Kultuuriministeerium, Teatri- ja Muusikamuuseumis jm. 1952. aastal lõpetas ta konservatooriumis Artus Vahteri juhendusel muusikateaduse ala. 5 LOOMING Harri Kõrvits kirjutas 1992. aastast kuni 1998. aastani 15 koraali segakoorile. Kasutatud on lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise ega vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud. Eriti hindas Harri enda lauludest: "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve". Need laulud trükiti ka 1998. aastal Kirikumuusika Liidu poolt. Harri on ka loonud mitu kaunist jõululaulu segakoorile. 1996. a pühendas ta Tallinna Kaarli koguduse segakoorile Ps 51 tekstile kirjutatud pikema laulu "Loo mulle, Jumal, puhas süda" ning 1992. aastal oma naise mälestuseks soololaulu "Requiem aeternam".
Pikemas perspektiivis oli, aga reduktsioon talupoegade jaoks kasulik, sest osaliselt laekunud maksud kasutati hariduse- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal ehitati kirikud, mis sõdade käigus siitmailt pühiti, uuesti üles ning tehti ka uus kirikukord ja süsteem. Talupoegadele hakati aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kabelites ja kirikutes peeti eestikeelseid jumalateenistusi. Haridus hakkas levima tänu luterlikule arusaamale, et talupojad peavad oskama lugeda ja nii hakkasidki köstrid talurahvale katekismust ja kirikulaulu õpetama. Kuid see edenes väga vaevaliselt, sest kirikuõpetajate abilisi oli vähe ning nende hariduski oli kesine. 1645. aastal kehtestati aga kogu Põhja-Eestis nõue, et inimesed peavad teadma katekismust ning tekkis ka aabitsaõpetus. Ka piibli tõlkimisega alustati sel ajal. Tuleb välja, et Rootsi aeg, mis oli inimese jaoks päris ränk katsumus, omab tegelikul väga suuri
kombeid. Peaaegu igal pool tekkis vastuolusid ärganute ja mitteärganute vahel, kusjuures mõlemad pooled kippusid süüdistama üksteist patuelus. Palju süüdistati uueusulisi näiteks mitmesuguste seksuaalriituste läbiviimises ja abielurikkumistes. Pärast luterliku kiriku ja ilmalike võimudega vastuollu sattumist arenesid ärkamisliikumisest 1880. aastatel välja eri voolud: tegutsemisloaga irvinglaste ja baptistide ning illegaalsed priilaste kogudused. Osa jätkas oma tegevust luterlikule kirikule truuks jäänud vennastekoguduste raames. Teatud hulk ärganuid siirdus 1880. aastatel aga hoopis õigeusu kirikusse. Nähtavasti ootamatuim sündmus oli veerandi Vormsi rootslaste siirdumine vene õigeusku, seda hoolimata keelelisest ja kultuurilisest barjää- rist, mida õigeusu kirikul ei õnnestunudki Vormsil ületada.Nimetatud uued kogudused ja liikumised levisid vähemal määral mujalgi Eestis aga eeskätt
energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus ta siiralt Jumalasse ja kirjutas kaitsekõne Kolmainsuse õpetusele. Ta astus ägedalt vastu Descartes´i ja Spinoza vaadetele. Ta püüdis edutult leida ühist alust katoliiklikule ja protestantlikule ning hiljem luterlikule ja reformeeritud kirikule nende liitmiseks. Leibnitz uskus jumalikku ettemääratusse. Referaadis tutvustan täpsemalt Gottfried Wilhelm Leibnitzi elulugu, loomingut ja vaateid. ELU JA LOOMING Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 1. Juulil 1646 Leipzigis advokaadi ja moraalifilosoofia professori pojana. Juba lapsena paistis ta silma andekuse poolest.Kaheksa-aastaselt valdas ta ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid. Järgnevalt haris ta end mitmes valdkondades
