pealinnas Reykjavikis ja selle naabruses. Rahvaarv- 323 810 (2013) Keskmine eluiga ● Islandil sündinud naistel 81 ● Islandil sündinud meestel 76 ● Euroopa keskmine naistel 80 ● Euroopa keskmine meestel 72 ● Eesti keskmine naistel 82 ● Eesti keskmine meestel 72 Maastik Maavarad ja inimeste üldine jõukus Islandi põhiline maavara on kaalisool ning nendel on ka palju odavalt saadavat energiat, tänu maa seest alatasa tulevale kuumale aurule. Religioon ● 84% on luterlasi ● Mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) ● 2,15% katoliiklust ● 0,62% nelipühilasi ● 0,32% ásatrú´t (alates 1972. aastast tunnustatud usund) ● 0,25% seitsmenda päeva adventiste ● 0,22% Jehoova tunnistajaid ● 0,21% budiste ● 0,11% islamiste ● 2,46% elanikkonnast ei usu millessegi Veevarud ● Geisrid Blue lagoon Toidud Reisi hind ● Edasi-tagasi reis Islandile ○ Tallinn-Reykjavik alates 351€
meelde jäävad?". 3. Vihmasel sügispäeval tegi spordihoone juurde jõudma hakkav Opel suure avarii, sest märjad puulehed teevad auto pidurdusteekonna oluliselt pikemaks. 4. Järgnevaks koolipäevaks olin kotti pistnud ajalooõpiku ,,Keskaeg", mõned läti vihikufirma tooted ning ka Saues asuva vanaema maakodust pärineva õuna ,,Tartu roos". 5. Sel pühapäeval oli suure katedraali ette kogunenud mitu tuhat inimest, nende hulgas muhhameedlasi, luterlasi, Peeter Esimene, Tema Pühadus dalai-laama ja Poola ohvitserid kes kõik ootasid näha Gregoriuse kalendrit. 6. Ekskursioonile, mis hõlmas endas Tallinna linnavalitsuse, politseiprefektuuri, Tallinna raamatutrükikoja, Eesti Ajalehtede Liidu ja Põhjamaade nõukogu külastamist, oli kohti vaid 25 õpilasele. 7. Narva elektrijaamade, Eesti põlevkivielektrijaama ning Eesti Põlevkivi tütarettevõtete kasum oli 2006.aastal sama palju kui haridus-ja teadusministeeriumi eelarve. 8
RAHVASTIK kolmveerand rahvastikust elab linnades Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad Praha ja Brno Tsehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95% Loomulik iive (1000 elaniku kohta): -15,4 Sisseränne (1000 elaniku kohta): 12,3 Rahvastiku vananemine Turism: suusatamine, rattasõit, matkamine, muuseumid, vaatamisväärsused Religioon: 35% roomakatoliku usku, 9% hussiidid, 8% juudid, 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse. MAJANDUS USD - United States dollar SKT: 236,536 miljardit USD SKT ühe elaniku kohta: 25 436 USD Vabaturumajandus MAAVARAD Kaevandatakse kulda, hõbedat ja rauda. Toodetakse kivi ja pruunsütt. Aga ka pliidi, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Ning kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett. SKP Sisemajanduse koguprodukt. Põllumajanduses kasvatakse peamiselt... Maisi
Ungari Ma rie l Ka s t K2 1 2 Üldandmed Asub Kesk-Euroopas Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina,Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pealinn: Budapest Pindala: 93 000 km² Elanike arv: u 10 miljonit Kaart Religioon Katolikud on 39 % Luterlasi on 11,6 % Kalviniste on 1,8 % Muud religioonid 2,2 % Ateiste on 16,7 % Keel Räägitakse ungari keelt Soome-ugri keel Kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias ja Ukrainas. Esimesed üles tähendused ungari keeles juba 9. ja 10. sajandil Ungaris sai ungari keel ametlikuks 1844.aastal, enne seda oli ladina keel.
