale ei olnud ta algus meeltmööda isik, kuid hiljem oi ta kuninga bibliotekaar ja printsi kasvataja. 1520 jöudsid ka Lutheri seisukohad Prantsusmaale, kuid Pariisi Sorbonne'i ülikool, mis oli tunnustatutd katoliikliku teoloogia keskusena, pidas vajalikuks ohule reageeridda ning möned pöletati tuleriidal, Järgmine kord, kui seda propageeriti kuningalossis olid tagajärjed hullemad. HUGENOTID Luterlusest suuremat poolehoidu leidis kalvinism. 1540 hakkas see kiiresti levima löinaosas, mistöttu kuningas löi nn Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks (vandeseltslane). Nende eripära oli, et körvuti tösiste usuliste kalvinistidega, tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes olid vastu kasvavale absolutismile ning kasutasid Calvini öpetusi eelköige poliitilistel eesmärkidel. Löuna-
püüdeks oli asendada senine usudogmade pähetagumine arusaadavaks muutmise ja lahtiseletamisega. Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine (Piibel). Vennastekogudused: Vennastekoguduste liikumine ehk hernhuutlus tõi pietistlikud ideed rahva sekka. Liikumise vaimseks juhiks sai saksi krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf. Liikumine jõudis Eestisse 1730-ndate algul. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad ei löönud ametlikult luterlusest lahku, kuid moodustasid omaette kogudusi. Esmalt asuti võitlusesse sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus. Hernhuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest, suurt rõhku pandi kõlblusele. Liikumine saavutas eriti suure kõlapinna Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli liikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Kasvas rahva eneseteadvus. Mitmes paigas hakati esitama ka sotsiaalseid nõudmisi. Eriti kurikuulus Rõuge talupoeg Tallima Paap. Vennastekoguduste
Reformatsiooni algus: J.L.Etaples rõhutas juba 1512a Uue Testamendi Pauluse kirju kommenteerides Piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist. Kuulsaks on ta saanud eelkõige Piibli prantsuse keelde tõlkimisega. 1520. aastatel jõudis Prantsusmaale ka Lutheri ideed. 1534. aasta lõpul tehti katse propageerida oma õpetust kuningalossis. 35 neist põletati ja u300 pantvangistati. Hugenotid: Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal siiski kalvinism. Võitluseks kalvinistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. Ketseri ülesandja pidi saama tasuks kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nim hugenottideks. Prantsusmaa protestantluse eripära oli, et kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile, mille liikmeskonna valisid kogudused, kaotada tuli kiriklik hierarhia. Teel
Paavst Paul III elustas 1540.a uuesti inkvisitsioonikohtu. Koostati keelatud raamatute nimekiri. Võimsamaks relvaks reformatsiooni vastu sai Jesuiitide ordu, nn Jeesuse selts. Põhiliselt ordu tegutseb rahvamasside mõjutamisega, jutlustades. Ordul oli sõjaväeline iseloom- ordut juhtis kindral. „Eesmärk pühitseb abinõu“ makjavellism-võimaldas võidelda nende õpetuste vastu, mis olid katoliikluse vastu. KALVINISM Saab alguse Šveitsist, Jeal Calvini järgi. Väga palju Luterlusest ei erine. UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad
· Luterlus -: rahvakeelsed jutlused. · Üksikud eestikeelsed palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo) ja fraas Whamkayra nynck yotoraa Wayack monnest to(nz)ull pastust. · esimene eestikeelne raamat: · 1525. · Jutluste pidamiseks. · Eesti-, läti- ja liivikeelsed missatekstid. · Wanradt-Koelli katekismus: · 1535. · Kirikumeestele jutluste pidamise hõlbustamiseks. · Usuõpetuse käsiraamat. Sisus kõrvalekalded ortodoksest luterlusest. Alamsaksakeelne järelsõna murrete kohta. · Georg Mülleri jutlused · 15751608. · Jutustused, ms on ümber kirjutatud selleks, et visitaatorid saaksid anda hinnanguid tema panusele kirikutöös. · Võtavad ainese piiblitsitaatidest aga lisavad märkmeid ka kohalikust elust ja enda mõtetest. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: · Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis
