on Gregoriuse kalendrist praeguseks 13 päeva taga. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku, vaimulike riietust jm. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Peale pühakirja ja palvete poollauldes lugemise sisaldavad nad kummardusi, põlvitusi, küünalde põletamist, ikoonide suudlemist, viirukipõletamist ning risti ettelöömist ( kahe esimese kokkusurutud sõrmega puudutatakse laupa, rinda, paremat ja vasemat õlga. Luterlasele võib tunduda harjumatuna, et õigeusu kirikus seistakse ja et puudub orelimäng. Õigeusu kombestikku kuulub ka koduste ikoonide austamine, paastud, ristikäigud, palverännakud kuulsate ikoonide ja reliikviate juurde. Tähtsaimaks kiriklikes talitustes peetakse sakramentide jagamist. Õigeusu kirik kasutab 7 sakramenti : 1) ristimine ( 3 korda vettekastmine või ülevalamine); 2) salvimine ( vastsündinule pärast ristimist mürrisalviga ristimärkide tegemine);
Ka Eesti ajaloos olulist osa etendanud August Hermann Franke Halles rajatud koolid ja hoolekandeasutused Frankesche Stiftungen alustasid tegevust just kuninga soosingul. Friedrich Wilhelm I isikuomaduste juurde kuulus sügav vagadus, kristlik eluviis, abielutruudus, vähenõudlik riietus, töökus ja kohusetunne. Veendunud luterlasena ei toetanud kuningas usuvabadust. Küll aga pakkus ta asüüli 20 tuhandele Salzburgi peapiiskopi poolt 1732 välja saadetud luterlasele. Sõdurkuninga järel Preisimaa troonile tõusnud Friedrich II [174086] oli paljuski isa vastandiks, huvitudes juba noorelt prantsuse (valgustus)kirjandusest. Veel troonipärijana sai alguse Friedrichi kirjavahetus Voltairega. Tulnud võimule, keelustas Friedrich II juba esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust: Jeder muß nach seiner Façon selig werden ,,Igaüks saagu õndsaks omal viisil".