23,8%, vaimseks, kuid mitte religioosseks 27,5%, ateistiks, kes ei usu Jumala olemasolu 7,5%, kellekski muuks 1,7%, raske öelda 1,6%. Mitte-eestlastest peab end kristlasteks 59,1%, maausuliseks 1,3%, religioosselt või vaimselt otsijaks 5,6%, mittereligioosseks, keda need teemad ei huvita 13,6%, vaimseks, kuid mitte religioosseks 13,9%, ateistiks, kes ei usu Jumala olemasolu 5,1%, kellekski muuks 0,1%, raske öelda 1,3%. Kristlikesse kogudustesse kuulub eestlastest 20 %, neist luterlasi 16% Kristlikesse kogudustesse kuulub mitte-eestlastest ca 25%. Jumala olemasolu usub 39% rahvastikust (eestlastest 28% ja mitte- eestlastest 62%). Ristitud on 46% eestlastest ja 80% mitte-eestlastest. Kümmet käsku peab oluliseks 54% vastanutest. Pereliikmetega räägib religiooni teemadel ca 50% vastanutest, paar korda aastas 32% ja ca 1 kord kuus 7%. Eestlaste teadmised religioonist on väga napid ja religiooniga kokku puutudes ei tunta seda ära. Pigem ja täiesti nõus:
(Vikipeedia 02.11.2014) 2.2 Religioon Roomakatoliiklus on Itaalias suurim religioon, kuigi Katoliiklus ei ole enam ametlikult riigiusk. 2010. aasta seisuga peab end roomakatoliiklasteks 81.2% Kristluse usundisse kuuluvad õigeusk, valdeslaste ja protsestantide kogukonnad. 2011 aastal oli eeldatav arv õigeusklikke 1.5 miljonit, Nelipühilasi ja evangellasi 0.5 miljonit, Jehoova tunnistajaid 235 685, Valdeslasi 30 000, Adventiste 25 000, Viimse Aja pühakuid 22 000, Baptiste 15 000, Luterlasi 7 000 ja Metodiste 4 000. Üks vähemusse jäänud uske Itaalias on judaism. Juudid on Vanas-Roomas olnud juba enne Kristuse sündi. Praeguseks on Itaalias umbes 28 000 juuti. (Vikipeedia 03.11.2014) KASUTATUD KIRJANDUS Itaalia. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia (02.11.2014) Itaalia rahvastik. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Sandratihh/Itaalia_rahvastik (02.11.2014) Itaalia. Majandus. URL=http://miksike.ee/docs/referaadid2006/itaalia_evekangron.htm (03.11.2014) Italy
Moslemit 5 põhisammast- usutunnistus, paastumine, almuste jagamine, palvetamine, palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas. Ristisõda- kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik. Ordurüütel/ristirüütel- munk, ei võinud perekonda luua, võitles ristiusu eest.
ungarlastega. Madjarid olid üldiselt sõjakas hõim, kuid nende rüüsteretked lõppesid 11. sajandi alguses, kui Ungari esimene kuningas István I katoliiklaseks hakkas. Ungari iseseisvus 31.oktoober 1918. Usk 970. aastal lasi Ungari suurvürst Géza end ristida ja hakkas ungarlasi kristlikku suunda pöörama. Praegu on 70% elanikest roomakatoliku usku, 20% kalviniste, 5 % evangeelseid luterlasi, 0,5 % juudi ja 4,5 % muud usku. Pere ja ühiskond Varasemal ajal moodustas enamiku ungarlastest lihtrahvas, kes oli madalaim seisus. Eraldi seisuse moodustasid veel sõjamehed ja hõimujuhtide saatjaskond. Ühiskonna väikseim üksus oli väikepere. Keskkihi moodustasid 520 veresugulasest koosnev suurpere. Mitu ühinenud suurpere moodustasid aga hõimu. Peamised tegevusalad Peamisel kohal oli põllumajandus
grafiiti, naftat ja maagaasi. Ning kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett. SKP Sisemajanduse koguprodukt. Energeetika Suurema osa oma energiavajdusest katabki Tsehhimaa ise. Umbes ¾ elektrist toodetakse pruun ja kivisöest, kuid natuke veetakse ka sisse naftat. Tähtsat osa etendavad ka tuumaelektrijaamad. Usundid, rahvad, keeled... Tsehhid on poolakatele ja slovakkidele väga lähedane slaavi rahvas. Valdav usk on 35% katoliiklus. 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. Kuid on ka omi protestantide rühmi, nagu 9% hussiidid ja tsehhi vennaskond. Prahas elab ka juudi kogukondi. On ka neid tsehhe, kes ei tunnista ühtegi usku. Kolm neljandiku elanikest elab linnas. Riigikord... Riigikord on parlamentaarne demokraatia. Tsehhi rahvaarv on10,5 miljonit, kellest tsehhe on 94%, slovakke 2% ja muid rahvaid 4%. Tsehhi riigipea on president Václav Klaus. Valitsusjuht on Petr Necas. Parlament on kahekojaline, jagunedes Saadikutekojaks,