Mary. Ise ta suri aastal 1558. Troonile sai tema poolõde Elisabeth I (Elisabethi emaga abiellumiseks oligi loodud anglikaani kirik.) Elisabeth esimene valitses Inglismaal üle poole sajandi ja seda nimetatakse kuldseks ajaks. Tema ajal fikseeriti lõplikult anglikaani kirik ja parlament kinnitas selle 1571. Hispaania kuningas üritas veel inglismaad katoliseerida ja ründas inglismaad oma laevastiku e võitmatu armaadaga, aga ebaõnnestusid. Prantsusmaal - Luterlusest suurimat poolehoidu leidis kalvinism Prantsusmaal, kalvinismi esindajat nimetati hugenotiks. Prantsusmaal puhkes katoliiklaste ja hugenottide vahel sõda. (sai alguse 1562. Kui katoliiklased hugenottide jumalateenistuse ajal neile kallale) See vallandas hugenottide ülestõusu. Tagajärjeks oli: mitmed olid tapetud, sajad olid haavatud. Toimus väga palju kohalikke kokkupõrkeid ja sõjalisi operatsioone. 1570. Kuulutati välja
Metador. Laevandus oluline majandusharu. 9. Usuelu varauusajal ja uusajal. Jesuiitide toomist Liivimaale korraldas Antonio Possevino. 1583 rajasid Tartusse gümnaasiumi. Selle kõrvale tõlkide seminari(ette valmistada preestreid). 1625. aastal rootslaste vallutus Eestisse lõp. jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu. Luteri kirik Rootsi ajal:luteri kiriku toetamine - osa riigipoliitikast (peale Liivi sõda kirkud purustatud). Talurahva hulgas tõstis taas pead muinasusund (vastuseis kõigile luterlusest erinevatele usuvooludele). Võitlus "väärusuga": nõiaprotsessid (ohvrid sageli aktiivsemad inimesed). Pühajõe mäss 1642 (talupojad hävitasid vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava vee rüvetamiseks. Kohale tulnud sõjavägi vaigistas nad. Kirikukorraldus: rajaja Joachim Jhering (1580 - 1657 Stockholm): Eestimaa ja Tallinna piiskop(kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine jne). Kiriku juhtivorganid(pärast Rootsi
sai Henry VIInda tütar Mary I. Ta üritas taaskehtestada katoliku usku.. pärast Mary I surma sai troonile Henry VIII tütar Elizabeth I. Kiiresti arenes kapitalism ja tehti edusamme kultuurialal. Taastati reformeeritud kirik. Inglismaast sai võimsaim mereriik. 3.6 Ususõjad Prantsusmaal Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku seisuste esinduskogu generaalstaate. Loodi rahvuslik gallikaani kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid oli sisemiselt iseseisev. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism, mis levis eriti Prantsuse lõunaosas. Võitluses kahunistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketserid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes olid vastu absolutismile. Hugenottide poliitilised juhid olid valitseva Vaois' dünastia hõrrealiini esindajad. Navarra kuningas Antoins de Burbon ja tema poeg Henri. 1562a. tungis väesalk kallale
17 Kõik need kolm meest olid ka ühtlasi entsüklopedistid ehk uue Prantsuse ensüklopeedia koostajad. See oli kirjutatud juba valgustuslikus vaimus. Entsüklopedistide liider oli neljas mees D.Diderot. Saksamaa valgustus Ei ole nii kriitline/terav, kui Prantsuse valgustus. Ta on mõõdukam. Saksa valgustusel on tihedam seos relligiooniga. Saksamaal tekib pietism (lehelt) ehk omamoodi uuendatud kristlus. (Kasvas välja luterlusest). Kristliku vagaduse rõhutamine, mindi tagasi vara kristliku võrdsuse juurde, kõik on ühe jumal lapsed - rõhutab ka võrdsust (pärisorjuse kriitika). Sellest tulenevalt need vennastekogudused mis tekkisid, nende liikmed hakkasid keelduma teotööst (koormistest) sattusid mõisnike viha alla. Nad ei tunnistanud ametliku kiriku organisatsiooni (sealsed hierarhiat), Vennastekogudused valisid oma juhid
sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Šahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasemate keskvõimude poolt soositud usuvahetuskampaaniatega jäid Eesti talupoegade motiivid õigeusku siirdumiseks valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada “tsaari usu” vastuvõtmisel “hingemaad” ja pääseda sõltuvusest mõisa ees. Eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline
* Haridus muutus venekeelseks kahes esimeses klassis pidi õpetama selles keeles, et kolmandast klassist edasi saaks õpetada juba edasi vene keeles. -) Kõik peale eesti keele ja usuteaduse oli edaspidi vene keeles. -) Ülikool kaotas oma autonoomia ehk ei saanud enam ise midagi valida, vaid kõik määrati ametisse riigivõimu poolt. -) Gümaansiumi õpilased ja üliõpilased olid edaspidi mundris * 100'000 inimest vahetasid usku luterlusest vene õigeusku. * Kohtureformi tagajärjel käsitleti kõiki kohtualuseid võrdsetena. * Linnareformi tulemusena raad kadus ja asemele tuli linna tuuma, koos valitud linnapeaga. -) Linna tuumat sai valida iga majaomanik. * Rahvuslik liikumine jätkus, kuid kuna eelnevad juhid olid surnud, ära koolinud või tahaplaanile jäänud, siis uueks juhiks sai Harri Jansen, kes uskus, et venestusele vastu seismiseks tuleb sulanduda baltisakslastega.