eks ep olnud hea, et sa need seemne üwwad ei pnnud nahka? ,,Ja wist! (ütles Marri) Agga eks ep olnud ka hea, et sinna kolis käisid: kus sa nisuggosed head asjad öppisid?"- Üks hea nou, on kullast üllem! Ärra arwa halwaks, mis kaswo satab! Arvelius soovitab maarahvale viletsuse leevendamiseks õunapuude kasvatamist, mis sel ajal olid veel haruldased. Et maarahvas paremini mõistaks õunapuudest kasu saamist, kirjutas ta loo jutustusena. Õunapuude kasulikkusest on luterlikule rahvale elujätke sõnumina märkinud ka Martin Luther: "Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu." Sel ajal, kui Arvelius kirjutas raamatuid eestlastele, oli käimas Lääne-Euroopast lähtunud rahvavalgustuslik aeg kolonialismi tingimustes. Sakslastest vaimulikud ja kooliõpetajad otsisid Baltikumis omale pidepunkti, nad olid oma meelelt emamaa Saksamaa meelsed, kuid Saksamaa oli nad juba unistanud. Niisiis,
suurrahvusliku teooria valem, mis tugines õigeusul, isevalitsemisel ja rahvuslusel. Selle teooria järgi oli vene rahval ja vene tsaaririigil eriline ülemaailmne ülesanne: rajada "kõdunevas ja hääbuvas" Euroopas parem ja täiuslikum kord ning päästa hukkuv maailm. Ühendada kõik õigeusklikud kirikud Moskva alluvusse ja vabastada slaavlased võõramaisest ikkest. Tol ajal tähendas see Balti aladel vene keele kui riigikeele kasutusele võtmist kõigil haldusaladel ning tugevat survet luterlikule kirikule. Vene tsaaririigi rahvuspoliitika põhimõtted ja suunad joonestusid üsna jõuliselt välja 19. sajandi lõpuveerandil. Selle põhiideeks oli riigialamate jaotamine etniliste ja usuliste tunnuste järgi kaheks erinevaks rühmaks. Esimese ehk põhirühma moodustasid õigeusklikud venelased, kui "kõige väärtuslikum" rahvuslik osa ehk nn. riiklik rahvus. Teise rühma moodustasid väheväärtuslikud muulased ja võõrusulised, kes pidid vastuvaidlematult alluma tsaaririigi võimule
millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. * Eduteoloogia jumal annab tugeva usu korral ka materiaalset õnne 3 * Metodism - Kirikulooliselt viivad juured läbi anglikaani kiriku reformatsiooniaega. Struktuuriliselt seisab lähedal luterlikule kirikule. Samal ajal on metodisti kiriku teoloogias selgeid katoliiklikke ja õigeusu jooni. * Mormoonlus * Nelipühilus nelipüha ime. Keeltes palvetamine ja palve abil tervendamine. * Tõeline Jeesuse Kirik * Jehoova tunnistajad PÄRIMUSLIKUD USUNDID · Suuline pärimus · Traditsionaalne eluviis · Siinpoolsusele suunatus SAMANISM: · Samanism - samaani ümbritsev usundiline kontekst ja kultuuriline institutsioon.
Lisaks on hulganisti sõjahaudasid, endiste vangilaagrite juures olevaid matmiskohti jms. Kahjuks praegu Eestis ametlikku andmebaasi kalmistute kohta ei peeta. Muinsuskaitseameti poolt on kultuurimälestiste registrisse kantud surnuaiad, mis on kuulutatud ajaloomälestisteks (sh kõik enne 1940. aastat asutatud surnuaiad). Levinuim kalmistutüüp Eestis on luterliku taustaga kihelkonnakalmistu. Tulenevalt Eesti asukohast on lisaks traditsioonilisele kristlik-luterlikule kirik-kalmistu süsteemile ka arvukalt kreeka katoliku usutraditsiooni kalmistuid, mis enamjaolt pärinevad 19. sajandi keskpaigast. Kalmistute paiknemist on mõjutanud seadusandlus, haldusjaotus, religioon, looduslikest oludest tulenev erinev majanduslik tase, rahvastiku liikumine ja moevoolud. Seoses suhtumise muutumisega religiooni hakkasid kirikuaiad peale keskaega oma usulist tähendust kaotama. Suhtumine matmisesse ja kalmistutesse muutus praktilisemaks. (R. Kalle, ... 2005).
Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid paljud kogudused poolsalaja oma tegevust. 19. sajandil keeld tühistati ja ning hernhuutlus elas läbi uue õitsengu. Arvatakse, et ristiusk jõudis eesti rahva südametesse just tänu hernhuutlusele.2 Käesolevas töö esimene pool keskendub hernhuutluse mõjudele Eesti kirikuloole. Selleks avan esimeses peatükis hernhuutliku liikumise ajaloo
Hamlet ja tema sõbrad õppisid Wittenbergis (kusjuures Poloniuse poeg, võimule kuulekas Laertes õppis Pariisis ülikoolis). Oluline isik renessansiaegse humanismi ning usupuhastuse kontekstis oli Desiderius Erasmus ehk Erasmus Rotterdamist (1466 1536). Tema katoliku kirikut kritiseerivad ja uut tõelist kristlikku teoloogia kuulutavad kirjatööd avaldasid kaasaegseile teoloogidele, nii Lutheri ja tema mõttekaaslaste arengule kui ka Liivimaa esimesele luterlikule jutlustaja Andreas Knonpkenile ülitugevat mõju (Arbusow 1921: 168). Erasmuse ,,käsituse järgi on kristlus põhimõtteliselt lihtne õpetus (philosophia Christi), mis inimeselt nõuab personaalseid konsekventse: tuleb õigesti ja kõlblalt elada ning lasta end juhtida armastuse vaimul." (Petti 1998: 91.) Erasmus ülimaks sihiks oli kristliku religiooni uuendamine ning ta uskus, et seda on võimalik uuendada korraliku teadustöö kaudu heebreakeelse ja kreekakeelse piibli uurimisega. 1516
Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat) Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades Kantor tähtsaim kooli muusikaõpetaja, sageli ka kogu linna muusikajuht. Kantoril oli ka oma valikkoor e Kantorei. Johann Valentin Meder motetid jm teosed, vähe säilinud. Mederi 1680
9 Kuhu lähed, Maarjamaa? Quo vadis, Terra Mariana? Koostanud Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2016. 10 Usk vabadusse: artikleid ja mälestusi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku osast Eesti iseseisvuse Kindlasti tuleb välja tuua ka TÜ usuteaduskonna teaduri Lea Altnurme eestvedamisel ilmunud kogumikusarja ,,Mitut usku Eesti I-IV" (2004, 2007, 2013, 2015)11, mis samuti kajastab just tänapäeva religioossuse olukorda, tutvustades lisaks luterlikule kirikule ka teisi konfessioone ja religioone. Lisaks nimetatud kogumikele leidub ka mitmeid ülevaateartikleid enamasti võõrkeelsetes kogumikes või ajakirjades.12 Teemaga seotud artikleid ilmub regulaarselt veel ka akadeemilistes väljaannetes Usuteaduslik Ajakiri, Akadeemia, Tuna, Mäetagused jne. Aktiivselt annavad usu- ja kirikuelus toimuvast ülevaadet mitmed perioodilised väljaanded (Eesti Kirik, loodud 1990) ja internetiportaalid (Meie Kirik, loodud
ning kõikide positiivsete religioonide alusena: 1) Jumal on olemas ja on ainus; 2) Jumal on suurim kõigi nähtavate ja tunnetatavate asjadega võrreldes [seetõttu vahetult nähtamatu või tunnetamatu]; 3) Jumal on kõiketeadev [ja hooliv]; 4) Jumal on kõige looja (peale iseenda). Kuigi Gr oma põhiteoses naturaliseerib loomulikku seadust tugeva juriidilise rõhuga ning tema mõtteid on seepärast nimetatud teaduslik-ratsionaalseteks, [või ka luterlikule voluntarismile (emotivism ehk mõistuse allutatus religioossele tahtele ja jumalikele väärtustele) vastanduvaks intellektualismiks], siis kriitilisemad autorid on hinnanud teda ikkagi klassikalise, keskaegse skolastilise loomuõiguse kammitsais olevaks, sest tema nagu Aquino Thomasegi jaoks [inimest puudutav] loomulik seadus on [ühtlasi maailma] jumalik seadus, tõe objektiivne ja igavene kriteerium, ning inimmõistus seega ei ole sõltumatu maailma jumalikust juhtimisest.
Liivi sõda Läänemere idarannik kuulus varauusaja alguses Saksa ordule, mis jagunes Preisimaa ja Liivimaa haruks. Viimane kõrgmeister Albrecht Hohenzollern [151125] muutis orduriigi 1525. aastal vormiliselt Poola läänisõltuvuses olevaks ilmalikuks hertsogkonnaks pealinnaga Königsbergis. Ordu Liivimaa haru koos Riia peapiiskopkonna ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkondadega jäi vaatamata Saksamaalt Baltikumi levinud luterlikule reformatsioonile püsima. Samas langes poliitiliselt killustunud Liivimaa tugevnevate naaberriikide üha kasvava surve alla. Aastakümneteks kujunes just Baltikumist ala, kus lahendati Läänemere-äärsete riikide omavahel põimunud poliitilisi, majanduslikke ja religioosseid vastuolusid. Kestvama sõjategevuse Baltikumis vallandas 1558. aastal Moskva tsaar Ivan IV Julm vallutades veel samal aastal Tartu piiskopkonna. Alanud sõda viis kiiresti Vana-Liivimaa riikluse kokkuvarisemiseni
annaabi.ee 