Kohalik nimi: Konungariket Sverige Rahvusvaheline tähis: SW Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964 km² Haldusjaotus: 24 provintsi Koordinaadid: 62° põhjalaiust, 15° idapikkust Riigikeel: rootsi Iseseisvus: 6. juuni 1523 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Rahvaarv: 9 142 817 (2006.a.) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km² Etniline koosseis: 91% rootslased, 3% soomlasi ja saame, 6% muid eurooplasi Sündimus: 12% Suremus: 11 ELiga ühinemise aasta: 1995 Rahaühik: euro Usutunnistus: 94% luterlasi, 2% katoliiklasi, 1% nelipühilasi, 3% muid 4 Rootsi geograafiline asend Rootsi asub Põhja-Euroopas, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Skandinaavia poolsaarel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Naaberriigid on Soome(idast), Norra(läänest) ja Taani(lõunast). Rootsi asub koordinaatidel 62° põhjalaiust, 15° idapikkust. Rootsi pealinn Stockholm asub
aastast) sündimus ja suur suremus, uusaegsele modernsele ühtlustatud vormi kohaselt jätkati Venemaa luteri taastetüübile. Rahvaarv kasvas 19. sajandil usu kogudustele 1832. aastal antud uue kiriku jõudsalt, kasvutempo sajandi lõpupoolel seaduse alusel. (Eesti elanikest oli 1881. aastal mõnevõrra aeglustus, täiesti uued nähtu luterlasi 86,9%.) Karula Rõuge r^nnnrK^/7/ 19. sajandi keskpaiku astuti rida olulisi inglased, prantslased, norralased, taanlased, samme ka riikliku statistilise arvestuse hollandlased, itaallased, kreeklased, tšehhid, korralduses. Venemaa Siseministeeriumi ungarlased, tatarlased, armeenlased, mustla
Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. saj. nn. usupuhastuse reformatsiooni. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid (luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism, metodism). Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Luterluse rajas Saksamaal 16. saj. I poolel M. Luther. Luterlikul jumalateenistusel langeb pearõhk jutlusele, mitte kombetalitlusele. Luterlasi on Saksamaal, Skandinaavia riikides, USA-s, Lätis ja Eestis. Kristlasi on maailmas rohkem kui 1 miljard. Kasutatud kirjandus: · www.wikipedia.org · www.google.com · www.neti.ee · www.miksike.ee · ,,Maailma Usundid 2006" Elizabeth Breuilly ; Joanne O'Brien ; Martin Palmer
(Volksdeutsche). 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liidu mõjualasse jäänud Ida-Euroopa maadest, peamiselt Poolast ja Tsehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005). Usutunnistuse järgi on katoliiklasi 26 miljonit ja luterlasi 25,6 miljonit (2004). Muslimeid on üle 3 miljoni ja õigeusklikke u 1 miljon. ÜRO inimarengu aruande järgi oli Saksamaa 2004 maailma 177 riigi seas 21. kohal. Saksamaa on maailma kalleima tervishoiusüsteemiga riike. Tervishoiule tehtavate avalike ja erakulutuste osatähtsus SKT-s on vastavalt 8,7% ja 2,4% (2003). Tervishoiusüsteem toetub kohustuslikule ja vabatahtlikule haiguskindlustusele. Tervishoiu alal töötab 4 175 000 inimest ehk 11% kõigist hõivatuist (2002). 100 000
Põhja-Madagaskaril. Vezo [Sakalava alarühm] Loode-Madagaskaril: rannikul Zafimaniry Kesk Lõuna-Madagaskaril: kõrgmaal Ambositras 5. Riigipea (pilt) President Andry Rajoelina 6.Rahaühik ja suhe eesti krooni (kaks pilt) Augustini 2003 oli rahaühikuks Madagaskari frank (FMG). Siis võeti kasutusele Madagaskari ariary(MGA), kusjuures viis franki vahetati ühe ariary vastu. 1 MGA = 0,006395 EEK (27.01.2009) 7.Religioon (kaks pilti) kohalikud usundid 52%, kristlasi 40%, muhameedlasi 6%, luterlasi 1% ja hinduismi 1% 8.Regioon (pilt) Madakasgar jaguneb 6 provintsiks mis on omakorda jaotatud 22 regiooniks. 1. Antananarivo provints 2. Antsiranana provints 3. Fianarantsoa provints 4. Mahajanga provints 5. Toamasina provints 6. Toliara provints 9.Riigi kujunemine/ ajalooline omapära (pilt) Arheoloogilised tõendid näitavad, et Madagaskar oli veel asustamata, kuni umbes 1500 või 2000 aastat tagasi, enne kui esimenesed indo-Malaialastest asukad saabusid