aastal kohtusid Luther ja Zwingli Marburgis (Marburger Religionsgespräch), kuid üksmeelele ei jõudnud. Lutheri meelest oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolseks mälestuspühaks. Kalvinismi kujunemine ja levik Johann Calvin 1536. aastal võttis ka ilmalikele arusaadavas keeles kokku kogu protestantliku dogmaatika, pannes aluse luterlusest märksa radikaalsemale kalvinismile. Kesksel kohal Calvini õpetuses oli jumaliku ettemääratuse ehk predestinatsiooni tees. Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kalvinistid koondusid Sveitsi lääne ossa. Juba 1559. aastal oli asutatud Genfi akadeemia, mis seadis eesmärgiks kalvinismi levitamise üle kogu Euroopa
42 saavutus. Taani-Rootsi omavahelised sõjad olid minevik ja oht vaid väljaspoolt. 43 Põhjamaade kirikuajalugu (18-19. sajandil) Usuliste ,,äratusliikumiste" võidukäik. Põhjamaades talurahva rahvuslikule ja poliitilisele ärkamisele eelnes usuline ärkamine. Suund väliselt kontrollilt sisemise omaalgatusliku usuelu süvendamise poole. Uued usuvoolud võrsusid luterlusest ja uuendasid kirikut seestpoolt (nende liikmed kuuluvad ka tänasel päeval evangeelse luterliku kirikusse). Taust: rangele väliskontrollile keskendusid luteri ortodoksia 17.sajandil,sellele vastureaktsioonina tekkis Saksamaal pietistlik usuliikumine, mis levis Põhjamaadesse 18.sajandil. 19.sajandi usuline ärkamine Sisemise vagaduse rõhutamine. Taanis ja Rootsis võitles riik 18.sajandil pietismi vastu. Esialgu Taanis ja Norras pooldajad aadli ja kirikuõpetajate hulgas. 18-19
Kõige tähtsamad olid hernhuutlastele palvetunnid, kus nad võisid end vabalt avaldada, kuigi Piibli suvalist tõlgendamist püüdis kirik eeskirjade abil keelata. Hernhuutlus toetas ja haris talupoegi. Mitmed kooliõpetajad ühinesid hernhuutlastega. Usuvahetus: 1840. aastateni polnud vene õigeusk eesti talurahva hulgas peaaegu üldse levinud. Talurahvarahutused, korduvad viljaikaldused ja nälg vallandasid usuvahetusliku liikumise Liivimaal 1840. aastate keskpaiku, mil luterlusest õigeusku siirdus Lõuna-Eestis ümmarguselt 65 000 inimest. Baltisaksa ringkondadele oli see sügavaks vapustuseks. Tegu oli majanduslikult motiveeritud/poliitilise rahvuslikku laadi mõisnikevastase liikumisega. Vene ametnikud arvasid, et talurahva usuvahetust on põhjustanud aineline viletsus, saksa mõisnikke vihkava eesti talupoja hingehäda, mida luterlik kirik pole suutnud leevendada. Baltisakslased mõistsid ohtu Luteri usu vastu õigeusu poolt
maakantonitelt lüüa, Zwingli ise hukkus. See peatas mõneks ajaks reformatsiooniliikumise Sveitsis ning kindlustas osades kantonites katoliku usu püsimajäämise. Uue hoo reformatsioonile andis Pariisist protestantlike vaadete pärast Baselisse põgenenud Johann Calvin (prantsuspäraselt Jean Cauvin) (150964), kelle 1536. aastal avaldatud ,,Ristiusu õpetus" (Christianae religionis institutio) võttis ka ilmalikele arusaadavas keeles kokku kogu protestantliku dogmaatika, pannes aluse luterlusest märksa radikaalsemale kalvinismile. Kesksel kohal Calvini õpetuses oli tees jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kui katoliku kiriku arvates võis inimene oma käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, siis Luther eitas inimese tahtevabadust kui vastuolu Jumala kõikvõimsusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võib Jumal meile oma valikust ka maises elus märku anda
annaabi.ee 
