väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele Rootsi arvel. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Oma tegevuses ei kasutanud ta kindlat kava vaid kasutas arenevaid võimalusi, mistõttu pidi ta ära kannatama mitu tõsist tagasilööki. Peeter algatas arvukaid reforme: · armee ümberkorraldamine · sõjalaevastiku rajamine · patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele
Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Reformid Peeter algatas arvukaid reforme: · armee ümberkorraldamine · sõjalaevastiku rajamine · patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#Nimi 9
' Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud saksalike traditsioonidega. 1Kes oli suurim saksa portreist? Hans Holbein noorem 1Milliste ajalooliste isikute välimust tunneme eelkõige tema maalide kaudu? Rotterdami Erasmus ja Henry VIII 15.Madalmaade ja Eesti kunst 16.sajandil 1Kirjelda olukorda Madalmaade poliitilises ja usuelus 16.saj? Madalmaade usulune ja poliitiline elu oli 16.saj väga konfliktirohke. 16.saj alguses levis Madalmaadesse reformatsioon algselt luterlikul, hiljem peamiselt kalvinisismi vormis. Reformatsiooni, mis sageli oli feodaalkorra vastane, pidas katolik kirik ketserluseks ja selle eest karistati. 1Kuidas jaotusid Madalmaad 16.saj lõpuks? Tugeva laevastikuga Põhja-Madalmaad saavutasid vabaduse ja Lõuna-Madalmaad jäid katolikuks ja Habsburgide võimu alla. 1Kuidas suhtusid madalmaade luteri kirik ja kalvinism kunsti? Luterlus oli suhtunud kirikliku kunsti tõrjuvalt aga kalvinism eitas seda täielikult ning ka
paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. saj. nn. usupuhastuse reformatsiooni. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid (luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism, metodism). Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Luterluse rajas Saksamaal 16. saj. I poolel M. Luther. Luterlikul jumalateenistusel langeb pearõhk jutlusele, mitte kombetalitlusele. Luterlasi on Saksamaal, Skandinaavia riikides, USA-s, Lätis ja Eestis. Kristlasi on maailmas rohkem kui 1 miljard. Kasutatud kirjandus: · www.wikipedia.org · www.google.com · www.neti.ee · www.miksike.ee · ,,Maailma Usundid 2006" Elizabeth Breuilly ; Joanne O'Brien ; Martin Palmer
· Bojaaride Duuma asemel asutas 22. veebruaril 1711 Venemaa Keisririigi Valitsev Senat. Senat koosnes 9 isikust, ning oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 kolleegiumit. Asutati kuberneride institutsioon, Venemaa jaotati 8 kubermanguks, mis omakorda jaotati provintsideks. Kuberner oli keskvõimu esindaja kubermangus. · sõjalaevastiku rajamine · partiarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Legend: "Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke
Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Ta korraldas ümber aremee, rajas sõjaväelaevastiku, likvideeris patriarhiameti ning riigistas Vene Õigeusu Kiriku luterlikul eeskujul. Tähtsamad kultuurireformid olid: kalendri- ja kirjauuendus, Peterburi Teaduse Akadeemia asutamine ning lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt. 5. Valgustusajastu Prantsusmaal. Uus maailmavaade - teaduse, mõtlemise tähtsustamine. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau. René Descartes- ratsionalismi rajaja, sündis väikeaadliku pojana
vihkamiseks. Nendes kokkupõrgetes võitjaks tulnud tugeva isiksuse ohjeldamatu despotism lõppes verise finaaliga, kus tapeti sadu streletse ja tegelikult hävitati streletsivägi.7 Veel mõned Peetri tähtsamad reformid olid kalendri-(võeti kasutusele lääne uusaastapäev ja juliuse kalendri lääne varjant) ja kirjauuendus, lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt, patriarhiameti likvideerimine ja Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. 1702. aastal hakati õukonna daamidele ühiskondlike ülesandeid andma. 1703. aastal alustas Peeter I Peterburi rajamist. Tulevase Venemaa pealinna, Sankt Peterburi, rajamine ei olnud just lihtne, sest ümberringi oli soo, sageli esines üleujutusi ja nappis ka ehitusmaterjali. Kõigele lisaks polnud ka piisavalt tööjõudu kuna ehitustöödele toodud talupojad, sõjavangid ja sunnitöölised surid kümnetetuhandete kaupa haigustesse ja nälga
Luteri usu peaseisukohad pandi kirja Augsburi usutunnistuses(1530.a.). Samas tõi kaasa usupuhastuse levik ususõjad. Katoliku vs. Luteri. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555. Augsburgi usurahu põhimõte on Cuius regio, eius religio. "Kelle võim, selle usk." Lepiti kokku, et valitseja määrab oma alamate usu. Seega, kui valitseja oli läinud Luterlusse, siis loeti kõik alamad luterlasteks. Kui valitseja oli Katoliiklik, seega olid alamad ka katoliiklased. Usupuhastus levis Luterlikul kujul põhjamaadesse, toimus Kuningareformatsioon, eeskätt valitseja eestvedamisel. Teine piirkond oli Eestimaa ja Läti(Põhja). Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Ulrich Zwingli kaudu sai alguse Sveitsis. Zwingli võttis eeskujuks Lutheri, jutustas Luterlikus laadis aastast 1520. Oli vaimulik. Zwingli arust oli tegemist Kristuse mälestustseremooniaga. Kindlasti ka Zwingli puhul pidi ka kirik olema odav
Tartu võrdväärne Tallinnaga, asutati Tartu ülikool. Peale mõisate reduktsiooni said linnad oma autonoomsuse tagasi. 10 16. Era- ja avalikõigus Rootsiaegses Eestis. Eraõigus: P- Eestis ja Saaremaal kehtisid keskaja normid. Muudatused talupoegade osas, kellele anti suurem kohtulik kaitse, laialdasem teo- ja õigusvõime. Vaimulikele Rootsi kirikuõigus. Perekonnaõigus: suur osa luterlikul kirikul, kasutusele Rootsi kirikusedus. Teatud seaduses ettenähtud juhtudel lubatud lahutus. Pärimisõigus: liialdaselt kasutusel testament, võeti kasutusse Rootsi Testamendiseadus . Asjaõigus: reduktsiooniga kadus kinnisvarale laienev lääniõigus. Võlaõigus: kasutusel korrigeeritud Rooma õigus ja Rootsi veksliõigus. Kasutusel ka Rootsi mereõigus. Kriminaalõigus: laialdaselt kasutusel keskaegsed normid ja Karoliina ning ka Rootsi krim. õiguslikd normid (riigi julgeolek,
annaabi.ee 