aastal 11 pühadeteenistustes osalema Tallinna Issanda muutmise peakiriku eestlasest preester Karp Tiisik, kes oli teinud ära suure töö õigeusu kinnistumisel eestlaste hulgas. Võtnud pühade eelőhtul vastu Vasknarvast saabunud ristikäigu ning teeninud hommikul Jumalikku Liturgiat, pidas isa Karp jutluse ka eesti keeles, jagades rahvale ka religioosse sisuga raamatuid ja brošüüre. See avaldas eestlastele sügavat muljet, tõmmates ligi ka luterlasi, kes väljendasid soovi edaspidigi taolisi jutlusi kuulata. Halvale ilmale ja halbadele teeoludele vaatamata leidis isa Karp Tiisik aeg-ajalt ikka tee Pühtitsasse, teenides kabelis, jutlustades suurele hulgale palvetajatele, kes olid kaugelt kokku tulnud. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg ) 12 KUREMÄE PÜHA TAMM Legendaarne tamm asub Ida- Virumaal Illuka vallas Kuremäe kloostri juures. Seda
liikumised Eesti kirjandusse ja muusikalukku aga ka eesti rahva isetegevusse. 1 Rudolf Põldmäe. Vennastekoguduse kirjandus. Tartu 2011, 33. 2 Eesti Evangeelne Vennastekogudus. Ülevaade vennastekoguduste ajaloost. Vaimulikud loosungid 2014, Tallinn 2014, 4-5. Hernhutismi ajalugu Hernhuutlus kui vennastekogudus Hernhuutlus, kui luteri kiriku äärmiselt pietistlik suund sai alguse 1720ndatel aastatel, kui rühm luterlasi liikus katoliiklaste tagakiusamise tagajärjel Saksmaale. Hernhuutluse rajajaks võib pidada krahv Nicolaus Ludwig von Zinzendorfi. 3 Zinzendorfi oli kasvatatud pietismi vaimus, ta pidas luterlikku kirikut liiga tundekülmaks ja jäigaks. 1722. aastal andis krahv oma Bertheldorfi mõisas katoliku kiriku poolt vaenatud böömi-määri vendadele maad kristliku kogukonna asula rajamiseks, nii asutasidki põgenikud Hernhuti küla. Sinna hakkas
Székelyföld on suurim ungari asuala Transilvaanias, kus hakkavad silma kaunite nikerdustega massiivsed puuväravad ja väga korralik munakivitee. Vabamehe-seisust meenutavad selle piirkonna hoogsad ja ekstaatilised rahvatantsud. Kuigi Transilvaania kaartidel on kohanimed kolme kohaliku põhirahvuse - ungari, rumeenia ja saksa keeles, on külasildid ainult rumeeniakeelsed. KÜLA TUNNEB KIRIKUST. Kui sakslasi on nii evangeelseid luterlasi kui katoliiklasi, siis rumeenlased on õigeusklikud, ungarlased aga enamasti protestandid-kalvinistid või siis katoliiklased. Idülliline ungari külake Torockó, näiteks, on aga puhtalt unitaarne. Ungari kirikud asetsevad reeglina küla kõrgeima mäe otsas. Võibolla annab see vihje, kes Transilvaania aladel esmaasukad olid. Lisaks Kolozsvárist läände jäävale Kalotaszegi regioonile on suure ungarlaste kontsentratsiooniga ka Transilvaania pealinnast itta jääv Mez&otide;ség
15461548 ja 15521555. Karl V astus väevõimuga usuühtsust taastama vallandades protestantidele sõjad. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Eesmärk ref. maha suruda. Augsburgi usurahu 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: kelle võim, selle usk (cuius regio eius religio). See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning
mõjutama. 1525 SO riik laguneb, see ilmalikustatakse, tekib Preisi hertsogiriik, esiotsast Albrecht von Hochenzoller. Ka siin tekivad jutud sekulariseerimisest. 1526 tõstetakse Plettenberg Saksa riigivürsti seisusesse. Peagi saab ta Liivi Ordu alad endale lääniks. Suudab konflikte vältida, kuid ise uuendusi ette ei võta. Reformatsiooni küsimus Plettenberg oli veendunud katoliiklane. Plettenbergi järglased pole veendunud katoliiklased( nt oli ka luterlasi). Plettenberg suuris ennast kehtestada Venemaa suhtes ja suutis nende agressiooni peatada. Toimub laostumine ja moraali langus. Kaot side maahärraga, kes hakkaad ajama iseseisvat poliitikat. koadjuutorivaenus- Üks Liivimaa sõja eellugusid. 1534 a A. von Hochenzolleri noorem vend Wilhelm määratakse tllase Riia piiskopkonna koadjuutoriks. 1539 Wilhelm sai Riia peapiiskopiks. Oli ka Sigmund II Augusti( Poola valitseja) nõbu. Wilhelmi ametisse tõstmine ärritas ordut
Soome-Ugri rahvad on suuremas osas kristlased, kelle kristlus on põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Enamus s-u rahvaid on ka õigeusu mõjusfääris. Venemaal on s-u rahvastel on rahvapärane õigeusk - formaalselt õigeusklikud, kuid õigeusuga põimununa elavad edasi paganlikud-animalistlikud usundid. Rahvuspärane õigeusk esineb ka Setomaal ja Kihnus. Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased aga peamiselt katoliiklased (on ka kalviniste ja luterlasi). Siberi ugrilased ja samojeedid on samanistid.. 3. Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Pöördumine eelkristliku usu juurde, uus-paganlus. Näiteks samanistlikud jooned obiugrilaste usundis. Samaan on kogukonna liider, kes peab eelnevalt läbima vaimseid katsumusi. NSV Liidu ajal peeti samanismi vaimuhaiguseks ning see oli kriminaalselt karistatav
aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime saanud Schmalkadeni sõjad (1546–1548 ja 1552–1555). Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Augsburgi usurahu. 1555.a sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnistati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Cuius regio, eius religio. “kelle võim, selle usk”. Alamad peavad järgima maahärra usutunnistust. See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus.
Bangladshis, Sri-Lankas ja Nepalis. Reinkratsioon. Budism- eraldus hinduismist u 2500 aastat tagasi (563-483 EKR) ning loojaks peetakse Põhja-Indias elanud Siddhartha Gautamat. Eksisteerib palju koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. 230-500 miljonit järgijat Kagu-Aasia maades levib: Bhutanis, Hiinas, Jaapanis, Birmas jne. Jaapanis- sintoism, budism. Hiinas- budism, taoism, konfutsionism. Eesti- 2000 aasta seisuga 330 tuhat tunnistab(1/3) Eestis kindlat usku, luterlasi ja õigeusklike on mõlemaid 150 tuhat. Peal 400 tuhat on usu suhtes ükskõiksed, 160 tuhat ei oska vastata. Eestit peetakse kõige vähem religiooseks maaks maailmas 14%.Järgnevad Rootsi, Taani ja Norra. Kõige religioosemaks maaks peetakse Egiptust 100%. Õigeusk on levinud eelkõige Lõuna-Eestis. Õigeusk Eestis: 1) Eesti Apostlik Õigeusu kirik (peamiselt eestlased ja kogudused peamiselt Lõuna-Eestis, ka setud) 2) Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu
Bremenis, hõredamailt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern ja Brandenburg. Suurim linnastu on kujunenud Reini-Ruhri piirkonnas, kus on üle 1 miljoni elanikuga linnu 3. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Negatiivset loomulikku iivet kompenseerib sisseränne. Usutunnistuse järgi on kõige rohkem katoliiklasi ja luterlasi. Põhja-Saksa madalik on lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigestatud moreentasandik, selle idaosas on nõmmi ja rabasid. Rannik on suhteliselt hästi liigestatud. Suurim saarterühm on luitelise tekkega Ida-Friisi saared. Saksa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönd, selle lääneosas paikneb Reini kiltkivimäestik (seda poolitab Reini jõe org) ning idaosas Maagimäestik. Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa hõlmab Ülem-
territoriaalselt iseseisev kirik, sõltuvus riigivõimudest oli minimaalne). Keiser ei tundnud huvi luteri kiriku vastu. Kirikuvalitsuse mõttes oli 18. sajand toonud muutuse, et kirikuelu paljuski sõltus rüütelkondadest ja mitte nii väga vaimulikest. Muutus tuleb 28.12.1832. aastal. Keiser annab välja ukaasi, millega hakkab kehtima Venemaa Evangeelne kirikuseadus. Selle seaduse all ei mõeldud mitte ainult kogu Vene riigis elavaid luterlasi, vaid ka reformeeritud kirikuid. Luterlasi oli Venemaal vaid teatavas regioonis, linnades olid sissetulnud välismaalaste kogudused. Uue 41 kirikuseaduse kõige olulisem osa on, et kaob ära territoriaalkiriku mõiste, asendub riigikiriku mõistega. Tuleb ka ühtne juhtimine, allutatud Peterburi ülemkonsistooriumiga ja sealtkaudu ka Venemaa keskvalitsusega. Kirik saab endale ka kirikupea, kelleks on keiser
Tsensuuri teema- kõik trükised vene impeeriumis allusid tsensuurile. Tsensuur muutus rangemaks venestusajal ja osad ajad üldse suleti või piirati asju ja seltse jne. Ntks Eesti kirjameeste selts pandi kinni. Õigeusu levitamine- 1880ndatel aastatel läks õigeusku üle eestimaa kubermangus ligi 10 000 inimest. 1840ndate usuvahetus puudutas vaid liivimaad. Tervikuna rahavstikus oli õigeusku 10% eestimaal ja liivimaal kokku, liviimaal oli rohkem, luterlasi oli ülejäänud 90%. Ka venestusajal tekkis tendents, et kui osa oli läinud talupoegadest õigeusku, siis sooviti tagasi luterlikku minna, kuid see oli rangelt keelatud. Eesti ühiskonna reageering venestusreformidele- Eestlaste jaoks teiktasid suht palju segadust need reformid. Vnestamne pidurdas selgelt rahvuslikku liikumist, osad vahetasid poolt ja läksid venestamisega kaasa, ntks ajaleht Valgus. Rahvaluulekogumine ja jakob hurt- 1888ndal aastal algatas järjekordse rahvaluule
pööre talurahva ja ristiusu vahekorras sündis seoses reformatsiooniga. Algus oli 31 okt. 1915 M.Luther 95 teesi .Liivimaale jõudis luterlus üsna kiiresti 1521 u .on Riiast teada esimene luterlik jutustaja Andreas Knopken ja 1522 määras Riia Raad , ta ametlikult pastoriks. 1522 sai Knopkeni ametivennaks teinegi luterlane Silvester Tegetmeyer, esiemene dispuut luterluse ja ristiusu vahel.Leotakse reformatsiooni alguseks Liivimaal, keskus oli Riia kus levis edasi ülejäänud Liivimaale. Luterlasi tuli aina juurde. Vanu munki süüdistati patutegudes. 1524 aastal 10märts toimus Riias suuremad kallale tungid kirkutele, purustati ja hävitati, sügisel loobus Riia linn ametlikult alluvusvahekoorast peapiiskopil, aeti välja mungad nunnad ja kloostrid ja katoliiklikud preestrid. Teine peamine levik oli Vana liivimaa linnad, kes võtsid omaks luterluse, riia eeskujul olid smasuguseid pildirüüsteid. Kaks eesmärki sulas koku , katoliku asnedamine uue moodsa usuga,
Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime saanud Schmalkaldeni sõjad (154648 ja 155255). Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid, kartes keisrivõimu tugevnemisega oma võimupositsioone kaotada, pigem protestante. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: cuius regio eius religio (kelle võim, selle usk), mis pidi tagama vähemasti vürstkondade tasandil usuühtsuse. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku järeltulija
kõige vajalikuga. Seepärast maeti koos surnuga ka tema rõivad, tarbeesemed, koos sõjamehega ka tema relvad ja hobune (täpsemalt vaid selle kolp ja sääreluud ning nahk). Sealilmaga hoidis sidet lovesse langev teadmamees - samaan. Iseloomulik usuakt oli loomaohver ja pühade ohverduspaikade väljakujunemine. Praegu on 70% elanikkonnast rooma katoliku usku (enamik neist elab riigi lääne- ja põhjapiirkondades), 20% kalviniste (peamiselt riigi idaosas), 5% evangeelseid luterlasi, 0,5% juudi ja 4,5% muud usku (kreeka katoliku, kreeka ortodoksi jm). Dunántúli põhjaosas asuv iidne linn Esztergom on ungari katoliikluse keskus ja kõrgeima kirikupea residents. Mansid Edgar Saar Nimetused Jugra - nii nimetasid venelased 11.-16. sajandini Põhja-Uuralite ümbruses ja Obi jõe alamjooksul asetsevat ala. Seal elavaid hante ja mansisid nimetati jugralasteks. 14. sajandist alates (Sofia kroonika, 1396) on manside kohta teada nimetus vogul
annaabi.ee 
